Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Elle Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
18.05.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-896
Haldusasi
XX kaebus Eesti Advokatuuri Aukohtu 12.03.2020 otsuse tühistamise nõudes ning aukohtu kohustamiseks määrata vandeadvokaat Leino Biinile distsiplinaarkaristus.
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kätte toimetamisest.
XX esitas 12.02.2020 Eesti Advokatuuri Aukohtule kaebuse ja 08.03.2020 kaebuse täienduse vandeadvokaat Leino Biini (Biin) tegevuse peale ning palus võtta L. Biin distsiplinaarvastutusele. 12.03.2020 otsusega otsustas aukohus vandeadvokaat Leino Biini tegevuse suhtes aukohtumenetlust mitte algatada. XX esitas 13.05.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri Aukohtu 12.03.2020 otsuse tühistamise nõudes ning aukohtu kohustamiseks määrata vandeadvokaat Leino Biinile distsiplinaarkaristus. Kaebaja leiab, et vandeadvokaat Leino Biin on jätnud kaebaja lapse huvid kaitseta, kuna ei osalenud kaebaja lapse esindajana kohtu määratud ajal lapse ärakuulamisel kohtus.
Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Tulenevalt Advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg-st 1 võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik. Taotlus aukohtumenetluse algatamiseks tuleb esitada kuue kuu jooksul arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest. Sama sätte lg 2 kohaselt algatab aukohus aukohtumenetluse huvitatud isiku, enda või advokatuuri organi algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. AdvS § 18 lg 1 kohaselt võib aukohtu otsuse peale huvitatud isik esitada kaebuse halduskohtule. HKMS § 44 lg-test 1 ja 2 tulenevalt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Seega kaebuse sisuline menetlemine halduskohtus eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming rikub kaebaja subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi. Kohus märgib, et halduskohtusse pöördumise eelduseks on isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Riigikohtu halduskolleegium on 07.03.2002 otsuse nr 3-3-1-9-02 p-s 9.1 leidnud, et haldusakt piirab subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Käesoleval juhul on AdvS § 16 lg-s 1 nimetatud huvitatud isik esitanud halduskohtule kaebuse aukohtu otsusele, millega otsustati mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaat Leino Biini tegevuse suhtes. Tallinna Ringkonnakohus on 31.05.2017 määruse p-s 10 haldusasjas nr 3-17-160 leidnud, et viidatud sätetest tulenevalt võib kohtusse pöördumise õigust omavaks huvitatud isikuks olla ka isik, kelle taotluse alusel aukohtumenetlus algatati. Seejuures kohus märgib, et huvitatud isikul on võimalik aukohtu otsuseid vaidlustada üksnes piiratud ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 04.11.2009 määruse p-s 8 haldusasjas nr 3-09-1589 leidnud, et sellise kaebuse sisuline menetlemine eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab kaebuse esitanud isiku subjektiivseid õigusi rikkuda või vabadusi piirata ja et haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine saab kaebajale anda õigussuhetes mingi eelise. Advokaadi distsiplinaarvastutusele võtmisest või sellest keeldumisest kaebaja õiguste või vabaduste realiseerimine ei sõltu. Kaebajale ei tulene vaidlustatud otsusest mingeid õiguslikke tagajärgi, mistõttu tema olukorda aukohtu otsus ei mõjuta, seega ei saa ka tema subjektiivseid õigusi ilmselgelt rikkuda. Aukohtus toimuva aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta taotluse esitanud isiku subjektiivseid õigusi, vaid tegemist on advokatuuri internse kontrolliga oma liikmete üle. Kohus selgitab, et AdvS § 18 lg-s 1 sätestatud kaebeõigus aukohtu otsuse peale on selle otsuse adressaadil, st advokaadil, kelle suhtes aukohtu otsus tehakse. Aukohtumenetluse mittealgatamise otsuse vaidlustamisõigust AdvS § 16 lg-s 1 nimetatud huvitatud isikule õigusaktidest ei tulene. Kohus märgib, et kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks aukohtule ning taotlus on läbi vaadatud haldusmenetluse reegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale. Asjaolu, kas aukohtumenetlus algatada ning milline otsus menetluse käigus teha (distsiplinaarkaristuse määramine või sellest loobumine) on aukohtu kaalutlusõigus, mille teostamist saab sisuliselt vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi sellega rikutakse.
Kohus ei saa huvitatud isiku kaebuse alusel asuda sisuliselt hindama, kas aukohus on väidetava distsiplinaarsüüteo asjaolud tuvastanud õigesti või mitte jms (Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2015 otsuse p 10 asjas nr 3-14-50174). Samuti ei tulene seadusest ega ühestki teisest õigusaktist isiku subjektiivset õigust nõuda advokaadi distsiplinaarkorras vastutusele võtmist ja karistamist. Kohus osundab Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2010 määrusele haldusasjas nr 3-10-1037, milles ringkonnakohus on asunud järgnevale seisukohale: „Asjaolu, kas aukohtumenetlust algatada ja milline otsus aukohtumenetluse käigus teha, on aukohtu kaalutlusõigus. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda advokaadile distsiplinaarkaristuse määramist, seega puudub kohtul võimalus kohustada aukohut temale esitatud kaebuse rahuldamiseks või uueks läbivaatamiseks. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses rahuldada ise kaebaja poolt aukohtule esitatud kaebust ja määrata advokaadile distsiplinaarkaristust“. Advokatuuri aukohus on oma otsust põhjendanud, tuues välja, miks ei pidanud aukohus vajalikuks advokaati karistada ega tema suhtes aukohtumenetlust algatada. Aukohtu otsus mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaat Leino Biini tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Vandeadvokaat Leino Biini tegevuse suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumise tuvastamisest ja tema suhtes aukohtumenetluse mittealgatamise otsusest ei tulene kaebajale ühtegi õigust, kohustust ega ka piirangut. Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.