OÜ Holzraum kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 25. juuli 2018 otsuse nr 13-6/765 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – OÜ Holzraum (ärinimi äriregistri järgi oü holzraum), esindajad seaduslik esindaja Ahti Jallakas Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Anne Lepik Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada oü holzraum kaebus.
2.Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 25. juuli 2018 otsus nr 13-6/765 ja 17. septembri 2018 vaideotsus nr 13-10/18/221-1.
3.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt oü holzraum kasuks välja menetluskulu 30 eurot.
4.Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28. jaanuaril 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.OÜ-le Holzraum (ärinimi äriregistri järgi oü holzraum; edaspidi kaebaja) määrati Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 03. novembri 2011 otsusega nr 13-
3-18-1958
6/2317 põllumajandusministri 08.06.2010 määruse nr 68 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 68) alusel ja maksti välja toetus 39 234 eurot kahesektsioonse sügavkülmuti ja sorteerimisliini seadmete ostmiseks ning ehitamiseks ning astelpaju kasvatamisega seotud seadmete ja käibevara ostmiseks.
2.PRIA 25. juuli 2018 otsusega nr 13-6/765 (otsus, tl 6-7) nõuti toetuse saajalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 111 lg 1, § 112, § 114 lg 1 alusel toetus osaliselt tagasi 30 270,28 euro ulatuses (resolutsiooni p 1). PRIA otsustas ka tagasinõutava toetusraha tasaarvestamise edaspidiste maksetega toetuse saajale (resolutsiooni p 2) ning viivise tagasinõutava toetussumma tähtaegselt tagasi maksmata jätmise korral (resolutsiooni p 6). Kokkuvõtlikult asus PRIA seisukohale, et tagasinõude aluseks on taotlejal 2016. aastal täitmata müügitulu nõue vastavalt määruse nr 68 § 16 lg-le 2 (puudub omatoodetud põllumajandussaaduste ning omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu).
3.Kaebaja esitas 23. augustil 2018 PRIA 25. juuli 2018 otsuse nr 13-6/765 peale vaide (tl 810), taotledes otsuse kehtetuks tunnistamist. PRIA jättis 17. septembri 2018 vaideotsusega nr 13-10/18/221-1 (tl 12-13) vaide rahuldamata.
4.oü holzraum esitas 15. oktoobril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 25. juuli 2018 otsuse nr 13-6/765 ja 17. septembri 2018 vaideotsuse nr 13-10/18/221-1 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse PRIA 25. juuli 2018 otsuse nr 13-6/765 täitmise peatamiseks.
5.Kohus võttis 19. oktoobri 2018 määrusega (tl 34) kaebuse PRIA 25. juuli 2018 otsuse nr 13-6/765 tühistamiseks menetlusse ning rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas PRIA 25. juuli 2018 otsuse nr 13-6/765 täitmise kuni haldusasjas lõpplahendi jõustumiseni. Vastustaja esitas 09. novembril 2018 vastuse (tl 37-39) kaebusele. Kohus määras 09. novembri 2018 määrusega (tl 62) haldusasja läbivaatamise kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate seisukohtade, taotluste, tõendite ja vastuväidete esitamiseks. Kaebaja esitas 25. novembril 2018 täiendavad seisukohad ning vastuväited vastustaja vastusele ja menetluskulude nimekirja (tl 64-65).
6.Kaebaja esitas 6. detsembril 2018 kohtule avaldusena pealkirjastatud pöördumise, milles märkis, et PRIA on alustanud sissenõudmist pindalatoetuse arvelt (määratud toetuse tasaarveldamine võlgnevuse katteks), millest tulenevalt palus ta kohtul kohustada PRIA-t täitma
19.oktoobri 2018 kohtumääruse resolutsiooni p 7. PRIA esitas 7. detsembril 2018 kohtule teatise, milles märgib, et kaebaja osas tehtud tasaarveldus oli ekslik ning tasaarveldatud summa 209,51 eurot kantakse kaebaja pangakontole tagasi 11. detsembril 2018. Kohus jättis 10. detsembri 2018 määrusega kaebaja täiendava esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 3 alusel läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja, taotledes vaidlustatud otsuse tühistamist, esitab järgmised väited:
7.1.Eestis oli 2016. aastal erakordselt madal astelpaju saagikus, mis oli objektiivselt ilmastikuoludega (kevadtalvel õhutemperatuuride kõikumine) põhjendatud ega sõltunud 2(11)
3-18-1958
kaebaja tegevusest. Temperatuuri kõikumine võis põhjustada ka kaebaja astelpajuistanduses 2016. a. saagiikalduse Kaebaja 2001. aastal rajatud astelpajuistandus on täiskandeeas.
7.2.Äriplaan on olemuselt riskihinnang, mille realiseerimine just põllumajanduses ei pruugi olla ettevõtja enda kontrolli all. Määruse nr 68 sätteid ei saa tõlgendada selliselt, et ettevõtja hoolsusest mitteolenev müügitulu väiksus tingib toetuse (osalise) tagasinõudmise.
7.3.PRIA ei ole põhjendanud, miks osalise ikalduse näol ei ole tegemist raske loodusõnnetusega. PRIA on käsitanud vääramatut jõudu väga kitsas tähenduses.
7.4.Kaebajale jäävad arusaamatuks PRIA etteheited seoses ettevõtte ehitustegevusega, kui samas on PRIA kohustanud kaebajat oma tegevusalasid laiendama. Kaebaja taotles toetust astelpaju tootmise kvaliteedi ja kasumlikkuse tõstmiseks. PRIA soovitust riskide hajutamiseks tegeleda ka muu põllumajandusliku tootmisega ei olnud võimalik täita. Ettevõttel ei ole põllumaad ega tootmishooneid muu põllumajandustoodangu tootmiseks.. Kui PRIA oleks taotluse menetlemisel leidnud, et kaebaja tegelemine ehitustöödega on ebasobiv, oleks ta saanud jätta toetuse määramata.
7.5.Äriregistrile esitatud 2016. majandusaasta aruandes on raamatupidaja eksinud puu- ja köögivilja müügist saadud tulu näitamisel, kuid PRIA-le saadetud müügiarvete tabelis on kajastatud andmed õigesti. Projekti täitmise üle järelevalvet teostanud ametnikud ei pidanud aastaaruandes paranduse tegemist väga oluliseks.
7.6.PRIA järeldus, et ettevõte ei panustanud põllumajandustootmise arendamisse, on ülekohtune, arvestades ettevõtte võimalusi. Kaebaja müüs külmhoone vaba pinda marjade hoiustamiseks ning tellis istikud istanduse uuendamiseks ja laiendamiseks ühe hektari jaoks. Toetuse taotlemisel on kirjeldatud, milleks toetust kasutatakse ning toetust on kasutatud sihtotstarbeliselt. Marjasaagi ikaldus selgus 2016. aasta augustis. Muu põllumajandustoodangu saamine ja realiseerimine ei oleks nii lühikese ajaga olnud võimalik, et saavutada 2017. aastal nõutud müügitulu mahtu. Kaebaja ei nõustu PRIA seisukohaga, et ta oleks pidanud kuidagi veel täiendavalt tõendama erandlike asjaolude esinemist olukorras, kus PRIA ise möönab, et 2016. aasta ei olnud hea saagiaasta.
7.7.Ka teiste Jõgevamaa piirkonna astelpajukasvatajatest ettevõtjate astelpaju saak oli 2016. aastal 0 tonni (v.a Tartu valla astelpajukasvatajal, kellel oli saak 0,15 tonni, mis oli tema teistest võrdlusaastatest siiski märkimisväärselt väiksem). 2016. aasta oli kaebaja jaoks erandlik, teistel aastatel on müügitulu olnud nõutud mahus. 2017. aastal saavutas kaebaja teiste tootjatega võrreldavas suurusjärgus astelpaju saagikuse. Kaebaja ettevõttes toimub saagi koristamine lõikemeetodiga, saagist ilmajäämist ei ole varem enne 2016. aastat juhtunud.
7.8.Põllumajandusamet on kaebaja 2016. aasta tootmist kontrollides leidnud, et kaebaja on täitnud kõik tootmiseks vajaminevad tingimused.
7.9.Toetuse eesmärgiga ei oleks olnud kooskõlas ega ka kaebaja asukohta arvestades otstarbekas osta marju kokku mujalt.
7.10.PRIA poolt etteheidetav väike müügitulu on ilmaoludega objektiivselt põhjendatud ning kaebaja ei ole oma kohustusi rikkunud. Toetuse tagasinõudmise puhul on tegemist kaalutlusotsusega ja toetust ei peaks üksnes ikalduse tõttu tagasi nõudma. Kaebaja ei ole rikkunud määruse nr 68 § 13 lg-s 1 sätestatud tingimusi seoses investeeringute mahuga (§ 13 lg 1 p 1), investeeringuobjekti säilitamise ja sihipärase kasutamisega (§ 13 lg 1 p 4) jne. Sätete 3(11)
3-18-1958
mõte on tagada, et toetussummat ei kasutataks mittesihtotstarbeliselt ja/või et toetuse saaja ei saaks projektist ülemäärast kasumit vastavaid kulutusi tegemata. Praegusel juhul sellist olukorda ei esine.
7.11.Määruse nr 68 sätteid peab tõlgendama kaalutlusõigust võimaldavatena. Määruse nr 68 § 13 lg 1 p 6 ega § 16 lg-d 1-3 ei pane PRIA-le toetuse tagasinõudmise kohustust. Analoogses olukorras on Riigikohus leidnud, et olenemata imperatiivsest kohustusest toetus tagasi maksta, ei välista see haldusorgani kaalutlusõigust (ja kohustust) toetuse tagasinõudmise otsustamisel. Ka PRIA ise on leidnud, et tal on toetuse tagasinõudmisel kaalutulusõigus, märkides vaidlusaluses otsuses, et toetuse saaja ei ole muid tõendeid ikalduse põhjuste kohta esitanud, kuid toetuse saaja peab tõendama erakordsete asjaolude esinemist, mis välistaksid toetuse tagasinõudmise.
7.12.Vastustaja ei ole taganud kaebajale õigust olla ära kuulatud, vaid andis kaebajale alles 13. novembri 2018 dokumendis „Ärakuulamine taotlusele nr 120011490853“ tähtaja, et esitada omapoolsed seisukohad ja võimalikud vastuväited koos vajalike selgituste, põhjenduste ja tõenditega toetuse tagasinõudmisega seonduvalt 22. novembriks 2018.
8.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades järgmised seisukohad.
8.1.Kaebajale ei saanud olla üllatuseks sedavõrd suure omatoodetud põllumajandusliku müügitulu nõue. Nõutud mahus müügitulu võis saada ka muu põllumajandusliku omatoodangu müügist, kui astelpajumarjade müük poleks põllumajandusliku tulu nõuet nõutavas osas katnud.
8.2.Kaebaja müügitulu analüüsist aastate lõikes saab järeldada, et see on olnud kõikuv ega ole küündinud ka varasemate aastate jooksul määruse nr 68 § 16 lõikes 2 nimetatud viienda majandusaasta nõutava tasemeni. Äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete alusel, selgub, et kaebaja ei ole ühelgi majandusaastal saavutanud pooltki määruses nõutavast põllumajanduslikust müügitulust, mis peaks kaebaja puhul viiendal majandusaastal olema 31 459, 20 eurot. Need andmed võimaldavad järeldada, et kaebaja viited 2016. aasta halbadele ilmastikuoludele, mis ei soodustanud saagi saamist, ei ole kaebaja müügitulu saavutamise seisukohalt asjakohased. Kui kaebaja oleks eelnenud aastatel saavutanud kasvõi pooles ulatuses määruses nõutud põllumajanduslikku müügitulu ja 2016. aastal seoses halbade ilmastikutingimustega jäi põllumajanduslik müügitulu väga väikeseks või ei saadud seda üldse, siis oleks võimalik antud juhul ilmastikutingimusi kui erandlikku asjaolu põllumajandusliku müügitulu nõude mittetäitmisel kaaluda ja põhjendatuse korral arvestada. Põllumajandustootmine on jäänud toetuse saaja kõrvaltegevusalaks. Ka eelnevate järelevalveperioodi aastate põllumajanduslik müügitulu oli niivõrd väike, et 2016. aasta ilmastikutingimustele kui erandlikule asjaolule tuginemine toetuse tagasinõudmata jätmise põhjusena, on vale.
8.3.Olukord kus neli aastat järelevalveperioodist põllumajanduslikku müügitulu üldse ei ole või on väga väike ning viimasel viiendal aastal juhtumisi ilmastikutingimuste mõjul saak ikaldub, ei ole kooskõlas toetuse eesmärgiga. Hüppelist müügitulu kasvu pole võimalik ka viiendal aastal saavutada kui eelneval neljal aastal pole normaalsete ilmastikutingimuste juures pooltki nõutavast müügitulust saavutatud. Kuna kaebaja on istanduse üle võtnud oma lähisugulaselt, siis pidi ta olema teadlik nii istandusest saadava saagi mahust kui ka müügitulu suurusest. Kaebaja kirjeldatud koristamistehnoloogia kasutamise korral ei saanud ta igal aastal saaki saada.
4(11)
3-18-1958
8.4.Äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetest ei saa müügitulu põhjal järeldada, et kaebaja panustab põllumajandustootmise arendamisse (suurem osa müügitulust on saadud eriehitustöödest ja autoveoteenustest). 2017. a majandusaasta aruandest nähtuvalt tegeleb äriühing põhiliselt eriehitustööde teostamisega ning kõrvaltegevusalaks on puu- ja köögiviljade müük. PRIA ei ole kaebajale ette heitnud muu ettevõtlusega tegelemist, kuid toetus on määratud põllumajandustootmise arendamiseks.
8.5.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013, 17. detsembrist 2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 art 2 lg 2 p c kohaselt saab vääramatu jõu asjaoluna käsitleda muuhulgas ja eelkõige rasket loodusõnnetust, mis kahjustab tõsiselt põllumajanduslikku majapidamist. Praeguse kaasuse asjaolusid arvestades ei pea vastustaja põhjendatuks ilmastikutingimuste arvestamist erandliku asjaoluna, mis välistaks toetuse tagasinõudmise. Toetuse määramine ja maksmine pole kaasa aidanud noore põllumajandustootja arengule.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Asjas on vaidlus PRIA otsuse õiguspärasuse üle, millega nõuti kaebajalt osaliselt tagasi talle makstud toetus. Toetus oli kaebajale makstud põllumajandusministri 08.06.2010 nr 68 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ alusel PRIA 03.11.2011 otsusega nr 136/2317. Nimetatud toetust antakse ühe taotleja kohta kuni 40 000 eurot üks kord arengukava programmiperioodil (määruse nr 68 § 5).
10.Otsuse tagasinõudmise ja muude toetussummade tasaarvestamise õiguslike alustena on vastustaja viidanud järgmistele normidele: määruse nr 68 § 16 lg-d 2 ja 3; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 63 lg-d 1 ja 3, Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 111 lg 1 ja § 114 lg 1.
11.ELÜPS § 111 lg 1 sätestab, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. ELÜPS § 111 lg 2 näeb ette, et kui pärast üleminekutoetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on makstud alusetult, nõutakse toetusraha toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi.
12.Määruse nr 68 § 16 lg 2 näeb ette, et enne 2015. aastat toetust taotlenud toetuse saaja peab lisaks määruse § 13 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4−9 sätestatule tagama, et müügitulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist või nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügist on taotluse esitamise aastale järgneva majandusaasta lõpuks suurem kui 2400 eurot ning taotleja omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu või omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi moodustab taotluse esitamise aastale järgneval viiendal majandusaastal vähemalt 80% taotletud toetuse summast. Määruse nr 68 § 16 lg 3 kohaselt lähtutakse enne 2015. aastat toetust taotlenud toetuse saaja puhul määruse § 13 lõike 1 punktis 6 sätestatud tagasimakstava toetuse suuruse arvutamisel lisaks lõikes 2 sätestatud nõuete osalise täitmise korral täitmata müügitulu osatähtsusest. Kui 5(11)
3-18-1958
äriplaan on osaliselt täidetud, tuleb kohaldada määruse nr 68 § 13 lg 1 p 6 (Riigikohtu 21. septembri 2018. a otsus asjas nr 3-15-2381, p 14).
13.Kaebaja on isik, kes on taotlenud toetust enne 2015. aastat (23.08.2011). Toetuse taotlemine 2011. aastal nähtub toetustaotlusest ja selle lisadest (tl 41-51) ning selle üle puudub ka vaidlus. Vastustaja on kaebajalt toetuse osaliselt (30 270,28 euro ulatuses) tagasi nõudnud põhjusel, et kaebaja müügitulu ei vastanud 2016. aastal määruse nr 68 lg-st 2 tulenevatele nõuetele. Kuna kaebaja taotles toetust 2011. aastal, pidi tema müügitulu taotluse esitamise aastale järgneval viiendal majandusaastal (2016. a) olema vähemalt 80% taotletud toetuse summast, st kaebaja puhul 80% 39 324 eurost ehk 31 459,20 eurot.
14.Vastustaja on tuvastanud, et sellises ulatuses omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu või omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu koos ega eraldi kaebajal 2016. aastal ei olnud. Selle asjaolu üle puudub ka vaidlus. Vastustaja on müügitulu olemasolu ja suuruse väljaselgitamiseks viinud läbi kohapealse kontrolli, mille käigus on kontrollitud müügitulu algdokumentide põhjal. Kontrollimise tulemusena ilmnes, et kaebaja kogu müügitulu 2016. aastal oli 26 446,50 eurot. Sellest astelpaju müügitulu 1188,92 eurot (kontrollakt tl 56, arvete loetelu tl 54-55). Vaidlust selles osas poolte vahel ei ole. Tagasinõutava summa kujunemist on vastustaja kajastanud lisakontrolli kontroll-lehel (tl 57) ja vaidlustatud otsuses (tl 6-7). Vastustaja on märkinud, et taotletud toetuse summa oli 39 324 eurot, millest 80% on 31 459,20 eurot. Viienda majandusaasta (2016) omatoodetud põllumajanduslik müügitulu oli 1188,92 eurot. Vastustaja on otsustanud nõuda toetuse saajalt toetust tagasi osaliselt vastavalt järgmisele arvutuskäigule: 31 459,20 – 1188,92 = 30 270,28 eurot.
15.Vastustaja seisukohtadest kohtumenetluses ja vaideotsusest (tl 12-13) tulenevalt on kõnealuse meetme üheks tähtsamaks eesmärgiks noorte põllumajandustootjate abistamine majandusliku tegevuse alustamisel ja arengu soodustamine, mis võimaldab ettevõttel olla majanduslikult edukas kogu viieaastase kohustuse perioodi jooksul. Müügitulu nõue lähtub vajadusest saavutada toetust saanud ettevõttes viie aasta jooksul arvates toetuse väljamaksmisest vähemalt keskmine põllumajandustootja tase.
16.Riigikohus on viidatud otsuses haldusasjas nr 3-15-2381 (p-d 16 ja 17) märkinud, et toetuse eesmärgiks on eelkõige noorte ettevõtjate põllumajandusliku tegevuse alustamise ja arendamise toetamine ning 2400 euro ületamine tähendab professionaalset põllumajanduslikku tootjat. Riigikohus leidis, tuginedes määruse nr 68 tekstile ja seletuskirjale, et toetuse saaja täidab äriplaanis võetud kohustuse ka juhul, kui tema omatoodetud põllumajandussaaduste või -toodete müügitulu ei sisalda taotluses märgitud põllumajanduskultuurist saadud müügitulu, vaid ka muude põllumajandussaaduste müügist saadud tulu. Riigikohus märkis, et määruse nr 68 seletuskirjas pole toetuse tagasinõudmise aluseid selgitades märgitud, et omatoodetud põllumajandussaadustena saab arvesse võtta üksnes äriplaanis kavandatud saadusi.
17.Kaebaja on toetust taotledes kinnitanud, et toetustaotluse äriplaani eesmärgiks oli astelpaju tootmise kasumlikkuse, efektiivsuse, kvaliteedi ja kvantiteedi tõstmine, põllumajandusliku tegevuse stabiilsuse tagamine (tl 42, p 6). 2011. a majandusaasta aruande
6(11)
3-18-1958
tegevusaruande kohaselt on taotleja majandustegevuse eesmärgiks ka vanematele kuulunud astelpajuistanduse ülevõtmine (2300 põõsast). Vaidlust ei ole olnud selle üle, et kaebaja soetas toetuse eest taotluses nimetatud seadmed, samuti pole vastustaja kahtluse alla nende sihtotstarbelist kasutamist.
18.Praegusel juhul on vastustaja vastuses kaebusele analüüsinud kaebaja majandusaasta aruannetele tuginedes tema põllumajandussaaduste müügitulu ka varasemate toetuse saamisele järgnenud aastate osas. Sellest ilmneb, et kaebaja on saanud 2012. aastal müügitulu 15 019 eurot kaubaveost maanteel ja 11 007 eurot veokite rentimisest ja kasutusrendist. Põllumajanduslik müügitulu puudus. Kaebaja 2013. aasta müügitulu oli kaubaveost maanteel 32 955 eurot ning puu- ja köögivilja hulgimüügist 9558 eurot. 2014. aasta müügitulu on saadud veetorustiku ja sanitaarseadmete paigaldusest 22 332 eurot, puu- ja köögivilja hulgimüügist 10 403 eurot, kaubaveost maanteel 3454 eurot ning veokite rentimisest ja kasutusrendist 1129 eurot. 2015. aasta müügitulu on saadud veetorustiku ja sanitaarseadmete paigaldusest 43 840 eurot ning puu- ja köögivilja hulgimüügist 2117 eurot, mis moodustas 4,60% kogu müügitulust. Kohus ei nõustu kaebajaga, et teistel aastatel oli müügitulu nõutud mahus. Eelnevast saab teha kokkuvõtvalt järelduse, et esimesel taotlemisjärgsel aastal (2012) ei täitnud kaebaja ettenähtud 2400 euro nõuet, mida Riigikohus on viidatud lahendis asjas nr 3-15-2381 pidanud noore ettevõtja toetuse kontekstis professionaalseks põllumajandustootmiseks (põllumajanduslik müügitulu puudus üldse). 2013. ja 2014. aastal oli põllumajanduslik müügitulu (puu- ja köögiviljade hulgimüügist) olemas (vastavalt 9558 ning 10 403 eurot), küündides umbes kolmandikuni tasemest, milleni kaebaja noore ettevõtjana pidanuks jõudma viiendal aastal. Neljandal aastal (2015) ei küündinud puu- ja köögiviljade müügitulu 2117 eurot taas isegi esimese aasta tasemele ning viiendal aastal oli 1188,92 eurot (31 459,20 asemel). Kehtivast õigusest ei tulene täpsemalt, millisele tasemele peaks müügitulu jõudma 2.-4. aastal, kuid määruse nr 68 § 16 lg 2 tekstist ja toetuse eesmärgist järeldub, et eesmärgipärane müügitulu peab toetuse abil viieaastase perioodi vältel kasvama.
19.Kaebaja heidab vastustajale ette kaalumisviga, st et vastustaja ei ole toetust tagasi nõudes arvestanud 2016. a ebasoodsate ilmaoludega, mis takistasid kaebajal toetuse tingimuseks oleva müügitulu saamist. Kaebaja on kokkuvõtlikult seisukohal, et kaalukaks põhjuseks toetust mitte tagasi nõuda oli astelpaju erakordselt madal saagikus Eestis 2016. a, mis on objektiivselt ilmaoludega põhjendatud ega sõltunud kaebaja tegevusest. Kohtu hinnangul on kaebaja väide ilmaolude mõjust saagikusele ja põllumajandustoodangust saadud tulule iseenesest eluliselt usutav ja põllumajanduslikule tootmisele iseloomulik. Samas ei nõustu kohus kaebaja väitega, et vastustaja on käsitanud põhjendamatult kitsalt vääramatu jõu mõistet ja pole sellega kaebajalt toetust tagasi nõudes arvestanud. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 2 lg 2 p c) kohaselt võidakse ühtse põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire puhul vääramatu jõu ja erandliku asjaoluna tunnustada muuhulgas ja eelkõige rasket loodusõnnetust, mis kahjustab tõsiselt põllumajanduslikku majapidamist. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja kirjeldatud külmalaine 2016. aasta kevadtalvel ei ole käsitatav põllumajanduslikku majapidamist oluliselt kahjustava asjaoluna eeltoodud normi mõttes. Viidatud normist ei tulene aga, et muid olulisi asjaolusid arvesse võtta üldse ei saaks ega tohiks. Struktuuritoetuste tagasinõudmisel on kohtupraktika pidanud oluliseks arvestada ka proportsionaalsuse põhimõttega (Riigikohtu 03.11.2016 otsus asjas nr 3-3-1-37-16, p 18 ja seal viidatud praktika).
7(11)
3-18-1958
20.Kaebaja on ebasoodsate ilmastikuolude väite kinnituseks esitanud Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuses projektijuhi teadur Toivo Univeri seisukoha (tl 15). Selles on märgitud, et 2001. a rajatud astelpajuistandus on täiskandeeas. Samas on märgitud, et 2016. a halb saagikus võib olla tingitud kevadtalvel õhutemperatuuride kõikumistest, mil pikemaajalisele sulaperioodile järgnesid 5- kuni -10kraadised külmad. Selline temperatuuride kõikumine võis arvamuse kohaselt põhjustada ka kaebaja astelpajuistanduses saagiikalduse 2016. a. Tegemist on e-kirja teel esitatud lühikese seisukohaga, milles ei ole viidatud arvamuse allikatele. Kaebaja poolt esitatud teave erinevate tootjate 2016. a astelpajusaakide ikaldumisest (tl 16-16p) koos T. Univeri arvamusega kinnitab iseenesest külmalaine võimalikku kahjulikku mõju ja astelpaju halba saaki 2016. aastal ulatuslikumalt kui ainult kaebaja istanduses. Astelpajukasvatuse seisukohast ebasoodsaid ilmaolusid 2016. a kevadtalvel ei eita ka vastustaja, kes möönab vaideotsuses, et 2016. a ei olnud osale astelpajukasvatajatest just kõige saagirohkem aasta. Samas on vastustaja aga märkinud, et ikalduse mõju müügitulule tuleb tõendada toetuse saajal endal. Samuti leidis vastustaja, et saagi ja müügitulu vähesust võisid tingida erinevad asjaolud, sh istanduse vanus.
21.Ka kohtu hinnangul ei saa 2016. a halbu ilmaolusid pidada vähemalt mitte ainsaks põhjuseks, miks kaebaja põllumajandussaaduste müügitulu 2016. aastal ei saavutanud määruse nr 68 § 16 lg-s 2 sätestatud taset ning mis õigustaks toetuse tagasi nõudmata jätmist tervikuna.
22.Haldusasja materjalidest ei ilmne, et kaebaja oleks kontrollitaval ajavahemikul saanud müügitulu muude põllumajandussaaduste müügist. Seda ei väida ta ise ning ka kaebaja esitatud müügiarvete nimekirjast (tl 54-55) ilmneb ainsa põllumajandussaadusena astelpaju marjade müük. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja heidab talle põhjendamatult ette tegelemist muude ettevõtlusvaldkondadega. Muude tegvuste (ehitus, veoteenus) analüüsimine vastustaja poolt on tingitud vajadusest näidata võrdlusena omatoodetud põllumajandustoodangu müügist saadud müügitulu ja osakaalu ning tõendada asjaolu, et astelpajukasvatus, milleks kaebaja toetust sai, ei ole olnud tema põhitegevus (vt ka allpool otsuse põhjenduste p 23).
23.Vastustaja on vaideotsuses lisaks etteheitele taotluse esitamisele järgneva viienda aasta ebapiisavast müügitulust leidnud, analüüsides 2016. aastale eelnevaid äriregistrile esitatud majandusaasta aruandeid, et neil aastatel saadud müügitulu ei võimalda järeldada, et kaebaja panustanuks põllumajandustootmise arendamisse (vt käesoleva otsuse põhjenduste p 18). Eelnevat arvestades nõustub kohus vastustajaga, et täidetud ei olnud müügitulu nõue vastavuses toetuse tingimustega, samuti selle eesmärgiga (alustava põllumajandusettevõtja arengu ja põllumajandustoodangu müügitulu järk-järgulise kasvu toetamine). Ka vaidlusalusele aastale järgnevalt on 2017. aasta majandusaasta aruande kohaselt kaebaja müügitulu puu- ja köögivilja hulgimüügist 6718 eurot ning tegevusaruande kohaselt on ettevõte 2017. aastal põhiliselt tegutsenud santehniliste töödega1. Seega, isegi kui arvestada 2016. a ilmastikuoludest tingitud võimaliku tagasilöögiga, ei anna ei 2016. aastale eelnenud ega järgnev tegevas alust arvata, et toetuse eesmärgipärane kasutamine aitas astelpajukasvatust toetuse tingimustega ette nähtud tasemeni arendada.
24.Vastustaja on tähelepanu pööranud ka kaebaja toetuse taotlemisel esitatud selgitusele, et kaebaja istanduses kasutatavast koristustehnoloogiast tingitult saadakse müügitulu üle aasta, mitte iga-aastaselt.
https://ariregister.rik.ee/ettevotja
8(11)
3-18-1958
Samas on kaebaja kaebuses (p 2.7) kirjeldanud, et lõikemeetodit on kasutatud istanduse kandeikka jõudmisest alates (2005. aastast) ja päris ilma saagita ei jäänud enne 2016. aastat ükski aasta. Lõikemeetodiga koristatakse saaki üle aasta, järgmisel suvel võrsed kasvavad ja ülejärgmisel aastal saab uuesti lõigata. Lõikemeetodil saagi koristamine toimub selliselt, et eelmisel aastal lõigatud puud jäetakse lõikamata ning eelmisel aastal lõikamata jäänud puud lõigatakse – nii on kaebaja selgituse kohaselt tagatud saagikus igal aastal. Ka vastustaja poolt välja toodud majandusaasta aruannetes kajastatud teave varasemate aastate müügitulu kohta ei võimalda järeldust, et lõikemetoodika eripära mõjutanuks müügitulu kujunemist selliselt, et kaebaja ei saanud määruses nr 68 sätestatud müügitulu nõuet järgida. Lõikemetoodika kirjeldusest selgub, et hoolikas ettevõtja sai saaki ja võis saada müügitulu igaaastaselt. Samas puudus kaebajal põllumajandussaaduste müügitulu 2012. aastal ning see oli väga vähene 2015. aastal. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja pidi toetust taotledes aru saama endale toetusega kaasnevatest kohustustest, sh müügitulu nõudest. Kaebajal on olnud toetuse nõuetekohaseks kasutamiseks võimalus tegelda lisaks astelpajule ka muude põllumajandussaaduste kasvatamisega. Kaebajal oli juba toetust taotledes teada tema istanduses rakendatavast koristamismetoodikast tingitud müügitulu saamise rütm. Seetõttu pidanuks ta nõuetekohase müügitulu saamiseks tegema ümberkorraldusi toomises (laiendama istandust, vahetama metoodikat vm). Käesolevas kohtumenetluses (kaebuse p 2.5, esialgse õiguskaitse täiendav põhjendus tl 27) väidab kaebaja uute istikute tellimist alles 2018. aastal. Kuna kaebaja ei asunud rajama uut istandust, vaid võttis üle toimiva istanduse, pidanuks tal juba alates toetuse taotlemisest olema teada tema istanduse saagikus, võime nõuetekohases mahus müügitulu saada ja vajadus istandust laiendada või muu tootmisega tegelda, et vastata toetuse tingimustele.
25.Kohus leiab eelnevat arvestades, et viienda aasta müügitulu vähesust ei saa õigustada kaebaja poolt kasutatav koristusmetoodika ning nõustub vastustajaga, et müügitulu vähesus võis olla tingitud erinevatest teguritest lisaks ebasoodsatele ilmaoludele.
26.Määruse nr 68 § 16 lg-st 3 tulenevalt lähtub PRIA toetust tagasi nõudes täitmata müügitulu osatähtsusest. Kehtivast õigusest ei tulene, et tagasinõutava summa suurus peaks kujunema üksnes aritmeetilise tehte tulemusena ilma seda mõjutavaid tegureid arvesse võtmata. Praegusel juhul on vastustaja analüüsinud kaebaja müügitulu suurust viieaastase perioodi lõikes, jõudes järeldusele, et ka varasem müügitulu suurus ja osakaal ei anna alust järeldada, et kaebaja täitnuks viienda aasta müügitulu nõude, kui seda poleks takistanud 2016. aasta väidetavad ebasoodsad ilmaolud. Kohus peab seda asjakohaseks kaalutluseks haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 tähenduses. Samas on vastustaja tagasinõutava summa suuruse määranud kindlaks üksnes määruses nr 68 § 16 lg-st 2 tulenevast nõutavast müügitulust kaebaja 2016. a põllumajandussaaduste müügitulu lahutamise teel. Vaidlustatud otsusest ja selle peale esitatud vaide lahendamisel tehtud vaideotsusest nähtuvalt ei ole vastustaja summa kujunemisel muid asjaolusid, sh kaebaja poolt välja toodud ilmastikumõjusid arvesse võtnud. Vastustaja on seisukohal, et tegemist pole taoliste mõjudega, mida põllumajandustoodangu müügitulu puhul arvesse võtta. Eeltoodut arvestades ei ole kaebaja varasemat müügitulu arvesse võttes tõenäoline, et ta oleks ka ilma ebasoodsate ilmastikutingimusteta 2016. aastal suutnud täita määruses nr 68 § 16 lg-s 2 sätestatud müügitulu nõude täies ulatuses. Ei saa aga välistada, et hoolimata vastutaja hinnangute veenvusest kaebaja müügitulule aastate lõikes, oleks kaebaja müügitulu soodsamate ilmastikutingimuste puhul 2016. aastal kujunenud mõnevõrra suuremaks. Kaebaja väidab, et
9(11)
3-18-1958
2016. a ikalduse tõttu õnnestus 2016. aastal müüa vaid (vähesel määral) sügavkülmutatud varasemat saaki. Küll on aga kohus seisukohal, et vastustaja on tagasinõutava summa suurust kindlaks määrates põhjendamatult lähtunud ainult täitmata müügitulu arvulisest suurusest ning jätnud arvestamata, kas täitmata müügitulu osakaal võinuks olla väiksem, kui ilmastikuolud poleks saaki mõjutanud. Ebasoodsad ilmastikuolud 2016. aastal ei saanud kohtu hinnangul mõjutada vastustaja lõppjäreldust selliselt, et alus toetuse tagasinõudmiseks üldse puudunuks. Võrreldes 2015. ja ka 2017. aasta müügituluga ei ole põhjust arvata, et tagasinõutav summa (puuduolev müügitulu) kujunenuks ka soodsamate ilmaoludega oluliselt väiksemaks. Samas on kohus seisukohal, et vastustajal tulnuks tagasinõutava summa suurust kindlaks määrates lähtuda ka kaebaja väidetest ebasoodsate ilmaolude mõjust saagile ja proportsionaalsuse põhimõtet arvestades tagasinõutavat summat seetõttu vähendada.
27.Kaebaja väitel ei ole vastustaja taganud talle õigust olla ära kuulatud, vaid andis kaebajale alles 13. novembri 2018 dokumendis „Ärakuulamine taotlusele nr 120011490853“ tähtaja, et esitada omapoolsed seisukohad ja võimalikud vastuväited koos vajalike selgituste, põhjenduste ja tõenditega käesoleva vaidluse esemeks oleva toetuse tagasinõudmisega seonduvalt 22. novembriks 2018 (kaebaja 25.11.2018 vastuse lisa). PRIA kohapealse kontrolli aktist nr 20513 (tl 56) ega e-kirjadest PRIA inspektor S. Kanguri ja kaebaja seadusliku esindaja vahel (tl 53- 54) ei ilmne otsesõnu, et kaebaja oleks mõistnud, et 2016. a müügitulu suurus tingib toetuse (osalise) tagasinõudmise ning kas ja milliseid asjaolusid peaks kaebaja täiendavalt selgitama või tõendama. PRIA inspektor on 16.03.2017 e-kirjas selgitanud vaid, et müügiarvete kohta tuleb esitada ka teave nende sisu kohta). Vastustaja on siiski viidanud 25.07.2018 otsuses kaebaja selgitustele saaki ja müügitulu mõjutanud ilmastikuolude kohta. Kaebaja on saanud ka kohustuslikus vaidemenetluses esitada oma seisukohad ja viited ilmastikuolusid kajastavatele veebilinkidele (tl 8-10) ning vastustaja on vaideotsuses kaebaja väiteid müügitulu suurust mõjutavatest asjaoludest käsitlenud. Kohtu hinnangul on vastustaja toetust tagasi nõudes jätnud arvestamata kaalutluse, mis võinuks mõjutada lõpptulemust (tagasinõutava summa suurust). Tegemist on kaalutlusveaga haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 tähenduses. Kaebaja põhjalikum ärakuulamine enne otsuse andmist võinuks aidata välja selgitada erinevate tegurite mõju müügitulule ja tagasinõutava summa kujunemisele.
28.Eelnevat arvestades tuleb vaidlustatud otsus tühistada. Kuna vaidlustatud otsuse tühistamise tulemusena ei saa olla õiguspärane ka selles otsuse peale esitatud vaide lahendamisel tehtud vaideotsus, tuleb ka vaideotsus tühistada.
MENETLUSKULUD
29.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus kaebuse.
29.1.Asjas on tõendatud riigilõivu 30 eurot tasumine kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. See kulu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
29.2.Kaebaja taotleb ka nõustaja (OÜ Kaidix juristi) teenuse eest tasutud summa (800 eurot) väljamõistmist vastustajalt. Esitatud taotlusest (tl 64-65) ja arvest (tl 69) ilmneb, et tegemist on
10(11)
3-18-1958
nõustaja kuludega. Kaebajal ei ole olnud kohtumenetluses lepingulist esindajat, vaid menetlusdokumendid on allkirjastanud kaebaja seaduslik esindaja ise. Kohtupraktika on järjekindel selles, et nõustaja pädevus piirdub üksnes koos menetlusosalisega kohtuistungil osalemisega ja seal selgituste andmisega (vt HKMS § 36 lg 2), mistõttu ei saa kirjaliku menetluse korral hüvitada nõustaja kulusid menetlusdokumentide koostamisel ega vastavat kulu vastustajalt välja mõista (Riigikohtu 27. juuni 2018 otsus asjas nr 3-18-306 p 10 ja seal viidatud praktika). See kulu jääb kaebaja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 21.05.2020.a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 21.05.2020.a otsus Resolutsioon
1.Võtta asja materjalide juurde OÜ Holzraum esitatud 26.07.2017. a seletuskiri koos digiallkirjalehega.
2.Tagastada OÜ-le Holzraum 21.03.2017 kuupäeva kandev koopia pealkirjaga „1. Tellimusleping“.
3.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.12.2018. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
4.Mõista PRIA-lt OÜ Holzraum kasuks välja 640 eurot menetluskulu.
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.