lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-832/9

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 18.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-832/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
18.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1039
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

18.05.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-832

Haldusasi

XX esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised

Kaebaja XX Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Irene Iskül

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.05.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 11.05.2020 määruse peale haldusasjas nr 3-20-832 menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.05.2020 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Vahistatu XX (taotleja) esitas 04.05.2020 Tallinna Vanglale alljärgneva taotluse: „Palun minule määratud ravimid (psühh) tuua tabletina, et saaksin veenduda nende õigsuses ja koguses, mida manustan. Olen suhelnud ravimiametiga, kes senist praktikat ei toeta ning esitan kohtusse taotluse õiguskaitseks.“

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Taotleja esitas 05.05.2020 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada taotlejal võtta ravimeid tableti kujul. Taotleja viibib vahi all Tallinna Vanglas ja talle on määratud retseptiravimid XXX ja XXX. Ravimitootja juhiste järgi tuleb tablett võtta klaasi veega. Vangla lahustab tabletid eelnevalt veega. Samuti ei ole võimalik jälgida, mis ravimit ja mis koguses seda antakse. Taotleja on varem pöördunud Tallinna Vangla kui ka Ravimiameti poole.

3-20-832

3.Tallinna Vangla selgitas 11.05.2020 vastuses, et taotleja esitas 04.05.2020 vanglale samasisulise taotluse, mis on hetkel menetluses. Muid pöördumisi märgitud asjaoludel ei ole taotleja esitanud.
4.Tallinna Halduskohus jättis 11.05.2020 määrusega taotleja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Taotleja ei ole esitanud vanglale veel vaiet vaidlusalustel asjaoludel, vaid alles taotluse, mis on vangla menetluses. Seega puudub taotlejal õigus taotleda kohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kui vangla jätab taotluse rahuldamata, on taotlejal võimalik esitada vanglale selle peale vaie ja alles seejärel on võimalik esitada kohtule esialgse õiguskaitse taotlus. Taotleja esialgse õiguskaitse taotlust ei saa tõlgendada ka kaebusena, sest taotleja ei ole enne kaebuse esitamist läbinud kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust (vangistusseaduse § 11 lg 5).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5.XX palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 11.05.2020 määruse ning rahuldada tema taotlus. Taotleja on korduvalt pöördunud kaebuse ja vaietega vangla poole (04.10.2017 ja 08.08.2018) ning ka kohtu ja Terviseameti ja Eesti Patsientide ühingu poole. 04.05.2020 vanglale esitatud taotluse puhul on tegemist vaidega. Taotlused ravimite väljastamiseks olid rahuldatud, kuid tabletid oli jäetud väljastamata, mille peale oli esitatud vaie vangla segadust tekitavale blanketile. Tegemist ei ole taotluse, vaid vaidega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse, kuna see vastab seaduses esitatud nõuetele määral, mis võimaldab seda menetleda (HKMS §-d 104, lg 1, 207 lg 1, 252 lg 7 ja 204 lg 1).
7.Halduskohus leidis vaidlustatud määruses, et taotlejal ei ole õigust taotleda kohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist, kuna vanglale on esitatud üksnes taotlus, mis on vangla menetluses, kuid vaiet ei ole veel esitatud. Taotleja seevastu leiab, et vanglale esitatud taotluse puhul on tegemist vaidega.
8.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Ka HKMS § 249 lg 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esitada kohtule taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Seega on esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eelduseks asjaolu, et kohtule on esitatud taotlusega seotud kaebus või haldusorganile vaie (Tartu Ringkonnakohtu 31.01.2020 määrus asjas nr 3-19-2451, p 7).
9.Vaidemenetlus on vaidlustamistähtaegadega piiratud õiguskaitsemenetlus (Riigikohtu 28.04.2009 otsus asjas nr 3-3-1-30-09, p 14). Avalduse või muu tahteavalduse vaideks kvalifitseerimisel tuleb uurimisprintsiibist lähtudes arvestada isiku tegeliku tahtega ning kui puudutatud isik esitab vaidetähtaja jooksul akti andnud või kõrgemalseisvale haldusorganile tahteavalduse haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, tuleb eeldada, et isik soovib esitada vaiet, kuigi isik ei ole oma tahteavaldust vaidena pealkirjastanud (Riigikohtu 2(3)

3-20-832 09.05.2008 määrus asjas nr 3-3-1-22-08, p 12). Haldusorgan ei saa esitatud taotlust, mis on üheselt mõistetavalt pealkirjastatud taotlusena, kvalifitseerida oma initsiatiivil ja vastuolus kaebaja selgesõnaliselt väljendatud tahtega ümber vaideks (Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2013 määrus asjas nr 3-12-868, p 10). Kui isik soovib haldusorganilt teatud käitumist, peab ta esitama kõigepealt haldusorganile taotluse ning alles siis, kui see taotlus jäetakse rahuldamata või läbi vaatamata, tuleb esitada vaie. Kui lugeda igasugune taotluse või pöördumise esitamine haldusorganile juba vaideks, ei oleks VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse nõue sisutühi. Sellisel juhul jääks vaidemenetluse enesekontrollifunktsioon sisuliselt teostamata, kuna haldusorgani otsustus oleks vaid ühekordne (esitatud taotluse, pöördumise, märgukirja lahendamine) ning täiendavalt seda enam ühegi haldusorgani poolt üle ei kontrollitaks. Viimane on aga vaidemenetluse üheks olemuslikuks tunnuseks (Tartu Ringkonnakohtu 30.09.2015 määrus asjas nr 3-11-2181, p 18).

10.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse esitaja poolt 04.05.2020 Tallinna Vanglale esitatud avalduse puhul tegemist vaidega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 1 p 3 tähenduses, vaid kohustamistaotlusega ravimi tablettide kujul väljastamiseks. Taotlus on esitatud taotluse vormil ja adresseeritud meditsiiniosakonnale. Asja materjalidest nähtub, et vangla lahustab tabletid eelnevalt veega. Taotlus eesmärgiks on seega manustada ravimit tablettide kujul, s.o meditsiiniosakonna poolt otsustatust erinevalt. Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kehtestatud Tallinna Vangla kodukorra seletuskirja p-st 19.7 tuleneb, et ravimeid määrab ja jagab meditsiiniosakond ravimipinalitesse (vt ka Riigikohtu erikogu 08.10.2014 määrus asjas nr 3-3-1-50-14, p 10), ravimi esimesel määramisel selgitab meditsiinitöötaja kinnipeetavale, mis ravimiga on tegemist, milline on oodatav ravitoime, millised on võimalikud kõrvaltoimed ja kuidas ravimit võetakse. Samast punktist tuleneb, et oluline on viivitamatult teavitada meditsiiniosakonda, kui arsti määratud ravimid ei sobi, tekivad kõrvalnähud vms ning tekib vajadus raviskeemi muuta ja meditsiiniosakonnal on õigus otsustada ravimite, mis ei kuulu narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite nimekirja, purustatud või lahustatud kujul andmise vajaduse sõltuvalt konkreetsest ravijuhust. Kui esineb kahtlus, et ravimeid manustatakse ebaõigelt, on meditsiiniosakonnal õigus otsustada ravimi andmine viisil, mis võimaldab ravimi manustamise üle paremat järelevalvet. Määruskaebuse esitaja esitatud taotluse osas teeb otsustuse meditsiiniosakond (vt ka Riigikohtu 13.11.2013 määrus asjas nr 33-4-1-13, p 8). Kuna vaiet pole esitatud, siis on halduskohus õigesti jätnud esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
11.Ringkonnakohus selgitab, et tervishoiuteenuse osutamine vanglas ja sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal ning vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Kui taotlejal on etteheiteid vaid talle osutatava tervishoiuteenuse kvaliteedi kohta, siis ei ole tegemist halduskohtu pädevusse kuuluva asjaga (vt Riigikohtu erikogu 08.10.2014 määrus asjas nr 3-3-1-50-14, p 11).
12.Eeltoodust tulenevalt jääb XX määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu 11.05.2020 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja