Repa Agro OÜ, Suurmõmmik Agro OÜ, KK Agro OÜ ja TK Agro OÜ kaebused Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti
17.detsembri 2018. a otsuse nr 12-6/18/1048, 21. detsembri 2018. a otsuse nr 12-6/18/1094, 11. veebruari 2019. a otsuse nr 12-6/19/326,
11.veebruari 2019. a otsuse nr 12-6/19/327, 17. detsembri 2018. a otsuse nr 12-6/18/1047, 21. detsembri 2018. a otsuse nr 12-6/18/1097, 17. detsembri 2018. a otsuse nr 12-6/18/1050,
21.detsembri 2018. a otsuse nr 12-6/18/1096 ja 7. veebruari 2019. a otsuse nr 12-6/19/307 tühistamiseks kaebajaid puudutavas osas ning PRIA kohustamiseks uute otsuste tegemiseks Kaebaja 1 – Repa Agro OÜ Kaebaja 2 – Suurmõmmik Agro OÜ Kaebaja 3 – KK Agro OÜ Kaebaja 4 – TK Agro OÜ Kaebajate 1–4 – seaduslik esindaja X, volitatud esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Angelika Tõnsing 27. jaanuar 2021
Menetlusosalised
Kohtuistungi kuupäev Resolutsioon
1.Jätta Repa Agro OÜ, Suurmõmmik Agro OÜ, KK Agro OÜ ja TK Agro OÜ kaebused rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata kaebajate taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks.
3.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult
teatavakstegemisest, s.o apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 29. märts 2021. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil. Asjaolud ja menetluse käik I
1.Repa Agro OÜ (kaebaja I), esindaja X esitas 20.05.2018. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110181111255, mida muutis 21.06.2018. a, taotledes ühtset pindalatoetust, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ning mahepõllumajandusega jätkamise toetust (I kd, tl 45–54).
2.Suurmõmmik Agro OÜ (kaebaja II), esindaja X esitas 20.05.2018. a PRIA-le pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110181111051, mida muutis 21.06.2018.a, taotledes ühtset pindalatoetust, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ning mahepõllumajandusega jätkamise toetust (I kd, tl 114–121).
3.KK Agro OÜ (kaebaja III), esindaja X esitas 20.05.2018. a PRIA-le pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse 110181111045, mida muutis 15.06.2018.a, taotledes ühtset pindalatoetust, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ning mahepõllumajandusega jätkamise toetust (I kd, tl 55–61).
4.TK Agro OÜ (kaebaja IV), esindaja X esitas 20.05.2018 aastal PRIA-le pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110181111058, mida muutis 21.06.2018. a, taotledes ühtset pindalatoetust, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ning mahepõllumajandusega jätkamise toetust (I kd, tl 62–68). II
5.PRIA määras 17.12.2018. a otsusega nr 12-6/18/1048 (I kd, tl 72p–73) Repa Agro OÜ-le 2018. aastal taotletud ühtset pindalatoetust osaliselt ja teostas tasaarvestamise Repa15 OÜ-lt PRIA 01.06.2018. aasta otsusega nr 12-6/18/471 (I kd, tl 74p–76p) tagasi nõutud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osas koos lisandunud viivistega toetusmaksest, millele Repa Agro OÜ-l oli vaidlustatud otsuse punkti 1 kohaselt õigus.
6.PRIA määras 21.12.2018. a otsusega nr 12-6/18/1094 (I kd, tl 77p–79) Repa Agro OÜ-le 2018. aastal taotletud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust osaliselt ja teostas tasaarvestamise Repa15 OÜ-lt PRIA 01.06.2018. a otsusega nr 12-6/18/471 tagasi nõutud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ja otsusega nr 12-6/18/1048 tasaarvestamata jäänud summa osas koos lisandunud viivistega toetusmaksest, millele Repa Agro OÜ-l oli vaidlustatud otsuse punkti 1 kohaselt õigus.
7.PRIA määras 11.02.2019. a otsusega nr 12-6/19/327 (I kd, tl 6p–8p) Repa Agro OÜ-le 2018. aastal taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetust osaliselt ja teostas tasaarvestamise Repa15 OÜ-lt PRIA 01.06.2018. a otsusega nr 12-6/18/471 tagasi nõutud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ja otsusega nr 12-6/18/1048 ning otsusega nr 12-6/18/1094 tasaarvestamata jäänud toetuse osas koos viivistega toetusmaksest, millele Repa Agro OÜ-l oli vaidlustatud otsuse punkti 1 kohaselt õigus. Vaidlustatud otsusega teostas PRIA tasaarvestamise ka Repa15 OÜ-le PRIA 01.06.2018. a otsusega nr 12-6/18/471 kindlaks määratud lisakaristuse 50%-lise pindala erinevuse eest toetusmaksest, millele Repa Agro OÜ-l oli vaidlustatud otsuse punkti 1 kohaselt õigus.
8.PRIA määras 17.12.2018. a otsusega nr 12-6/18/1050 (I kd, tl 80p–81p) KK Agro OÜ-le 2018. aastal taotletud ühtset pindalatoetust osaliselt ja teostas tasaarvestamise Kullaketraja OÜ-lt PRIA 14.05.2018. a otsusega nr 12-6/18/466 (I kd, tl 82p–84) tagasi nõutud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osas koos lisandunud viivistega toetusmaksest, millele KK Agro OÜ-l oli vaidlustatud otsuse punkti kohaselt õigus.
9.PRIA määras 21.12.2018. a otsusega nr 12-6/18/1096 (I kd, tl 85p–87) KK Agro OÜ-le 2018. aastal taotletud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust osaliselt ja teostas tasaarvestamise Kullaketraja OÜ-lt PRIA 14.05.2018. a otsusega nr 12-6/18/466 tagasi nõutud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ja otsusega nr 12-6/18/1050 tasaarvestamata jäänud summa osas koos lisandunud viivistega toetusmaksest, millele KK Agro OÜ-l oli vaidlustatud otsuse punkti 1 kohaselt õigus.
10.PRIA määras 07.02.2019. a otsusega nr 12-6/19/307 (I kd, tl 11p–13) KK Agro OÜ-le 2018. aastal taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetust osaliselt ja teostas tasaarvestamise Kullaketraja OÜ-lt PRIA 14.05.2018. a otsusega nr 12-6/18/466 tagasi nõutud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ja otsusega nr 12-6/18/1050 ning otsusega nr 126/18/1096 tasaarvestamata jäänud viivise osas summas 669,89 EUR toetusmaksest, millele KK Agro OÜ-l oli vaidlustatud otsuse punkti 1 kohaselt õigus.
11.PRIA määras 17.12.2018. a otsusega nr 12-6/18/1047 (I kd, tl 88p–89p) TK Agro OÜ-le 2018. aastal taotletud ühtset pindalatoetust osaliselt ja teostas tasaarvestamise Tühikargaja OÜ-lt PRIA 14.05.2018. a otsusega nr 12-6/18/466 (I kd, tl 90p–92) tagasi nõutud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osas koos lisandunud viivistega toetusmaksest, millele TK Agro OÜ-l oli vaidlustatud otsuse punkti 1 kohaselt õigus.
12.PRIA määras 21.12.2018. a otsusega nr 12-6/18/1097 (I kd, tl 178p–180) TK Agro OÜ-le 2018. aastal taotletud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust osaliselt ja teostas tasaarvestamise Tühikargaja OÜ-lt PRIA 14.05.2018. a otsusega nr 12-6/18/466 tagasi nõutud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ja otsusega nr 12-6/18/1047 tasaarvestamata jäänud toetuse osas koos lisandunud viivistega toetusmaksest, millele TK Agro OÜ-l oli vaidlustatud otsuse punkti 1 kohaselt õigus.
13.PRIA määras 11.02.2019. a otsusega nr 12-6/19/326 (I kd, tl 125p–126p) Suurmõmmik Agro OÜ-le 2018. aastal taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetust ja teostas tasaarvestamise Suurmõmmik OÜ-lt PRIA 14.05.2018. a otsusega nr 12-6/18/466 kindlaks määratud lisakaristuse üle 50%-lise pindala erinevuse eest toetusmaksest, millele Suurmõmmik Agro OÜ-l oli vaidlustatud otsuse punkti 1 kohaselt õigus. III
14.Repa Agro OÜ, Suurmõmmik Agro OÜ, KK Agro OÜ esitasid pärast kohustusliku vaidemenetluse edutut läbimist 08.04.2019. a ühise kaebuse (I kd, tl 1–5) PRIA 17.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1048, 21.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1094, 11.02.2019. a otsuse nr 126/19/326, 11.02.2019. a otsuse nr 12-6/19/327, 17.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1047, 21.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1097, 17.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1050, 21.12.2018. a otsuse nr 126/18/1096, 07.02.2019. a otsuse nr 12-6/19/307 peale kaebajaid puudutavates osades (haldusasi nr 3-19-648).
15.Tartu Halduskohus võttis 06.05.2019. a määrusega (I kd, tl 34–35) menetlusse Repa Agro OÜ, Suurmõmmik Agro OÜ, KK Agro OÜ kaebuse PRIA vastu 17.12.2018. a otsuse nr 123
6/18/1048, 21.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1094, 11.02.2019. a otsuse nr 12-6/19/326, 11.02.2019. a otsuse nr 12-6/19/327, 17.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1047, 21.12.2018. a otsuse nr 126/18/1097, 17.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1050, 21.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1096, 07.02.2019. a otsuse nr 12-6/19/307 tühistamiseks kaebajaid puudutavas osas ja PRIA kohustamiseks uute otsuste tegemiseks.
16.PRIA esitas 03.06.2019. a vastuse kaebusele (I kd, tl 39–44) taotledes kaebuse rahuldamata ja osaliselt läbi vaatamata jätmist. Vastustaja selgitas, et Repa Agro OÜ ja KK Agro OÜ on läbinud nõuetekohaselt kohtueelse menetluse. PRIA 07.03.2019. a tehtud vaideotsus on tehtud TK Agro OÜ suhtes. Suurmõmmik Agro OÜ esitas PRIA-le otsuse nr 12-6/19/326 peale vaide 07.03.2019. a. PRIA pikendas vaide läbivaatamise tähtaega ning koostas 08.05.2019. a vaideotsuse nr 12-4/19/61-2. Kaebuse esitamise ajal oli Suurmõmmik Agro OÜ kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus läbimata. Vastustaja taotles Suurmõmmik Agro OÜ kaebuse läbi vaatamata jätmist.
17.Kaebajate esindaja esitas 07.06.2019. a vastuse (I kd, tl 97–98) vastustaja vastusele ja taotlusele jätta kaebus osaliselt läbi vaatamata. Kaebaja esindaja nõustus, et Suurmõmmik Agro OÜ osas oli vajalik läbida eelnevalt vaidemenetlus. PRIA 08.05.2019. a vaideotsus on kätte saadud 14.05.2019. a. Kaebajate esindaja hinnangul tuleks Suurmõmmik Agro OÜ kaebus võtta koos teiste kaebajate kaebustega menetlusse ilma vaidemenetlust läbimata, lähtudes menetlusökonoomika põhimõttest. TK Agro OÜ osas nõustub kaebaja esindaja vastustajaga, et nimetatud kaebaja osas tuleb võtta kaebus ühendkaebusena koos Repa Agro OÜ ja KK Agro OÜ kaebustega menetlusse.
18.Suurmõmmik Agro OÜ esitas pärast kohustusliku vaidemenetluse edutut läbimist 13.06.2019. a kaebuse (II kd, tl 1–5) PRIA 11.02.2019 otsuse nr 12-6/19/326 peale kaebajat puudutavas osas (haldusasi nr 3-19-1110).
19.Tartu Halduskohus võttis 03.07.2019. a määrusega (I kd, tl 99–100) menetlusse Suurmõmmik Agro OÜ kaebuse PRIA 11.02.2019. a otsuse nr 12-6/19/326 tühistamiseks ja PRIA kohustamiseks teha kaebaja taotluse osas uus otsus ja TK Agro OÜ kaebuse PRIA 17.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1047 ja 21.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1097 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks teha kaebaja taotluste osas uued otsused. Tartu Halduskohus liitis sama määrusega haldusasjad nr 3-19-648 ja nr 3-19-1110 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-19-648. Samuti kohustas kohus kaebajaid hiljemalt 05.08.2019. a esitama Repa Agro OÜ, Suurmõmmik Agro OÜ, KK Agro OÜ ja TK Agro OÜ ühise liitkaebuse terviktekst.
20.Kaebajad I–IV esitasid 05.08.2019. a liitkaebuse tervikteksti (I kd, tl 102–106) ja teatasid 11.09.2019. a (I kd, tl 129–130), et liitkaebuses esitatud nõue PRIA 07.02.2019 otsuse nr 126/19/306 kehtetuks tunnistamiseks on selles asjas esitatud ekslikult.
21.PRIA esitas 30.08.2019. a vastuse ( I kd, tl 107–112) Repa Agro OÜ, Suurmõmmik Agro OÜ, KK Agro OÜ ja TK Agro OÜ liitkaebusele, taotledes kaebuse rahuldamata jätmist.
22.Tartu Halduskohus rahuldas 03.10.2019. a määrusega (I kd, tl 131) kaebajate kaebuse tagasi muutmise taotluse, mille järgselt on Tartu Halduskohtu menetluses Repa Agro OÜ, Suurmõmmik Agro OÜ, KK Agro OÜ ja TK Agro OÜ liitkaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 17.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1048, 21.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1094, 11.02.2019. a
otsuse nr 12-6/19/326, 11.02.2019. a otsuse nr 12-6/19/327, 17.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1047, 21.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1097, 17.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1050, 21.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1096, 07.02.2019. a otsuse nr 12-6/19/307 tühistamiseks konkreetset kaebajat puudutavas osas ja PRIA kohustamiseks uute otsuste tegemiseks.
23.Tartu Halduskohus määratles14.12.2020. a menetlusvormina (I kd, tl 132) kohtuistungi, mis toimus 27.01.2021. a (I kd, tl 173–176). Kaebajate nõue
24.Kaebajad esitasid 2018. a PRIA-le taotlused pindalatoetuse, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse ja mehepõllumajandusega jätkamise toetuse saamiseks. PRIA määras toetused osaliselt ja teostas tasaarveldused RePa 15 OÜ-ga, Kullaketraja OÜ-ga, Suurmõmmik OÜ-ga ja TK Agro OÜ-ga. Toetuste tasaarveldamise põhjendusena toodi otsuses välja, et toetus tasaarveldatakse, sest tegemist on kunstlikult tekitatud olukorraga, vältimaks mahepõllumajandusega jätkamise toetuse tagasimaksmist ja 2017. a taotluse menetlemisel kindlaks määratud tulevikutrahvi tasaarvestamist.
25.PRIA on vaideotsustes meelevaldselt omistanud kaebajatele kunstliku tingimuste loomise (1306/2013 art 60), viidates selles osas alusetult EK otsuse C-434/12 kohasele objektiivsele koosseisule (toetuskava eesmärki ei ole võimalik saavutada) ja subjektiivsele koosseisule (ettekavatsetus eesmärgiga tekitada kunstlikud tingimused, et saada toetuskava eesmärkida vastaselt kasu). PRIA on meelevaldselt tõlgendanud kaebaja vastuseid järelpärimistele, järeldades, et kaebajad ei täida toetuse saamise nõudeid. Samuti käsitleb PRIA alusetult kaebajaid (seoses 2017. a vastavate taotlejatega) kui põllumajanduslikke majapidamisi.
26.Kaebaja vastuväited PRIA käsitlusele on järgnevad.
27.Maaeluministri 30.04.2015. a määruse nr 53 “Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ seletuskirja kohaselt on toetuse eesmärk mahepõllumajandusega alustajatele või sellega jätkajatele kompenseerida tootmistegevusega kaasnevad lisakulud ja saamata jäänud tulu, mis on tingitud nende poolt vabatahtlikult võetud kohustuse täitmisest põllumajandusmaal. Toetusega kompenseeritakse osaliselt mahepõllumajandusliku tootmisega alustamise ja kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud ja saamatajäänud tulu. Toetust antakse, kui taotleja järgib kogu kohustuseperioodi jooksul ettevõtte mahepõllumajandusmaal mahepõllumajandusliku taimekasvatusenõudeid ja mahepõllumajanduslike loomade puhul mahepõllumajanduslikuloomakasvatuse nõudeid. Kaebajad on täitnud kõiki mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid, seega meetme eesmärke silmas pidades on igati õigustatud toetust saama. Eeltoodule tuginedes võib väita, et toetuskava eesmärk on toetuse andmisel saavutatav, kuna nõudeid on täidetud.
28.EL määruse 1306/2013 art 60 puudutab esiteks toetustingimuste eesmärkide mittetäitmist ja kunstlikke tingimuste loomist eesmärkide täitmiseks. Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 908/2014 art 28 kohaselt tasaarvestavad liikmesriigid toetusesaajalt laekumata võlad, mis on liikmesriikide õigusaktide kohaselt kindlaks määratud, edaspidiste maksetega, mis võlgade sissenõudmise eest vastutav makseasutus teeb kõnealusele toetusesaajale. Viimati nimetatud sätte kohaselt antakse sõnaselgelt õigus edasiste maksetega tasaarveldada võlgnevusi. Vastav õigus on aga antud toetusesaaja kohta tasaarveldamaks sama isiku võlgnevusi talle tulevikus makstavate toetustega.
29.ELÜPS § 112 kohaselt on tasaarvelduse aluseks määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 5
alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tingimused, ehk siis Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 art 28. Seega on käesolevas haldusasjas määrava tähtsusega eelviidatud artikli tõlgendus, sest täpsemat korda ja nõudeid õigusaktides sätestatud ei ole. Rakendusmääruse preambuli p 24 kohaselt: Ilma et see piiraks siseriiklike õigusaktidega ette nähtud mis tahes muu täitemeetme võtmist, on võla sissenõudmise tõhus ja kulutasuv viis arvata võlgnikule edaspidi tehtavatest mis tahes maksetest maha kõik laekumata summad pärast seda, kui võlg on siseriiklike õigusaktide kohaselt kindlaks määratud. Seepärast peaksid liikmesriigid olema kohustatud kohaldama kõnealust võla sissenõudmise meetodit ja tuleks ette näha selle ühtsed kohaldamistingimused. Paraku ei ole vastavaid kohaldamistingimusi siseriiklikult kehtestatud.
30.Eelviidatud rakendusmääruse preambuli kohaselt nõutakse toetus tagasi toetuse saajalt. Ka ELÜPS kohaselt nõutakse toetusraha tagasi toetuse saajalt. Puudub õiguslik alus nõuda tagasi toetusraha kelleltki teiselt nagu kaebajad on ka vaidemenetluses välja toonud. PRIA on vaideotsuses põhjendanud, et kuna on tuvastatud tingimuste kunstliku loomise, siis ei oma tähendust toetuse määramine samale isikule, kellelt toetusraha tagasi nõutakse. Samas seaduse seletuskirja kohaselt (§ 112, lk 77)) - Toetusraha tasaarvestamise õigus ei ole meetmetega piiratud, vaid PRIA-l on õigus tasaarvestada tagasinõutav summa ükskõik millise sellele isikule makstava toetusega. Kaebaja toob välja, et puudub rakendusmääruses nimetatud siseriiklik täpsem kord toetusraha tasaarveldamise kohta. Seaduse seletuskirja kohaselt aga saab toetusraha tasaarveldada üksnes sama isiku teiste toetustega. Juhul kui toetussummasid saaks tasaarveldada teiste isikutega, siis tuleks seadust täiendada näiteks viitega konkurentsiseadusele ja valitseva mõju mõistele, mis võimaldaks luua seose ettevõtete vahel läbi füüsilise isiku. Seega puudub praegu otsene õiguslik alus ka toetuse tagasinõudmiseks kelleltki teiselt peale toetuse saaja ning PRIA väited on põhjendamata.
31.Toetustingimuste kunstliku loomise kohta: 2017.a toetustaotlused esitanud ettevõtted – vastavalt RePa 15 OÜ, Suurmõmmik OÜ, Kullaketraja OÜ ja Tühikargaja OÜ – on taotlenud sisuliselt samadele maadele toetust. Toetuse määramise ja tagasinõudmise otsused on kõigi nelja ettevõtte puhul vaidlustatud kohtus. Nagu PRIA õigesti märgib, et takista otsuste vaidlustamine Eesti kohtupraktika kohaselt nende täitmist. Seega, kui eelnimetatud ettevõtted oleksid taotlenud 2018. a taotlusvoorus toetust, siis oleks koheselt nendele määratav toetus tasaarveldatud ning puuduksid vahendid põllumajandustegevuseks. Seega sisuliselt ei oleks saanud taotlejad täita toetuse eesmärki – kasutatava maa majandamist mahepõllumajandusliku tootmise nõuete kohaselt – sest paraku on toetus oluline osa mahepõllumajandustootja sissetulekust. Samas ei oleks võimalik ka ettevõtteid majandada näiteks laenu vms finantsinstrumendi abil, sest juhul kui kohus otsustab eelviidatud vaidlustes, et toetus on tagasinõutud alusetult, siis puudub taotlejal võimalus nõuda riigilt lisaks toetusele vahepealse aja eest intressi, mis võiks katta kulud näiteks laenu teenindamiseks. Kaebajad on ka vaides välja toonud, et tagasinõudest tulenevalt ületasid ettevõtte kohustused varasid ja negatiivse omakapitaliga ettevõte ei ole krediidikõlbulik, mistõttu puudus üldse võimalus vahendeid kaasata.
32.Asjakohatu on PRIA väide, et 2017. a oleks tulnud arvestada sellega, et kui nõudeid ei täideta, siis toetusi ei maksta. Esiteks kaebajad ei nõustu, et toetuse nõudeid ei ole täidetud – vastavad kohtuvaidlused on pooleli ja kohtuotsuse jõustumiseni ei saa PRIA sellist väidet esitada. Teiseks, küsimus on 2018. a toetuse taotlemises. Kui 2017. a toetusi taotlenud ettevõtted oleksid esitatud nõuete tõttu pankrotistunud, siis ei oleks vaidlusaluste toetustega hõlmatud maadel nõudeid täidetud (ehk toetuse eesmärk jääks saavutamata). Seejuures hüvitatakse toetuse saajale tekkinud lisakulud ja arusaamatu on PRIA väide toetuse saaja majapidamise ülalpidamise mittetoetatavuse kohta – toetuse kasutamine ei ole õigusaktidega piiratud.
33.PRIA väide, et uute ettevõtete loomine on kandnud toetuse saamise eesmärki, ei ole tõendatud. Kaebajad on ausalt PRIA järelpärimistele vastanud, et 2017. a toetusi taotlenud ettevõtetel ei olnud
tagasimakse kohustuse tõttu võimalik põllumajandustootmist jätkata. Samas, viidates toetusotsuste vaidlustamisele ja pooleliolevatele kohtuasjadele, on nad valmis täitma jõustunud kohtuotsust toetusraha tagasimaksmise osas. Kuid kui kohtumenetlus võtab kuni kolm aastat, siis vahepealsel ajal samade ettevõtete majanduslik toimetulek ilma toetusteta on võimatu. Seega jätkab nende ettevõtete maadel teine juriidiline isik mahepõllumajandustegevusega ning tagab põllumaade säilimise ja kasutamise mahepõllumajanduse nõuete kohaselt.
34.Kaebajad ei nõustu, et nad on seotud 2017. a toetusi taotlenud ettevõtetega. Tegemist on eraldiseisvate juriidiliste isikutega. PRIA on leidnud (vastavalt 07.03.2019.a vaideotsuse p 18 ja 08.05.2019.a otsuse p 15), et varasemad ja uued toetuse taotlejad on erinevad põllumajandustootjad ja selles vaidlust ei ole. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013, art 4 lg 1 p 1 ja b sätestavad põllumajandustootja ja põllumajandusliku majapidamise mõiste. Seejuures on põllumajanduslik majapidamine kõik põllumajandustootja poolt juhitavad ja põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad üksused, mis asuvad sama liikmesriigi territooriumil. Põllumajandustootja on aga sama määruse kohaselt põllumajandusliku tegevusega tegelev füüsiline või juriidiline isik. PRIA on eksinud vaideotsuses, leides, et sama füüsilise isiku erinevad äriühingud moodustavad põllumajandusliku majapidamise. Asjaolu, et samale aadressile on registreeritud erinevad ettevõtted, kellel on sama omanik, ei oma tähtust toetuse nõuete täitmise seisukohalt. Eestis on ettevõtlusvabadus ja puuduvad piirangud ettevõtte asutamiseks. Osaühingu näol on tegemist piiratud vastutusega äriühinguga, mis võimaldab ettevõtjal riske hajutada ja tegutseda sõltumatult erinevate ettevõtetega erinevate tegevuste elluviimisel. PRIA väidete kohaselt võiks pidada üheks majapidamiseks ühe füüsilise isiku kõiki ettevõtteid, kuigi õigusaktidega selline järeldus kooskõlas ei ole. Põllumajanduslik majapidamine saab olla siiski vaid ühe ettevõtja majandusüksus, ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega üksus. Sellist lähenemist toetatavad mh ka riiklikud asutused Statistikaamet ja Maamajanduse Infokeskus ja Põllumajandusuuringute Keskus ning FADN andmebaas (Euroopa põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas).
36.Samuti ei ole asjakohased PRIA esitatud viited kohtulahenditele, kuna viidatud lahendid käsitlevad olukorda, kus varem tegutsenud ettevõte on tükeldatud erinevateks ettevõteteks (näiteks samas tootmishoones tegutsevad sama loomakarja pidavad erinevad ettevõtted), et vastata toetuse saamise tingimustele ja eesmärkidele. Käesoleval juhul on küsimus selles, kas on õiguslik alus pidada vaidlusalust olukorda toetustingimuste kunstlikuks tekitamiseks ning kas esinevad nn objektiivsed ja subjektiivsed eeldused, mh see, kas toetuse määramine kaebajatele oleks toetuskava eesmärkide vastane. Kaebaja leiab, et puudub õiguslik alus käsitluseks, et käesoleval juhul oleks kaebajad tekitanud tingimused toetuse saamiseks kunstlikult.
37.Eeltoodust nähtuvalt võib vajalikuks osutuda eelotsuse küsimine Euroopa Kohtust, et teada saada: kas EL määruse 908/2014 art 28 kohaselt võib tasaarveldada toetussummasid, mis on makstud teisele, mitte samale toetuse saajale; kas erinevaid juriidilisi isikuid saab lugeda üheks põllumajanduslikuks majapidamiseks määruse 1307/2013, art 4 lg 1 p b mõttes, juhul kui nende juriidiliste isikute seos on üksnes läbi füüsilise isiku (omaniku), mitte samaaegse tegutsemiskoha. Vastustaja vastuväited
38.Vastustaja ei pea esitatud kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu.
38.1.Repa 15 OÜ-lt, Tühikargaja OÜ-lt, Suurmõmmik OÜ-lt ega Kullaketraja OÜ-lt, millistelt PRIA nõudis toetuste tagasimaksmist ja kohaldas 50%-lise pindalaerinevuse tõttu
lisakaristust, ei võetud ära õigust esitada taotlusi toetuste saamiseks ka 2018. aastal. Kui kõnesolevad äriühingud oleksid 2018. aastal esitanud taotlused toetuste saamiseks, oleksid 2018. aasta eest määratud toetused kuulunud esmalt tasaarvestamisele ja alles seejärel, kui pärast tasaarvestamist oleks tekkinud väljamaksmisele kuuluvaid summasid, ülejäänud osas väljamaksmisele.
38.2.Selleks, et taolist olukorda vältida, asutas kaebajate seaduslik esindaja vahetult enne 2018. aasta toetuste taotlemist uued äriühingud, milliste kaudu toetusi taotleti. Esmakanded äriregistrisse on tehtud 09.04.2018. a.
38.3.2018. aastal loodud äriühingud taotlesid toetusi samade põldude ja hektarite ulatuses, millistele taotlesid toetusi varem loodud äriühingud: Põllumassiivi nr
Põllu Taotleja nr
61842419476
Repa15 OÜ
61843271112
Repa15 OÜ
61943032372
Repa15 OÜ
61943241157
Repa15 OÜ
61943263851
Repa15 OÜ
61142614278
61942491429
110-2
61142701105
62042401776
101-1
Kullaketraja OÜ Kullaketraja OÜ Tühikargaja OÜ Tühikargaja OÜ Suurmõmmik OÜ Suurmõmmik OÜ Suurmõmmik OÜ
61943098344310 310 62042959076
62042979329
315-1
Taotletud Taotleja pindala (ha) 6,66 Repa Agro OÜ 4,55 Repa Agro OÜ 13,33 Repa Agro OÜ 14,59 Repa Agro OÜ 3,60 Repa Agro OÜ 23,11 KK Agro OÜ
Põllu nr
Taotletud pindala (ha) 6,60
4,52
12,57
14,61
3,58
23,31
6,73
KK Agro OÜ 110-2
6,63
24,38
TK Agro OÜ
24,51
6,26
TK Agro OÜ
101-1
6,26
6,51
Suurmõmmik 310 Agro OÜ Suurmõmmik 315 Agro OÜ Suurmõmmik 315-1 Agro OÜ
6,48
6,20 0,41
6,20 0,36
38.4.Vastuses PRIA järelepärimisele ja vaietes tunnistasid kaebajad, et uute äriühingute loomine on kandnud endas toetuste saamise eesmärki. Kaebajate selgitusi arvestades on vähetõenäoline, et uute äriühingute loomine ja nende kaudu toetuste taotlemine oleks toimunud ka siis, kui varem loodud äriühingute suhtes poleks kohaldatud lisakaristusi ega nõutud toetuste tagasimaksmist. See omakorda viitab asjaolule, et sellise skeemiga püüti vältida toetuste tasaarveldamist võimalike saadaolevate pindalatoetuste arvelt ja saada seeläbi toetuse andmise eesmärkide vastaselt kasu/eelist.
39.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artiklist 60 tuleneb üheselt, et eeliseid ei anta füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kes on sellise eelise saamise tingimused kunstlikult tekitanud.
40.„Eelis“ ja „eelise saamiseks vajalik tingimus“ on omavahel põhjuslikus seoses. Juhul, kui puudub saadav eelis, siis ei ole võimalik väita, et tegemist on kunstlikult tekitatud tingimustega. Vastustaja hinnangul on antud juhul saadav eelis olemas ja tegemist on kunstlikult loodud tingimustega, sest taotledes toetust äriühingute kaudu, mis loodi vahetult enne toetuste taotlemist, püüti vältida varem loodud äriühingutelt tagasinõutud toetusraha ja lisakaristuse tasaarvestamist ning saavutada seeläbi toetuste täies ulatuses väljamaksmine. Varem loodud äriühingud, kelle suhtes kohaldati PRIA otsustega lisakaristusi ja nõuti toetuste tagasimaksmist, ei oleks ise 2018. aastal saanud sellist eelist kasutada, kuna, nagu öeldud, oleksid väljamaksmisele kuulunud toetused kuulunud esmalt tasaarvestamisele. Vastustaja hinnangul on sellise eelise saamine selgelt käsitatav kasu saamisena, sest nii püüti vältida lisakaristuse ja tagasinõutud toetussummade tasaarvestamist.
41.Ehkki kaebajad väidavad, et tegemist ei ole kunstlikult tekitatud olukorraga, märgitakse kaebuses, et kui „eelnimetatud ettevõtted oleksid taotlenud 2018 taotlusvoorus toetust, siis oleks koheselt nendele määratav toetus tasaarveldatud ning puuduksid vahendid põllumajandustegevuseks.“ Seega tunnistavad kaebajad ka kaebuses, et uute äriühingute loomine on kandnud endas toetuste saamise eesmärki.
42.Arusaamatuks jääb väide, et uued loodud äriühingud saavad tagada põllumaade säilimise ja kasutamise mahepõllumajanduse nõuete kohaselt, ent varem loodud äriühingud justkui ei saa. Vastustaja rõhutab siinkohal veelkord, et varem loodud äriühingutelt ei võetud ära õigust esitada taotlusi toetuste saamiseks ka 2018. aastal. Asjaolu, et eeskirjade eiramise rikkumisel nõutakse taotlejatelt toetuste tagasimaksmist ja/või kohaldatakse lisakaristusi, ei tähenda, et neilt on võetud võimalus edaspidi taotlusi esitada ega tähenda seda, et asutada tuleb uued äriühingud.
43.Kuigi kaebajad leiavad, et nad on igati õigustatud toetust saama, sest kõik nõuded ja toetuskava eesmärk on täidetud, jäetakse kaebuses tähelepanuta, et seoses toetusnõuete rikkumisega on varem loodud äriühingutelt nõutud toetuse tagasimaksmist ja kohaldatud halduskaristusi, millised on juhul kui tuvastatakse nõuete rikkumisi, ette nähtud Euroopa Liidu õigusega, ent millest Kaebajad püüavad vabaneda, kahjustades sellega Euroopa Liidu finantshuve. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 325 paneb aga nii Euroopa Liidule kui ka liikmesriikidele kohustuse võidelda Euroopa Liidu finantshuve kahjustava tegevuse vastu. Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95, Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1–4), artikli 4 lõige 3 sätestab, et kui tehakse kindlaks, et taotletakse soodustusi, mis ei vasta kohaldatava ühenduse õiguse eesmärkidele, luues kunstlikult selle soodustuse saamiseks nõutavad tingimused, siis vastavalt juhtudele soodustust kas ei anta või võetakse see ära. Euroopa Liidu finantshuvide kaitsmise kohustusega tuleb arvestada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 kohaldamisalasse jäävate toetuste puhul. Ka Riigikohus on märkinud, et Euroopa Liidu fondidest toetuse väära jaotamise vältimiseks ei saa lugeda õiguspäraseks toetuse maksmist neile, kes on tekitanud toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult (RKHK 3-3-1-38-07, p 19). Seega olenemata sellest, kas toetuskava eesmärk on saavutatud või mitte, on antud juhul püütud uute äriühingute kaudu toetusi taotledes vabaneda tasaarvestustest, mistõttu on tegemist toetuse saamise nõuetele vastavaks muutmisega kunstlikult.
44.Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei saa Euroopa Liidu õigusnorme ära kasutada pettuse või kuritarvituse eesmärgil; need ei kata ettevõtjate kuritarvitusega seotud tegevusi, st tehinguid, mida ei tehta tavapäraste majandustehingute raames, vaid üksnes eesmärgiga saada kuritarvituse läbi kasu Euroopa Liidu õigusega ettenähtud soodustustest (C-255/02, p 68, 69).
45.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013 artikkel 4 lõige 1 punktid a ja b sätestavad „põllumajandustootja“ ja „põllumajandusliku majapidamise“ mõisted. Põllumajandustootja on füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, olenemata sellest, milline on selle rühma ja rühma liikmete õiguslik seisund siseriikliku õiguse järgi, kelle põllumajanduslik majapidamine asub aluslepingute territoriaalses kohaldamisalas, nagu on määratletud ELi lepingu artiklis 52 koostoimes ELi toimimise lepingu artiklitega 349 ja 355, ning kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega.
46.Põllumajanduslik majapidamine hõlmab kõiki põllumajandustootja poolt juhitavaid ja põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad üksuseid, mis asuvad sama liikmesriigi territooriumil. Vastavalt eeltoodule, loetakse üldjuhul iga toetust taotlev füüsiline või juriidiline isik, koos talle kuuluva põllumajandusliku majapidamisega, eraldi põllumajandustootjaks. Lähtuvalt põllumajandusliku majapidamise mõistest moodustub põllumajanduslik majapidamine põllumajandustootja poolt juhitavatest, põllumajandusliku tegevusega seotud ning ka erinevate ettevõtlusvormide kaudu tegutsevatest üksustest (nt, hooned, maa), mis asuvad Eesti territooriumil.
47.Seega on kõik Xu poolt loodud äriühingud küll põllumajandustootjad, ent mitte eraldisesivad põllumajanduslikud majapidamised. Kõiki äriühinguid juhib sama isik, need asuvad samal aadressil, ka põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad maad kattuvad, mistõttu ei ole tegemist kaheksa eraldiseisva põllumajandusliku majapidamisega, vaid ühtse põllumajandusliku majapidamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikkel 4 lg 1 p b mõttes.
48.Ehkki kaebajate hinnangul ei ole selline käsitlus õigusaktidega kooskõlas, tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013 artikkel 4 lõige 1 punktist b üheselt, et ühe isiku poolt juhitavad, põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad üksused, mis asuvad sama liikmesriigi territooriumil, moodustavad ühtse põllumajandusliku majapidamise. Sisuliselt käsitlevad Kaebajad ka ise varem loodud äriühingute põllumajandusliku tegevusega seotud põlde uute loodud äriühingute põllumajandusliku majapidamise osana, kuivõrd Kaebajad on oma tegevuse seadnud sõltuvusse varem loodud äriühingute kasutuses olevatest põldudest.
49.EL toetuste seisukohalt ei ole oluline niivõrd toetust taotleva üksuse range õiguslik määratlus, vaid majanduslik vaatepunkt, mis lubab järeldada, et kui toetusi taotlevate juriidiliste isikute vahel on tugev majanduslik side, siis on toetuste osas majanduslikult tegemist ühe ja sama ettevõtjaga. Ka Euroopa Kohus on otsuses C-607/13 punktis 67 märkinud, et tehingute kunstlikkuse hindamisel saab nende tehingute puhul arvesse võtta kõiki asjaomaste ettevõtjate vahelisi õiguslikke, majanduslikke ja/või isiklikke suhteid.
50.Vastuseks kaebuses märgitule, et Eestis on ettevõtlusvabadus ja puuduvad piirangud ettevõtte asutamiseks, siis tõepoolest võib ühel isikul olla äriregistrisse kantud mitu äriühingut eri ärinimedega (äriseadustiku § 8 lg 6), ent sellele vaatamata, kuivõrd kõikide äriühingute omanik on üks ja sama isik, kelle huvides juriidilised isikud on asutatud ja tegutsevad, saab asuda seisukohale, et äriühingud on loodud ja nende kaudu on toetusi taotletud eesmärgiga püüda vältida toetuste tagasinõudmist ja lisakaristuse kohaldamist ning saavutada toetuste väljamaksmine uutele äriühingutele.
51.Asjaolu, millist lähenemist toetab Statistikaamet ja Maamajanduse Infokeskus ja Põllumajandusuuringute Keskus ning FADN andmebaas, ei ole asjakohane. Otsetoetused ja maaelu arengukava meetmed kuuluvad muuhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 kohaldamisalasse, mis tähendab põllumajandusliku majapidamise mõiste sisustamisel ja toetuse andmise üle otsustamisel siiski Euroopa Liidu asjakohaste õigusaktide kohaldamist.
52.Kaebajad seavad tasaarvestamise õiguspärasuse kahtluse alla põhjusel, et nemad ei ole toetuse saajad. Kaebajate käsitlus viiks aga olukorrani, kus taotlejad võiks hoida kõrvale tasaarvestamisest ainuüksi selle asjaolu abil, et nad asutavad uusi enda poolt kontrollitavaid äriühinguid. Kui toetuse tagasinõudmise ja lisakaristuse kohaldamise vältimiseks asutatakse uued äriühingud, saab PRIA sekkuda normi alusel, mis lubab sekkumist juhuks, kui taotlejad loovad kunstlikult tingimusi toetuse saamiseks (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikkel 60). Kuna antud asjas on tõendamist leidnud, et kõik kaheksa äriühingut moodustavad ühise põllumajandusliku majapidamise ja toetuse saamiseks on loodud vajalikud tingimused kunstlikult, määrati küll vaidlustatud otsustega Kaebajatele toetusi, ent väljamaksmisele kuuluva toetuse arvestuses teostati esmalt tasaarvestamised. Vastustaja leiab, et Kaebajatele maksmisele kuuluvatest toetussummadest teostatud tasaarvestamised on õiguspärased.
53.Seoses eelotsuse küsimisega Euroopa Kohtult, märgib vastustaja, et kui kohus leiab, et eelotsuse küsimine on vajalik, siis vastustajal vastuväiteid ei ole. Kohtu seisukoht
54.Repa Agro OÜ (kaebaja I), Suurmõmmik Agro OÜ (kaebaja II), KK Agro OÜ (kaebaja III), TK Agro OÜ (kaebaja IV) PRIA-le 20.05.2018. a esitatud pindalatoetuste taotluse ja maksetaotlusega (21.06.2018. a redaktsioonis) on tõendatud, et kaebajad taotlesid 2018. a PRIAlt ühtset pindalatoetust, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ning mahepõllumajandusega jätkamise toetust (I kd, tl 45–54, I kd, tl 114–121, I kd, tl 55–61, I kd, tl 62–68).
55.Vaidlustatud otsuste kohaselt (I kd, tl 72p–73, I kd, tl 77p–79, I kd, tl 6p–8p, I kd, tl 80p–81p, I kd, tl 82p–84, I kd, tl 85p–87, I kd, tl 11p–13, I kd, tl 88p–89p, I kd, tl 178p–180, I kd, tl 125p– 126p) taotlesid kaebajate I–IV deklareeritud põldudele 2017. a samu toetusi RePa15 OÜ, Tühikargaja OÜ, Kullaketraja OÜ ja Suurmõmmik OÜ.
56.Tõendikogumis olevate kaebajate taotluste, PRIA haldusmenetluse menetlusdokumentidega on tõendatud, et põllumajandusmaad, mille majandamise eest 2017. a ja 2018. a toetust taotleti ja maksti, kattuvad määravas osas.
57.Kaebajate I–IV nimel pindalatoetuste taotluste ja maksetaotluste esitajaks ja allkirjastajaks oli osaühingute seaduslik esindaja X, mille üle poolte vahel vaidlust ei ole. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kaebajateks olevad osaühingud registreeriti äriregistris vahetult enne taotluste esitamise tähtaega, s.o 09.04.2018. a, ja et osaühingute osanikuks on X (vt nt Xu vastus PRIA 02.11.2018. a järelepärimisele). Pooled ei vaidle, et ka 2017. a allkirjastas RePa15 OÜ, Tühikargaja OÜ, Kullaketraja OÜ ja Suurmõmmik OÜ taotlused X, kes oli ka nende osaühingute osanikuks (vt käesoleva otsuse p 37).
58.Äriregistri avalikel andmetel ja asjas kogutud tõendikogumi kohaselt on tõendatud, et X oli 2018. a käesolevas asjas vaidluse all olevate toetustaotluste esitamise ajal, ja on ka käesoleva kohtuotsuse koostamise ajal nii kaebajate I–IV kui RePa15 OÜ, Tühikargaja OÜ, Kullaketraja OÜ ja Suurmõmmik OÜ seaduslik esindaja. Samuti tõendavad eelpool nimetatud registriandmed ja kaebajate esindaja kinnitus kohtuistungil, et kõigi kaheksa ettevõtte puhul on tegemist tegutsevate juriidiliste isikutega.
59.Kaebajad I–IV on käesolevas kohtuasjas tühistamis- ja kohustamiskaebusega vaidlustanud PRIA üheksa haldusakti (iga kaebaja teda puudutavas osas), millega ühelt poolt rahuldati kaebajate
ühtse pindalatoetuse, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotlused ja teiselt poolt teostati tasaarvestamised RePa15 OÜ, Tühikargaja OÜ, Kullaketraja OÜ ja Suurmõmmik OÜ-lt PRIA kehtivate haldusaktidega tagasi nõutud toetuste, lisandunud viiviste ja määratud halduskaristuste osas. Seega loevad kaebajad enda õigusi rikkuvaks haldusakte toetuste tasaarvestamise osas, sest kaebused ei käsitle etteheiteid PRIA-le seoses kaebajatele toetuste määramisega.
60.Vastustaja versiooni kohaselt (vt nt vastus kaebuse terviktekstile p 27, I kd, tl 109) lõid kaebajad I–IV Xu isikus toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult. X ja tema äriühingud moodustavad ühtse põllumajandusliku majapidamise ning majanduslikult on tegemist ühe ja sama ettevõtjaga, mistõttu on PRIA kohustatud tagastamisele kuuluvate toetuste ja lisakaristustena määratud toetussummade tasaarvestamiseks, sest tegemist on EL õiguse mõttes toetusesaajate toetuste tasaarvestamisega. Kaebaja versiooni kohaselt ei ole X põllumajandustootja. Füüsilist isikut ei saa võrdsustada juriidiliste isikutega. Kaebajad I–IV on toetuste eesmärgid täitnud. Õige ei ole meelevaldse sideme loomine ettevõtete vahel ja suvaliste tagasinõuete tegemine. Põllumajandusliku majapidamise moodustavad sama toetusesaaja majandusüksused (vt nt kaebajate kohtukõne teesid, I kd, tl 169– 170).
61.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuste rahuldamiseks puudub alus.
62.PRIA on kohtu hinnangul vaidlustatud otsuste õigusliku alusena välja toonud nii viite- kui volitusnormid (vrdl RKHKo 3-18-305, p 9) ja tuginenud toetuste tasaarvestamisel asjakohasele kohtupraktikale.
63.Viitenormide kohaselt, kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise tõttu makstud alusetult, nõutakse toetusraha toetuse saajalt tagasi ja PRIA-l on õigus selle tasaarvestamiseks (ELÜPS §-d 111 ja 112).
64.Vastavalt volitusnormidele, EL-i õiguse kohase kõrvalehoidumisklausli kohaselt ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikkel 60). Eeskirjade eiramise tõttu alusetult tehtud maksete tagasinõudmine on liikmesriikide ülesandeks (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikkel 54 lõige 1). Liikmesriikide ülesandeks on tasaarvestada toetusesaajale tehtavate edaspidiste maksetega toetusesaajalt laekumata võlad, mis on liikmesriikide õigusaktide kohaselt kindlaks määratud (Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 908/2014 artikkel 28).
65.RePa15 OÜ, Tühikargaja OÜ, Kullaketraja OÜ ja Suurmõmmik OÜ-le alusetult välja makstud toetuste kaebajatele I–IV määratud toetustega tasaarvestamisel on PRIA aluseks võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikkel 4 lõike 1 kohase põllumajandustootja ja põllumajandusliku majapidamise määratlused.
PRIA käsitluse kohaselt on põllumajandustootjaks füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, olenemata sellest, milline on selle rühma ja rühma liikmete õiguslik seisund siseriikliku õiguse järgi, kelle põllumajanduslik majapidamine asub aluslepingute territoriaalses kohaldamisalas (EL-i lepingu artikkel 52 koostoimes EL-i toimimise lepingu artiklitega 349 ja 355) ning kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega. Põllumajanduslikuks majapidamiseks on PRIA lugenud kõik põllumajandustootja poolt juhitavad ja põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad üksused, mis asuvad sama liikmesriigi territooriumil. Seega on PRIA kohtu hinnangul õiguspäraselt kohaldanud EL-i õigusnorme ja jätnud kõrvale siseriikliku õiguse kohase isikuid ja äriühinguid määratleva regulatsiooni. Halduskohtu arusaamisel toetab PRIA lähenemist ka siseriiklik kohtupraktika.
66.Riigikohtu halduskolleegium on 19. detsembri 2006. a otsuse asjas nr 3-3-1-80-06 punktis 23 selgitanud, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb siseriiklikul kohtul võimaliku õiguse kuritarvitamise kindlakstegemiseks tuvastada need objektiivsed asjaolud, mis ei vasta EL-i õiguse eesmärgi saavutamisele, isegi kui EL-i sätetes kehtestatud vormilisi tingimusi on järgitud (vt Euroopa Kohtu 14. detsembri 2000. a otsus kohtuasjas C-110/99: Emsland-Stärke GmbH vs. Hauptzollamt Hamburg-Jonas, EKL 2000, lk I-11569). Seega tuleb igal juhtumil eraldi analüüsida nii asjassepuutuvate EL-i normide tähendust ja eesmärki kui ka mõistliku ettevõtja tegevusviisi, kes tegutseb vastavalt kehtivatele seadusesätetele ning äri- ja majandustavale asjassepuutuvas sektoris. Teiseks tuleb tuvastada subjektiivne aspekt, mis tähendab kavatsust saada EL-i õiguse vastavate sätete alusel põhjendamatut kasu, luues selleks kunstlikult vajalikud tingimused. Riigikohtu halduskolleegium nõustub lähenemisega, et oluline ei ole mitte niivõrd toetust taotleva üksuse range õiguslik määratlus, vaid ka majanduslik vaatepunkt, mis lubab järeldada, et kui toetusi taotlevate juriidiliste isikute vahel on tugev majanduslik side, on toetuste osas majanduslikult tegemist ühe ja sama ettevõtjaga.
67.Halduskohtu hinnangul on eelpool osundatud kohtupraktika kohaselt käesolevas asjas tugeva majandusliku sideme alusel majanduslikult üheks ja samaks ettevõtjaks vastavalt RePa15 OÜ ja Repa Agro OÜ, Tühikargaja OÜ ja TK Agro OÜ, Kullaketraja OÜ ja KK Agro OÜ ning Suurmõmmik OÜ ja Suurmõmmik Agro OÜ.
68.HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise seisuga. Sama tuleneb HMS §-st 54. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud otsused vastavad nende andmise ajal kehtivale objektiivsele õigusele.
69.Vaidlustatud haldusaktide andmisele eelnenud haldusmenetluses kuulas PRIA ära Xu.
70.X on ka OÜ Alamõisa Farm seaduslik esindaja, milline ei ole aga käesolevas asjas vaidlustatud haldusaktide adressaadiks.
71.PRIA 02.11.2018. a järelepärimisega Xule (I kd, tl 69–70) on tõendatud, et 2018. a pindalatoetuste taotluste ja maksetaotluste halduskontrollis tuvastas PRIA, et kaebajate I–IV 2018. a taotlustes deklareeritud põldudele (ca 115,632 ha) said 2017. a toetusi Repa15 OÜ, Tühikargaja OÜ, Kullaketraja OÜ ja Suurmõmmik OÜ, esindaja X. PRIA järelepärimisega on tõendatud, et kaebajate seaduslikul esindajal võimaldati esitati seisukoht PRIA kahtlusele nimetatud OÜ-dele määratud lisakaristustest kunstlikult tekitatud olukorra läbi kõrvale hoidmiseks.
Järelpärimise kohaselt pidas PRIA kaebajate I–IV taotletavatelt toetustelt tasaarveldamisele kuuluvateks summadeks Suurmõmmik OÜ puhul 7 872 eurot, Tühikargaja OÜ puhul 18 384 eurot, Kullaketraja OÜ puhul 17 904 eurot ja RePa15 OÜ puhul 18 912 eurot.
72.Seega oli nimetatud ettevõtetel järelepärimise kohaselt 2018. aastaks kogunenud tagasinõudmisele kuuluvaid toetusi koos viiviste ja lisakaristustega 63 072 eurot.
73.Xu 13.11.2018. a PRIA järelepärimisele esitatud vastuse kohaselt (I kd, tl 71) muutusid 2017. a PRIA-lt toetust saanud ettevõtted Suurmõmmik OÜ, Tühikargaja OÜ, Kullaketraja OÜ ja RePa15 OÜ seoses tagasinõuetega (lisakaristustega) maksejõuetuks. Uued äriühingud ei ole asutatud „põldude jagamiseks“ ja lisakaristuste kohaldamise vältimiseks vaid põllumajandustootmisega tegelemiseks. Vahemärkusena, ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud kohtute infosüsteemist nähtub, et Xuga seotud äriühingutel on varasmatel aastatel olnud PRIA-ga vaidlusi toetustingimustele vastamiseks tingimuste kunstlikult loomisest põldude jagamise läbi.
74.Repa Agro OÜ-le on: PRIA 17.12.2018. a otsusega nr 12-6/18/1048 (I kd, tl 72p–73) määratud 2018. a taotletud ühtset pindalatoetust ja teostatud tasaarvestamise Repa15 OÜ-lt PRIA 01.06.2018. aasta otsusega nr 126/18/471 (I kd, tl 74p–76p) tagasi nõutud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osas koos lisandunud viivistega toetusmaksest; Seega on kaebajale I määratud 3 778,26 euro pindalatoetuse osas tehtud tasaarvestus 25 529,32 euro RePa15 OÜ-lt tagasi nõutava mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ja viivistega; PRIA 21.12.2018. a otsusega nr 12-6/18/1094 (I kd, tl 77p–79) määratud 2018. a taotletud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ja teostatud tasaarvestamine Repa15 OÜ-lt PRIA 01.06.2018. a otsusega nr 12-6/18/471 tagasi nõutud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ja PRIA otsusega nr 12-6/18/1048 tasaarvestamata jäänud summa osas koos lisandunud viivistega toetusmaksest; Seega loetakse tasaarvestamisele kuuluvaks kaebajale I määratud 1 751,82 eurot kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust; PRIA 11.02.2019. a otsusega nr 12-6/19/327 (I kd, tl 6p–8p) määratud 2018. a taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetust ja teostatud tasaarvestamine Repa15 OÜ-lt PRIA 01.06.2018. a otsusega nr 12-6/18/471 tagasi nõutud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ja määratud lisakaristuse 50% pindala erinevuse eest toetusmaksest ning PRIA otsusega nr 126/18/1048 ja PRIA otsusega nr 12-6/18/1094 tasaarvestamata jäänud toetuse osas koos viivistega toetusmaksest; Seega on kaebajale I määratud 21 168 euro mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osas tehtud tasaarvestus 19 188,45 euro RePa15 OÜ-lt tagasi nõutava mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ja 18 912 euro teiste otsustega tasaarvestamata jäänud toetuste ja viiviste osas;
75.Seega on Repa Agro OÜ-le PRIA vaidlustatud otsustega toetust kokku määratud 26 698,08 eurot ja tasaarvestamisele Repa15 OÜ-ga kuuluv summa moodustab 63 629,77 eurot.
76.KK Agro OÜ-le on: PRIA 17.12.2018. a otsusega nr 12-6/18/1050 (I kd, tl 80p–81p) määratud 2018. a taotletud ühtset pindalatoetust ja teostatud tasaarvestamise Kullaketraja OÜ-lt PRIA 14.05.2018. a otsusega nr 126/18/466 (I kd, tl 82p–84) tagasi nõutud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osas koos lisandunud viivistega toetusmaksest; Seega on määratud kaebajale III 2 701,67 eurot pindalatoetust, mis tasaarvestati 3 892,43 euro Kullaketraja OÜ-lt tagasinõutud mahepõllumajandusega jätkamise toetusega; PRIA 21.12.2018. a otsusega nr 12-6/18/1096 (I kd, tl 85p–87) määratud 2018. a taotletud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ja teostatud tasaarvestamine Kullaketraja OÜlt PRIA 14.05.2018. a otsusega nr 12-6/18/466 tagasi nõutud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ja PRIA otsusega nr 12-6/18/1050 tasaarvestamata jäänud summa osas koos lisandunud viivistega toetusmaksest; Seega on tasaarvestamisele kuulunud 1 252,64 eurot määratud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust; PRIA 07.02.2019. a otsusega nr 12-6/19/307 (I kd, tl 11p–13) määratud 2018. a taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetust ja teostatud tasaarvestamine Kullaketraja OÜ-lt PRIA 14.05.2018. a otsusega nr 12-6/18/466 tagasi nõutud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ja otsusega nr 12-6/18/1050 ning otsusega nr 12-6/18/1096 tasaarvestamata jäänud viivise osas summas 669,89 EUR toetusmaksest.
77.Seega on KK Agro OÜ-le PRIA vaidlustatud otsustega toetust määratud 17 940,31 eurot ja tasaarvestamisele Kullaketraja OÜ-ga kuuluv summa moodustab 21 796,43 eurot.
78.TK Agro OÜ-le on: PRIA 17.12.2018. a otsusega nr 12-6/18/1047 (I kd, tl 88p–89p) määratud 2018. a taotletud ühtset pindalatoetust ja teostatud tasaarvestamine Tühikargaja OÜ-lt PRIA 14.05.2018. a otsusega nr 126/18/466 (I kd, tl 90p–92) tagasi nõutud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse koos lisandunud viivistega toetusmaksest; Seega on kaebajale IV määratud 2 776,51 eurot ühtset pindalatoetust, mis on tasaarvestatud Tühikargaja OÜ-lt tagasinõutud 17 721,26 euro nõutud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ja lisandunud viivistega ning kohaldatud 18 384 euro lisakaristusega; PRIA 21.12.2018. a otsusega nr 12-6/18/1097 (I kd, tl 178p–180) määratud 2018. a taotletud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ja teostatud tasaarvestamine Tühikargaja OÜ-lt PRIA 14.05.2018. a otsusega nr 12-6/18/466 tagasi nõutud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ja PRIA otsusega nr 12-6/18/1047 tasaarvestamata jäänud toetuse osas koos lisandunud viivistega toetusmaksest. Seega on kaebajale IV määratud 1 287,35 eurot toetust tasaarvestatud Tühikargaja OÜ-lt tagasi nõutud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ja lisandunud viivistega.
79.Seega on TK Agro OÜ-le PRIA vaidlustatud otsustega toetust määratud 4 063,86 eurot ja Tühikargaja OÜ-lt tasaarvestamisele kuuluv summa moodustab 36 105,26 eurot.
80.Suurmõmmik Agro OÜ-le on:
PRIA 11.02.2019. a otsusega nr 12-6/19/326 (I kd, tl 125p–126p) määratud 2018. a taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetust ja teostatud tasaarvestamine Suurmõmmik OÜ-lt PRIA 14.05.2018. a otsusega nr 12-6/18/466 määratud lisakaristuse üle 50%-se pindala erinevuse eest toetusmaksest.
81.Seega on Suurmõmmik Agro OÜ-le PRIA vaidlustatud otsusega toetust määratud 7 824 eurot ja Suurmõmmik OÜ-lt tasaarvestamisele kuuluv summa moodustab 7 872 eurot.
82.Kohus märgib vahemärkusena, et kaebajad taotlevad haldusaktide tühistamist neid puudutavas osas. Toetuste määramise osas on tegemist akti adressaadile soodustavate haldusaktidega, seega ei ole vaidlustatud otsused selles osas vaidluse all. Kaebajad ei ole kaebustes vaidlustanud ka toetustaotluste osaliselt rahuldamise asjaolusid, mille tõttu kohus toetuste osaliselt määramist käesolevas kohtuasjas ei käsitle, selleks aluse (kaebaja nõue) puudumise tõttu.
83.Kohtu poolt tõenditena asja juurde võetud kohtuotsustega on tõendatud, et haldusaktide, millega PRIA teostas vaidlustatud haldusaktides tasaarvestamised tagasi nõutud toetuste, lisandunud viiviste ja määratud lisakaristustega, puhul on tegemist jõustunud haldusaktidega ja nende adressaatide kaebuste alusel algatatutud kohtuvaidlustes on kohtuotsused käesolevaks ajaks jõustunud.
84.Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2020. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-18-1439 (I kd, tl 153– 155) on jäetud rahuldamata RePa15 OÜ kaebus PRIA 01.06.2018. a otsuse nr 12-6/18/471 (I kd, tl 74p–76p) osaliseks tühistamiseks ja PRIA kohustamiseks.
85.Tartu Ringkonnakohtu 28.04.2020. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-18-1423 (I kd, tl 147– 152) on jäetud rahuldamata Kullaketraja OÜ kaebus PRIA 14.05.2018. a otsuse nr 12-6/18/4466 (I kd, tl 74p–76p) osaliseks tühistamiseks ja PRIA kohustamiseks.
86.Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2020. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-18-1422 (I kd, tl 139– 146) on jäetud rahuldamata OÜ Tühikargaja kaebus PRIA 14.05.2018. a otsuse nr 12-6/18/4466 (I kd, tl 74p–76p) osaliseks tühistamiseks ja PRIA kohustamiseks.
87.Tartu Ringkonnakohtu 21.04.2020. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-18-1253 (I kd, tl 156– 160) on jäetud rahuldamata OÜ Suurmõmmik kaebus PRIA 14.05.2018. a otsuse nr 12-6/18/4466 (I kd, tl 74p–76p) osaliseks tühistamiseks ja PRIA kohustamiseks. Nimetatud kohtuotsus jõustus Riigikohtu 17.11.2020. a määrusega samas kohtuasjas (I kd, tl 161–162), millega Suurmõmmik OÜ kassatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohru 21.04.2020. a kohtuotsusele jäeti menetlusse võtmata.
88.Poolte esindajate kohtuistungil antud selgituste kohaselt ei ole PRIA vaidlustatud otsustes käsitletud ülejäänud tasaarvestamisel aluseks olnud haldusakte nende adressaatide poolt vaidlustatud. Seega on kohtu hinnangul PRIA otsuste puhul, millega vaidlustatud haldusaktide kohaselt teostati vaidlustatud haldusaktides tasaarvestamised tagasi nõutud toetuste, lisandunud viiviste ja määratud lisakaristustega, tegemist kehtivate haldusaktidega.
Kehtiva haldusakti resolutiivosa on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 kohaselt õiguslikke tagajärgi loov ja täitmiseks kohustuslik igaühele, sh käesolevas kohtuasja kaebajatele, kes on samal ajal PRIA vaidlustatud haldusaktide koormavates osades nende haldusaktide adressaatideks.
89.Äriregistri avaliku teabesüsteemi kehtivad andmed {https://ariregister.rik.ee/ettevotja, 17.02.2021} kinnitavad vastustaja poolt haldusmenetluses tuvastatut, mille kohaselt Repa Agro OÜ (kaebaja I), Suurmõmmik Agro OÜ (kaebaja II), KK Agro OÜ (kaebaja III), TK Agro OÜ (kaebaja IV) ja RePa15 OÜ (registri kood12768841), Suurmõmmik OÜ (registri kood 12834029), Kullaketraja OÜ (registri kood 12821676) ning Tühikargaja OÜ (registri kood 12832237) juhatuse liikmeks on kaebajate poolt PRIA-le taotluste esitamisest arvates jätkuvalt X.
90.PRIA 17.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1048 (I kd, tl 72p–73), PRIA 21.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1094 (I kd, tl 77p–79), PRIA 11.02.2019. a otsuse nr 12-6/19/327 (I kd, tl 6p–8p) põhikaalutluse kohaselt tuvastas PRIA Repa Agro OÜ 2018. a pindalatoetuse ja maksetaotluse halduskontrollis, et kaebaja taotlusel deklareeritud põldudele taotles 2017. a toetust RePa15 OÜ, milliseid juhib sama isik – X.
91.PRIA 17.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1050 (I kd, tl 80p–81p), PRIA 21.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1096 (I kd, tl 85p–87), PRIA 07.02.2019. a otsuse nr 12-6/19/307 (I kd, tl 11p–13) põhikaalutluse kohaselt tuvastas PRIA KK Agro OÜ 2018. a pindalatoetuse ja maksetaotluse halduskontrollis, et kaebaja taotlusel deklareeritud põldudele taotles 2017. a toetust Kullaketraja OÜ, milliseid juhib sama isik – X.
92.PRIA 17.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1047 (I kd, tl 88p–89p), PRIA 21.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1097 (I kd, tl 178p–180) põhikaalutluse kohaselt tuvastas PRIA TK Agro OÜ 2018. a pindalatoetuse ja maksetaotluse halduskontrollis, et kaebaja taotlusel deklareeritud põldudele taotles 2017. a toetust Tühikargaja OÜ, milliseid juhib sama isik – X.
93.PRIA 11.02.2019. a otsuse nr 12-6/19/326 (I kd, tl 125p–126p) põhikaalutluse kohaselt tuvastas PRIA Suurmõmmik Agro OÜ 2018. a pindalatoetuse ja maksetaotluse halduskontrollis, et kaebaja taotlusel deklareeritud põldudele taotles 2017. a toetust Suurmõmmik OÜ, milliseid juhib sama isik – X.
94.PRIA vaidlustatud otsustega on tõendatud, et RePa15 OÜ-l, Suurmõmmik OÜ-l, Kullaketraja OÜ-l ja Tühikargaja OÜ-l oli 2018. aastaks kogunenud tagasinõutavaid toetusi suuremas summas, kui PRIA rahuldas vaidlustatud otsustega kaebajate I–IV toetustaotlused. Kaebajate I–IV nimel PRIA-le 2018. aastal toetustaotlused allkirjastanud Xul pidi olema 2017. aastal toetuste alusetult saamine teada, sest temaga seotud osaühingutele olid PRIA vastavavad haldusaktid teatavaks tehtud, mis nähtub mh kohtuotsustest, mis tõendavad nende PRIA otsuste määravas osas halduskohtus vaidlustamist.
95.Kaebajate I–IV taotluste ja neis sisalduvate põllumassiivide kaartidega on tõendatud, et taotlused kattusid varasemate aastate taotlustega nii põldude kui ka põllusuuruste osas hektarites, millistele oli toetusi PRIA poolt määratud (eelpool toodud asjaoludel alusetult) RePa15 OÜ-le, Suurmõmmik OÜ-le, Kullaketraja OÜ-le ja Tühikargaja OÜ-le.
96.Halduskohus on neil faktilistel asjaoludel seisukohal, et PRIA on vaidlustatud otsustes toodud õiguslikel asjaoludel õigesti tuvastanud kaebajate I–IV poolt toetuse saamiseks vajalike tingimuste kunstlikult loomise.
97.Halduskohus ei nõustu kaebajate I–IV käsitlusega toetuskava eesmärgi täitmisest, sest tõendamist on leidnud teotuste saamiseks tingimuste kunstlik loomine toetusesaajate poolt. EL-i õigusaktide kohaselt tuleb toetuste jagamisel liikmesriigis arvestada EL-i õiguse üldpõhimõtetega ja sellega, et EL-i õiguse tõhus mõju jääks püsima ka siseriiklikku menetlusõigust kasutades. Kaebajatega võib nõustuda, et siseriiklik õigus võiks toetuste tasaarvestamise korda reguleerida täpsemalt. Vastustaja kohtuistungil esitatud tõenditega (I kd, tl 167, 168) on tõendatud, et PRIA on vaidlustatud otsuste alusel teinud tasaarveldamised RePa15 OÜ, Suurmõmmik OÜ, Kullaketraja OÜ ja Tühikargaja OÜ vastu üleval olevate nõuete osas, mis oli võimalik tasaarvestada varasemate otsustega. Seega on välistatud nn topelt toetuste tagasinõudmine.
98.Halduskohus on seisukohal, et PRIA kohaldatud EL õiguse sätted andsid sätete eesmärgipärasel tõlgendamisel aluse arvestada põllumajandusliku majapidamise sisustamisel kaebajate seadusliku esindaja isikuga. Vaideotsused ei riku kaebaja õigusi sõltumatult käesolevas asjas vaidlustatud PRIA haldusaktidest.
99.Kuna vaidlustatud haldusaktide andmise volitusnormid tulenevad EL õigusest, ei sõltu nende õiguspärasus sellest, kuidas statistikas ja raamatupidamises toimub põllumajanduslike majapidamiste üle arvepidamine.
100.Halduskohus on tõendikogumi alusel seisukohal, et objektiivselt ei vasta Euroopa Liidu õiguse eesmärgi saavutamisele füüsilise isiku poolt uute põllumajanduslike äriühingute moodustamine toetuse saamise eesmärgil, vältimaks varem sama isiku poolt moodustatud äriühingutele eraldatud toetuste, viiviste ja lisakaristuste tasaarvestamist järgmise aasta põllumajandustoetustega. Kaebajate seaduslik esindaja on haldusmenetluses tunnistanud kavatsetud tegevust, et saada EL-i õiguse vastavate sätete alusel majanduslik eelis põllumajandustootmisega tegelemiseks. Vastustaja on haldusmenetluses tõendanud kaebajate poolt kunstlikult vajalike tingimuste loomisega põhjendamatu eelise saamise majanduslikult sisuliselt sama ettevõtja poolt. Vastustaja on vaidlustatud haldusaktides seega tuvastanud piisavalt asjaolusid toetuse tingimuste kunstliku täitmise tõendamiseks ning PRIA otsuse vaidlustamisel pidid kaebajad tõendama, et toetuse tingimuste täitmine ei olnud üksnes vormiline. Seda ei ole kaebajad aga suutnud. Viitenormide regulatsiooni puudulikkus tasaarvestamise puhul ei ole viinud EL-i õiguse vastasele tõlgendamisele ja kohaldamisele ning seeläbi kaebajate õiguste rikkumisele. Eeskirjade eiramise tõttu alusetult tehtud maksete tagasinõudmine on liikmesriikidele kohustuslik ja EL-i õigus selles osas ülimuslik. Liikmesriigid peavad tasaarvestama edaspidiste maksetega seni laekumata võlad. Võlad ise on aga käesolevas asjas kogutud tõendite kohaselt kindlaks määratud siseriiklike õigusaktide kohaselt. Seega on PRIA kohtu hinnangul õiguspäraselt kohaldanud EL-i õigusnorme ja jätnud kõrvale siseriikliku õiguse kohase füüsilisi ja juriidilisi isikuid ja äriühinguid ning nende vastutust määratleva regulatsiooni.
101.Halduskohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks ja asjas seetõttu menetluse peatamiseks (HKMS § 95 lg 4) lahendades vaidluse siseriiklikus kohtupraktikas sedastatu alusel, võttes arvesse ka poolte menetlusdokumentides viidatud Euroopa Kohtu kohtulahendite seisukohti.
102.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab halduskohus tühistamiskaebused rahuldamata. Seoses tühistamiskaebuste rahuldamata jätmisega puudub alus ka kohustamiskaebuste rahuldamiseks.
103.Seoses kaebuste rahuldamata jätmisega jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1). Ka PRIA võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda seoses vastava taotluse kehtestatud korras esitamata jätmisega (HKMS § 109 lg 1).
104.Kaebajate seadusliku esindaja nimi tuleb avaldatavas kohtuotsuses asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.