lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-949/4

Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 21.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-949/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
21.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2353
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AKTSIASELTS PUUMARKET10363212

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Roby Koik

Määruse tegemise aeg ja koht

21. mai 2020, Tartu

Haldusasja number

3-20-949

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus X suhtes täitmist tagavate toimingute tegemiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja Maksu- ja Tolliamet Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse, X (registrikood Z, isikukood XXX)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus.
2.Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks X omandis olevale kinnistule registriosa numbriga Y (asukohaga C) summas 68 872 eurot.
3.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingu sooritamiseks. Xle toimetada määrus kätte pärast teate saamist täitetoimingu sooritamise kohta.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates (HKMS § 204).

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.
Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 19. mail 2020. a Tartu Halduskohtule maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 ning § 130 lg 1 p 2 alusel taotluse, mida korrigeeris 20. mai 2020. a avalduses, milles palub kohtul rahuldada taotlus ning anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks MTA kaudu FIE X kinnistule registriosa numbriga Y (asukohaga C) summas 68 872 eurot). MTA põhjendab taotlust kokkuvõtvalt järgmiselt: 1) MTA alustas 9. märtsi 2020 korraldusega nr 12.2-3/052044-1 X suhtes käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodil jaanuar – detsember (sh) 2018; 2) Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et füüsilisest isikust ettevõtja on kontrollitaval perioodil kajastanud raamatupidamises reaalselt mittetoimunud tehinguid ning X on

3-20-949 sisendkäibemaksu hulgas kajastanud arveid, millede alusel tegelikkuses kaupu ei soetatud, eesmärgiga suurendada tagastamisele kuuluvat käibemaksu vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 34 lg-le 1; 3) X kajastas kontrollitaval perioodil sisendkäibemaksu hulgas PUUMARKET AS (AS Puumarket, registrikood 10363212) arveid kokku 374 868 eurot, sh käibemaksu 62 480 eurot. Maksuhaldur on jõudnud järeldusele, et kontrollitaval perioodil X poolt käibedeklaratsioonidel (KMD) sisendkäibemaksu hulgas kajastatud AS Puumarket arved on võltsitud ning X on tahtlikult suurendanud sisendkäibemaksu 62 480 euro võrra. Asjaolule, et X on tegelenud maksupettusega, viitab see, et isik ei deklareeri AS Puumarket arveid enda sisendkäibemaksu hulgas alates veebruar 2020. Maksuhaldur on seisukohal, et MTA 20. veebruari 2020. a pöördumine ja 9. märtsil 2020 kontrolli alustamine on põhjuseks, miks X ei jätkanud võltsarvete deklareerimist sisendkäibemaksu hulgas; 4) X ei deklareeri kontrollitaval perioodil käivet. Käivet ei ole deklareeritud kuni käesoleva taotluse koostamiseni (va 2017 detsember 5170 eurot ja juuni 2019 160, 78 eurot). Ei ole eluliselt usutav, et ettevõtlusega tegelev isik vaid soetab kaupu ning ei kasuta neid ettevõtluses tulu teenimiseks. Lühiajaliselt on see võimalik nt alustava ettevõtte puhul, kuid mitte aastaid. Ka maksukohustuslase pangakonto väljavõttelt ei nähtu, et isikul oleks kontrollitaval perioodil käivet tekkinud; 5) X selgitused ettevõtlusega tegelemise kohta on ebausaldusväärsed ning vasturääkivad. X kinnitas, et tema andmetel ei ole raamatupidamise arvestuses perioodil jaanuar-detsember 2018 AS Puumarketi arveid. Lisaks selgitas, et hakkas liimpuit taladega tööd tegema detsember 2018 – jaanuar 2020. Ei ole eluliselt usutav, et isik, kes on ise perioodil november 2017 – detsember 2018 esitanud „e-maksuamet/e-toll“ kaudu KMD-d, ei mäleta KMD INF B osale AS-i Puumarket arvete deklareerimist ning seda olukorras, kus ainuüksi viidatud ettevõtte arveid on kuust kuusse KMD INF B osal deklareerinud. Täiendavas selgituses märgib I. Uus, et tegutseb ehituse valdkonnas ja aktiivselt ei ole tööd teha saanud seljavalude ja 2019. a alguses toimunud seljaoperatsiooni tõttu. Puudub loogilisus tegevuses, et aasta vältel soetatakse igakuiselt ühte kaubaartiklit kogumaksumusega 374 868 eurot ja seda teadmises, et oma tegevusvaldkonnas tegelikku tegevust ei toimu. Samuti puudusid Xl kontrollitaval perioodil töötajad, kes oleksid ettevõtlustulu eesmärgil väidetavalt soetatud kaupu kasutanud; 6) X pangakonto väljavõte ei kinnita isiku selgitusi. 20.02.2020 e-kirjas selgitas X, et tehingud on toimunud sularaha eest, täpsemalt tagastatud käibemaksusummade eest. Kontrollitaval perioodil laekus MTA poolt tehtud tagastusotsuste tulemusena isiku arveldusarvele kokku 60 639,82 eurot. X pangakonto väljavõtte analüüsist tulenevalt on eelnimetatud summat kasutanud isik igapäevases tarbimises kulutuste eest tasumiseks (nt toidupoodides, lillepoes, Jurmala hotellis ja veepargis, bensiinijaamades, Grand Rose Spa-s, Tartus asuvates söögikohtades, Elisa Teleteenused AS-le jne). Sularaha on viidatud perioodil välja võetud arvelduskontolt väikestes summades. AS-le Puumarket väidetavate arvete eest tasumisi ei nähtu. X pearaamatu kande PA 60 kohaselt laekus SEB panka 31.07.2018 55 538,46 eurot. Pangakonto väljavõttelt eelnimetatud summas laekumist pearaamatus viidatud kuupäeval ega ka kontrollitaval perioodil ei nähtu. Lisaks on pearaamatu kande KA 131 kohaselt kassast välja võetud 31.07.2018 205 174,17 eurot ning kande KA 169 kohaselt 31.12.2018 171 167,78 eurot. Kokku võeti kassast seega pearaamatust nähtuvalt kontrollitaval perioodil kokku 376 341,95 eurot. X ei ole esitanud MTA-le pearaamatu kannete KA 131, KA 169 ja PA 60 aluseks olevaid dokumente ega täpsustanud, kust on pärit kassasse laekunud 376 341,95 eurot. Kaasaaitamiskohustuse mittetäitmine vaid kinnitab, et AS Puumarket arved on võltsitud ning X on kunstlikult suurendanud sisendkäibemaksu; 7) AS Puumarket volitatud esindaja kinnitas, et äriühing ei ole kontrollitaval perioodil X-le X arveid väljastanud. Muuhulgas ei ole neile edastatud korralduse lisas 1 välja toodud arved vastavuses AS Puumarket poolt väljastatavate arvete vormingule. Samuti ei ole AS Puumarket

3-20-949 korralduse lisas 1 välja toodud arveid enda KMD INF A osal deklareerinud, kuna äriühing ei ole viidatud arveid väljastanud. AS Puumarket edastas maksuhaldurile näitena kaks koopiat arvetest, mida äriühing väljastas oma tegelikele klientidele kontrollitaval perioodil ning need erinevad nii kujunduse kui ka vorminduse poolest X esitatud arvetest. AS-s Puumarket allkirjastab arveid/saatelehti müügiga tegelev isik, kes ühtlasi väljastab ka müügidokumendi. Arvele on alati trükitud arve koostaja nimi. X esitatud arvetelt ei nähtu väidetavat kaupa väljastanud isiku nime. X ei ole AS-st Puumarket kaupa saanud. AS-i Puumarket väljastatavatel arvetel on alati näidatud ka kauplus/ladu, kust on kaup müüdud. X esitatud arvetelt ei nähtu, millisest laost oleks kaupa müüdud, on vaid märgitud AS Puumarket juriidiline aadress. AS Puumarket andmebaasis ei ole registreeritud klienti X. Võttes arvesse AS Puumarket juhatuse liikme selgitusi, ei saa olla kahtlust, et X võltsis arveid eesmärgil suurendada sisendkäibemaksu ning seega alusetult tagasi küsida tagastamisele kuuluvat käibemaksu; 8) Kontrolli tulemuseks on X sisendkäibemaksu vähendamine kokku summas 62 480 eurot, mille tulemusena kuulub maksukohustuslasel tasumisele käibemaks summas 62 480 eurot. Tõenäolise tulevikus rahalise kohustuse määramise õiguslikuks aluseks on KMS § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1; 9) MTA-l on põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldur ei välista võimalust, et tekib vajadus laiendada kontrolli ka november 2017 kuni jaanuar 2020. Xl puudub kindel sissetulek alates novembrist 2017, mistõttu ta ei pruugi olla võimeline tasuma tulevikus määratavat maksusummat. Maksukohustuslase eelneva käitumise alusel on põhjust arvata, et maksukohustuse tekkimine võib mõjutada isiku tahet maksusumma tasumiseks. MTA-l puudub veendumus, et X ei võõranda registrisse kantud vara edaspidi; 10) Äriseadustiku § 78 kohaselt vastutab füüsilisest isikust ettevõtja kogu oma varaga. MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on hüpoteegi seadmine X korteriomandile C sobivaim meede, kuna kinnistu arvatav väärtus kataks X omanduses olevatest objektidest ainsana vähemalt osaliselt potentsiaalse 62 480 suuruse maksunõude. MTA ei pea põhjendatuks X 8 sõidukile keelumärke seadmist, kuna sõidukid on vanad (esmane registreerimine 1985-2004) ning nende turuväärtus pidevalt väheneb. Hüpoteegi seadmine aga ei takista korteriomandi kasutamist. Korteri turuhinnaks kujuneb 69 958 eurot; 11) Maksuhaldur peab vajalikuks hüpoteegi seadmist korteriomandile selliselt, et oleks tagatud Xle määratav maksusumma 62 480 eurot ja eeldatavad sundtäitmise kulud 6392 eurot; 12) MTA lõpetab X suhtes täitetoimingu, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolud on ära langenud või ta esitab asendustagatise või kannab deposiiti 62 480 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

2.MTA esitas halduskohtule MKS § 1361 lg 1 ning § 130 lg 1 p-i 2 alusel taotluse seada kohtulik hüpoteek X kinnisvarale.
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti

3-20-949 ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

4.Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib MTA-l põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud (MKS § 1361 lg 1). Maksuhalduril on MKS § 130 lg 1 alusel õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt.
5.MKS § 1361 lg 1 sõnastusest võib järeldada, et maksuhalduril on õigus taotleda halduskohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks, kui maksukontrolli menetluse käigus on tekkinud kahtlus maksukohustuslase tulevase võimaliku käitumise suhtes. Seega peab olemas olema menetlus, kus selline kahtlus saab tekkida. MTA taotlusest ja selle lisast 1 nähtub, et MTA alustas 9. märtsi 2020. a korralduse nr 12.23/052044-1 alusel FIE X käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodil jaanuar – detsember (sh) 2018. Seega eksisteerib kohtu hinnangul menetlus, mille raames saab MTA taotleda luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.
6.Maksuhaldur taotleb käesolevas asjas MKS § 130 lg 1 p-le 2 tuginedes kinnisasjale hüpoteegi seadmist. Seejuures on MTA seisukohal, et MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on kinnisasjale hüpoteegi seadmine kõige sobivam meede, kuna Xl puudub kindel sissetulek alates novembrist 2017, mille arvelt tulevikus määratavat maksukohustust tasuda ning Registrite andmetel X omanduses olevad 8 sõidukit on vanad ja kasutatud sõidukid, millede turuväärtus pidevalt väheneb ning lisaks on tegemist likviidse varaga, mille koosseis võib võõrandamise tulemusel väga kiiresti muutuda. Lisaks ei takista hüpoteegi seadmine korteriomandi kasutamist.
7.Täitetoimingu lubamiseks peab esinema maksuhalduri põhjendatud maksukohustuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

kahtlus,

et

MTA märgib taotluses, et X on maksustamisperioodil jaanuar 2018 – detsember 2018 raamatupidamises kajastanud reaalselt mittetoimunud tehinguid ning sisendkäibemaksu hulgas kajastanud arveid, millede alusel tegelikkuses kaupu ei soetanud eesmärgiga suurendada tagastamisele kuuluvat käibemaksu vastavalt KMS § 34 lg-le 1. MTA on esitatud taotluses põhjendanud, et FIE X KMD sisendkäibemaksu hulgas kajastatud AS Puumarket arved on võltsitud, kuna AS Puumarket volitatud esindaja kinnitas, et äriühing ei ole kontrollitaval perioodil X arveid väljastanud ning nende andmebaasis ei ole registreeritud klienti X. Samuti ei ole X poolt esitatud arvetel kajastatud andmed vastavuses AS Puumarket poolt väljastatavate arvete vormingule. Lisaks ei ole AS Puumarket MTA 26. märtsi 2020. a korralduse lisas 1 välja toodud arveid enda KMD INF A osal deklareerinud, kuna äriühing ei ole viidatud arveid väljastanud. Samuti on vastuolulised X antud seletused ettevõtlusega tegelemise ja tehingute toimumise kohta. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et X on pannud toime maksupettuse, mille tulemusel isiku käibemaksu kohustus on vähenenud 62 480 euro võtta. Sellest tulenevalt on MTA-l alust arvata, et kui isik on juba kasutanud võimalusi sellises ulatuses maksukohustuse vältimiseks ja ei ole toiminud seadusega kooskõlas, siis teeb ta seda ka tulevikus.

3-20-949

Eelnevast tulenevalt nõustub kohus MTA-ga, et taotluses esitatud asjaoludel on võimalik pidada tõenäoliseks, et võimaliku rahalise kohustuse määramise sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohtu hinnangul on MTA asjas tähtsust omavaid väiteid asjakohaste tõenditega kinnitanud.

8.Käesolevas asjas viitab sundtäitmise võimatusele ka see, et X ei deklareeri kontrollitaval perioodil käivet ning ei ole seda deklareerinud kuni käesoleva taotluse koostamise hetkeni (va 2017 detsember 5170 eurot, juuni 2019 160, 78 eurot). Samuti puudusid X-l ka kontrollitaval perioodil töötajad, kes oleksid ettevõtlustulu eesmärgil väidetavalt soetatud kaupu kasutanud. Seega ei ole X suure tõenäosusega ettevõtluses tegutsev isik ning järelikult võib maksuvõla tasumise sundtäitmine tulevikus muutuda võimatuks. Kohus selgitab, et selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. Maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuses põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
12.jaanuari 2015. a määrus haldusasjas nr 3-14-52172 ning 27. jaanuari 2015. a määrus haldusasjas nr 3-14-51698).
9.Nõutav ei ole, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 19. novembri 2013. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-4813 (p-s 21), et haldustoiminguks loa andmise menetluses maksuhaldur alles kogub tõendeid ja tulevase maksuotsuse faktiline ja õiguslik alus pole veel teada. Loa taotlemise staadiumis piisab põhjendatud kahtluse loomiseks sellest, et maksukohustuslane on oma raamatupidamises kasutanud võltsarveid.
10.Kuivõrd äriseadustiku § 78 kohaselt vastutab füüsiliselt isikust ettevõtja kogu oma varaga, taotleb MTA luba seada X kinnisasjale hüpoteek. Kohtuliku hüpoteegi loa taotlemisel on MTA arvesse võtnud võimaliku maksukohustuse suurust, Xle kuuluva kinnistu turuväärtust, asjaolu, et isikul puudub piisav sissetulek võimaliku maksukohustuse täielikuks täitmiseks ning täitemenetluse algatamise korral lisanduvat eeldatavat kulu. Halduskohtu hinnangul on MTA-le I. Uue korteriomandile hüpoteegi seadmise õiguse andmine põhjendatud ning see ei ole ebaproportsionaalne. Kohtul puudub antud juhul ka alus väita, et MTA oleks taotlenud ületagamist. X võimalik maksukohustus on 62 480 eurot ning täitmisele võivad lisanduda kohtutäituri tasu ja täitekulud (6392 eurot). Samuti, kinnistule hüpoteegi seadmine ei takista kinnistu kasutust ega käsutust ning hüpoteegi seadmisega kaasnevaid piiranguid tasakaalustab kaalukas avalik huvi tagada maksude laekumine. Kohus märgib täiendavalt, et täitekulusid ei ole kohtupraktika kohaselt peetud ülemäärasteks.

3-20-949

11.Esitatud taotluses on maksuhaldur kinnitanud, et kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seega on Xl võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega (MKS § 1361 lg 3).
12.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse.
13.Määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (HKMS § 265 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja