XXi kaebus Maksu- ja Tolliameti 09.05.2019 vastutusotsuse nr 13-7/00922-10 tühistamise nõudes, alternatiivselt kohustamise nõudes vaadata maksunõude määramine uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja Anu Toomemägi Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindajad Diana Talpsepp, Aiki Meister
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 12.03.2020
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi: MTA) kohustas XXi 09.05.2019 vastutusotsusega nr 13-7/0092210 (edaspidi: VO) tasuma OÜ AJ Lahendus maksuvõlga 36 622,94 eurot. MTA põhjendas VO-d järgmiselt.
2.OÜ AJ Lahendus maksuvõlg põhivõla osas on tekkinud 19.06.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/042843-22 täiendavalt tasumiseks määratud, kuid tasumata jäetud maksudest summas
5481,92 eurot; 12.10.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/044493-22 täiendavalt tasumiseks määratud, kuid tasumata jäetud maksudest summas 24 325,72 eurot ning OÜ AJ Lahendus poolt perioodi aprillist kuni augustini 2018 eest deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksusummadest kokku 10 892,68 eurot. Pärnu Maakohus lõpetas 13.11.2018 määrusega nr 2-18-13997 OÜ AJ Lahendus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. OÜ AJ Lahendus on äriregistrist kustutatud.
3.OÜ AJ Lahendus soetas kontrollitaval perioodil Help Ehitus OÜ-lt (registrikood 12657113, uus ärinimi Borberktes OÜ, edaspidi: Help Ehitus OÜ) ning TKK Europe OÜ-lt ehitusteenuseid erinevatel ehitusobjektidel. OÜ AJ Lahendus arvestas arvetel märgitud käibemaksu kokku 2310,40 eurot juulist kuni augustini 2017 käibedeklaratsioonidel (edaspidi: KMD) sisendkäibemaksu hulgas. MTA tuvastas, et XX juhatuse liikmeks olemise ajal on OÜ AJ Lahendus osutanud Help Ehitus OÜ ning TKK Europe OÜ arvetel kajastatud ehitustööd äriühingutele Termokar OÜ, PowMet OÜ, Fidele OÜ-le, Karsia Ehitus OÜ-le. OÜ-le AJ Lahendus teenuse müüja ei olnud Help Ehitus OÜ ning TKK Europe OÜ. XX oli teadlik, et Help Ehitus OÜ-lt ning TKK Europe OÜ-lt ei ole tegelikkuses ehitusteenust soetatud. OÜ AJ Lahendus teostas ehitustööd enda töötajatega ning vajadusel kaasas töödele tundmatud kolmandad isikud. OÜ-l AJ Lahendus ei olnud õigust maha arvata perioodil juulist kuni augustini 2017 deklareeritud sisendkäibemaksu 2310,40 eurot. XX kajastas kõnesoleval perioodil KMD maksudeklaratsioonidel teadlikult valeandmeid, millega rikkus deklareerimiskohustust.
4.MTA kontrollis 04.06.2018 korralduse nr 12.2-3/044493-1 alusel OÜ AJ Lahendus käibemaksu, tulumaksu (ettevõtlusega mitteseotud kuludelt) ja tööjõumaksude (tulu- ja sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaks) arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil märts 2018. OÜ AJ Lahendus on kontrollitaval perioodil soetanud TKK Europe OÜ-lt ehitusteenuseid ning arvestanud arvetel märgitud käibemaksu kokku 14 507,47 eurot märtsi 2018 käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu hulgas. OÜ AJ Lahendus ei ole perioodi märts 2018 TSD-l ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid deklareerinud, millega rikkus deklareerimiskohustust. Kuivõrd XX oli kõnesoleval perioodil OÜ AJ Lahendus juhatuse ainuliige, siis vastutab ta äriühingu esindajana selle eest, et äriühing esitaks tõele vastavaid maksudeklaratsioone. XX rikkus maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada esindatava deklareerimiskohustus kokku summas 29 807,64 eurot, mis tuleneb MKS § 85 lg-st 4 ja § 105 lg-st 1 koostoimes käibemaksuseaduse (KMS) § 24 lg-ga 1, § 29 lg-ga 1 ja § 31 lg-ga 1 ning tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg-ga 1, lg 2 p-ga 3, § 54 lg-tega 2 ja 4.
5.OÜ AJ Lahendus ja XXi suhtes läbi viidud maksu- ja vastutusmenetluse raames kogutud andmetele tuginedes on MTA seisukohal, et XX on OÜ AJ Lahendus juhatuse liikmena võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5 tähenduses rikkunud tahtlikult maksukohustuste deklareerimisja tasumiskohustust. MTA seisukoht põhineb järgneval. Maksumenetluses nr 12.2-3/042843 tuvastatud asjaolud: - OÜ AJ Lahendus ei ole usaldusväärselt põhjendanud Help Ehitus OÜ võtmist töövõtjaks erinevatele ehitusobjektidele; - OÜ AJ Lahendus ei huvitunud tehingupartneri taustast, mis ei ole eluliselt usutav; - OÜ AJ Lahendus ja Help Ehitus OÜ vaheline dokumentatsioon ei taga objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamist, mistõttu ei ole usaldusväärne ega kinnita tehingute toimumist; - OÜ AJ Lahendus ei sõlminud väidetava tehingupartneriga ostu-müügilepingut vm kirjalikku dokumenti; - OÜ AJ Lahendus ei ole tõendanud ehitusteenuse soetamist Help Ehitus OÜ-lt ka muude tõenditega ning dokumente on esitatud ja/või vormistatud valikuliselt; - OÜ AJ Lahendus esitatud Help Ehitus OÜ töötunnitabel on dokumentaalse tõendina ebausaldusväärne;
- OÜ AJ Lahendus ei ole esitanud MTA-le usaldusväärset teavet OÜ AJ Lahendus töötajate rakendamisest objektil Savi 5, Pärnu ning objektil Suur-Jõekalda 12, Pärnu; - OÜ AJ Lahendus ei ole tõendanud, et OÜ AJ Lahendus enda töötajad olid teistel ehitusobjektidel sedavõrd hõivatud, et neil ei olnud võimalik teostada töid ka vaadeldaval kahel objektil; - OÜ AJ Lahendus ei esitanud teavet objektil Savi 5, Pärnu tööd teinud OÜ AJ Lahendus töömeeste kohta ega esitanud teavet, kes OÜ AJ Lahendus meestest töötasid juunis sellel objektil korstnate lammutustöödel või silluste paigaldamisel; - OÜ AJ Lahendus ja Help Ehitus OÜ vahelise tehingu toimumist ei kinnita Help Ehitus OÜ-sse selleks perioodiks registreeritud töötajad; - tasumine ei tõenda teenustööde saamist Help Ehitus OÜ-lt; - OÜ AJ Lahendus ei ole usaldusväärselt põhjendanud TKK Europe OÜ võtmist töövõtjaks; - OÜ AJ Lahendus ja TKK Europe OÜ vahelise tehingu toimumist ei ole võimalik hinnata selle ebapiisava dokumenteerimise tõttu; - OÜ AJ Lahendus raamatupidamisarvestuses kajastatud dokumendid ei kinnita usaldusväärselt tööde teostamist TKK Europe OÜ poolt; - OÜ AJ Lahendus ei ole esitanud usaldusväärset teavet OÜ AJ Lahendus töötajate rakendamisest objektidel Riia mnt 24, Pärnu ning Printsu tee, Eametsa, Pärnumaa ning OÜ AJ Lahendus töötajad ei kinnita XXi selgitusi võõrtööjõu kasutamisest objektidel; - OÜ AJ Lahendus selgitused ei kattu TKK Europe OÜ töötaja Karl-Olaf Treiali esitatud teabega; - tasumine ei tõenda teenustööde saamist TKK Europe OÜ-lt; - Help Ehitus OÜ ja TKK Europe OÜ ei ole reaalselt tegutsevad äriühingud. Maksumenetluses nr 12.2-3/044493 tuvastatud asjaolud: - OÜ AJ Lahendus ei esitanud nõuetekohaselt teavet ja jättis täitmata kaasaaitamisekohustuse; - OÜ AJ Lahendus ei esitanud nõuetekohaselt dokumente, sealhulgas pearaamatukontode väljavõtteid, kassadokumente, töövõtulepinguid TKK Europe OÜ-ga; - ebakõlad ja puudused OÜ AJ Lahendus ja TKK Europe OÜ vahel vormistatud dokumentides näitavad nende ebausaldusväärsust ega kinnita teenustööde soetamist TKK Europe OÜ-lt; - OÜ AJ Lahendus väidetaval alltöövõtjal TKK Europe OÜ-l puudus teenuse osutamiseks vajalik tööjõud ja väidetavate töötajate seotus TKK Europe OÜ-ga ei ole tõendatud; - tasumine väidetavate teenustööde soetamise eest TKK Europe OÜ-lt on toimunud kolmandate isikute arvelduskontodele, mis ei kinnita usaldusväärselt teenuse soetamist TKK Europe OÜ-lt; - TKK Europe OÜ tehinguid OÜ-ga AJ Lahendus ei deklareerinud ning TKK Europe OÜ ei ole reaalselt tegutsev äriühing, - vastutusmenetluses ei esitanud XX täiendavaid dokumente, mis lükkaksid ümber maksustamise aluseks olevad asjaolud.
6.Kogutud tõenditest ei nähtu asjaolusid, mis tooksid kaasa maksusumma hindamise teel määramise võimalikkuse ja vajalikkuse väidetavate teenuste osutamise eest tehtud väljamaksete osas. Kui OÜ AJ Lahendus ei ole arvetel näidatud teenust üldse saanud, kuid väljamaksed on tehtud, on tõendatud, et kogu väljamakse on ettevõtlusega mitteseotud ja kuulub maksustamisele. Seega vastutab XX OÜ AJ Lahendus maksustamisperioodi juulist kuni augustini 2017 eest tasumisele määratud, kuid tasumata jäetud maksukohustuste eest kogusummas 5481,92 eurot, millele lisandub intress.
7.MTA tuvastas, et tegelikult osutasid ehitusteenust Termokar OÜ-le, PowMet OÜ-le, Fidele OÜle ning Karsia Ehitus OÜ-le OÜ AJ Lahendus töötajad ning vajadusel rakendati töödele lisaks tundmatuid kolmandaid isikuid. Seega ei ole Help Ehitus OÜ ning TKK Europe OÜ arvetel näidatud tehinguid toimunud ehk tegemist on näilike tehingutega, mida ei võeta maksustamisel arvesse. OÜ AJ Lahendus raamatupidamisarvestuses Help Ehitus OÜ ning TKK Europe OÜ arvete kajastamise eesmärgiks oli maksueelise saamine tasumisele kuuluva käibemaksukohustuse vähendamise kaudu ning nimetatud äriühingute arvete alusel tekkis võimalus äriühingust rahalisi vahendeid maksuvabalt välja viia.
8.Perioodi juuli 2017 Help Ehitus OÜ arvete nr 20170724-1 ja 20170727-1 osas on läbi viidud ka väärteomenetlus, mille tulemusena koostati 22.11.2018 üldmenetluse otsus nr 930018001068/12, mis jõustus 07.12.2018. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt kajastas XX OÜ AJ Lahendus juhatuse liikmena perioodil juuli 2017 äriühingu KMD-l teadvalt valeandmeid, mis seisnes selles, et XX kajastas OÜ AJ Lahendus sisendkäibemaksu hulgas Help Ehitus OÜ rekvisiitidega arveid nr 20170724-1 ja 20170727-1, mille kajastamise õigust äriühingul ei olnud. Seega on nimetatud arvete osas tuvastatud XXi tahtlus maksuhaldurile valeandmete esitamises ka väärteomenetluses.
9.MTA tuvastas, et OÜ-l AJ Lahendus ei olnud õigust maha arvata perioodil märts 2018 deklareeritud sisendkäibemaksu 14 507,47 eurot, sest tegelikkuses ei ole OÜ AJ Lahendus soetanud ehitusteenuseid TKK Europe OÜ-lt. XX kajastas kõnesoleval perioodil KMD maksudeklaratsioonil teadlikult valeandmeid. MTA seisukoht põhineb järgmistel asjaoludel: - XX ei esitanud nõuetekohaselt teavet ja jättis täitmata kaasaaitamisekohustuse; - XX ei esitanud nõuetekohaselt dokumente, sealhulgas pearaamatukontode väljavõtteid, kassadokumente, töövõtulepinguid TKK Europe OÜ-ga; - ebakõlad ja puudused XXi ja TKK Europe OÜ vahel vormistatud dokumentides näitavad nende ebausaldusväärsust ega kinnita teenustööde soetamist TKK Europe OÜ-lt; - XXi väidetaval alltöövõtjal TKK Europe OÜ-l puudus teenuse osutamiseks vajalik tööjõud ja MTA-le nimetatud väidetavate töötajate seotus TKK Europe OÜ-ga ei ole tõendatud; - tasumine väidetavate teenustööde soetamise eest TKK Europe OÜ-lt on toimunud kolmandate isikute arvelduskontodele, mis ei kinnita usaldusväärselt teenuse soetamist TKK Europe OÜ-lt; - TKK Europe OÜ tehinguid OÜ-ga AJ Lahendus ei deklareerinud ning TKK Europe OÜ ei ole reaalselt tegutsev äriühing; - ka vastutusmenetluses ei esitanud XX täiendavaid dokumente, mis lükkaksid ümber maksustamise aluseks olevad asjaolud. Seega vastutab XX OÜ AJ Lahendus maksustamisperioodi märts 2018 eest tasumisele määratud, kuid tasumata jäetud maksukohustuste eest kogusummas 24 325,72 eurot, millele lisandub intress.
10.Äriregistri andmetel võõrandas XX 06.09.2018 OÜ AJ Lahendus Arting Consult OÜ-le (registrikood 12894923). Võõrandamise hetkeks olid OÜ AJ Lahendus kohustused maksuhalduri ees 16 810,51 eurot, millele lisandus intress. Sellel ajal oli pooleli ka maksukontroll nr 12.2-3/044493, mida alustati 04.06.2018 ja mille kohta väljastati maksuotsus 12.10.2018. Kuna XX oli teadlik, et maksukontrollis olevaid tehinguid ei ole tegelikkuses toimunud, siis pidi XX möönma, et äriühingule määratakse maksukohustused, mis jäävad äriühingu võõrandamise järel tasumata.
11.MTA tuvastas, et XXi süülise tegevuse ning OÜ AJ Lahendus maksuvõla tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos. XX esitas raamatupidaja kaudu OÜ AJ Lahendus nimel juulist kuni augustini 2017 ja märtsi 2018 KMD-del ning augusti 2017 ja märtsi 2018 TSD-del valeandmeid, deklareerides tehinguid, mida tegelikkuses toimunud ei ole. Eelneva alusel on alusetult suurendatud sisendkäibemaksu ja viidud äriühingust välja maksuvabalt rahalisi vahendeid. Eelnimetatud rikkumiste puudumisel oleks olnud välditav OÜ AJ Lahendus põhivõla tekkimine, mille sissenõudmine OÜ-lt AJ Lahendus on muutunud võimatuks. Seega esineb XXi poolt toime pandud rikkumiste ja OÜ AJ Lahendus maksuvõla vahel põhjuslik seos. XX on jätnud korraldamata ka OÜ AJ Lahendus rahalise kõrvalkohustuse arvestada ja tasuda intressi.
12.XX esitas 17.04.2019 VO-le vastuväited, millele MTA vastas VO-s. XX esitas ka 27.06.2019 VO-le vaide, mille MTA jättis 23.07.2019 vaideotsusega nr 61/4426-2 rahuldamata.
13.Tallinna Halduskohtule saabus 22.08.2019 XXi kaebus VO tühistamise nõudes, alternatiivselt kohustamise nõudes vaadata maksunõude määramine uuesti läbi.
KAEBAJA SEISUKOHAD
14.VO on oma põhjendustelt vastuoluline ja ei ole jälgitav, kuidas on haldusakti koostaja lõppotsustuseni jõudnud. Kuigi VO-s on väidetud, et kaebaja poolt juhitud ettevõtte töötajad või siis tundmatud kolmandad isikud tegid töö ära (s.o kulu tegemise aspektist hinnatava asjaolu omaksvõtt MTA poolt), ei ole väljamaksete põhjendatust MKS § 94 alusel hinnatud. VO-s on ebaselged asjaolud, millest tuleneks kaebaja tahtlus või raske hooletus.
15.VO-s on kohaldatud ebaõigesti materiaalõiguse norme. Kuigi maksuotsused tehingutes Help Ehitus ja TKK Europe OÜ-dega on jõustunud, ei ole VO sisendkäibemaksu piirangute seadmise tõttu kaebaja suhtes põhjendatud. VO-d on põhjendatud viitega kontrollaktile, samas ei ole viidatud kontrollakti VO-le lisatud ning seda ei ole nimetatud ka VO lahutamatuks lisaks. Seega ei vasta VO haldusaktile esitatud nõuetele MKS § 95 mõistes. Kaebaja valduses ei ole enam AJ Lahendus OÜ dokumentatsiooni, mistõttu ei ole kaebajal ka nimetatud kontrollakti.
16.Kaebaja vaidleb VO p-s 2.2.2 esitatule vastu. On ebaselge, millest tulenevalt on leitud, et kaebaja ei ole usaldusväärselt põhjendanud Help Ehitus OÜ võtmist erinevatele ehitusobjektidele. Usaldusväärsus on subjektiivne mõiste ning sellele tuginedes rahalise kohustuse määramine on ebaproportsionaalne. Kaebaja on välja toonud maksumaksja esindajana YY lepinguliste suhete sõlmimise asjaolud algusest peale. Samas on maksuhaldur selles osas esitanud vaid hüpoteetilisi kahtlusi. Kaebaja on selgitanud, et AJ Lahendus OÜ soovis leida alltöövõtjat ehitustöödele ja pöördus selleks Savi tn objektil YY poole. Kuivõrd VO põhjendustest nähtuvalt puudub vaidlus selles, et YY oli Help Ehitus OÜ seaduslik esindaja, siis on loogiline, et töö tegi ära YY, kes oli õigustatud esitama selle eest ka arve Help Ehitus OÜ nimel. Maksuhaldurile peaks olema teada ehitussektoris tegutsemise eripära, mille kohaselt toimub arvete esitamine vastastikusel kokkuleppel ahelas peatöövõtja-alltöövõtja. Ehitussektori praktikas liigub tööde vastuvõtmine ja arvete esitamine mitte alt üles, vaid ülevalt alla. Põhjuseks on käibevahendite pidev nappus. Suuremate taustauuringute tegemine on võimalik ja põhjendatud vaid juhul, kui vaadatakse/kontrollitakse töö eripärast vajalike referentside olemasolu.
17.Arusaamatud on etteheited väidetava dokumentatsiooni puuduste osas. Märgitud ei ole, mida puuduste all silmas peetakse. Lisaks ei sõltu ehitustöövõtu puhul lepingute sõlmimisest, mille hulka loetakse ka lammutustööd, otseselt midagi. Lammutustööd kas tehakse ära või jäetakse tegemata ja selle töö tegemine ja kvaliteet on silmaga nähtav. Kuivõrd tegemist ei olnud tööga, mille puhul tuleks kõne alla hilisemate garantiitööde tegemine, ei ole ülitäpne dokumenteerimine vajalik. Kuivõrd seadusest ei tulene konkreetse töö puhul mingite lepingute ja/või dokumentide vormistamise ja/või sõlmimise kohustust, siis ei saa puudulikust või maksuhalduri jaoks ebausaldusväärsest dokumentatsioonist rajada ka vastutusotsust.
18.On arusaamatu, mis põhjusel ei ole maksuhaldur olukorras, kus luges tunnitabeli dokumentaalse tõendina ebausaldusväärseks, pöördunud teabe saamiseks Help Ehitus OÜ poole. Osas, mis puudutab aga maksuhalduri poolt esitatud OÜ AJ Lahendus töötajate rakendamise väidet, on maksuhaldur pannud maksumaksjale negatiivse asjaolu tõendamiskoormuse, mis ei ole kohtupraktika kohaselt õige.
19.Põhjendamatu on MTA seisukoht, et Help Ehitus OÜ-ga tehingu toimumist ei kinnita Help Ehitus OÜ-sse selleks perioodiks registreeritud töötajad. Töötajatele tasumine on arvestatav tõend, kuna puudub vaidlus, et 31.08.2017 oli kassas Help Ehitus OÜ-le väljamakstud sularaha 10 502,40 eurot.
20.Vastutusmenetluse raames ei ole kaebaja pidanud esitama seisukohti selle kohta, justkui kaebaja ei ole usaldusväärselt põhjendanud TKK Europe OÜ võtmist töövõtjaks. Seega ei ole alust nimetatud asjaolu arvestada ka VO-s.
21.Kaebajale jääb VO-s arusaamatuks seisukoht, et TKK Europe OÜ-ga tehtud tehingud on ebapiisavalt dokumenteeritud. Ehitusseadustikust (EhS) ega rakendusaktidest ei tulene nõuet kajastada kõikide tööde kõrvaltöid detailselt. Asjaolu, et vahel võib abitööde eest makstav tasu
võrreldes ehitustööga olla suur, on põhjendatud iga töö eripäraga. Käsitööna tehtavate tööde kõrge hind on tavapärane. Samuti jääb arusaamatuks, kui detailselt peaks kajastama tööde üleandmisevastuvõtmise akte ja/või millisest õigusaktist selline kohustus tuleneb, sh miks ei tohi maksumaksja ehitustöödega seotud dokumentatsiooni arhiveerida muu raamatupidamisdokumentatsiooni juures.
22.AJ Lahendus OÜ töötajad olid hõivatud teiste objektidega, mistõttu nad ei saagi teada, kas või millist tööjõudu kasutati maksumaksja teisel objektil. Asjaolu, et töötajad ei tea rääkida võõrtööjõu kasutamise kohta konkreetsel objektil, on tõendiks selle kohta, et oma töötajad olid hõivatud teiste objektidega. AJ Lahendus OÜ töötajad olid tööl täistööajaga ja kuna AJ Lahendus OÜ-l puudusid vahendid lisatasu maksmiseks, siis ei saanud neid rakendada rohkem, kui tavapärane tööaeg ette näeb. TTK Europe OÜ poolt 60 töötunni väljamüük katuse abitöödel Riia mnt 24 objektil on tõendatud kirjalike tõenditega. Asjaolu, et sellest tööst teostas 15 tundi vaid AA, ei tee teostatud töid olematuks, sest neid töid võis teha kas teine töötaja või omakorda TKK Europe OÜ alltöövõtja. Maksuhaldur ei ole BB küsinud seda, kas või millistel objektidel tema töötas ning AA selgitused on tõlgendatud ilma täiendavalt asjaolude uurimiseta kaebaja kahjuks.
23.VO-st ei nähtu põhjendusi, millele tuginedes võiks asuda seisukohale, et TTK Europe OÜ-le tasumine ei võinud toimuda sularahas. Maksuhalduri kahtlus selles, et Help Ehitus OÜ ja TTK Europe OÜ on reaalselt mittetegutsevad äriühingud, ei saa olla piisavad selleks, et välistada tehingute faktiline toimumine arvel näidatud poolte vahel.
24.Printsu tee, Eametsa, Pärnumaa kohta peetud ehitustööde päevikutega seotud etteheited on põhjendamatud, kuna AJ Lahendus OÜ ei olnud isegi peatöövõtja, kellel on kohustus ehituspäevikut pidada. Maksuhaldur oleks pidanud kontrollima igal konkreetsel juhul peatöövõtja ehituspäevikuid, sest need allkirjastab ehitusjärelevalvet teostav eriteadmistega isik. Seda ei ole tehtud ning see on toonud kaasa ebaõige VO koostamise.
25.Kaebaja jaoks on arusaamatu, kust on maksuhaldur võtnud, et konkreetsed ehituspäevikud kajastuvad vaid OÜ AJ Lahendus raamatupidamises. Maksuhaldur on jätnud tähelepanuta, et aktid olid arvete aluseks ja nende lahutamatuteks lisadeks, mistõttu ei saa TKK Europe OÜ poolt esitatud arveid pidada RPS § 7 lg 1 ning KMS § 37 sätestatud algdokumendi nõuetele mittevastavateks.
26.OÜ AJ Lahendus on andnud maksumenetluse raames korduvalt teavet ja esitanud dokumente oma töötajate rakendamisest objektidel Riia mnt 24, Pärnu ning Printsu tee, Eametsa, Pärnumaa. Sellega ei ole arvestatud. OÜ AJ Lahendus töötajad on kinnitanud, et kaebaja pidas Pärnus Riia mnt 24 asuval objektil oma töötajate tööaja arvestust. Seega on tõendatud, et OÜ AJ Lahendus töötajad olid hõivatud ning sellest tulenevalt oli vajadust lisatööjõu järele.
27.Kaebaja ei nõustu sellega, et OÜ AJ Lahendus ja TKK Europe OÜ vaheliste tehingute toimumise hindamine oleks võimatu põhjusel, et neid on ebapiisavalt dokumenteeritud. OÜ AJ Lahendus on edastanud maksuhaldurile dokumentatsiooni, mida pidas ise vajalikuks koostada. VO punktis 2.2.2 esitatud väited ei anna alust väiteks, et tehingud arvetel kajastatud käibemaksukohustuslasega oleksid fiktiivsed ning et kaebaja on rikkunud raskest hooletusest või tahtlusest mingeid temale MKS-s pandud kohustusi.
28.Ostja poolt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks on piisav, kui ostja ja müüja on käibemaksukohustuslased, kaup või teenus tellitakse ostja poolt oma maksustatava käibe tarbeks ja ostja, tegutsedes äris tavapärase hoolsusega ja heas usus, eeldas, et arvel märgitud isik on arvel märgitud kauba müüja. Kaebaja eeldas heas usus ja oli asjaoludest tulenevalt põhjendatult veendunud, et nii Help Ehitus OÜ kui ka TTK Europe OÜ on tegelikult nende äriühingute poolt esitatud arvete aluseks olevate teenuste müüjaks. Vastupidisele ei viidanud mitte ükski asjaolu. Maksuhaldur on selles osas esitanud üksnes väärkahtlusi.
29.TTK Europe OÜ on asunud eitama tehingu toimumist (jättes need KMD-l deklareerimata), kuigi teenused on OÜ-le AJ Ehitus osutatud ja viimase poolt edasi müüdud. Samas ei ole maksuhaldur
analüüsinud TTK Europe OÜ juhatuse liikme poolt tehingute eitamisega seotud asjaolusid. Olukorras, kus TTK Europe OÜ-d või tema juhatuse liiget võinuks ohustada täiendava maksukohustuse määramine, oli tehingute eitamine TTK Europe OÜ juhatuse liikmele majanduslikult kasulik. Nähtuvalt VO põhjendustest ei ole analüüsitud TTK Europe OÜ enda väljamakseid, maksukohustuse täitmist ega ka seotust OÜ-ga AJ Lahendus. Samas ei nähtu VO põhjendustest, et Help Ehitus OÜ oleks jätnud tehingud deklareerimata ja/või nendelt riiklikud maksud tasumata.
30.Maksuhaldur ei ole tuvastanud, mis võiks viidata OÜ AJ Lahendus pahausksusele. Ostja ei pea kontrollima, kas tema ees müüjana esinenud isik arvel näidatud käibemaksu deklareerib ja tasub. Kui ostja tegutseb heas usus ning näitab tehingus üles äris nõutavat ja tavapärast hoolsust, siis ei saa müüjapoolsed väidetavad õigusrikkumised piirata ostja õigust sisendkäibemaksu maha arvata. Järelikult ei saa maksukohustust üle kanda ka vastutusmenetluse raames kaebajale.
31.Maksuhaldur on ebaõigesti tõlgendanud TuMS § 51 lg 2 p 3 sätteid ja jätnud põhjendamatult kohaldamata MKS § 94. Tulumaksukohustuse määramine on vastuolus tehtud järeldustega, mille kohaselt olid OÜ AJ Lahendus väljamaksete aluseks olevad dokumendid näilised. Hindamise läbi viimata jätmine on vastuolus MKS § 94 sisuga ning kohtupraktikaga (Riigikohtu lahendid 3-3-1-7008, p 21, 3-3-1-60- 11, p 38, 3-3-1-38-12, p 27, 3-3-1-42-13, p 13, 3-3-167-08, p 17, 3-3-1-69-08, p 17, Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas 3-12-1806).
32.Ka juhul, kui pidada õigeks väidet, justkui töid tehti oma tööjõu ning tundmatute kolmandate isikutega, siis ka nendele oleks pidanud töö eest tasuma. Seega ei saa tehingutes OÜ-ga Help Ehitus ja TTK Europe OÜ-ga tehtud väljamakseid lugeda täies ulatuses ettevõtlusega mitteseotuteks ning maksu määramise olnuks põhjendatud selle vähendamine hindamise teel. Maksuhaldurile on teada ehitustööd tegeva töötaja n-ö väljamüügihind, mis on ca 15 eurot tunnis (ilma käibemaksuta), mistõttu saanuks maksuhaldur tulumaksu määramisel kasutada hindamist.
33.Kuna OÜ AJ Lahendus kulude osas oleks pidanud läbi viima hindamise, sest puudub vaidlus ehitusteenuse edasimüügis Termokar OÜ-le, PowMet OÜ-le, Ehitusfirma Fidele OÜ-le ning Karsia Ehitus OÜ-le, Ameron Invest OÜ-le ja Basha Group OÜ-le, siis ei saa maksuotsuses märgitud tulumaksukohustust üle kanda kaebaja kohustuseks.
34.Maksuhalduri väide, et Help Ehitus OÜ ja TKK Europe OÜ ei ole reaalselt tegutsevad äriühingud, on oletuslik ja paljasõnaline. Samuti on paljasõnaline väide kaebaja soovist ja eesmärgistatud tegevusest sisendkäibemaksu alusetul arvestamisel ning ettevõttest rahaliste vahendite väljaviimisest ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel. Tõendamata on, et väidetavalt ettevõttest väljaviidud raha oleks jõudnud kaebajani. Maksuhaldur ei ole teinud sisulist analüüsi kaebaja sissetulekute/kulutuste ja elustandardi osas. Maksuhaldur peab oma väiteid tõendama ja asjaolude kontrollimata jätmise riisikot ei tohi tõlgendada kaebaja kahjuks.
35.Kuivõrd kaebaja on ajal, kui ta OÜ-s AJ Lahendus tegutses, taganud kõikide ettevõtte rahaliste kohustuste täitmise, mis tuleneb MKS § 105 lg-st 1, siis puudub kaebajapoolne rikkumine MKS § 8 lg 1 mõistes. Kaebaja ei ole teinud ühtegi tehingut maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil. Kaebaja tegi tehinguid Help Ehitus OÜ-ga ja TKK Europe OÜ-ga, kuna on olnud vajadus kaasata objektidele lisatööjõudu ning lähtudes ettevõtte parimatest huvidest. Tagantjärele on ilmnenud, et nimetatud äriühingud ei ole maksuõigussuhtes käitunud õiguspäraselt. Maksuhaldur on seejuures maksumaksjaid ebavõrdselt kohelnud, sest arvatavalt on nimetatud äriühingud OÜ AJ Ehitus poolt saadud rahasummad samuti ettevõttest välja viinud ja need summad on kasutatud samade ettevõtete juhtide poolt enda tarbeks.
36.Kaebaja oli kõigi OÜ AJ Lahendus tehtud toimingutest teadlik. Teave näilikest tehingutest või sellest, et maksuhaldur hiljem tehingud MKS § 83 lg 4 alusel näilikuks loeb, kaebajal puudus. Asjaolust, et kaebaja omab ettevõtluskogemust juba aastast 2011 ja on seotud mitmete ehitus- ja
kinnisvaravaldkonnas tegutseva äriühinguga, ei saa alati tuletada kohustust otsustada tehingupartnerite majandustehingute deklareerimise ja tasumise üle selliselt, nagu arvab seda õigemaks olevat maksuhaldur.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
37.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. VO tegemiseks on eeldused täidetud. Maksustamisel lähtutakse kogu informatsioonist, mis on saadud kontrollitavate tehingute kohta, asjaolusid ja tõendeid hinnatakse nende kogumis. Kogumist ühe asjaolu väljavõtmine eraldiseisvalt ei pruugi tõendada tehingute toimumist või toimumata jäämist. Maksuhaldur hindas kirjalike lepingute ja tellimuskirjade puudumist koosmõjus teiste kogutud tõenditega ning leidis, et AJ Lahendus OÜ ja Help Ehitus OÜ ning TKK Europe OÜ vahel ei ole tehinguid tegelikkuses toimunud.
38.XXi esitatud teave ega tõendid TKK Europe OÜ töötaja AA rakendamisest nii Printsu tee kui ka Riia mnt 24 objektidel ei kajasta tegelikkust ning on seega ebausaldusväärsed. Maksumenetluses pöörduti korduvalt BB poole selgituste saamise eesmärgil, kuid BB ei andnud teavet kõnesolevate tehingute kohta. Kuivõrd TKK Europe OÜ juhatuse liige BB ei ole täitnud MTA korraldust, lähtus MTA tehingu hindamisel kaebaja ning AA poolt esitatud tõenditest ja selgitustest. Asjaolu, et AA töötas Printsu tee objektil kokku vaid 15 tundi, ei välista iseenesest automaatselt seda, et objektil võis väidetavalt töid teostada ka BB. Samas arvestades TKK Europe OÜ esindaja poolt mitmes kontrollimenetluses MTA korralduste täitmata jätmist, siis BB käitumisviis koosmõjus kõikide menetluse käigus kogutud asjaolude ja tõenditega kogumis näitab veenvalt reaalse majandustegevuse puudumist TKK Europe OÜ-s ning seda, et kaebaja kasutas nimetatud äriühingut üksnes OÜ AJ Lahendus maksukohustuse vähendamise eesmärgil läbi TKK Europe OÜ nimeliste alusetute arvete kajastamise sisendkäibemaksu hulgas. Maksumenetluses kogutud tõendeid ja XXi poolt antud selgitusi arvesse võttes ei pidanud MTA vastutusmenetluses täiendavalt vajalikuks TKK Europe OÜlt selgituste küsimist. Arvestades kaebaja pikaajalist tutvust BB ja hinnates kõiki teisi kogutud tõendeid kogumis, siis isegi kui BB kinnitabki tööde teostamist Printsu tee või Riia mnt 24 objektil, ei saa selline kinnitus olla usaldusväärne.
39.MTA leidis, et kaebaja on abitööd hinnanud põhjendamatult kõrgeks, kuna teostatud tööde aktidelt ei nähtu, millises mahus milliseid konkreetseid töid on teostatud ning milline oli tööde hind ühiknäitaja (m2 või tükkide või töötunni vm) kohta. Isegi kui arvel nr 1074 on kaevetööde hulka arvestatud midagi juurde, mida akteerimisaktis ei ole arvestatud, siis moodustavad abitööd ehitustöödest üle 54 %, mis on ikkagi põhjendamatult kõrge hind. Kahe arve (arved OÜ-lt Kseoom ja TKK Europe OÜ-lt) kohaselt on OÜ AJ Lahendus soetanud väidetavalt kaevetöid Printsu teel kokku summas 4297,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Samas kaevetöid müüdi edasi 3500 euro ulatuses. Eeltoodu viitab sellele, et tegelikkuses ei ole OÜ AJ Lahendus ja TKK Europe OÜ vahelisi tehinguid toimunud.
40.Maksumenetluses on tõendatud, et kõnesolevaid tehinguid ei ole OÜ AJ Lahendus ja TKK Europe OÜ vahel toimunud. OÜ AJ Lahendus teostas ehitustööd enda töötajaga ning vajadusel kaasas töödele tundmatud kolmandad isikud. Olukorras, kus varasemas maksumenetlus on maksuhaldur nii TKK Europe OÜ-lt kui selle juhatuse liikmelt BB dokumente ja teavet nõudnud, kuid korraldusi pole täidetud, ei saa kaebaja eeldada, et maksuhaldur peaks hakkama vastutusmenetluses neilt uuesti sama teavet nõudma. Sarnaselt ei pea MTA vajalikuks võtta seletusi OÜ AJ Lahendus peatöövõtjatelt.
41.Asjaolu, et esitatud arved vastavad formaalselt KMS § 37 nõuetele, ei piisa õiguspäraseks sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. OÜ AJ Lahendus ei soetanud tegelikkuses ehitusteenuseid arvetel näidatud müüjatelt. OÜ-l AJ Lahendus oleks olnud siiski õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks üksnes tingimusel, et ta oli väidetavate ehitusteenuste soetamisel heauskne ning ei
teadnud ja ei pidanudki teadma, et arvetel märgitud müüjad pole tegelikud müüjad. Kaebaja pahausksus on maksumenetluses tuvastatud asjaoluga piisavalt tõendatud.
42.Maksuhaldur on maksumenetluses jõudnud järeldusele, et OÜ AJ Lahendus teadis, et Help Ehitus OÜ ja TKK Europe OÜ ei ole tegelikud müüjad. Kaebaja ei ole vastupidist tõendanud.
43.Ka tulumaksukohustuse on maksuhaldur määranud seoses vaidlusaluste tehingutega OÜ-le AJ Lahendus põhjendatult ning maksuhaldur ei pidanud läbi viima hindamist. Kuivõrd OÜ AJ Lahendus ei ole teenust soetanud äriühingutelt Help Ehitus OÜ ning TKK Europe, vaid OÜ AJ Lahendus teostas ehitustööd enda töötajatega, kaasates vajadusel töödele tundmatuid kolmandaid isikuid, siis ei ole usaldusväärselt tuvastatav ei teenuse saamise fakt, teenust osutanud isik(ud) ega saadud teenuse maht. Sellises olukorras saaks hindamise teel maksustamist kohaldada üksnes erandina, kuid praegu ei nähtu sellist erandit.
44.VO-s on veenvalt tuvastatud, et XX on rikkunud tahtlikult MKS § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi, mis seisnes OÜ AJ Lahendus maksudeklaratsioonides teadlikult valeandmete esitamises ning deklareerimis- ja tasumiskohustuse rikkumises, mille tulemusel tekkis OÜ-l AJ Lahendus maksuvõlg. Samuti puudus maksuhalduril vajadus analüüsida kaebaja sissetulekuid/kulutusi ja elustandardit, kuna MKS § 40 lg-s 1 sätestatud vastutuskohustuse tuvastamiseks see vajalik ei ole.
45.MKS § 150 lg 1 näeb ette, et maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Arvestades, et kaebaja ei ole esitanud selliseid asjaolusid ega tõendeid, mis annaks alust kahelda VO õigsuses, ei ole kaebaja MKS § 150 lõikest 1 tulenevat kohustust täitnud ning VO muutmiseks ega tühistamiseks pole põhjust.
KOHTU PÕHJENDUSED
46.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
47.MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 esimese lause järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.
48.Juhatuse liikme vastutuse eeldused on järgmised: 1) juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine (s.o rikutud peab olema nimelt MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi); 3) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (MKS § 40 lg 1 ja § 96; RKHKo 3-3-1- 43-14, 3-3-1-37-13, 3-3-1-17-13, 3-3-1-23-12, 3-3-1-41-05). Juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemiseks peavad olema lisaks täidetud järgmised eeldused: 1) kehtiva maksuvõla olemasolu ehk MKS § 96 lg-s 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude (s.o maksuvõlga ei ole tekkinud; maksuvõla sissenõudmine on aegunud; maksuvõlg on kustutatud) puudumine; 2) maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98) ei ole möödunud; 3) maksuvõla sissenõudmine maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt on nurjunud; 4) vastutusotsus on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha (vt RKHKo 3-15-2813, p 16.1; RKHKm 3-3-1-16-12, p 10; 3-3-1-15-12, p 50 alap-d „e“–„i“).
49.MKS § 40 lg 4 kohaselt lähtutakse juhatuse liikme süü vormide (tahtlus, raske hooletus, hooletus) tuvastamisel VÕS § 104 lg-tes 3−5 sätestatust. VO-s on asutud seisukohale, et kaebaja rikkus MKS §-s 8 sätestatud kohustusi tahtlikult. Tahtlus on seotud eelkõige subjektiivsete tunnustega –
teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine. MKS § 40 lg‐s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub sama seaduse paragrahvis 8 nimetatud kohustusi (Riigikohtu 12.06.2013 otsus nr 3-3-117-13, p 14).
50.MTA leidis 19.06.2017 maksuotsuses nr 12.2-3/042843-22 ja 12.10.2018 maksuotsuses nr 12.23/044493-22, et OÜ AJ Lahendus tehingutes (ehitusteenuse osutamine) Help Ehitus ning TKK Europe OÜ-dega puudus majanduslik sisu. Nende näilike tehingutega varjati tegelikke tehinguid. MTA ei sea kahtluse alla ehitustööde teostamist, vaid on seisukohal, OÜ AJ Lahendus teostas ehitustööd enda töötajatega, kaasates vajadusel töödele tundmatuid kolmandaid isikuid. MTA on VO-s ja vaideotsuses piisavalt, veenvalt ja ammendavalt põhjendanud, kuidas kujunes OÜ AJ Lahendus maksuvõlg ja miks see XXilt välja mõisteti. Kohus analüüsib otsuses kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama VO põhjendusi, kuna VO on põhjalik, kõik järeldused on seotud tõenditega. HKMS § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.
51.Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega MTA-le, et kuigi MTA tugineb VO-s kontrollaktile nr 12.23/042843-20, ei ole nimetatud kontrollakti VO-le lisatud ning seda ei ole nimetatud ka VO lahutamatuks lisaks. MTA on VO lk-l 3 märkinud, et maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on toodud 10.06.2018 maksuotsuses nr 12.2-3/042843-22 ning maksuotsusega lahutamatult seotud 31.05.2018 kontrollaktis nr 12.2-3/042843-20. VO lk-l 4 on MTA viide, et VO tugineb 12.10.2018 maksuotsusele nr 12.2-3/044493-22 ning nimetatud maksuotsusega lahutamatult seotud 28.09.2018 kontrollaktile nr 12.2-3/044493-21. Vastustaja kinnitusel on VO lisad kaebajale edastatud koos VO projektiga (vastustaja lisa nr 26). Lisast nr 26 nähtub, et VO projekti 22.03.2019 digitaalselt allkirjastatud ühisesse konteinerisse on lisatud: 1) saldopäring seisuga 22.03.2019, 2) OÜ AJ Lahendus arvestuslik intress seisuga 22.03.2019, 3) MTA 19.06.2018 maksuotsus nr 12.2-3/042843-22, 4) MTA 31.05.2018 kontrollakt nr 12.2-3/042843-20, 5) MTA 12.10.2018 maksuotsus nr 12.2-3/044493-22, 6) MTA 28.09.2018 kontrollakt nr 12.2-3/044493-21, 7) MTA 21.03.2019 intressinõue nr 13-3/44975. Kaebaja on esitanud 18.04.2019 VO projektile omapoolsed seisukohad (vastustaja lisa nr 27), kus kaebaja ei too välja, et ta ei ole kätte saanud eelnevalt nimetatud dokumente. Seega on alusetud kaebaja seisukohad, et ta ei ole maksuotsuseid ega kontrollakte kätte saanud. Lisaks selgitab kohus, et äriühingule eelnevalt tehtud maksuotsust võib kasutada tõendina vastutusotsuse motiveerimisel ning maksuhaldur võib vastutusotsuses viidata maksuotsuses tuvastatud asjaoludele või seal esitatud tõenditele (vt nt 12.06.2013 RKHKo nr 3-3-1-17-13, p 17; 12.12.2012 RKHKo, nr 3-3-1-23-12, p 25).
52.MTA hinnangul ei olnud OÜ-l AJ Lahendus õigust maha arvata perioodil juulist kuni augustini 2017 deklareeritud sisendkäibemaksu 2310,40 eurot, sest tegelikkuses ei ole OÜ AJ Lahendus soetanud teenust Help Ehitus OÜ-lt ning TKK Europe OÜ-lt. MTA heidab ette, et kaebaja ei ole usaldusväärselt põhjendanud Help Ehitus OÜ võtmist töövõtjaks erinevatele ehitusobjektidele (kontrollakti p 1.1.2.2.1 alap 2). Kaebaja kajastas AJ Lahendus OÜ raamatupidamisarvestuses Help Ehitus OÜ 24.07.2017 arvet nr 20170724-1, sisuks lammutus ja silluste paigaldus objektil SuurJõekalda 12, Pärnu. Kaebaja andis 16.02.2018 suuliselt ütlusi. Kaebaja väidetel esitas arve YY. YY soovis arve eest tasumist sularahas, kuigi arvele on tasumistingimuseks märgitud arvelduskonto nr AS-s SEB Pank. Kaebaja tasus sularahas oma kodus. Viivist ei pidanud tasuma. Raha üleandmisel andis YY kaebajale kassa sissetulekuorderi (protokolli p 14). YY tutvus kaebaja juunis 2017 Savi objektil, kus kaebaja pakkus talle tööd. Kaebaja ei olnud temaga varem koostööd teinud ning ei tuvastanud YY isikusamasust. Alles arvelt nägi kaebaja YY nime. Kaebaja ei sõlminud Help Ehitus OÜ-ga kirjalikku lepingut. Kokkulepe sõlmiti suuliselt. Esmane kokkulepe sõlmiti Savi tn 5, Pärnu
osas ning Suur-Jõekalda 12 osas lepiti kokku paar päeva hiljem. Koostöö lõppes 29.06.2017, kuna tööd said tehtud (protokolli p 11).
53.YY andis 05.10.2017 MTA-le ütlusi (vastustaja lisa nr 10). YY vastas kõigile maksuhalduri küsimustele, et ei mäleta, sh sellele, kuidas ta omandas Help Ehitus OÜ. MTA, tuginedes eelnevale, asus seisukohale, et kaebaja väited on paljasõnalised ning ei kattu OÜ AJ Lahendus raamatupidamisarvestuses kajastatud dokumentaalsete tõenditega. Kohus ei nõustu kaebajaga, et usaldusväärsus on subjektiivne mõiste. Olukorras, kus asjas kogutud tõendid viitavad üheselt sellele, et isikud on omavahel kokku leppinud maksuhaldurile ebaõigete andmete näitamises ja tahavad jätta üksnes muljet tehingu toimumisest, annab üks pool või mõlemad pooled ebausaldusväärseid ütlusi. Maksuhalduril puudub kohustus hinnata isikute ütluste ja muude tõendite vastuolude korral ühe või teise tõendit usaldusväärsemaks, vaid hinnata tuleb ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust koos kõigi muude asjas kogutud tõenditega. Kuna YY keeldus maksuhalduriga koostöö tegemisest, seab see kahtluse alla ka kaebaja antud seletused.
54.Kaebaja MTA-le antud seletused ja kaebuses toodud seisukohad on vastuolulised. Esmalt väitis kaebaja, et sai YY ja Help Ehitus OÜ nime teada alles OÜ-le AJ Lahendus esitatud arvelt, samas toob ta kaebuses välja, et tehingupartneri usaldusväärsust on võimalik kiiresti kontrollida interneti vahendusel. Eelneva põhjal jääb arusaamatuks, miks kaebaja ei kontrollinud äriühingu tausta, sh seda, kas äriühing on võimeline pakutud tööd teostama.
55.Maksuhaldur ei ole teinud etteheiteid üksnes Help Ehitus OÜ ja OÜ AJ Lahenduse vahelise dokumentatsiooni vormilisele poolele, vaid väidetud on, et dokumentatsioon ei taga objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamist. Välja on toodud, et arve ja arve aluseks olev tunnitabel ei ole võrreldavad teostatud tööde ega nende mahtude osas. Lisaks on MTA leidnud, et töötundide vahe ning summa Help Ehitus OÜ ja OÜ Ehitusfirma Fidel ning Karsia Ehitus OÜ arvete vahel on piisavalt suur, mida ei saa arvestada arvutusveaks ning tegemist oleks olnud kahjumliku tehinguga. Kohus nõustub MTA-ga, et teenustööde teostamise käigus võivad ilmneda muudatused võrreldes kokkulepitavaga, kuid võimalike muutuste korral peavad muudatused kajastama dokumentidel nii töövõtjaga kui tööde tellijaga.
56.Vastuolu kaebaja ütlustes tehingute kohta seisneb ka selles, et kaebaja kinnitas MTA-le, et tellis YY 2017. a juunis telliskiviseinte ja betoonpõrandate lammutustööde tegemise Savi 5 Pärnu objektil. Tööde teostamise ajaks lepiti kokku mai lõpp ja juuni. Vastuolu tuleneb sellest, et kokkulepe sõlmiti väidetavalt tagantjärele. Ka arvelt nr 20170727-1 ei ole võimalik tuvastada teavet tööde teostamise ajast. Seega ei ole õige kaebaja väide selle kohta, et MTA ei ole välja toonud, millised puudused dokumentatsioonis esinevad. Õige võib olla kaebaja seisukoht, et tööde dokumenteerimisest ei sõltu tööde teostamine, kuid RPS § 4 kohustab raamatupidamiskohustuslast korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud muuhulgas objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest, kuid kaebaja raamatupidamisarvestus seda kohati ei võimaldanud. OÜ AJ Lahendus dokumentatsioon ei tõenda tehingute toimumist.
57.MTA hinnangul ei kinnita OÜ AJ Lahendus ja Help Ehitus OÜ vahelist tehingu toimumist Help Ehitus OÜ-sse vaidlusaluseks perioodiks registreeritud töötajad. Kohus nõustub MTA-ga, et töötajate vormistamine Help Ehitus OÜ töötajateks oli formaalne, kuna ei haaku teiste asjas kogutud tõenditega. Help Ehitus OÜ esitatud ettevõtte tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni andmetest nähtuvalt on 2017. a mais deklareeritud töötasu väljamakseid 5 töötajale (CC, DD, EE, FF, YY) ning 2017. a juunis 2 töötajale (YY, FF). XXi kinnitusel töötas objektil 2-4 meest, kuid ta ei osanud nimetada töötajate nimesid. Ühe mehe nimena tõi XX välja Andrei nime (vt protokolli p 12. 7). Samas ei ole Help Ehitus OÜ teinud väljamakseid Andrei nimelisele isikule.
58.CC selgituse kohaselt ei ole ta töötanud objektidel Savi 5, Pärnu ega Suur-Jõekalda 12, Pärnu. CC oli tundmatu äriühing Help Ehitus OÜ ja YY nimi. CC selgituse kohaselt töötas ta Soomes koos DD ja EE, kuid 2017. a alguses oli periood, mil Soomes tööd ei olnud. Nad tulid kolmekesi Eestisse ehitustöödele Siseministeeriumi ehitusobjektile, kuid töid ei lubatud teha. CC arvates on tema isikuandmeid kuritarvitatud seoses Help Ehitus OÜ-sse registreerimisega (vastustaja lisa nr 14).
59.DD selgituse kohaselt oli temale Help Ehitus OÜ ja selle juhatuse liige tundmatud, samuti ei ole tema töötanud objektidel Savi 5, Pärnu, ega Suur-Jõekalda 12, Pärnu. DD teadis YY nimelist isikut, kuid mitte Help Ehitus OÜ kaudu, vaid nende firmade kaudu, kes teda Soome tööle lähetasid. DD selgituse kohaselt töötas tema Soomes koos CC ja ka siin Eestis viibis 2 päeva koos CC Siseministeeriumi objektil. DD kinnitusel ei ole ta Help Ehitus OÜ-s töötanud ning ei tea, miks teda on sinna töötajaks registreeritud (vastustaja lisa nr 15).
60.Kuna nimetatud isikud ei kinnita, et nad oleksid vaidlusalustel objektidel tööd teinud ning nad ei ole sõlminud töölepingut või muud sarnast lepingut Help Ehitus OÜ-ga, on põhjendatud alus arvata, et Help Ehitus OÜ töötajad ei teinud vaadeldavatel objektidel tööd.
61.MTA leidis, et OÜ AJ Lahendus tegi raamatupidamisdokumentide kohaselt 31.08.2017 kassast Help Ehitus OÜle sularaha väljamakseid 24.07.2017 arve nr 20170724-1 eest 5520 eurot ning 27.07.2017 arve nr 20170727-1 eest 4982,40 eurot. Samas OÜ-l AJ Lahendus puudus alus Help Ehitus OÜ-le kassast väljamaksete tegemiseks nimetatud arvete eest kogusummas 10 502,40 eurot, kuna tegelikkuses ei ole teenuseid Help Ehitus OÜ-lt saadud. MTA ei ole OÜ-le AJ Lahendus ette heitnud, et OÜ-l AJ Lahendus puudus sularaha, ega seda, et Help Ehitus OÜ oleks sularaha saanud. Küsimus on selles, et MTA hinnangul puudus OÜ-l AJ Lahendus vajadus Help Ehitus OÜ-le sularaha anda, kuna viimane ei osutanud vaidlusaluseid teenuseid.
62.MTA heitis OÜ-le AJ Lahendus ette, et äriühing ning kaebaja ei ole usaldusväärselt põhjendanud TKK Europe OÜ võtmist töövõtjaks. Kaebaja etteheide MTA-le, et vastutusmenetluses ei ole temalt eelneva teemaga seoses küsimusi küsitud, mistõttu puudub alus eelneva kajastamiseks VO-s, ei ole asjakohane. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, tugines MTA ka OÜ AJ Lahendus maksumenetlustes kogutud tõenditele, mis on lubatav.
63.MTA heidab kaebajale ja OÜ-le AJ Lahendus ette, et TKK Europe OÜ ja OÜ AJ Lahendus vaheliste tehingute dokumendid on ebausaldusväärsed, kuna akt ja selle alusel koostatud arve ei ole identsed; aktidel kajastatud abitööde maksumuse osakaal võrreldes ehitustööde maksumusega on ebaproportsionaalselt suur; aktid on üldsõnalised, anonüümsed ning kajastuvad üksnes OÜ AJ Lahendus raamatupidamisarvestuses; arved on üldsõnalised ning ei kajasta tegelikku majanduslikku sooritust. Seega õige on kaebaja seisukoht, et tööd on dokumenteeritud, kuid kaebaja ei ole siiski kõrvaldanud vastuolusid, mh kohtumenetluses, mis MTA on dokumentatsioonis välja toonud.
64.MTA heidab kaebajale ette, et kaebaja ei ole esitanud usaldusväärset teavet OÜ AJ Lahendus töötajate rakendamisest objektidel Riia mnt 24, Pärnu ning Printsu tee, Eametsa, Pärnumaa ning OÜ AJ Lahendus töötajad ei kinnita kaebaja selgitusi võõrtööjõu kasutamisest objektidel (kontrollakti punkt 1.1.2.2.2 alapunkt 4). Kaebaja ei ole tõendanud, et OÜ AJ Lahendus enda töötajad olid teistel ehitusobjektidel sedavõrd hõivatud, et neil ei olnud võimalik teostada töid ka nimetatud kahel objektil. Kaebaja väide, et TTK Europe OÜ 60 töötunni väljamüük katuse abitöödel Riia mnt 24 objektil on tõendatud kirjalike tõenditega, ei lükka ümber MTA eeltoodud järeldust. MTA seisukohti tõendab mh OÜ AJ Lahendus ehitustöölise QQ ja ZZ antud selgitused, kes ei teadnud nimetada ühtegi XXi poolt Pärnus Riia mnt 24 katusetöödele kutsutud töömeest väljastpoolt OÜ-d AJ Lahendus (vastustaja lisad nr 29 ja 30). Teiste objektide osas seisnes kaebaja antud selgituste vastuolu selles, et kaebaja oskas anda selgitusi üksnes TTK Europe OÜ töötajate tööaegade kohta, samas talle kuuluva äriühingu töötajate tööaja osas tal teadmised puudus.
65.AA 13.04.2018 maksuhaldurile antud selgituste (vastustaja lisa nr 23) järgi töötas ta 2017. a augustis TKK Europe OÜ-s osalise ajaga, kuna on üliõpilane päevases õppes. Ehitamises erialane oskus tal puudub. Juunis 2017 K-O Treial ei töötanud, juulis 2017 töötamise kohta ei mäleta. Pärnus Riia mnt 24 objektil tegi AA alates augusti keskpaigast kuni septembri esimese nädalani koristustööd ning muid abitöid u 15 töötundi. AA kinnitusel töötas objektil TTK Europe OÜ töötajatest üksnes tema. Objektil Printsu tee, Eametsa, Pärnumaa töötas AA augustis 2017, kus tegi kaevamistöid u 15 tundi. Teisi töölisi objektil ei tundnud. Pärnus Suur-Jõekalda 12 objektil AA tööd ei teinud. Pärnus Savi 5 objektil lammutas AA kokku 40-50 tundi. Eelnevast tuleneb, et AA, kes oli ainus TTK Europe OÜ töötaja, ei teinud töid 60 töötunni ulatuses. Kaebaja hinnang, et töid võis teha kas teine töötaja või TKK Europe OÜ alltöövõtja, ei ole menetluses kogutud tõenditega tõendatud. Isegi kui MTA oleks võtnud TTK Europe OÜ juhatuse liikmelt BB selgitused, ei muuda toodu seda, et TTK Europe OÜ ei teinud vaadeldavatel objektidel vaidlusaluseid töid arvetel kajastatud ulatuses.
66.MTA ei ole kahtluse alla seadnud, et OÜ AJ Lahendus raamatupidamisdokumentide kohaselt tehti äriühingu kassast 31.08.2017 TKK Europe OÜ-le sularaha väljamakseid kokku summas 3360 eurot, kuid eelneva põhjal ei ole tõendatud, et OÜ AJ Lahendus tegi vaidlusaluseid töid. Kohus nõustub MTA-ga, et väidetav sularahas tasumine ei tõenda teenustööde saamist TKK Europe OÜ-lt (kontrollakti p 1.1.2.2.2 alap 6).
67.Ehituspäevik on vajalik eelkõige selleks, et saada ehitise kasutamiseks ja selle kontrollimiseks asjakohast teavet ehitamisest ja ehitisest. Lisaks peab olema võimalik tuvastada ehitamise eest vastutanud isik (vt EhS § 15 lg 2). Kohus nõustub kaebajaga, et abitööde teostamine ei pruugi olla ehituspäevikus kajastatud. Samas ei toeta ka muud tõendid peale ehituspäeviku, et TKK Europe OÜ oleks töid teostanud vaadeldavatel objektidel. MTA on kaebajale ette heitnud ka seda, et aktidel kajastatud abitööde maksumuse osakaal võrreldes ehitustööde maksumusega on ebaproportsionaalselt suur. Samuti ei ole Riia mnt 24, Pärnu objekti akt ja selle alusel koostatud arve identsed. Koostatud aktid on üldsõnalised, anonüümsed ning kajastuvad üksnes OÜ AJ Lahendus raamatupidamisarvestuses. Arved on samuti üldsõnalised ning ei kajasta tegelikku majanduslikku sooritust. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, tuleb kaebajal vaadeldavate tehingute sisu tõendada. Tulenevalt MKS § 57 lõigetest 1, 2 ja 3 tuleneb kohustus pidada raamatupidamisarvestust nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingu toimumisest ja maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest.
68.Õige on kaebaja seisukoht, et olukorras, kus ostja on käitunud heauskselt, puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust (Riigikohtu halduskolleegiumi otsustele on korduvalt viidatud, vt nt 3-3-1-43-03, p 10). Käibemaksupettusega saab olla tegemist siis, kui müüja väljastab ostjale arve, kuid müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile tasumata. Selles olukorras tekib riigil nõudeõigus müüja vastu. Ostjal ei ole kohustust kontrollida, kas müüja tasub riigile käibemaksu, ning üldjuhul pole see tal ka võimalik. Samas ei nähtu kohtule, et kaebaja oleks heauskselt käitunud. Maksuhaldur on piisava põhjalikkusega tõendanud, et TKK Europe OÜ ei saanud teha töid arvetel märgitud mahus ning tehingud on näilikud. Näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Maksuhalduri järeldus põhineb järgmistel asjaoludel: 1) kaebaja oli OÜ AJ Lahendus juhatuse liige ajavahemikul 11.05.2015–30.08.2018. Juhatuse liikmena jättis kaebaja MTA küsitud kirjaliku teabe esitamata, kuid samal ajal toimus äriühingus juhatuse liikme vahetus. Juhatuse liikmeks sai GG, kellel on äriregistri andmetel 137 seost erinevate äriühingutega; 2) TKK Europe OÜ juhatuse liige BB kinnitas, et väidetavaid tehingud tõendavad dokumendid on koostatud tagantjärele; 3) ebakõlad ja puudused kaebaja ja TKK Europe OÜ vahel vormistatud dokumentides näitavad nende ebausaldusväärsust; 4) TKK Europe OÜ-l puudus teenuse osutamiseks vajalik tööjõud ning väidetavate töötajate seotus TKK Europe OÜ-ga ei ole tõendatud;
5) tasumine väidetavate teenustööde soetamise eest TKK Europe OÜ-lt on toimunud kolmandate isikute arvelduskontodele, mis ei kinnita usaldusväärselt teenuse soetamist TKK Europe OÜ-lt; 6) TKK Europe OÜ tehinguid OÜ-ga AJ Lahendus ei deklareerinud ning TKK Europe OÜ ei ole reaalselt tegutsev äriühing.
69.Kaebaja leiab, et maksuhaldur on ebaõigesti tõlgendanud TuMS § 51 lg 2 p 3, mille kohaselt ettevõtlusega mitteseotud kulu lõike 1 tähenduses on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Samuti jättis MTA põhjendamatult kohaldamata MKS § 94, s.o maksusumma määramise hindamise teel. Kohus kaebajaga eelnevas ei nõustu. Kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest (sh kauba valmistamise, nt ehitustööde eest), kuid teenuse saamise fakt või teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb reeglina kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada. Arvestada tuleb, et ettevõtlusest välja viidud raha võidi kasutada vaidlusaluse teenuse eest tasumiseks füüsilistele isikutele, kes jätsid oma maksukohustused täitmata, kuna äriühingu raamatupidamises kajastatud kuludokumendil ei ole märgitud teenuse tegelik osutaja (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-3-3-1-60-11, p 33). Kui teenuse saamise fakt või teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, on ka teenuse puhul hindamise kohaldamine tulumaksu määramisel erandina võimalik (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-60-11, p 33). Seega saaks hindamise teel maksustamist kohaldada üksnes erandina. Samas nagu MTA on tuvastanud, ei ole OÜ AJ Lahendus teenust soetanud Help Ehitus OÜ-lt ega TKK Europe OÜ-lt, seega ei ole usaldusväärselt tuvastatavad ei teenuse saamise fakt, teenust osutanud isik(ud) ega saadud teenuse maht.
70.Kaebaja ei nõustu, et ta rikkus oma kohustusi OÜ AJ Lahendus juhtimisel tahtlikult. Riigikohus on rõhutanud, et vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite, mõnikord üksnes kaudsete, ja asjaolude kogumist ning elulise usutavuse kriteeriumist. Seega peab kohus kontrollima, kas maksuhalduri ja kohtu poolt tuvastatud asjaolud võimaldavad teha järeldust, et väidetavate võltsarvete kasutamine sai selles asjas esinevatel asjaoludel toimuda vaid tahtluse vormis (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-17-13, p 16). MTA on piisava põhjalikkusega tuvastanud mh vastutusmenetluses, et Help Ehitus OÜ ja TKK Europe OÜ ei ole reaalselt tegutsevad äriühingud. MTA põhjendused põhinevad Help Ehitus OÜ osas järgneval: 1) Help Ehitus OÜ jättis esitamata teabe ja dokumendid seoses OÜ AJ Lahendus vahelise tehinguga kontrollitaval perioodil; 2) Help Ehitus OÜ on kustutatud KMKR-st seisuga 15.09.2017 kui ettevõte, kes on jätnud tõendamata ettevõtlusega tegelemise Eestis; 3) Help Ehitus OÜ pangakontodelt ei nähtu renditööjõu ning alltöövõtu sisseostmist ega muid reaalsele majandustegevusele viitavaid kandeid; 4) äriregistri andmetel on Help Ehitus OÜ-l esitamata 2016. a majandusaasta aruanne ning äriühingul puudub registreering majandustegevuse registris (MTR), puuduvad tegevusload ning äriühing ei ole ka tõendanud enda tegevust mistahes valdkonnas; 5) mitmes teises menetluses on Help Ehitus OÜ arvete kajastajad tunnistanud arvete alusetust. TKK Europe OÜ osas tuvastas MTA, et ärihing ei edastanud MTA-le vaadeldavate tehingute osas teavet ning äriühing on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist.
71.Kohus leiab, et kui OÜ AJ Lahendus ja TKK Europe OÜ ning Help Ehitus OÜ vahelised tehingud oleksid reaalselt toimunud, oleks tehingud vormistatud korrektselt ning äriühingutel puuduks vajadus tehingute sisu varjata. Kaebaja kinnitab ka ise, et äriühingud ei ole maksuõigussuhtes õiguspäraselt käitunud ning eeldatavalt on äriühingute esindajad kaebajalt saadud raha kasutanud oma tarbeks. Kohtu hinnangul oleks kaebaja hoolsuskohustuse piisava täitmise korral pidanud aru saama, et vaadeldavad tehingud ei vasta arvetel toodule. Kaebaja ülesanne oli juhatuse liikmena tagada, et arvetel deklareeritavad summad vastaksid ka tegelikule sisule. Õige võib olla kaebaja väide, et OÜ AJ Lahendus vajas objektidele lisatööjõudu, kuid kaebaja ei ole veenvalt selgitanud ning esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et vaidlusalused tööd teostasid vastavalt TKK Europe OÜ või Help Ehitus OÜ. Lisaks on MTA VO-s välja toonud, et vaidlusaluste arvete osas on tuvastatud kaebaja tahtlus
maksuhaldurile valeandmete esitamises ka väärteomenetluses (MTA 22.11.2018 kohtuvälise menetleja otsus nr 930018001068/12, MTA lisa nr 11).
72.Kohus nõustub vastustajaga, et äriühingu juhatuse liikmele kohustuse äriühingu maksuvõla tasumiseks ei pea maksuhaldur tõendama, et ettevõttest väljaviidud raha oleks jõudnud kaebajani. Piisab, kui juhatuse liige on oma kohustusi äriühingu juhtimisel tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud ning selle tulemusel on äriühingul tekkinud maksuvõlg. Samamoodi puudus maksuhalduril vajadus analüüsida kaebaja sissetulekuid/kulutusi ja elustandardit, kuna see ei ole MKS § 40 lg-s 1 sätestatud vastutuskohustuse tuvastamiseks vajalik.
73.MKS 96 lg 2 ja § 150 lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel mh vastutusotsuse vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohtupraktika kohaselt läheb tõendamiskoormus maksukohustuslasele üle, kui maksuotsus, sh vastutusotsus on nõuetekohaselt põhjendatud (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-27-15, p 20). Eespool nimetatud asjaolud kogumis loovad põhjendatud kahtluse, et kaebaja on tahtlikult rikkunud MKS-st ja maksuseadustest tulenevat kohustust tagada äriühingu maksukohustuste tähtaegne täitmine, mille tõttu jäi äriühingul täitmata maksukohustus. Äriühingu maksukohustus tekkis perioodil, kui kaebaja oli äriühingu juhatuse liige. Sellest tulenevalt on väite, et kaebaja täitis hoolsuskohustust, tõendamiskoormis läinud üle kaebajale. Kaebaja ei ole maksuhaldurile ega kohtule enda väite kinnitamiseks usutavaid seletusi ega usaldusväärseid tõendeid esitanud.
74.MTA 09.05.2019 vastutusotsus nr 13-7/00922-10 on õiguspärane ja tühistamiseks puudub alus. Kuna kohus ei rahulda tühistamisnõuet, jääb rahuldamata ka kohustamisnõue.
75.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Vastustaja menetluskulude taotlust ei esitanud, mistõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.