Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 14. mai 2020, Tartu
Haldusasi
MoTeh OÜ kaebus Põlva Vallavalitsuse poolt väljakuulutatud riigihanke „Tilsi- ja Ahja mänguväljakute rajamine ning Ahja välijõusaal“ (viitenumber 219514) hankedokumentide peale ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 1. aprilli 2020. a otsuse tühistamiseks Tartu Halduskohtu 24. aprilli 2020. a määrus Põlva valla määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja MoTeh OÜ, esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup Vastustaja Põlva vald
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-20-638
RESOLUTSIOON
1.Jätta vastustaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24. aprilli 2020. a määruse resolutsiooni punkt 6 muutmata.
2.Tagastada vastustajale määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot Põlva Vallavalitsuse arvelduskontole nr EE021010402018689001.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole halduskohtumenetluse seadustiku § 252 lg-st 7 tulenevalt edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põlva Vallavalitsus avalikustas 10. veebruaril 2020 riigihangete registris lihthanke „Tilsi- ja Ahja mänguväljakute rajamine ning Ahja välijõusaal“ (viitenumber: 219514) lihthankemenetluse korra koos tehnilise kirjeldusega. MoTeh OÜ esitas 18. veebruaril 2020 riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse ülal viidatud hanke alusdokumentide peale, kuna algse tehnilise kirjelduse p-des 3.15 ja 5.1 sätestatud tingimused pakutava toote nõuetekohasuse tõendamiseks ei ole kooskõlas riigihangete seaduse (RHS) sätetega ning piiravad vaba konkurentsi. Põlva Vallavalitsus tunnistas 25. veebruaril 2020 esitatud vaidlustuse põhjendatuks ning kohustus muutma hanke alusdokumentide koosseisu kuulunud algse tehnilise kirjelduse tingimusi ja viima
need vastavusse õigusaktides ettenähtud nõuetega. Riigihangete vaidlustuskomisjon lõpetas
26.veebruari 2020. a otsusega vaidlustusmenetluse. Põlva Vallavalitsus avaldas 28. veebruaril 2020 riigihangete registris hanke alusdokumentide koosseisu kuuluva uue tehnilise kirjelduse, mille p 3.15 oli sätestatud järgnevalt: „Pakkuja peab projektides esitama kõikidele välja toodud mänguvahenditele või pakutavatele analoogtoodetele (v.a välijõusaali seadmed) standardile EVS-EN 1176-1:2017/AC:2018 või sellega samaväärsele standardile vastavust tõendavate sertifikaatide koopiad, mis on välja antud sõltumatu mänguväljaku elemente sertifitseeriva akrediteeritud ettevõtte poolt või tootja vastavusdeklaratsioonid, millele on lisatud sõltumatu akrediteeritud katselabori katseraportite koopiad. Tehnilise kirjelduse p 5.1 nõudis, et enne ekspluatatsiooni andmist esitatav lõplik dokumentatsioon peab sisaldama muuhulgas EVS-EN 1176-1:2017/AC:2018 või sellega samaväärsele standardile vastavust tõendavate sertifikaatide koopiaid, mis on välja antud sõltumatu mänguväljaku elemente sertifitseeriva akrediteeritud ettevõtte poolt või tootjapoolse vastavusdeklaratsiooni, millele on lisatud sõltumatu akrediteeritud katselabori katseraportite koopiad (v.a välijõusaali seadmed). MoTeh OÜ esitas 6. märtsil 2020 riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse tehnilise kirjelduse muudetud redaktsiooni p-de 3.15 ja 5.1 peale, leides, et viidatud tingimused ei ole ka muudetud kujul kooskõlas RHS-i sätetega ja piiravad vaba konkurentsi. Riigihangete vaidlustuskomisjon jättis 1. aprilli 2020. a otsusega vaidlustusasjas nr 35-20/219514 vaidlustuse rahuldamata.
2.MoTeh OÜ esitas 9. aprillil Tallinna Halduskohtule kaebuse Põlva Vallavalitsuse poolt väljakuulutatud riigihanke „Tilsi- ja Ahja mänguväljakute rajamine ning Ahja välijõusaal“ (viitenumber 219514) hankedokumentide peale ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 1. aprilli 2020. a otsuse tühistamiseks Kaebaja esitas koos kaebusega ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus nimetatud hankemenetlus esialgse õiguskaitse korras peatada.
3.Tallinna Halduskohus võttis 13. aprilli 2020. a määrusega MoTeh OÜ kaebuse menetlusse ning peatas hankemenetluse kuni käesolevas haldusasjas kohtuotsuse jõustumiseni. Sama määrusega edastas Tallinna Halduskohus haldusasja lahendamiseks asja alluvusjärgselt lahendavale Tartu Halduskohtule. Seoses esialgse õiguskaitse taotlusega leidis halduskohus, et kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. Tegemist on sisulise vaidlusega hanke alusdokumentides sätestatud nõuete osas. Kaebuses esitatud seisukohti ei saa pidada ilmselgelt vääradeks ja seetõttu ei ole kaebuse tagastamiseks alust. Vaidlusaluses riigihankes oli riigihangete registri järgi pakkumuste esitamise tähtajaks 16. aprill 2020. RHS § 81 lg-st 1 tuleneb, et riigihanke alusdokumente saab reeglina muuta üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist. Vaidlusalune hange on aga lihthankemenetlus, mis olemuselt on kiire hankemenetlus. Pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist kaotaks vaidlus sisuliselt mõtte, kuna on võimalik, et mõni pakkumus on vastavaks tunnistatud. Vastustaja huvi hanke koheseks läbiviimiseks ei kaalu üles kaebaja huvi hankes osaleda.
4.Põlva vald esitas kaebusele esitatud vastuses taotluse tühistada Tallinna Halduskohtu 13. aprilli 2020. a määruse p-id 7 ja 8, s.o osas, milles kohus rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja kohustas vastustajat peatama riigihanke kuni käesolevas haldusasjas kohtuotsuse jõustumiseni.
5.Tartu Halduskohtu jättis 24. aprilli 2020. a määruse resolutsiooni p-ga 6 rahuldamata vastustaja taotluse esialgse õiguskaitse tühistamiseks ning jätkas Tallinna Halduskohtu 13. aprilli 2020. a määrusega kohaldatud esialgset õiguskaitset. Halduskohus leidis, et esialgse õiguskaitse
kohaldamine on jätkuvalt põhjendatud vaatamata sellele, et vastustaja on pakkumuste esitamise tähtaega edasi lükanud. Halduskohus märkis, et esialgse õiguskaitse kohaldamine kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni on vajalik ka õigusselguse ja otstarbekuse seisukohast. Tähtaja pikendamise ja hankemenetluse peatamise taotlemine, mida pakub välja hankija, ei taga kaebaja õigusi paremini kui kohtu poolt kohaldatav õiguskaitse, kuid tekitaks seevastu täiendavat halduskoormust. Vaidlus käib tehnilise kirjelduse p-des 3.15 ja 5.1 nimetatud hanketingimuste üle. Pakkujate hankes osalemise ettevalmistamisel ei ole otstarbekas ega kooskõlas proportsionaalsuse nõudega (RHS § 3 p 1), kui on vaieldav, milliseid nõudeid tuleb täita ja dokumente esitada pakutava toote nõuetekohasuse tõendamiseks. Vaidluse tulemus ei ole ette teada ning hanke jätkudes võivad pakkujad teha nõuetekohasuse tõendamiseks kulutusi, mis hiljem tarbetuks osutuvad. Pakkujate õiguste tagamiseks ei saa tõhusaks pidada võimalust saada hankijalt vastuseid pakkujate küsimustele. Hankija võimalus anda usaldusväärseid vastuseid on piiratud vähemalt praeguse vaidlusega hõlmatud küsimuste osas. Halduskohus leidis, et hankija soovi täita hanke eesmärgid tähtaegselt ei saa pidada niivõrd ülekaalukaks, et esialgse õiguskaitse kohaldamine tühistada.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.Põlva vald esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 24. aprilli 2020. a määruse tühistada osas, millega kohaldati esialgset õiguskaitset. Määruskaebuse põhjendused on järgmised.
6.1.Vastustaja hinnangul puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Avalikest andmetest nähtub, et kaebaja on teiste omavalitsuste poolt läbi viidud samadel tingimustel korraldatud riigihangetes osalenud ja tegelikult omab hanke tehnilistes tingimustes nõutud sertifikaate.
6.2.Sarnases vaidluses on olemas ka kohtuparktika (lahendid haldusasjades nr 3-13-1380 ja nr 3-16-941). Sealgi oli vaidluse osapooleks kaebaja. Esialgse õiguskaitse kohaldamise mõtte ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-ga 249 ei ole kooskõlas esialgse õiguskaitse kohaldamine olukorras, kus üks osapool saab esitatavate kaebustega hankemenetluse sisuliselt seisma panna. Vastustaja alustas hankemenetlusega juba 10. veebruaril 2020 ja kuigi tegemist on lihthankega mänguväljaku ja välijõusaali rajamiseks, on üsna tõenäoline, et 2020. aastal selle hanke elluviimisega alustada ei saa.
6.3.Halduskohus on küll rõhutanud kaebaja õiguste tagamise vajadust, kuid ei ole märkinud, milliseid kaebaja õigusi riigihanke menetluse peatamisega tagatakse. Kaebaja ei ole end käesolevas hankes osalejana registreerinud.
7.MoTeh OÜ palub vastuses määruskaebusele see järgnevatel põhjendustel rahuldamata jätta.
7.1.Kuigi kaebaja omab pikaajalisi kogemusi mänguväljaku elementide tootmisel ja paigaldamisel, ei järeldu sellest, et kaebaja omaks hanke tehnilistes tingimustes nõutud sertifikaate.
7.2.Kaebaja arvamus, et teised kohalikud omavalitsused viivad analoogseid hankeid läbi samadel tingimustel, on põhjendamata. Paljud hankijad ei pea vajalikuks kitsendada pakutavate toodete ringi sertifitseerimisnõudega või nõudega, et tootja vastavusdeklaratsioon saab põhineda vaid akrediteeritud katselabori poolt läbiviidud katsetustel. Ka juhul, mil hanketingimustes on esinenud selline põhjendamatu lisanõue, on praktikas siiski aktsepteeritud mh kaebaja poolt pakutavate toodete nõuetelevastavuse tõendamist muul standardi EVS-EN 1176-1 kohaselt lubataval viisil.
7.3.Puudub kohtupraktika, mida saaks üksühele kohaldada käesolevale juhtumile. Mänguväljaku elementide tootmist reguleeriv standard EVS-EN 1176-1 on muutunud ja täna kehtiv redaktsioon erineb mh mänguväljaku elementide füüsilise katsetamise osas varasemalt kehtinud redaktsioonist mitmetes küsimustes. Seega ei määratle varasemalt kohtulahendid käesoleva õigusvaidluse lõpptulemust.
7.4.Vastustaja arusaam, et pakkujatele ei kaasne hankes osalemisega kulusid, on vale. Hankes osalemiseks tuleb teostada projekteerimistööd, koostada pakkumus koos lisadokumentidega, planeerida tootmistegevus ja teha arvukalt muid ettevalmistusi, mis kõik nõuavad kulutuste tegemist.
7.5.Praegusel juhul ei oma tähtsust asjaolu, et kaebaja ei ole ennast hankes osalejaks registreerinud. Seda saab kaebaja teha edaspidi. Hetkel ei oleks kaebajal võimalik hankes ka edukalt osaleda, kuna kaebaja tooteportfelli kuuluval omatoodangul ei ole nõutavaid sertifikaate ja samuti ei ole võimalik esitada akrediteeritud katselabori katseprotokolle. Vaidlustuse edukuse korral soovib kaebaja aga kindlasti hankes osaleda. Kaebaja leiab, et ta suudab hankijale tarnida ja paigaldada kõikidele standardist EVS-EN 1176-1:2017 tulenevatele nõuetele vastavad mänguväljaku elemendid ning rajada hanketingimustega kooskõlas oleva mänguväljaku.
7.6.Kaebaja hinnangul ei saa kaebust ilmselgelt perspektiivituks pidada. Arvestades hankevaidluse lahendamisele kehtestatud lühikesi menetlustähtaegasid, ei riiva esialgse õiguskaitse kohaldamine märkimisväärselt hankija ega avalikkuse huve. Kaebuse edukuse korral ja hanketingimustega seadusega kooskõlla viimisel on isikute ring, kes saavad hankes osaleda, laiem. Tõenäoliselt saab hankija soetada samaväärse kvaliteediga tooted tänasega võrreldes soodsamalt. Hanke forsseeritud läbiviimine paralleelselt kohtuvaidlusega ei ole kuidagi avalikes huvides ja enne hankemenetluse jätkamist on põhjendatud käesolevas kohtuasjas kohtulahendi jõustumine ära oodata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 253 lg 1 sätestab, et kohus võib menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta.
9.Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldas Tallinna Halduskohus 13. aprilli 2020. a määrusega. Vastustaja esitas asja alluvusjärgselt lahendavale Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse tühistamiseks, mille Tartu Halduskohus rahuldamata jättis, leides, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on jätkuvalt põhjendatud.
10.Riigihangete registri andmetel (arvutivõrgus kättesaadav: https://riigihanked.riik.ee/rhrweb/#/procurement/1646593/general-info) on vaidlusaluses riigihankes (viitenumber 219514) pakkumuste esitamise tähtajaks hetkeseisuga 16. juuni 2020. Ka vastustaja on viidanud sellele, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud, kuna pakkumuste esitamise tähtaega on pikendatud ning hetkeseisuga ei toimu hankemenetluses toiminguid, mis võiksid piirata kaebaja osalemist hankes. Ringkonnakohus nõustub siinkohal halduskohtuga, et olukorras, kus vaidlus käib hanke tehnilise kirjelduse tingimuste üle, ei ole enne vaidluse sisulist lahendamist ja asjas lahendi jõustumist mõistlik hankemenetlusega edasi minna ning see on ebamõistlik ka pakkujate suhtes, sest puudub kindlus selles, millistele nõuetele vastavaid tooteid pakkuda tuleb. Ühtlasi võib olukord, kus hanke alusdokumente on vaidlustatud, pakkumuse esitamine kaasa tuua mittevajalike kulutuste tegemise.
11.Vastustaja väide, et kaebaja ei ole end hankele registreerinud, ei oma hetkel tähtsust, sest riigihangete seadus ei kohusta pakkujat end hankel osalemiseks registreerima. Seega ei järeldu sellest, et kaebajal puuduks huvi vaidlustatud hankel osaleda. Pigem vastupidi, kaebaja on hanke tehnilise kirjelduse p-de 3.15 ja 5.1 vaidlustanud nii riigihangete vaidlustuskomisjonis kui pöördunud oma õiguste kaitseks ka halduskohtusse. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja väide, et kaebaja huvi on eelkõige hankemenetluse venitamine, sisutühi. Seda ei kinnita ka asjaolu, et kaebaja on olnud menetlusosaline paaris kohtumenetluses, kus vaidlus on samuti puudutanud hanke tehnilise kirjelduse tingimusi analoogsete objektide suhtes. Vastustaja on seisukohal, et tegelikkuses suudab kaebaja hanketingimustele vastavaid tooteid pakkuda ning viitab siinjuures
üldsõnaliselt erinevatele analoogsetele hangetele, milles kaebaja on osalenud ja milles ta on edukaks tunnistatud ning hankelepingu ka täitnud. Kuigi nii riigihangete registrist (arvutivõrgus kättesaadav: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/search) kui ka kaebaja enda kodulehelt (arvutivõrgus kättesaadav: http://www.moteh.ee/projects) nähtub tõepoolest, et ta on korduvalt edukalt osalenud riigihangetel, mille objektiks on olnud mänguväljakute ja välijõusaalide rajamine, on alusetu vastustaja väide, nagu välistaks see asjaolu esialgse õiguskaitse kohaldamise ja tähendaks automaatselt, et tegelikkuses on kaebajal olemas võimekus osaleda ka praeguses hankes hetkel kehtivaid hanketingimusi arvesse võttes. Vastustaja ei ole viidanud määruskaebuses mitte ühelegi konkreetsele hankele, mille tehnilise kirjelduse tingimused oleksid täpselt samasugused kui käesoleval juhul. Samas on 2017. a novembris ja 2018. a veebruaris standardit EVS-EN 1176-1 muudetud (arvutivõrgus kättesaadav: https://www.evs.ee/et/evs-en-1176-1-2017). Ka vastustaja viidatud kohtulahendid asjades nr 3-13-1380 ja nr 3-16-941 on tehtud ajal, mil kehtis veel standardi versioon EVS-EN 1176-1:2008.
12.Kuigi vaidlustatud hanget viiakse läbi lihthankena (RHS § 125), mis eelduslikult võimaldaks hankega taotletava tulemini jõuda kiiremini, ei tähenda hankemenetlusele valitud vorm seda, et järgima ei peaks hankemenetluse aluspõhimõtteid (RHS § 3) ja et hankedokumentide vaidlustamise korral ei oleks lubatud esialgse õiguskaitse kohaldamine, kuna see võib takistada hanke võimalikult kiiret läbiviimist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et asjaolu, et vastustaja ei saa soovitud hankemenetluse elluviimisega alustada võib-olla isegi käesoleval aastal, ei kaalu üle kaebaja huvi osaleda hankemenetluses, mis vastab seaduse nõuetele. Hanke jätkamine praeguses situatsioonis tähendab seda, et kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine muutub õiguslikult ja ka faktiliselt võimatuks. On tõenäoline, et asjas ei pruugi õigusselgus saabuda ka pärast vaidluse lahendamist esimesest kohtuastmes ning lahendi jõustumine võib toimuda hilisemalt kui saabub pakkumuste esitamise tähtaeg.
13.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest tuleb vastustaja määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 24. aprilli 2020. a määruse resolutsiooni p 6 muutmata jätta.
14.Vastustaja on määruskaebust esitades tasunud riigilõivu 15 eurot (27. aprilli 2020. a maksekorraldus nr 5667). Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamisel. Seega tuleb määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastada selle tasunud Põlva Vallavalitsusele (HKMS § 104 lg 5 p 1, HKMS § 104 lg 8, RLS § 15 lg 1 p 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.