XX kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses kinnipidamistingimustega
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – X X Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus perioodi 25.07.2013-16.09.2015 osas läbi vaatamata.
2.Jätta kaebus perioodi 17.09.2015-21.01.2018 osas rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
4.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.06.2020. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
5.Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 26).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.X X esitas 09.05.2019 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, mis registreeriti 10.05.2019 numbriga 6-16/38-1 (tl 22 pöördel - 26). Kaebaja leidis, et kinnipidamistingimused Viru Vanglas rikuvad tema õigusi. Kaebaja tugines sellele, et kambris on ühe inimese kohta alla 3m2 põrandapinda, kambri aknad ei käi lahti, kambri ventilatsioon ei ole piisav, terve öö põleb kambris valgus, jalutusboks on katusel, liiga väike ja seal puudub selektor.
2.Viru Vangla tagastas 17.07.2019.a otsusega nr 6-16/38-4 (tl 19-20) kahju hüvitamise taotluse ajavahemiku 25.07.2013-17.09.2015 osas ja jättis taotluse rahuldamata ülejäänud perioodi osas. Vastustaja leidis, et kaebaja on esitanud kahju hüvitamise taotluse perioodi
25.07.2013-21.01.2018 eest. Vastustaja määratles kahjunõude perioodi lähtudes sellest, millal kaebaja viibis kambrites, mille kohta esitatud selgitustaotlustele ta kahju hüvitamise taotluses viitas. Vastustaja leidis, et perioodi 25.07.2013-17.09.2015 osas on mittevaralise kahju hüvitamise taotlus esitatud olulise tähtaja rikkumisega. Kahju tekkimine pidi olema kaebajale tuntav mõne nädala möödumisel väidetavalt nõuetele mittevastavatesse tingimustesse paigutamisest, kuid hiljemalt siis, kui lõppes tema hoidmine sellistes tingimustes. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole võimalik, kuna esialgselt menetlustoimingu tegemiseks ette nähtud ajast on möödas rohkem kui üks aasta. Lisaks puudusid objektiivsed takistused nõude esitamiseks. Ülejäänud perioodi ehk 17.09.2015-21.01.2018 osas jättis vastustaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, kuna vastustaja tegevus ei olnud õigusvastane ning kaebajal ei ole tekkinud kahju. Kaebaja viibis sel perioodil kambrites S401 (pindala 9,8 m2) ja S403 (pindala 9,9 m2). Sanitaarsõlme pindala on ligikaudu 1,8 m2, mööbli alla jääv pindala mahaarvamisele ei kuulu. Seega oli põrandapinda ühe kinnipeetava kohta ca 4 m2. Kambris asuv mööbel ei takistanud kambris liikumist. Õigusaktid ei nõua vangla kambris avatavat akent, vaid üksnes piisava ventilatsiooni olemasolu. Kohtupraktikas leitakse, et avatava akna puudumine on õiguspärane, kuna see aitab tagada vangla julgeolekut. See, et kaebajal puudub võimalus avada aken ja tuulutada kambrit, on vangistusega kaasnev paratamatu ebamugavus. Vangla ventilatsiooniseadmed tagavad piisava õhuvahetuse ja on töökorras. Öövalgustus on vajalik järelevalve teostamiseks vanglas, see kaalub üles kaebaja soovi magada täiesti pimedas. Jalutamise tingimused vastavad õigusaktide nõuetele. Kutsungi nupu puudumine jalutusalal ei riku kaebaja õigusi, kuna tema julgeolek on tagatud muude meetmetega. Jalutusalal on videovalve ning valvuritel on vajadusel võimalik reageerida.
3.Kaebaja esitas 07.05.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse 17.10.2019. Kaebaja esitas 03.11.2019 täiendava avalduse. Kaebaja taotles mittevaralise kahju 24 620 euro hüvitamist. Kahju tekitati kaebajale järgmiste kinnipidamistingimustega. Kambris on ühe inimese kohta alla 3m2 põrandapinda. Näiteks kambri nr 2213 pindala on 9,9 m2, tualeti pindala 1,57m2, laud 0,55 m2, toolid 0,3 m2, kapialune pind 0,32 m2, voodi 2 m2. Puhast pinda on 2,25 m2 ühe inimese kohta. Kambri aknad ei ole õhutamise eesmärgil avatavad. Ventilatsioonist tulevast õhust ei piisa, kuna see ei tule otse õuest. Kaebaja hinnangul on niisugused kambrid mõeldud ühele, mitte kahele kinnipeetavale. Õigusaktidest tuleneb, et kambri aknad peavad lahti käima. Kambris põleb kogu öö valgus, mis paistab silma. See takistab magamist ja väljapuhkamist, mis mõjub halvasti vaimsele tervisele. Jalutusboks asub katusel, on liiga väike (40 inimesele vangla andmetel 164,6 m2, kaebaja arvates 157 m2) ja pealt kaetud trellidega. Kaebaja hinnangul peab jalutuskäik toimuma maa peal ja jalutusboks või väljak peavad olema suured. Jalutusboksis puudub korrapidaja väljakutsumise nupp hädaolukordade lahendamiseks. Boksides on küll jälgimiskaamerad, aga valvurid ei jälgi toimuvat piisavalt. Kaebaja taotleb kahju hüvitamist perioodi 25.07.2013 - 21.01.2018 eest. Samas viibib kaebaja sobimatutes tingimustes ka kaebuse esitamise ajal ehk kuni 23.10.2019. Kaebaja taotleb kahju hüvitamist seoses väärikuse alandamisega. Kaebajale on tekkinud ka järgmine tervisekahju:
- õhupuuduse tõttu on kaebajal hommikuti peavalud. Ta peab võtma tugevatoimelisi ravimeid Ketonal, Migard, mis on kahjulikud maole (kaebajal on haavand); - halva une tõttu tekkis kaebajal depressioon ja psüühiliselt ebastabiilne seisund, ta pidi pöörduma psühhiaatri poole, vabaduses tal selleks vajadust ei olnud; - valgustuse tõttu on halvenenud kaebaja nägemine. Silmaarst ütles, et tal tuleb varsti hakata prille kandma.
4.Vastustaja palus jätta kaebuse perioodi 25.07.2013-17.09.2015 osas läbi vaatamata, kuna kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse selle perioodi osas tähtaega rikkudes ja ei ole kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud. Ülejäänud osas palus vastustaja jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi otsuse punktis 2 toodud põhjenduste juurde. Vastustaja esitas täpsed andmed kaebaja paiknemise kohta (tl 82 pöördel). Kohtu seisukoht Kahjunõude periood, kaebuse osaline läbi vaatamata jätmine
5.Kaebaja ütles vastustajale esitatud kahju hüvitamise taotluses, et 29.11.2017.a vastuses selgitustaotlusele nr 6-10/36850-2, 6-13/30144-2, 6-10/36849-2 ja 6-14/12215-2 on märgitud kambrite numbrid, milles ta viibis, ning et ta nõuab kambrite tingimustega talle tekitatud kahju hüvitamist. Vastustaja tõlgendas kaebaja taotlust nii, et kaebaja soovib hüvitist aja eest, mil ta paiknes nimetatud kambrites, ning määratles sellest lähtudes nõude perioodiks 25.07.2013 21.01.2018. Algses kaebuses ei ole kaebaja nõude perioodi välja toonud või vastustaja tõlgendusele vastu vaielnud. Hiljem esitatud täiendavas seisukohas on kaebaja seisukohad mõneti vastuolulised, kuid lõppkokkuvõttes märgib kaebaja, et kahju tekitamine toimus 25.07.2013 - 21.01.2018. Kohus lähtub kokkuvõttes sellest, et kaebaja taotleb eelnimetatud perioodil talle tekitatud kahju hüvitamist.
6.Kaebaja märgib, et ta viibib samasugustes tingimustes ka praegu. Kohus selgitab kaebajale, et tal on õigus esitada vastustajale uus kahju hüvitamise taotlus alates 22.01.2018 tekitatud kahju kohta ning pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist pöörduda uue kaebusega kohtu poole.
7.Vastustaja lahendas kaebaja kahju hüvitamise taotluse sisuliselt ja jättis rahuldamata perioodi 17.09.2015-21.01.2018 osas. Perioodi 25.07.2013-17.09.2015 kohta leidis vastustaja, et kaebaja on ületanud kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaega ja seetõttu ei ole ka kaebus eelnimetatud perioodi osas lubatav. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 sätestab, et kahju hüvitamise taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kohtupraktikas leitakse, et isiku kinnipidamine on jätkuv tegevus, mille kestel võivad tingimused muutuda. Kahjunõude esitamise tähtaja kulgemine võib alata erineval ajal, sõltuvalt sellest, millal kannatanu sai või pidi teada saama kahjust ja seda tekitanud isikust. Inimväärikust alandavate kinnipidamistingimuste korral ei pruugi olla alati võimalik üheselt määrata kindlat hetke, millal kannatanu saab kahjust teada või peab sellest teada saama. Kui isikut hoitakse pikaajaliselt kinnipidamiskohas väidetavalt ebainimlikes tingimustes, võib eeldada, et ta adub tingimuste inimväärikust rikkuvat iseloomu mõistliku aja jooksul, sõltumata kahjustava
tegevuse jätkumisest (Riigikohtu lahend 3-3-1-20-15 p 12-15).
8.Kaebaja tervisekaardi (tl 45-78) andmetel on kaebaja viibinud Viru Vanglas alates 25.07.2013, kaebaja viibib samas vanglas ka praegu. Kaebaja on paiknenud paljudes erinevates kambrites. Kahju hüvitamise taotluse esitas kaebaja 09.05.2019. Vastustaja on lugenud taotluse tähtaegseks selle esitamisele eelnenud kolme aasta eest ning lisanud sellele perioodi alates kaebaja paigutamisest kambrisse, kus ta viibis 09.05.2016.a seisuga. Kohtu hinnangul on vastustaja toiminud kooskõlas RVastS § 17 lg 3 nõuete ja väljakujunenud kohtupraktika ga. Kaebaja kinnipidamistingimustes ei ole esinenud järske muutusi, kuid samas ei ole need ka praeguseks oluliselt muutunud või lõppenud. Mõistlik on lähtuda kaebaja viimasest teise kambrisse paigutamisest enne kolme aasta piiri. Varasema perioodi puhul ei ole usutav, et kaebaja ei saanud sedavõrd pika aja jooksul aru kinnipidamistingimuste kahju tekitavast toimest. Eeltoodu tähendab, et vastustaja on õiguspäraselt jätnud kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata perioodi 25.07.2013-16.09.2015 osas (vastustajal sisaldub kuupäev 17.09.2015 mõlema perioodi hulgas, kohus jätab selle üksnes hilisema perioodi koosseisu). Selle perioodi osas ei ole kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikus t korrast, kuna kaebaja ei esitanud kohtueelses menetluses kahju hüvitamise taotlust tähtaegselt. Kohus jätab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 ja § 151 lg 1 p 1 alusel kaebuse perioodi 25.07.2013-16.09.2015 osas läbi vaatamata. Tervise kahjustamine 17.09.2015-21.01.2018
9.RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 1 tähendab, et kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Kui kasvõi üks nendest tingimustest täidetud ei ole, siis kahju hüvitamise nõuet rahuldada ei saa.
10.RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja tugineb kahele RVastS § 9 lg 1 sätestatud alusele. Kaebaja hinnangul on vastustaja kahjustanud tema tervist ja alandanud väärikust. Kohus käsitleb esmalt tervise kahjustamisest tulenevat nõuet.
11.Kaebaja etteheited kinnipidamistingimustele ja nendest põhjustatud tervise kahjustamisele on järgmised: - kambri aken ei ole avatav ja ventilatsioon ei ole piisav. Õhupuuduse tõttu on kaebajal hommikuti peavalud ja ta peab võtma tugevatoimelisi ravimeid, mis omakorda kahjustavad magu; - kambris põleb öösel valgus, see rikub und. Halva une tõttu tekkisid kaebajal psüühikahäired. Kaebaja nägemine on halvenenud. Tervise kahjustamise tõendamiseks esitas kaebaja oma tervisekaardi (tl 45-78).
12.Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab olema tõendatud, et kaebajal tekkis tervisekahju ning see on põhjuslikus seoses kinnipidamistingimustega. Kohtu hinnangul need eeldused täidetud ei ole. On õige, et kaebajal esinevad peavalud. Tervisekaardi andmetel algasid kaebajal regulaarsed peavalud 2017. aasta lõpus. 19.10.2017 kurtis kaebaja, et pea valutab, eriti hommikul, kaebaja arvates seetõttu, et ei saa enam suitsetada (tl 64). Pärast seda on kaebaja peavalu tõttu sageli meditsiinitöötajate poole pöördunud (tl 64 pöördel, 66 pöördel, 68, 69, 73). 02.11.2018 kurtis kaebaja tugevate peavalude üle ja oli mures, miks need kestavad (tl 73). 04.11.2018 viibis kaebaja seoses peavaludega dr V. Pronevitši vastuvõtul, raviks määrati ibumetiin (tl 73-74). 15.11.2018 kurtis kaebaja taas sagedast tugevat peavalu (tl 74). 19.11.2018 viibis kaebaja dr R. Aadamsoo vastuvõtul, arst diagnoosis kaebajal migreeni ning määras raviks Migard 2,5 mg migreenihoo alguses, paratsetamool, Ketonal (Keto) 100 mg vajadusel (tl 74). Pöördumised seoses peavaluga jätkusid ka pärast seda (tl 74-77). Ravimeid Migard ja Keto tarvitas kaebaja tervisekaardi väljavõtte lõppemise ehk 08.10.2019.a seisuga (tl 78). Ravimiregistri andmetel on tegemist retseptiravimitest valuvaigistitega, ravimit Migard kasutatakse migreenihoogude raviks. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja peavalusid võimalik seostada väidetava õhupuudusega. Kaebaja viibib Viru Vanglas alates 2013. aastast. Kaebaja on ka enne 2017. aasta lõppu kurtnud peavalu üle, kuid tegemist on üksikute juhtumitega. Ei ole usutav, et ligikaudu 4 aasta jooksul ei mõjutanud väidetav õhupuudus kaebaja tervist, kuid pärast seda avaldus sedavõrd tugev mõju, et kaebajal arenes välja migreen. Õige ei ole kaebaja väide, et õhupuuduse tõttu magab ta öösiti halvasti ja seepärast on hommikul peavalu. Kaebaja peavalud on esinenud erinevatel kellaaegadel: 09.12.2017 kutsuti meditsiinitöötaja kell 15:30 seetõttu kaebaja juurde sööklasse (tl 64 pöördel), 12.02.2018 esines peavalu kaebus kell 14 (tl 66 pöördel), 09.03.2018 kell 22 (tl 68), 31.03.2018 kell 20 (tl 69), 07.12.2018 peale õhtust loendust (tl 74). Kaebaja seostas ise peavalude algust sellega, et keelati suitsetamine (tl 64). Kaebaja ei ole tervisekaardi andmetel kurtnud meditsiinitöötajatele selle üle, et tal oleks õhupuudus, hingamisraskused vms.
13.Kaebaja tervisekaart näitab järgmisi kaebusi seoses tema psüühilise seisundiga: - 09.10.2017 ja 31.05.2018 kurtis kaebaja meditsiiniõele närvilisust ja unehäiret (tl 64, 7071); - 02.06.2018 kurtis kaebaja üldarstile, et ta magab halvasti (tl 71); - 03.07.2018 (tl 71) ja 04.09.2018 (tl 72) viibis kaebaja psühhiaater L. Ermose vastuvõtul. Kaebaja kurtis unehäire üle, see algas siis, kui keelati suitsetamine. Kaebaja on 30 aastat suitsetanud. Diagnoos: F41.3 + muud segatüüpi ärevushaired. Ravi: algul Mirtazapiin 30 mg õhtul, pärast asendatud Amitryptilin10 mg õhtul (mirtasapiin kaebajale ei sobinud), alates 19.09.2018 (tl 72-73) 25 mg õhtul. Taas leiab kinnitust see, et kaebajal on psüühikahäire diagnoositud. Kuid ka psüühikahäirete puhul ei ole võimalik leida nende seost kaebaja väidetud põhjusega ehk sellega, et kambris on öövalgus. Kaebaja ei ole arsti poole pöördudes sellist seost kordagi maininud, ei ole öövalguse mõjude üle kurtnud ja on ka unehäireid seostanud hoopis suitsetamise võimaluse kadumisega. Kaebaja väidetud depressiooni tal diagnoositud ei ole.
14.Tõendatud ei ole kaebaja väide, et tema nägemine on vanglas viibides oluliselt halvenenud. Kaebaja on pöördunud silmaarsti poole ühel korral, 09.01.2019, kaebaja võttis vastu oftamoloog J. Varkki. Kaebaja soovis kontrollida nägemist. Arst küll leidis, et kaebaja on lühinägelik, kuid ei näinud vajadust kaebaja nägemist korrigeerida (määrata talle prillid). See näitab, et muutus kaebaja nägemises ei saanud olla oluline.
15.Kokkuvõttes ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et kaebajal on tekkinud tema väidetud kinnipidamistingimuste tõttu tervisekahju. Sel juhul ei ole tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamine võimalik. Väärikuse alandamine 17.09.2015-21.01.2018
16.Kaebaja peab väärikust alandavateks järgmisi kinnipidamistingimusi: kambri põrandapind oli liiga väike, kambri aknad ei käinud lahti ja ventilatsioon oli ebapiisav, kambris põles öövalgus, jalutusboks oli väike, asus katusel ja selles puudus kutsunginupp. Vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 järgi peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister vangla sisekorraeeskirjas. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 6 lg 6 sätestab, et kinnipeetavale on kambris ette nähtud vähemalt 3 m2 põrandapinda.
17.Kui nõudeid kinnipidamistingimustele ei ole õigusaktides täpsemalt määratud, siis tuleb järgida VangS § 41 lg 1 tulenevat põhimõtet, mille järgi kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Selleks, et tegemist oleks väärikuse alandamisega RVastS § 9 lg 1 tähenduses, peab kinnipidamistingimuste kõrvalekalle nõutavast ja nende mõju isikule ületama teatava raskusastme või intensiivsuse. Väärikuse alandamise puhul ei ole võimalik objektiivselt kindlaks teha, kas kaebajale on tekkinud kahju ehk kas kaebaja on kinnipidamistingimuste tõttu pidanud taluma lubatavast suuremaid kannatusi. Kohus saab lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab.
18.Kaebaja kambrite pinna osas nõustub kohus vastustaja põhjendustega ja ei korda neid täies ulatuses. Vastustaja märgib õigesti, et väljakujunenud kohtupraktika põhjal arvatakse kambri pinnast maha WC pind, kuid maha ei arvata mööbli alla jäävat pinda. Kaebaja on oma arvutused teinud nii, et kambri üldpinnast on maha arvatud ka sisustuse alla jääv pind. Kui seda mitte teha, siis oli kambrites põrandapinda vähemalt 3m2 igale kinnipeetavale. Kaebaja esitatud kambri plaan (tl 43) näitab, et sisustus ei takista kambris liikumist. Mööbliesemed paiknevad seinte ääres ning kambri keskele jääb liikumiseks vaba ruum. Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT) avaldas 2019. aastal raporti 27.09.2017 - 05.10.2017 toimunud Eesti külastuse kohta (CPT/Inf(2019)31, kättesaadav interneti-aadressil https://www.coe.int/en/web/cpt/estonia). CPT ei teinud selles etteheiteid Viru Vangla kambrite suurusele. Vastupidi, raporti punktis 42 on öeldud, et CPT tunnustab Eesti ametivõimude jõupingutusi tagada vangidele piisav elamispind, näiteks Tartu ja Viru vanglates tagati kõikidele vangidele mitmeinimesekambrites vähemalt 4 m2 inimese kohta.
19.Kambri tingimuste osas on vangistusseaduse sätted erinormiks kõigi muude õigusaktide suhtes. VangS § 45 lg 1 sätestab, et kambril peab olema aken, kuid ei nõua, et see peab olema
avatav. Seega avatava akna nõuet kinnipeetava kambrile kehtestatud ei ole. Ka kohtupraktikas on leitud, et kinnipidamistingimused on õiguspärased, kui kambris puudub avatav aken, kuid on olemas sundventilatsioon (Tartu Ringkonnakohtu 05.11.2010.a otsus asjas 3-10-157 p 7, 18.06.2015.a otsus asjas 3-15-193 p 4). Eelviidatud CPT raporti punktis 49 märgitakse, et Viru Vanglas olid olmetingimused üldiselt rahuldavad, kuid nagu ka 2012. aastal, sai delegatsioon vangidelt mitmeid kaebusi, et aknaid ei saanud avada ja ventilatsioon polnud piisav. CPT kordas oma soovitust, et Eesti ametivõimud võtaksid vajalikke meetmeid, et tagada, et kõik Viru Vangla kambrid oleksid piisavalt ventileeritud. Eeltoodu näitab, et CPT ei pidanud avatava akna olemasolu kambris kohustuslikuks, kuid pidas võimalikuks etteheiteid sundventilatsiooni toimimisele. Kohus ei pea siiski usutavaks, et kaebaja kambri ventilatsioon oli sedavõrd puudulik, et see saab kujutada endast väärikuse alandamist RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Üldiselt teadaolevalt on Viru Vangla kaasaegne, 2008. aastal valminud hoone. Vastustaja kinnitusel hooldab hoonet Riigi Kinnisvara Aktsiaselts. Ka kaebaja etteheited ventilatsioonile ei viita niivõrd sellele, et sundventilatsioon ei ole piisav või töökorras. Kaebaja näeb õhuvahetuse puudust pigem selles, et tegemist ei ole akna kaudu otse kambrisse pääseva õhuga, vaid ventilatsioonisüsteemi läbinud õhuga. Seda, et kamber oleks õhutatav just akna avamise teel, kaebaja aga nõuda ei saa.
20.Kinnises vanglas tuleb kinnipeetava üle teostada pidevat järelevalvet ning vanglal on kohustus korraldada järelevalve viisil, mis tagab julgeoleku (VangS § 7 lg 1 ja 2, § 66 lg 1). Pidev järelevalve tähendab, et seda tuleb teostada ka öösel. Öövalguse kasutamine kinnipeetava kambris jääb kinnipidamisega paratamatult kaasnevate ebamugavuste piiridesse ning seda ei saa pidada õigusvastaseks. Vangla julgeoleku tagamise vajadus kaalub üles kaebaja soovi magada täiesti pimedas kambris.
21.Õigusaktid ei nõua seda, et jalutuskäigud peaksid toimuma maapinnal või loodusliku kattega alal (murul). Riigikohus on selgitanud, et VangS § 55 lg 2 sätestatud värskes õhus jalutamise all on mõeldud viibimist väljaspool siseruume ning õigusaktide tingimustele ei vasta täies ulatuses jalutusboks, mis on suletud nii seinte kui ka varikatusega (lahend 3-3-1-55-16 p 19). Kaebaja kinnitusel puudus tema jalutusboksil katus, ülevalt oli see piiratud üksnes võrega. Jalutusboksi ei saa pidada ebamõistlikult väikeseks. Kaebajal puudub õigus nõuda, et reageerimine hädaolukordadele peab jalutuskäigu ajal olema korraldatud just kutsungi nupu abil. Kohtul puudub põhjus kahelda selles, et vanglaametnikud jälgivad jalutusboksis toimuvat ja vajadusel sekkuvad või osutavad abi.
22.Kokkuvõttes leiab kohus, et kambrite põrandapinna, akende, öövalguse kasutamise ja jalutamise tingimuste osas vastasid kaebaja kinnipidamistingimused õigusaktide nõuetele. Kambri ventilatsioon ei saanud aga avaldada kaebajale sedavõrd tugevat mõju, et tegemist oleks väärikuse alandamisega RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Seega ei saa kohus rahuldada ka väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata.
23.Kaebaja mainis vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ja kaebuse teksti sees, et kambris olev laud on liiga väike ning päevane kunstlik valgustus on väga ere ja silmadele kahjulik. Kummagi avalduse nõuete hulgas kaebaja eeltoodut ei nimeta. Kohus kirjeldas kaebaja nõude aluseid kaebuse menetlusse võtmise määruses, laua suurust või päevast valgustust nõude alustena nimetatud ei ole ning kaebaja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Kohus ei käsitle seetõttu kaebuse alusena laua suurust või päevast kunstlikku valgustust.
Kohus märgib, et nende etteheidete sisulisel käsitlemisel ei oleks need andnud alust kaebuse rahuldamiseks. Kaebaja väitel on päeval kasutatav kunstlik valgustus rikkunud tema nägemist, kuid kaebaja nägemise halvenemine ei leidnud tõendamist. Laua suurus ei saanud kaebajale põhjustada väärikuse alandamisena käsitletavaid kannatusi. Menetluskulud. Selgitused
24.HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskul ude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
25.Kohus vabastas kaebaja 17.10.2019.a määrusega lõplikult riigilõivu tasumise kohustusest. Sel juhul puudub vajadus käsitleda riigilõivu küsimust otsuses.
26.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.