Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Madis Ernits 21.05.2020, Tartu 3-18-1958 OÜ Holzraum kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 25.07.2018. a otsuse nr 13-6/765 ja 17.09.2018. a vaideotsuse nr 13-10/18/221-1 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 28.12.2018. a otsus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ Holzraum Esindaja Terje Mikk Vastustaja/apellant Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 22.06.2020 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
astelpajuistanduse. 2014. aastast saati on OÜ Holzraum majandusaasta aruannete järgi olnud põhitegevusalaks veetorustiku ja sanitaarseadmete paigaldus.
kajastatud andmed õigesti. Projekti täitmise üle järelevalvet teostanud ametnikud ei pidanud aastaaruandes paranduse tegemist väga oluliseks. f) Kaebaja müüs külmhoone vaba pinda marjade hoiustamiseks ning tellis istikud istanduse uuendamiseks ja laiendamiseks ühe hektari jaoks. Toetuse taotlemisel on kirjeldatud, milleks toetust kasutatakse ning toetust on kasutatud sihtotstarbeliselt. Marjasaagi ikaldus selgus 2016. aasta augustis. Muu põllumajandustoodangu saamine ja realiseerimine ei oleks nii lühikese ajaga olnud võimalik, et saavutada 2017. aastal nõutud müügitulu mahtu. Kaebaja ei nõustu PRIA seisukohaga, et ta oleks pidanud kuidagi veel täiendavalt tõendama erandlike asjaolude esinemist olukorras, kus PRIA ise möönab, et 2016. aasta ei olnud hea saagiaasta. g) Ka teiste Jõgevamaa piirkonna astelpajukasvatajatest ettevõtjate astelpaju saak oli 2016. aastal 0 tonni (v.a Tartu valla astelpajukasvatajal, kellel oli saak 0,15 tonni, mis oli tema teistest võrdlusaastatest siiski märkimisväärselt väiksem). 2016. aasta oli kaebaja jaoks erandlik, teistel aastatel on müügitulu olnud nõutud mahus. 2017. aastal saavutas kaebaja teiste tootjatega võrreldavas suurusjärgus astelpaju saagikuse. Kaebaja ettevõttes toimub saagi koristamine lõikemeetodiga, saagist ilmajäämist ei ole varem enne 2016. aastat juhtunud. h) Põllumajandusamet on kaebaja 2016. aasta tootmist kontrollides leidnud, et kaebaja on täitnud kõik tootmiseks vajaminevad tingimused. i) Toetuse eesmärgiga ei oleks olnud kooskõlas ega ka kaebaja asukohta arvestades otstarbekas osta marju kokku mujalt. j) Toetuse tagasinõudmise puhul on tegemist kaalutlusotsusega ja toetust ei peaks üksnes ikalduse tõttu tagasi nõudma. Kaebaja ei ole rikkunud määruse nr 68 § 13 lg-s 1 sätestatud tingimusi seoses investeeringute mahuga (§ 13 lg 1 p 1), investeeringuobjekti säilitamise ja sihipärase kasutamisega (§ 13 lg 1 p 4) jne. Sätete mõte on tagada, et toetussummat ei kasutataks mittesihtotstarbeliselt ja/või et toetuse saaja ei saaks projektist ülemäärast kasumit vastavaid kulutusi tegemata. Praegusel juhul sellist olukorda ei esine. k) Määruse nr 68 sätteid peab tõlgendama kaalutlusõigust võimaldavatena. Määruse nr 68 § 13 lg 1 p 6 ega § 16 lg-d 1-3 ei pane PRIA-le toetuse tagasinõudmise kohustust. Analoogses olukorras on Riigikohus leidnud, et olenemata imperatiivsest kohustusest toetus tagasi maksta, ei välista see haldusorgani kaalutlusõigust (ja kohustust) toetuse tagasinõudmise otsustamisel. Ka PRIA ise on leidnud, et tal on toetuse tagasinõudmisel kaalutulusõigus, märkides vaidlusaluses otsuses, et toetuse saaja ei ole muid tõendeid ikalduse põhjuste kohta esitanud, kuid toetuse saaja peab tõendama erakordsete asjaolude esinemist, mis välistaksid toetuse tagasinõudmise. l) Vastustaja ei ole taganud kaebajale õigust olla ära kuulatud, vaid andis kaebajale alles 13.11.2018. a dokumendis „Ärakuulamine taotlusele nr 120011490853“ tähtaja, et esitada omapoolsed seisukohad ja võimalikud vastuväited koos vajalike selgituste, põhjenduste ja tõenditega toetuse tagasinõudmisega seonduvalt hiljemalt 22.11.2018.
ilmastikutingimustega oleks põllumajanduslik müügitulu jäänud väga väikeseks või hoopis ära langenud, siis oleks võimalik antud juhul ilmastikutingimusi kui erandlikku asjaolu kaaluda ja põhjendatuse korral arvestada. Põllumajandustootmine on jäänud toetuse saaja kõrvaltegevusalaks. Ka eelnevate järelevalveperioodi aastate põllumajanduslik müügitulu oli niivõrd väike, et 2016. aasta ilmastikutingimustele kui erandlikule asjaolule tuginemine toetuse tagasinõudmata jätmise põhjusena, on vale. c) Olukord kus neli aastat järelevalveperioodist põllumajanduslikku müügitulu üldse ei ole või on väga väike ning viimasel viiendal aastal juhtumisi ilmastikutingimuste mõjul saak ikaldub, ei ole kooskõlas toetuse eesmärgiga. Hüppelist müügitulu kasvu pole võimalik ka viiendal aastal saavutada, kui eelneval neljal aastal pole normaalsete ilmastikutingimuste juures pooltki nõutavast müügitulust saavutatud. Kuna kaebaja on istanduse üle võtnud oma lähisugulaselt, siis pidi ta olema teadlik nii istandusest saadava saagi mahust kui ka müügitulu suurusest. Kaebaja kirjeldatud koristamistehnoloogia kasutamise korral ei saanud ta igal aastal saaki saada. d) Äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetest ei saa müügitulu põhjal järeldada, et kaebaja panustab põllumajandustootmise arendamisse (suurem osa müügitulust on saadud eriehitustöödest ja autoveoteenustest). 2017. a majandusaasta aruandest nähtuvalt tegeleb äriühing põhiliselt eriehitustööde teostamisega ning kõrvaltegevusalaks on puu- ja köögiviljade müük. PRIA ei ole kaebajale ette heitnud muu ettevõtlusega tegelemist, kuid toetus on määratud põllumajandustootmise arendamiseks. e) Määruse nr 1306/2013 art 2 lg 2 punkti c kohaselt saab vääramatu jõu asjaoluna käsitleda muuhulgas ja eelkõige rasket loodusõnnetust, mis kahjustab tõsiselt põllumajanduslikku majapidamist. Praeguse kaasuse asjaolusid arvestades ei pea PRIA põhjendatuks ilmastikutingimuste arvestamist erandliku asjaoluna, mis välistaks toetuse tagasinõudmise. Toetuse määramine ja maksmine pole kaasa aidanud noore põllumajandustootja arengule.
aasta müügitulu on saadud veetorustiku ja sanitaarseadmete paigaldusest 43 840 eurot ning puuja köögivilja hulgimüügist 2 117 eurot, mis moodustas 4,60% kogu müügitulust. e) Eelnevast saab teha kokkuvõtvalt järelduse, et esimesel taotlemisjärgsel aastal (2012) ei täitnud kaebaja ettenähtud 2 400 euro nõuet, mida Riigikohus on pidanud noore ettevõtja toetuse kontekstis professionaalseks põllumajandustootmiseks (põllumajanduslik müügitulu puudus üldse). 2013. ja 2014. aastal oli põllumajanduslik müügitulu (puu- ja köögiviljade hulgimüügist) olemas (vastavalt 9 558 ning 10 403 eurot), küündides umbes kolmandikuni tasemest, milleni kaebaja noore ettevõtjana pidanuks jõudma viiendal aastal. Neljandal aastal (2015) ei küündinud puu- ja köögiviljade müügitulu 2117 eurot taas isegi esimese aasta tasemele ning viiendal aastal oli 1 188,92 eurot (31 459,20 asemel). Kehtivast õigusest ei tulene täpsemalt, millisele tasemele peaks müügitulu jõudma 2.-4. aastal, kuid määruse nr 68 § 16 lg 2 tekstist ja toetuse eesmärgist järeldub, et eesmärgipärane müügitulu peab toetuse abil viieaastase perioodi vältel kasvama. f) Halduskohtu hinnangul on kaebaja väide ilmaolude mõjust saagikusele ja põllumajandustoodangust saadud tulule iseenesest eluliselt usutav ja põllumajanduslikule tootmisele iseloomulik. g) Määruse nr 1306/2013 art 2 lg 2 punkti c kohaselt võidakse ühtse põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire puhul vääramatu jõu ja erandliku asjaoluna tunnustada muuhulgas ja eelkõige rasket loodusõnnetust, mis kahjustab tõsiselt põllumajanduslikku majapidamist. Kaebaja kirjeldatud külmalaine 2016. aasta kevadtalvel ei ole käsitatav põllumajanduslikku majapidamist oluliselt kahjustava asjaoluna eeltoodud normi mõttes. Viidatud normist ei tulene aga, et muid olulisi asjaolusid arvesse võtta üldse ei saaks ega tohiks. Struktuuritoetuste tagasinõudmisel on kohtupraktika pidanud oluliseks arvestada ka proportsionaalsuse põhimõttega. h) Kaebaja on ebasoodsate ilmastikuolude väite kinnituseks esitanud Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuses projektijuhi teadur T. Univeri seisukoha, milles on märgitud, et 2001. aastal rajatud astelpajuistandus on täiskandeeas. Samas on märgitud, et 2016. aasta halb saagikus võib olla tingitud kevadtalvel õhutemperatuuride kõikumistest, mil pikemaajalisele sulaperioodile järgnesid 5- kuni 10kraadised külmad. Selline temperatuuride kõikumine võis arvamuse kohaselt põhjustada ka kaebaja astelpajuistanduses saagiikalduse 2016. aastal. Tegemist on e-kirja teel esitatud lühikese seisukohaga, milles ei ole viidatud arvamuse allikatele. Kaebaja poolt esitatud teave erinevate tootjate 2016. aasta astelpajusaakide ikaldumisest koos T. Univeri arvamusega kinnitab iseenesest külmalaine võimalikku kahjulikku mõju ja astelpaju halba saaki 2016. aastal ulatuslikumalt kui ainult kaebaja istanduses. i) Astelpajukasvatuse seisukohast ebasoodsaid ilmaolusid 2016. aasta kevadtalvel ei eita ka vastustaja, kes möönab vaideotsuses, et 2016. aastal ei olnud osale astelpajukasvatajatest just kõige saagirohkem aasta. Samas on vastustaja märkinud, et ikalduse mõju müügitulule tuleb tõendada toetuse saajal endal. Samuti leidis vastustaja, et saagi ja müügitulu vähesust võisid tingida erinevad asjaolud, sh istanduse vanus. j) Halduskohtu hinnangul ei saanud 2016. aasta halbu ilmaolusid pidada ainsaks põhjuseks, miks kaebaja põllumajandussaaduste müügitulu 2016. aastal ei saavutanud määruse nr 68 § 16 lg-s 2 sätestatud taset ning mis õigustaks toetuse tagasi nõudmata jätmist tervikuna. Haldusasja materjalidest ei ilmnenud, et kaebaja oleks kontrollitaval ajavahemikul saanud müügitulu muude põllumajandussaaduste müügist. Seda ei väitnud ta ise ning ka kaebaja esitatud müügiarvete nimekirjast ilmnes ainsa põllumajandussaadusena astelpaju marjade müük. Halduskohus leidis, et muude tegvuste (ehitus, veoteenus) analüüsimine vastustaja poolt oli tingitud vajadusest näidata võrdlusena omatoodetud põllumajandustoodangu müügist saadud müügitulu ja osakaalu ning tõendada asjaolu, et astelpajukasvatus, milleks kaebaja toetust sai, ei ole olnud tema põhitegevus. k) Halduskohus nõustus vastustajaga, et täidetud ei olnud müügitulu nõue vastavuses toetuse tingimustega, samuti selle eesmärgiga (alustava põllumajandusettevõtja arengu ja
põllumajandustoodangu müügitulu järkjärgulise kasvu toetamine). Ka vaidlusalusele aastale järgnevalt on 2017. aasta majandusaasta aruande kohaselt kaebaja müügitulu puu- ja köögivilja hulgimüügist 6 718 eurot ning tegevusaruande kohaselt on ettevõte 2017. aastal põhiliselt tegutsenud santehniliste töödega. Seega, isegi kui arvestada 2016. aasta ilmastikuoludest tingitud võimaliku tagasilöögiga, ei anna ei 2016. aastale eelnenud ega järgnev tegevas alust arvata, et toetuse eesmärgipärane kasutamine aitas astelpajukasvatust toetuse tingimustega ette nähtud tasemeni arendada. l) Vastustaja pööras tähelepanu ka kaebaja selgitusele, et kaebaja istanduses kasutatavast koristustehnoloogiast tingitult saadakse müügitulu üle aasta, mitte iga-aastaselt. Samas kirjeldas kaebaja kaebuses, et lõikemeetodit on kasutatud istanduse kandeikka jõudmisest alates, s.t 2005. aastast, ja päris ilma saagita ei jäänud enne 2016. aastat ükski aasta. Vastustaja poolt välja toodud majandusaasta aruannetes kajastatud teave varasemate aastate müügitulu kohta ei võimalda järeldust, et lõikemetoodika eripära mõjutanuks müügitulu kujunemist selliselt, et kaebaja ei saanud määruses nr 68 sätestatud müügitulu nõuet järgida. Lõikemetoodika kirjeldusest selgub, et hoolikas ettevõtja sai saaki ja võis saada müügitulu iga-aastaselt. Samas puudus kaebajal põllumajandussaaduste müügitulu 2012. aastal ning see oli väga vähene 2015. aastal. m) Halduskohus nõustus vastustajaga, et kaebaja pidi toetust taotledes aru saama toetusega kaasnevatest kohustustest, sh müügitulu nõudest. Kaebajal oli toetuse nõuetekohaseks kasutamiseks võimalus tegelda lisaks astelpajule ka muude põllumajandussaaduste kasvatamisega. Kaebajal oli juba toetust taotledes teada tema istanduses rakendatavast koristamismetoodikast tingitud müügitulu saamise rütm. Seetõttu pidanuks ta nõuetekohase müügitulu saamiseks tegema ümberkorraldusi tootmises (laiendama istandust, vahetama metoodikat vm). Kaebaja väitis uute istikute tellimist alles 2018. aastal. Kuna kaebaja ei asunud rajama uut istandust, vaid võttis üle toimiva istanduse, pidanuks tal juba alates toetuse taotlemisest olema teada istanduse saagikus, võime nõuetekohases mahus müügitulu saada ja vajadus istandust laiendada või muu tootmisega tegelda, et vastata toetuse tingimustele. n) Halduskohus leidis, et viienda aasta müügitulu vähesust ei saa õigustada kaebaja poolt kasutatav koristusmetoodika, ning nõustus vastustajaga, et müügitulu vähesus võis olla tingitud erinevatest teguritest lisaks ebasoodsatele ilmaoludele. o) Määruse nr 68 § 16 lg-st 3 tulenevalt lähtus PRIA toetust tagasi nõudes täitmata müügitulu osatähtsusest. Kehtivast õigusest ei tulenenud, et tagasinõutava summa suurus peaks kujunema üksnes aritmeetilise tehte tulemusena ilma seda mõjutavaid tegureid arvesse võtmata. Vastustaja analüüsis kaebaja müügitulu suurust viieaastase perioodi lõikes. Halduskohus pidas seda asjakohaseks kaalutluseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 tähenduses. Samas määras vastustaja tagasinõutava summa suuruse kindlaks üksnes määruses nr 68 § 16 lg-st 2 tulenevast nõutavast müügitulust kaebaja 2016. aasta põllumajandussaaduste müügitulu lahutamise teel. Vaidlustatud otsusest ja selle peale esitatud vaide lahendamisel tehtud vaideotsusest nähtuvalt ei ole vastustaja summa kujunemisel muid asjaolusid, sh kaebaja poolt välja toodud ilmastikumõjusid arvesse võtnud. Halduskohtu hinnangul ei saanud välistada, et hoolimata vastustaja hinnangute veenvusest kaebaja müügitulule aastate lõikes, oleks kaebaja müügitulu soodsamate ilmastikutingimuste puhul 2016. aastal kujunenud mõnevõrra suuremaks. p) Halduskohus asus seisukohale, et vastustaja lähtus tagasinõutava summa suurust kindlaks määrates põhjendamatult ainult täitmata müügitulu arvulisest suurusest ning jättis arvestamata, kas täitmata müügitulu osakaal võinuks olla väiksem, kui ilmastikuolud poleks saaki mõjutanud. Ebasoodsad ilmastikuolud 2016. aastal ei saanud kohtu hinnangul mõjutada vastustaja lõppjäreldust selliselt, et alus toetuse tagasinõudmiseks üldse puudunuks. Võrreldes 2015. ja ka 2017. aasta müügituluga ei ole põhjust arvata, et tagasinõutav summa (puuduolev müügitulu) kujunenuks ka soodsamate ilmaoludega oluliselt väiksemaks. Samas tulnuks vastustajal tagasinõutava summa suurust kindlaks määrates lähtuda ka kaebaja väidetest ebasoodsate ilmaolude mõjust saagile ja proportsionaalsuse põhimõtet arvestades tagasinõutavat summat seetõttu vähendada.
q) Kaebaja väitel ei taganud vastustaja talle õigust olla ära kuulatud, vaid andis kaebajale alles 13.11.2018 dokumendis „Ärakuulamine taotlusele nr 120011490853“ tähtaja, et esitada omapoolsed seisukohad ja võimalikud vastuväited koos vajalike selgituste, põhjenduste ja tõenditega käesoleva vaidluse esemeks oleva toetuse tagasinõudmisega seonduvalt 22.11.2018, s.t peale kaebuse esitamist (kaebaja 25.11.2018 vastuse lisa). r) Halduskohus asus seisukohale, et PRIA kohapealse kontrolli aktist nr 20513 ega e-kirjadest PRIA inspektor S. Kanguri ja kaebaja seadusliku esindaja vahel ei ilmnenud otsesõnu, et kaebaja oleks mõistnud, et 2016. a müügitulu suurus tingib toetuse (osalise) tagasinõudmise, ning kas ja milliseid asjaolusid peaks kaebaja täiendavalt selgitama või tõendama. PRIA inspektor on 16.03.2017. a e-kirjas selgitanud vaid, et müügiarvete kohta tuleb esitada ka teave nende sisu kohta. Vastustaja viitas 25.07.2018. a otsuses siiski kaebaja selgitustele saaki ja müügitulu mõjutanud ilmastikuolude kohta. Kaebaja sai ka kohustuslikus vaidemenetluses esitada oma seisukohad ja viited ilmastikuolusid kajastavatele veebilinkidele ning vastustaja käsitles vaideotsuses kaebaja väiteid müügitulu suurust mõjutavatest asjaoludest. Halduskohtu hinnangul jättis vastustaja toetust tagasi nõudes arvestamata kaalutluse, mis võinuks mõjutada lõpptulemust (tagasinõutava summa suurust). Tegemist oli kaalutlusveaga HMS § 4 lg 2 tähenduses. Kaebaja põhjalikum ärakuulamine enne otsuse andmist võinuks aidata välja selgitada erinevate tegurite mõju müügitulule ja tagasinõutava summa kujunemisele.
e) 2010. aastal, s.o enne taotluse esitamist oli kaebaja põllumajandusliku omatoodangu (astelpaju) müügitulu 3 163 krooni. Pärast toetuse saamist ei saavutanud OÜ Holzraum põllumajanduslik müügitulu äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete alusel ühelgi majandusaastal pooltki viiendal majandusaastal nõutavast müügitulust, s.o 31 459,20 eurost. 2012. aastal kaebajal põllumajanduslik müügitulu puudus. 2013. aastal oli müügitulu puu- ja köögivilja hulgimüügist 9 558 eurot, 2014. aastal 10 403 eurot, 2015. aastal 2 117 eurot. PRIA leiab, et kui toetuse saaja oleks eelnenud aastatel saavutanud kasvõi pooles ulatuses määruses nõutud põllumajanduslikku müügitulu ja 2016. aastal oleks seoses halbade ilmastikutingimustega jäänud põllumajanduslik müügitulu väga väikeseks või ei saadud seda üldse, siis oleks võimalik antud juhul ilmastikutingimusi kui erandlikku asjaolu põllumajandusliku müügitulu nõude mittetäitmisel kaaluda ja põhjendatuse korral arvestada. PRIA on seisukohal, et põllumajandustootmine on jäänud toetuse saaja kõrvaltegevusalaks ning et eelnevate järelevalveperioodi aastate põllumajanduslik müügitulu oli niivõrd väike, et 2016. aasta ilmastikutingimustele kui erandlikule asjaolule tuginemine toetuse tagasi nõudmata jätmise põhjusena on vale. f) Hüppelist müügitulu kasvu pole võimalik ka viiendal aastal saavutada, kui eelneval neljal aastal pole normaalsete ilmastikutingimuste juures pooltki nõutavast müügitulust saavutatud. Kaebuse kohaselt on 2001. aastal rajatud astelpajuistandus 2016. aastal täiskandeeas, 2015. aastal oli põllumajanduslik müügitulu aga vaid 2 117 eurot, s.t veidi rohkem kui ebasoodsal ilmastikutingimustega 2016. aastal. g) PRIA lähtus toetust tagasi nõudes täitmata müügitulu osatähtsusest. Määrusest lähtuvalt ei ole PRIA eksinud, sest määruse nr 68 § 16 lg 3 kohaselt tuleb lähtuda täitmata müügitulu osatähtsusest. PRIA ei saa oletada, kui suur võinuks toetuse saaja müügitulu olla, kui 2016. aastal poleks olnud astelpajukasvatuses väidetavalt erandlik aasta, ja meelevaldselt määrata mingi protsendi toetussummast, mis kuuluks tagasinõudmisele. Puuduvad tõendid istandusse (nt uuendamine) panustamise kohta. Eelnevad aastad astelpajukasvatuses arengut ei näita, pigem on müügitulu suurenemist näha põllumajandusega mitteseotud valdkonnas. h) PRIA eeldab, et toetuse taotlemisel peab olema taotleja teadlik ka temale pandud kohustustest juhul, kui temale toetus määratakse (taotlemisel ta kinnitab seda). PRIA on seisukohal, et toetuse saaja veel põhjalikum ärakuulamine ei viiks teistsuguse lahendini ehk tagasinõutava toetussumma vähendamiseni.
c) OÜ Holzraum mõistis kavandatava tegevuse eesmärki selliselt, et toetust tuleb kasutada selle eesmärgi täitmiseks ning mitte mingi muu põllumajandustoodangu saamiseks. OÜ Holzraum tegutses enne veetorustiku ja sanitaarseadmete paigalduse valdkonnas ja jätkas seda tegevust ka astelpajutootmise ülevõtmise järgselt. OÜ-l Holzraum ei olnud ressurssi toota muid põllumajandussaadusi. OÜ Holzraum ei oma maatulundusmaad, hooneid ega tehnikat. d) 2015. ja 2016. aastal normaalsete astelpajusaakide tulemi korral oleks olnud võimalik müügitulu tase saavutada. OÜ Holzraum prognoosis oma toetuse taotluses neljanda majandusaasta saagiks 7,8 tonni ja viienda majandusaasta saagiks 4 tonni, mis selle perioodi hinnataseme juures oleks realiseerimisel andnud nõutava müügikäibe. e) PRIA on analüüsinud kaebaja põllumajanduslikku müügitulu aastate lõikes ainult arvandmetele tuginedes ja teinud järelduse, et toetuse saaja viited halbadele ilmastikutingimustele ei ole asjakohased, ning nõutud müügitulu poleks suudetud niikuinii saavutada. Kaebaja ei nõustu selle seisukohaga. 2001. aastal rajatud istandus hakkas saaki andma 2004. aastal. Esimene saak tuli korjata käsitsi ja seda polnud eriti kuskile turustada. Aastatel 2005-2007 saadi juba normaalset saaki, kuid turustada sai kokkuostjatele, kes maksid kauba eest alles siis, kui neil õnnestus kaup realiseerida. Istanduse endine omanik sai 2006. aastal astelpajumarjade müügist 82 217 krooni ja 2007. aastal 101 843 krooni. 2009. aastal saadi veel 85 330 krooni. Edasi hakkas astelpaju kasvatamisega tegelema OÜ Holzraum. 2011. aastal andis istandus saaki 8 147 kg, mille müügist saadi 3 280,48 eurot. Säilitustingimuste puudumisel tuli müüa kokkuostjatele koos okstega (1 kg hind 0,40 eurot). Astelpajumarjad, kui kiiresti riknevad, tuleks külmutada nelja tunni jooksul pärast korjamist. See eeldab külmhoone olemasolu. f) PRIA jättis tähelepanuta selle, mismoodi on aastatega muutunud astelpajumarjade hind ja milline on olnud raha ostujõud. Kui 2015. ja 2016. aastal oleks saadud normaalset saaki, siis 5-7 eurose hinnataseme juures oleks olnud võimalik saavutada nõutud müügitulu. Taotleja oli toetuse saamiseks projekti kirjutamisel veendunud, et külmhoone rajamisega saavutatav marjade kvaliteedi parandamine ja otseturundus parandab oluliselt tulusaamise võimalust. Tulu suurenemist tõotas ka astepajumarjade tõusnud müügihind. Istikuid istanduse uuendamiseks ja laiendamiseks ühe hektari jaoks ei saanud teha varem, sest 2015. ja 2016. aastal jäid saagid saamata. 2017 ja 2018 olid normaalsed saagiaastad. g) Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas saab saamata jäänud tulu ettevõtjale kasulik olla. Müügitulu, mille arvelt planeeris OÜ Holzraum tellida uusi istikuid, jäi saamata. Toetusesumma oli kasutatud taotletud külmhoone ehituseks, seega oli ettevõtja huvi saada saaki ning seda müüa ja teenida tulu, mitte planeerida ikaldust, et mitte raha tagasi maksta. Ikaldus ei tabanud ainult OÜ-d Holzraum, vaid pooltel Eesti astelpajukasvatajatel jäi saak saamata. Müügitulu ebapiisavuse põhjuseks ei ole ainult 2016. aasta saagi täielik ikaldumine, vaid ka 2015. aasta kehv saak. PRIA vaidele lisatud tabelist on näha, et teistelgi astelpajukasvatajatel olid 2015. aastal saagid nullis. Sisuliselt kahel aastal saagi ikaldumine välistaski müügitulu nõuetekohase täitmise. Kahjuks langesid need kehvad saagiaastad toetusega seotud ajaperioodi. h) OÜ Holzraum tõendas, et kogu oma tegevuse käigus on ta ausalt pöördunud PRIA poole täiendavate selgituste ja nõuannete saamiseks ning esitanud ka sellekohaseid aruandeid ja seletuskirju. Ikaldusaastate tõttu on lükkunud edasi normaalse müügikäibe saavutamine.
I
väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt, sealhulgas valikumenetluse korras valitud toetuse saajalt, osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel.“ Määruse nr 1306/2013 art 63 lg 1 sätestab: „Kui leitakse, et toetusesaaja ei vasta rahastamiskõlblikkuse tingimustele, ei täida põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud toetuse andmise tingimustega seotud kohustusi või muid kohustusi, toetust ei maksta või selle maksmine lõpetatakse täielikult või osaliselt ja vajaduse korral vastavaid määruse (EL) nr 1307/2013 artiklis 21 osutatud toetusõigusi ei määrata või nende määramine tunnistatakse kehtetuks.“ Sama artikli lg 3 sätestab: „Ilma et see piiraks artikli 54 lõike 3 kohaldamist, nõutakse tagasi lõikes 1 osutatud toetuse maksmise lõpetamisega ja lõikes 2 osutatud karistustega seonduvad summad, sealhulgas nende juurde kuuluvad intressid ja toetusõigused.“ Kokkuvõttes on antud juhul niisiis määrav, kas kaebaja on täitnud põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud toetuse andmise tingimustega seotud kohustusi. Kui selgub, et toetuse saaja neid täitnud ei ole, peab PRIA toetuse tagasi nõudma.
põllumajanduslikku müügitulu ja 2016. aastal oleks seoses halbade ilmastikutingimustega jäänud põllumajanduslik müügitulu väga väikeseks või ei saadud seda üldse, siis oleks võimalik antud juhul ilmastikutingimusi kui erandlikku asjaolu põllumajandusliku müügitulu nõude mittetäitmisel kaaluda ja põhjendatuse korral arvestada. Samas on PRIA aga leidnud, et põllumajandustootmine on jäänud toetuse saaja kõrvaltegevusalaks ning et eelnevate järelevalveperioodi aastate põllumajanduslik müügitulu oli niivõrd väike, et 2016. aasta ilmastikutingimustele kui erandlikule asjaolule tuginemine toetuse tagasi nõudmata jätmise põhjusena on vale. Ringkonnakohtu hinnangul on subjektiivne ja õiguslikult põhjendamata PRIA arvamus, et 2016. aasta ilmastikutingimustele kui erandlikule asjaolule tuginemine toetuse tagasi nõudmata jätmise põhjusena on vale. Samuti jääb selgusetuks, millele tuginevalt leiab PRIA, et 2016. aasta ilmastikutingimusi oleks põhjendatud kaaluda ainult siis, kui toetuse saaja oleks eelnenud aastatel saavutanud kasvõi pooles ulatuses määruses nõutud põllumajanduslikku müügitulu. Selline tingimus ei tulene ühestki kehtivast õigusaktist ja haldusorganil puudub legitiimne õigus kehtestada ise meelevaldselt lisatingimusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et vähemalt sellise põllumajandustootmise puhul, mille puhul võib saagikus ilmastikutingimustest tulenevalt aastate lõikes oluliselt erineda, nagu astelpajukasvatuse puhul, ei ole põhjendatud kohelda seda tootjat oluliselt ebasoodsamalt, kelle otsustav toetuse taotlemisele järgnev viies aasta langeb juhtumisi ikaldusaastale. Sellisel juhtumil oleks PRIA tagasinõudemenetlus rajatud juhusele, mis ei ole õigusriigis lubatav. Kui määrus nr 68 määrab mõõtuandvaks hindamiskriteeriumiks viienda aasta müügitulu, siis tuleb selle nõude mittetäitmisel arvesse võtta ka toetuse taotleja jaoks ebasoodsaid ilmastikuolusid, mis võisid tingida vastaval aastal märkimisväärselt väiksema saagikuse.
oleks saanud 6,3 tonni saaki, siis 5-7 eurone hinnatase on astelajumarjade müügi puhul pigem võimalik jae- kui hulgihind. Samas ei ole kaebaja väitnud, et ta tegeleb astelpajumarjade jaemüügiga. Kõige paremal aastal sai kaebaja investeeringut kasutades marjade hulgimüügist tulu 10 403 eurot. Seega ei ole usutav, et kaebajal oleks ka kõigi positiivsete asjaolude kokkulangemisel kirjeldatud viisil kuidagi õnnestunud saavutada nõutavat 31 459,20 eurost põllumajandussaaduste müügitulu 2016. aastal. V
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.