Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tanel Saar, Tiina Pappel 17.09.2020, Tartu 3-20-718 Plandent Eesti OÜ kaebus SA Tartu Ülikooli Kliinikum riigihanke „Hambaravikabinettide sisustus ja seadmed“ (viitenumber 220308) alusdokumentidele Tartu Halduskohtu 04.06.2020. a otsus Plandent Eesti OÜ apellatsioonkaebus ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum apellatsioonkaebus 12.08.2020 Kaebaja (vaidlustaja) Plandent Eesti OÜ Lepinguline esindaja v.adv. Kadri Matteus Vastustaja (hankija) SA Tartu Ülikooli Kliinikum Lepinguline esindaja v.adv. Karina Lõhmus-Ein
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Plandent Eesti OÜ apellatsioonkaebus osaliselt, TK p-s 2.3.9 patsienditooli põrandakinnitust puudutavas osas. Muus osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Rahuldada SA Tartu Ülikooli Kliinikum apellatsioonkaebus tervikuna.
3.Tühistada Tartu Halduskohtu otsuse punktid 1, 2, 4 ja 5.
4.Teha uus otsus, millega rahuldada Plandent Eesti OÜ kaebus osaliselt. Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 15. aprilli 2020. a otsus osas, millega jäeti Plandent Eesti OÜ vaidlustus riigihankes „Hambaravikabinettide sisustus ja seadmed“ (viitenumber 220308) alusdokumendi „Tehniline ettepanek“ punkti 2.3.9 peale patsienditooli põrandakinnitust puudutavas osas rahuldamata, samuti menetluskulude jaotust puudutavas osas. Kohustada SA-d Tartu Ülikooli Kliinikum viima riigihanke „Hambaravikabinettide sisustus ja seadmed“ (viitenumber 220308) alusdokumendi „Tehniline ettepanek“ punkt 2.3.9 osas, mille järgi peab patsienditool olema põrandakinnitusega, vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele.
5.Mõista SA-lt Tartu Ülikooli Kliinikum Plandent Eesti OÜ kasuks välja vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud summas 1595 eurot ning kohtumenetluses kantud menetluskulud summas 820 (kaheksasada kakskümmend) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti.
6.Mõista Plandent Eesti OÜ-lt SA Tartu Ülikooli Kliinikum kasuks välja kohtumenetluses kantud menetluskulud summas 3364 (kolm tuhat kolmsada kuuskümmend neli) eurot ja 8 (kaheksa) senti.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.09.2020 (HKMS § 278 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7.SA Tartu Ülikooli Kliinikum avaldas 27.02.2020 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Hambaravikabinettide sisustus ja seadmed“ (viitenumber 220308) hanketeate (HT) ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (RHAD), s.h RHAD Lisa 1 „Tehniline ettepanek“ (TK) ja hankedokumendid
(HD).
8.Plandent Eesti OÜ esitas 20.03.2020 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles ta taotles TK p-de 1.2, 2.1.4, 2.1.6, 2.1.10, 2.1.14, 2.2.1, 2.2.5, 2.3.8, 2.3.9 ja 2.4.1, HD p 2.1 ning HT osa II p 1.6 vastavusse viimist õigusaktidega ettenähtud nõuetega.
9.VAKO jättis 15.04.2020. a otsusega nr 39-20/220308 läbi vaatamata vaidlustuse TK p-dele 2.1.6 (osaliselt) ja 2.2.5, kuna vastustaja muutis eelnimetatud punkte. VAKO rahuldas vaidlustuse osaliselt ja kohustas vastustajat viima TK p-d 2.1.14 (osaliselt), 2.2.1, 2.3.8 ja 2.4.1 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. VAKO mõistis SA-lt TÜ Kliinikum Plandent Eesti OÜ kasuks välja lepingulise esindaja kulud 1002,27 eurot ja riigilõivu 407,27 eurot.
10.Plandent Eesti OÜ esitas 20.04.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 11.05.2020 ja 20.05.2020 täiendavad seisukohad. Kaebaja palus tühistada VAKO 15.04.2020. a otsus nr 39-20/220308 osas, millega jäeti kaebaja vaidlustus rahuldamata, ning kohustada vastustajat viima TK p-d 1.2, 2.1.4, 2.1.6, 2.1.10 ja 2.3.9 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Kaebaja põhjendused: 1) TK p-d 1.2, 2.1.4, 2.1.6, 2.1.10 ja 2.3.9 on vastuolus riigihangete seaduse (RHS) § 88 lg-ga 7 ning proportsionaalsuse (RHS § 3 p 1) ja võrdse kohtlemise põhimõttega (RHS § 3 p 2). Hankija seadis meditsiiniseadmele niivõrd üksikasjalikud nõuded, et välistatud on teised tooted peale A-dec 500. Hankija ei selgitanud usutavalt, et selline üksikasjalikkuse määr on eesmärkide saavutamiseks vajalik. Tingimused piiravad konkurentsi ebakohaselt ega vasta direktiivi 2014/24 art-te 18 ja 42 nõuetele. 2) E. Kardmaa arvamus kinnitab, et osad tingimustest on põhjendamatud ja piiravad põhjendamatult konkurentsi. E. Kardmaa on kaebajast sõltumatu ekspert. 3) Kaebaja toodete puhul süljekausimooduli liigutamiseks puudub vajadus. Parema- ja vasakukäelised arstid saavad seadet kasutada. 4) Kaebaja toodetel on automaatsed fiksaatorid, mis on mugavam ja kaasaegsem, kui hankija soovitud pidurite kasutamine. 5) Hankija märgitud funktsioonid on täidetavad ka suurema resolutsiooniga kaamera ja teiste LED-lampide arvuga. TK p 2.1.6 sõnastus ei võimalda pakkuda suurema resolutsiooniga kaamerat. 6) Ebaõige on VAKO järeldus, et TK p-s 2.1.10 sätestatud integreeritud pöörete lugeja tingimus turbiinil on hankijale kvaliteetse teenuse osutamiseks vajalik ning tingimus on objektiivselt põhjendatud RHS § 88 lg 7 mõttes. Täpselt sama eesmärki täidab kaebaja pakutaval tootel olev
kiirendav nurkotsik. Turbiin töötab õhuga, mis ei ole nii täpne, kui elektrilise mootoriga kiirendatav nurkotsik. Euroopas teostatakse preparatsiooni kiirendatava nurkotsikuga. 7) Hankija eesmärgiks peaks olema fikseeritud tooli nõue. Konkreetse kinnitusviisi kindlaksmääramine on liiga spetsiifiline. Kaebaja pakutavatel toolidel on põrandakinnitusega post, mille külge on kinnitatud patsienditool. Võbeluse probleem on tõendamata.
11.SA Tartu Ülikooli Kliinikum esitas 29.04.2020 vastuse ja 19.05.2020 täiendava seisukoha. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja põhjendused: 1) TK p-s 1.2 nõutud funktsioon on vajalik ja põhjendatud, sest hõlbustab tööd ja õpetamisprotsesse (s.h seadmete kasutamist parema- kui vasakukäeliste arstide poolt). 2) Mehaanilised pidurid väsivad ajaga ja nende fikseerimisvõime langeb ning eeldab reguleerimist ja hooldamist. TK p 2.1.4 tingimus ei ole ebaproportsionaalselt spetsiifiline. 3) Erinev valgustus võimaldab näha erinevaid kudesid ja saada parema kvaliteediga pilti, seega on kasutatavate LED lampide arv ja värvus oluline. Toolile on lubatud paigutada teiste tootjate kaameraid. Pakkuda võib ka kõrgema kaamera resolutsiooniga ja rohkemate lampide arvuga tooteid. 4) TK p 2.1.10 tingimused ei ole ebamõistlikult spetsiifilised. Kaebaja tootega ei ole võimalik saavutada täpsust, millele hangitavad seadmed peavad vastama. 5) Põrandakinnitus on stabiilsem ja püsivam, kui postkinnitus. 6) E. Kardmaa arvamus ei ole sõltumatu eksperdi arvamus.
12.Tartu Halduskohus rahuldas 04.06.2020. a otsusega Plandent Eesti OÜ kaebuse osaliselt ja kohustas SA Tartu Ülikooli Kliinikum viima TK p-d 2.1.4 ja 2.1.10 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega; tühistas VAKO 15.04.2020. a otsuse osas, millega jäeti Plandent Eesti OÜ vaidlustus TK p-de 2.1.4 ja 2.1.10 peale rahuldamata, samuti tühistas otsuse menetluskulude jaotust puudutavas osas; muus osas jättis kaebuse rahuldamata ning VAKO 15.04.2020. a otsuse muutmata; mõistis SA-lt Tartu Ülikooli Kliinikum Plandent Eesti OÜ kasuks välja vaidlustusmenetluses kantud menetluskulu 2215 eurot ja kohtumenetluses kantud menetluskulu 1544,42 eurot; mõistis Plandent Eesti OÜ-lt SA Tartu Ülikooli Kliinikum kasuks välja kohtumenetluses kantud menetluskulu 547,20 eurot. Otsuse põhjendused: 1) Kohus käsitles E. Kardmaa arvamust kaebaja selgitusena TK punktide põhjendatuse kohta. 2) Hankijal on õigus lähtuda oma vajadustest. Kaebaja ei saa nõuda, et hankija lähtuks asja soetamisel just pakkujale meelepärastest tingimustest. 3) Tööprotsessi hõlbustamise eesmärgil on arusaadav, miks hankija eelistab liigutatava süljekausimooduliga toodet. Tulenevalt õppetöö läbiviimisest hankija hambaravikabinettides esineb eelduslikult mooduli liigutamise vajadust tavapärasest enamatel juhtudel. Asjaolu, et osa vastustaja märgitud toodetest müüb Eestis sama äriühing, kes müüb ka toodet A-dec 500, ei oma tingimuse põhjendatuse kontekstis tähtsust. Hankel ei pruugi osaleda üksnes Eesti pakkujad. TK p 1.2 on RHS § 88 lg-ga 7 kooskõlas ja õiguspärane. 4) Määrav ei ole, et pneumaatilised või elektrilised pidurid on väidetavalt tehnoloogiliselt uuemad lahendused, kuna eesmärgiks on vältida töölaua paigast liikumist. Esitatud materjal ei võimalda asuda seisukohale, et vastustaja soovitud lahendus tagaks märkimisväärselt parema töölaua fikseerimise ja kasutusmugavuse. Pneumaatiliste või elektriliste pidurite kasutamise tingimus piirab liigselt konkurentsi ega võimalda pakkuda vähemalt samaväärselt töölaua fikseerimist tagavaid tooteid. Seetõttu TK p 2.1.4 ei ole kooskõlas RHS § 88 lg-ga 7. 5) Ei ole alust pidada 7 LED-lambi nõuet sedavõrd spetsiifiliseks, et see takistaks põhjendamatult konkurentsi. Ei saa pidada resolutsiooni 752×582 ülemäära spetsiifiliseks või konkurentsi ebaobjektiivselt kahjustavaks. Vastustaja kinnitas kohtumenetluses, et pakkujad võivad pakkuda ka kõrgema resolutsiooniga kaameraid ja rohkemate lampidega tooteid. TK p 2.1.6 on RHS § 88 lg-ga 7 kooskõlas ja kaebaja õigusi ei riku.
6) Määravat tähtsust ei oma, kas preparatsioonide tegemisel on mõistlikum kasutada turbiini või kiirendavat nurgaotsikut, sest see ei seondu otseselt integreeritud pöörete lugeja tingimuse vajadusega. Materjalide põhjal ei saa väita, et teised pöörete reguleerimise süsteemid võrrelduna konstantsete turbiinipöörete hoidmise süsteemiga oleksid märkimisväärselt madalama kvaliteediga. Paljasõnaline on vastustaja selgitus, et maksimumpöörete protsendiline väärtus ei taga vajalikku täpsust. Sedavõrd spetsiifiline tingimus ei ole objektiivselt põhjendatud ja pärsib ebaproportsionaalselt konkurentsi. Ei ole veendumust, et p-s 2.1.10 sätestatud integreeritud pöörete lugeja tingimus ei vii A-dec 500 kaudse eelistamiseni. Tingimus ei ole objektiivselt põhjendatud ja pärsib konkurentsi ega ole RHS § 88 lg-ga 7 kooskõlas. 7) Põrandale kinnituv patsienditool on lähtuvalt kinnituspinna stabiilsusest paremini fikseeritud, kui postkinnitusega patsienditool. Postkinnitusega toodete välistamisel on konkurentsi piirav toime, kuid vastustaja põhjendused tingimuse vajalikkuse kohta on veenvad ja arusaadavad. TK p 2.3.9 on objektiivselt põhjendatud ega piira konkurentsi määral, et läheks RHS § 88 lg-ga 7 vastuollu. 8) Kohtul ei ole teavet kõigi maailmas toodetavate hambaravitoolide ja seadmete kohta, et nõustuda kaebaja väitega, et üksnes toode A-dec 500 vastab kõikidele tingimustele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13.Plandent Eesti OÜ esitas 15.06.2020 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 04.06.2020. a otsus osas, milles jäeti rahuldamata tema taotlus kohustada vastustajat viima TK p-d 1.2 ja 2.3.9 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele ning teha tühistatud osas uus otsus, millega kaebus rahuldada ja kohustada vastustajat viima TK p-d 1.2 ja 2.3.9 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Kaebaja palub jätta vastustaja kanda menetluskulud, s.h apellatsiooniastmes kantud. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) TK p-s 1.2 toodud üksikasjalikkuse määr ei ole vajalik, kuna hankija vajadusi on võimalik rahuldada seadmetega, mille puhul süljekauss ei ole liigutatav mõlemale poole patsienditooli. Hankija ei ole toonud välja ühtki seadet peale A-dec 500, mis vastaks hankija seatud tehnilisele kirjeldusele kogumis. 2) Plandent Eesti OÜ poolt pakutava seadme Planmeca Sovereign classic (SC) kasutamisvõimalust nii parema- kui ka vasakukäeliste arstide poolt on jaatanud VAKO (15.04.2020. a otsuse p 9.1.2). Vastustaja ei ole sellele vastu vaielnud. Seejuures võtab SC ümberseadistamine aega sisuliselt 1 sekundi (joonised 02.04.2020. a seisukoha p 1.7.2-1.7.3). 3) Süljekausimoodul on ebavajalik ja põhjendamatu nõue. Kaasaegne hambaravikabinet ei tohiks seda sisaldada. Süljekausimooduli funktsiooni asendab imusüsteem, mis on nõutav TK p 2.2.3 alusel. Kui sülekausimooduli nõue õigusvastaseks tunnistada, saaks pakkuja pakkuda seadet i3, mis on põrandakinnitusega. 4) Kaebaja esitas E. Kardmaa kirjaliku seisukoha, kes selgitas, et mõlemad lahendused (tool on põrandakinnitusega (nt A-dec 500) või kui seade kinnitub põrandale ja patsienditool kinnitub seadme külge (nt SC) on stabiilsed. Seetõttu on kohtu seisukoht hankija väidetavate veenvate argumentide osas ebaõige. 5) E. Kardmaa arvamus on dokumentaalne tõend tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg 2 mõttes. Kohus rikkus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg-t 1 ja § 165 lg 1 p-i 1. Kohus ei hinnanud otsuses E. Kardmaa arvamuses esitatud seisukohti ega selgitanud, miks ta peab hankija selgitusi veenvamaks spetsialisti selgitustest.
14.SA Tartu Ülikooli Kliinikum esitas 15.06.2020 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 04.06.2020. a otsus osas, millega kohus rahuldas kaebuse osaliselt ja kohustas viima TK p-d 2.1.4 ja 2.1.10 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega ning tühistas VAKO 15.04.2020. a otsuse osas, millega jäeti Plandent Eesti OÜ vaidlustus TK
p-de 2.1.4 ja 2.1.10 peale rahuldamata ja menetluskulude jaotust puudutavas osas. Vastustaja palub teha uue otsuse, millega jätta Plandent Eesti OÜ kaebus rahuldamata ja menetluskulud jätta Plandent Eesti OÜ kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus kohaldas RHS § 88 lg-t 7 ebaõigesti, leides, et TK p-d 2.1.4 ja 2.1.10 ei ole sellega kooskõlas. TK p-des 2.1.4 ja 2.1.10 esitatud nõuded on objektiivselt põhjendatud ja tagavad ettevõtjatele võrdsed võimalused pakkumuste esitamiseks. 2) Automaatsete fiksaatoritega töölaud ei ole samaväärne pneumaatiliste või elektriliste piduritega töölauaga. Automaatsed fiksaatorid eeldavad pidevat tehnikupoolset manuaalset reguleerimist, sest aja jooksul fiksaator lõdveneb, töölaud ei fikseeru stabiilselt. Pneumaatiliste ja elektriliste piduritega töölaua puhul ei ole selliseid probleeme esinenud. 3) Kaebaja pakutavat seadet on võimalik kasutada eri kiirustel, kuid tagada ei ole võimalik sellist pöörete täpsust ja puuri kiiruse stabiilsust, kui on võimalik vastustaja soovitud lahenduse puhul. Mida täpsemini on võimalik pöörete arvu kindlaks määrata, muuta ja puuri stabiilset kiirust tagada, seda parem on teostatava protseduuri tulemus ja seda pikem on puuri eluiga. Lisaks on turbiinotsik mikromootorist 4-5 korda kergem. Kergem puuriotsik väsitab vähem arsti kätt ja on ergonoomilisem. Samuti ei koormata üle turbiiniotsiku rootori laagreid, mistõttu need kestavad kauem ning on kuluefektiivsemad.
15.Plandent Eesti OÜ esitas 29.06.2020 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta SA Tartu Ülikooli Kliinikum apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus edasi kaevatud osas muutmata. Plandent Eesti OÜ soovib kohtuistungil vaadata videosid, mis esitati 11.05.2020. a seisukoha lisadena. Vastuse põhjendused: 1) Kõik pidurdussüsteemid on samaväärsed. Töölaua pidurid on vajalikud, et arsti töömoodul ei käiks üles-alla. Pidurite eesmärk ei ole hoida ära, et ekraani peale vajutades arsti moodul eest ära ei sõidaks. 2) Integreeritud pöörete lugeja on vajalik vaid A-dec 500-le. Kaebaja pakutavatel toodetel on elektrimootor, mis on sama täpne ja stabiilne, nagu integreeritud pöörete lugejaga turbiinmootor. Hankija nõutav eesmärk on täidetav teise tehnoloogiaga. Puuridel ei ole pikka eluiga, need on sisuliselt ühekordsed ehk neid saab kasutada vaid paari patsiendi peal. Puuride seisukohast ei ole vahet, kas seadmel on kiirendav nurkotsik või turbiin, sest mõlemasse läheb sisse sama puur. Vastustaja ei ole vastanud kaebaja seisukohale seoses COVID-19 mõjudega hambaraviteenuse osutamisel (kõrgendatud hügieeninõuded ja võimalikult vähese aerosooli teke). Tõele ei vasta, et turbiinotsik on mikromootorist 4-5 korda kergem. Turbiin koos kiirliitjaga (TG-98L ja RQ-24) kaalub 56 g ja nurkotsik WG-56LT kaalub 73 g.
16.SA Tartu Ülikooli Kliinikum esitas 06.07.2020 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta Plandent Eesti OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Hankija on planeerinud süljekausi võimalust proteesimise ja ortodontia kabinettidesse, kus teatud protseduuride (nt jäljendite võtmine) järgselt on suu loputamine vajalik. Sülje eemaldamine imuotsikuga ei ole piisav. Puudub alus eeldada, et süljekausi kasutamise korral ei suuda hankija tagada vajalikku hügieeni. Ükski juhend ei keela süljekausi kasutamist. Kaebaja ei ole tõendanud seadmete Planmeca Compact 13 või SC laialdast kasutamist. 2) Kaebaja pakutav lahendus ja TK p-s 2.3.9 kirjeldatud lahendus ei paku hankijale sarnaseid kasutusfunktsioone ja -mugavusi. Tehnilise kirjelduse koostamisel võib hankija arvestada kasutusmugavuse kriteeriumiga. Põrandakinnitus on stabiilsem ja püsivam kui postkinnitus. 3) E. Kardmaa arvamust ei saa käsitleda eriteadmistega isiku arvamusena TsMS § 272 lg 2 tähenduses. E. Kardmaa on hambaraviseadmete tehnik. E. Kardmaa lähtub kolmandatelt isikutelt kuuldust. Tema arvamusest ei nähtu, kelle tagasisidele ta on tuginenud. E. Kardmaal puudub pädevus hinnata, kas tegemist on objektiivselt põhjendamatute ja põhjendamatult konkurentsi piiravate tingimustega või mitte, sest see on õiguslik küsimus. E. Kardmaa arvamus ei ole erapooletu isiku arvamus, sest tegemist on kaebajaga koostööd tegeva isikuga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Ringkonnakohus leiab, et Plandent Eesti OÜ apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum apellatsioonkaebus tervikuna.
18.Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled jätkuvalt riigihanke alusdokumentide (RHAD) Lisa 1 „Tehniline ettepanek“ (TK) p-de 1.2, 2.1.4, 2.1.10 ja 2.3.9 kooskõla üle RHS § 88 lõikega 7. Neist TK p-de 2.1.4 ja 2.1.10 puhul tuvastas halduskohus vastuolu eelviidatud sättega, p-de 1.2 ja 2.3.9 puhul halduskohus vastuolu ei leidnud.
19.RHS § 88 lg 7 sätestab, et tehniline kirjeldus peab tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Plandent Eesti OÜ on leidnud, et maailmas eksisteerib vaid üks hambaraviseade, mis vastaks kõigile TK-s seatud detailsetele ja nüansirohketele tingimustele ning selleks on konkureeriva pakkuja müüdav A-Dec 500. Ühelgi teisel Eestis tegutseval edasimüüjal ei ole võimalik pakkuda hambaraviseadet, mis oleks kooskõlas kõigi TK-s nimetatud nõuetega. Seega tuleb kontrollida, kas TK p-des 1.2, 2.1.4, 2.1.10 ja 2.3.9 esitatud nõuded on objektiivselt mõistlikult põhjendatud või loovad detailsusega eelise konkreetsele pakkujale ning takistavad seetõttu ettevõtjate vahelist vaba konkurentsi. Ringkonnakohus sisustab esmalt hanketingimustes tehnilisele kirjeldusele toodud põhimõtted (I), võtab seejärel seisukoha E. Kardmaa arvamuse osas (II), hindab TK-s toodud nõuete kooskõla RHS § 88 lõikega 7 (III) ning lahendab viimaks apellatsioonkaebuse taotlused ja jaotab menetluskulud (IV).
I
20.Esmalt märgib ringkonnakohus, et hanketingimused peavad olema sõnastatud viisil, mis võimaldab kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel mõista nende täpset ulatust ja seega neist ühtemoodi aru saada (nt Euroopa Kohtu 10.05.2012 otsus kohtuasjas C-368/10: komisjon vs. Madalmaad, p 88). Tehniline kirjeldus on hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades hankija kehtestatud asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu (RHS § 87 lg 1 p 1). Tehnilises kirjelduses asjadele esitatud nõuete määratlus peab olema nii selge, täpne ja täielik, et see võimaldab pakkujatel leida nõuetele vastav lahendus, samuti tuleb esitada miinimumnõuded, millele asjad, teenused või ehitustööd peavad vastama, et pakkumus oleks vastav1. Tehnilise kirjelduse koostamine on vajalik selleks, et potentsiaalne pakkuja oskaks hinnata, kas tal on võimalik pakkuda hankijale sellist asja, teenust või ehitustööd, mida hankija soovib ning kalkuleerida pakkumuse maksumus. Tehnilise kirjelduse juures on oluline, et see tugineks objektiivsetele kriteeriumidele, mis on hankija jaoks just konkreetse hankelepingu täitmise juures olulised. /.../ Samuti on oluline järgida nõuet, et tehniline kirjeldus tagaks kõigile pakkujatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tekitaks objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile2.
21.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 2014/24 26. veebruarist 2014 riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta3 art 42 lõike 2 järgi peab tehniline RHS eelnõu seletuskiri (450 SE). Minumets, D., Kulm, P. „Riigihangete õigus“ 2014, lk 208-209.
kirjeldus võimaldama kõigile ettevõtjatele võrdse juurdepääsu hankemenetlusele ega tohi tekitada põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Konkurentsi peetakse kunstlikult piiratuks, kui riigihanget kavandatakse kavatsusega teatavaid ettevõtjaid sobimatul viisil soodustada või ebasoodsasse olukorda panna (direktiivi art 18 lg 1 teine lõik). Avaliku sektori hankijate koostatud tehnilised kirjeldused peavad võimaldama riigihangete avatust konkurentsile ja jätkusuutlikkusega seotud eesmärkide saavutamist. Seepärast peaks olema võimalik esitada pakkumusi, mis põhinevad mitmesugustel tehnilistel lahendustel, standarditel ja turul kasutuses olevatel tehnilistel kirjeldustel. /.../ Seega tuleks tehnilised kirjeldused koostada nii, et need ei vähendaks kunstlikult konkurentsi teatavat ettevõtjat soosivate nõuetega, kirjeldades vastava ettevõtja poolt tavapäraselt pakutavate asjade, teenuste või ehitustööde põhiomadusi. Kõige paremini aitab seda eesmärki saavutada see, kui tehnilise kirjelduse koostamisel lähtutakse funktsionaalsetest nõuetest ja kasutusomadustest. Funktsionaalsed ja kasutusomadustega seotud nõuded on samuti sobilikud vahendid innovatsiooni soodustamiseks riigihangetes ja neid peaks kasutama võimalikult ulatuslikult (direktiivi 2014/24 põhjendus 74). Kohtupraktikas on leitud, et mida üksikasjalikum on tehniline kirjeldus, seda suurem on oht, et teatava tootja tooteid on eelistatud. Seetõttu peab tehnilise kirjelduse üksikasjalikkuse määr järgima proportsionaalsuse põhimõtet, mis konkreetselt eeldab selle kontrollimist, kas selline üksikasjalikkuse määr on soovitatavate eesmärkide saavutamiseks vajalik (Euroopa Kohtu otsus 25.10.2018 kohtuasjas C-413/17: „Roche Lietuva“ UAB vs Kauno Dainavos poliklinika VšĮ, p-d 37, 41).
22.Pakkujatele riigihankes võrdsete tingimuste loomist ei saa samas käsitleda hankija kohustusena koostada tehniline kirjeldus nii, et pakkumust oleks võimalik teha kõikidel seda soovivatel isikutel. Isikute võrdne kohtlemine riigihankel ei tähenda, et hankija peaks määratlema hanke objekti ning koostama tehnilise kirjelduse viisil, et pakkumuse saaks esitada võimalikult suur hulk pakkujaid. Hankedokumentide koostamisel peab hankija lähtuma oma vajadustest. Hankija kohustus mitte teha põhjendamatuid takistusi konkurentsile ning kasutada ära olemasolevat konkurentsi, ei tähenda, et hankija oleks kohustatud tehnilises kirjelduses arvestama kõikide hankemenetluses osalemisest huvitatud isikute võimaluste ning huvidega ning sel viisil ise täiendavat konkurentsi looma. Asjaolu, et ainult vähesed ettevõtjad suudavad hankelepingu sõlmimise tingimusi täita, ei ole iseenesest pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine. Kuna hankelepingu eseme määratlemine on hankija vabadus, ei ole pakkujatel õigust vaidlustada tehnilises kirjelduses esitatud lahenduse otstarbekust. Hankija on kohustatud vältima põhjendamatuid piiranguid konkurentsile, mis ei ole tema tegelikest põhjendatud vajadustest lähtuvalt vajalikud. RHS-st tulenevalt ei ole alust kohustada hankijat tellima asju või teenuseid, mis oma omadustelt hankija vajadusi ei rahulda, kuid hankija peab olema võimeline kehtestatud nõuete ja piirangute vajadust põhjendama. Kohustus järgida riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ei saa tuua kaasa kohustust hankida eset, mis hankija vajadusi ei rahulda, mis ei ühildu juba olemasoleva tehnilise lahendusega või mille hankimine tingiks vältimatute kulutuste tegemise, mida muu tehnilise lahenduse puhul teha ei tuleks4.
23.Pakkujal ei ole subjektiivset õigust nõuda tehnilise kirjelduse kirjeldamist mingil talle sobival viisil olukorras, kus hankija arvates sobivam, selgem ja ilmselt otstarbekam tehnilise kirjelduse tingimus on proportsionaalne RHS § 88 lg 7 tähenduses. Oluline on, et kõne all olev tingimus oleks põhjendatud ning tagaks hankijale vajaliku ja soovitud tulemuse hankija enda (mitte pakkuja) arvates (TlnRK 28.04.2020. a otsus asjas nr 3-20-157, p 14). Põhjendamatuid takistusi ei ole RHS § 33 lg 8 (kehtiva RHS § 88 lg 7) mõistes tehtud konkurentsile ka siis, kui huvi korral võinuks konkursil osaleda vähemalt kaks ettevõtet (TrtRK 20.03.2012. a otsus asjas nr 3-11-1300, p 14).
Minumets, D., Kulm, P. „Riigihangete õigus“ 2014, lk 211-212.
II
24.Halduskohus asus otsuses seisukohale, et kaebaja poolt esitatud tehnik E. Kardmaa arvamus konkreetsete TK punktide objektiivse põhjendatuse ja konkurentsi piiramise kohta ei ole ekspertarvamus HKMS § 56 lg 2 ja TsMS § 293 mõttes, sest tegemist on sisuliselt õiguslike hinnangutega siseriikliku riigihanke alusdokumendi kohta, millele ekspert vastata ei saa. Ka ei ole kohus ekspertiisi määranud ja arvamus ei vasta ekspertarvamuse sisu nõuetele. Halduskohus leidis, et E. Kardmaa arvamust ei saa käsitleda sõltumatu eksperdi arvamusena ka seetõttu, et isik on vähemalt osaliselt läbi kaebaja toodete hooldamise kaebajaga seotud. Samas ei olnud halduskohtul alust kahelda kaebaja seisukohas, et isik ei ole otseselt vaidluse tulemusest huvitatud ning kohus käsitles E. Kardmaa arvamust seetõttu kaebaja selgitusena konkreetsete TK punktide põhjendatuse kohta.
25.Ringkonnakohus märgib, et ka juhul, kui halduskohus kohtuasjas ekspertiisi ei määra, on tal võimalik hinnata talle esitatud eriteadmistega isiku arvamust dokumentaalse tõendina (TsMS § 293 lg 2). Hambaraviseadmete tehnik on ringkonnakohtu hinnangul vaieldamatult isik, kellel peavad olema eriteadmised hambaraviseadmete funktsionaalsuse, tehniliste omaduste jms kohta. Seetõttu võib teda vastavas osas käsitleda eriteadmistega isikuna. Ka ei ole halduskohus E. Kardmaa arvamust kaebaja toodete hooldamise tõttu ebausaldusväärseks pidanud ning seda seisukohta jagab ka ringkonnakohus. Asjaolu, et arvamus põhineb suures osas E. Kardmaa isiklikul kokkupuutel oma klientide ja konkreetsete hambaraviseadetega, ei muuda arvamust samuti kõlbmatuks. Kohtupraktikas on leitud, et asjatundja arvamus põhineb tihti subjektiivsetel hinnangutel ja prognoosidel ning metoodika puudumine ei anna veel alust pidada arvamust tõendina kõlbmatuks (RKTsK 30.09.2015. a otsus asjas nr 3-2-1-100-15, p 29). Samas nõustub ringkonnakohus halduskohtuga selles, et E. Kardmaa seisukohad, mille kohaselt piiravad TK vaidlusalused nõuded konkurentsi, sisaldavad endas õiguslikke hinnanguid, on esitatud seega pädevust ületades ning neid ei saa seetõttu kohtuasja lahendamisel arvestada. Ringkonnakohus peab võimalikuks arvestada E. Kardmaa kui asjatundja seisukohaga süljekaussi, konstantsete turbiinipöörete hoidmise süsteemi ning patsienditooli ja seadme kinnitust puudutavas osas ilma E. Kardmaa poolsete lõppjäreldusteta (tl 160-160p). III
26.TK punktis 1 on ära toodud „Hambaravitöökohale esitatavad nõuded“. TK p 1.2 näeb ette: „[h]ambaraviseadet peab olema võimalik kasutada nii parema- kui ka vasakukäelistel arstidel, ilma seadet ümber monteerimata. Süljekausi-, patsiendivalgusti- ja arsti töölaua moodulit peab saama liigutada mõlemale poole patsiendi tooli.“ Halduskohus p 1.2 vastuolu RHS § 88 lõikega 7 ei leidnud. Vastustaja on põhjendanud nõuet sellega, et seadet peaksid saama kasutada nii parema- kui vasakukäelised arstid ilma seda ümber monteerimata ning asjaoluga, et Kliinikumis kasutavad eri kabinettide seadmeid väga erinevad arstid, toimub pidev rotatsioon eri kabinettide vahel ning seadmeid kasutavad ka pidevalt vahetuvad üliõpilased ja residendid.
27.Kaebaja arvates ei ole TK p-s 1.2 toodud üksikasjalikkuse määr vajalik, kuna hankija eesmärki silmas pidades on võimalik hankija vajadusi rahuldada ka seadmetega, mille puhul pole süljekauss liigutatav mõlemale poole patsienditooli. Samuti ei ole süljekausimoodul COVID-19 epideemia valguses üldse mõeldav ega aktsepteeritav lahendus, kuna seda ei saa hõlpsasti puhastada ega desinfitseerida. Sülg eemaldatakse patsiendi suust imuotsikuga, mis on ühekordne ning imusüsteem on niikuinii TK p 2.2.3 alusel nõutav. Kokkuvõtlikult leiab kaebaja, et kuna süljekausimoodul on ebahügieeniline ja ebavajalik, on TK p 1.2 vastuolus nii
RHS § 88 lg-ga 7 kui ka RHS § 3 p-dega 1 (proportsionaalsus), 2 (võrdne kohtlemine) ja 5 (rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine).
28.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse (p 13) põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Vastustaja on kohtumenetluses läbivalt selgitanud, et ta on planeerinud süljekausi võimalust proteesimise ja ortodontia kabinettidesse, kus teatud protseduuride (nt jäljendite võtmine) järgselt on suu loputamine vajalik ning sülje eemaldamine imuotsikuga ei ole piisav. Kaebaja ei ole otseselt sellele väitele vastu vaielnud, kuid on istungil leidnud, et tulevikus kasutavad proteesiarstid digitaalset jäljendit (istungi protokoll, 02:07:31). Ringkonnakohus möönab, et nii võib see küll tulevikus olla, kuid kuna hambaraviseadmed võetakse käiku lähemal ajal, ei saa asuda seisukohale, et vastustajal seepärast vajadus süljekausi järele täiesti puudub.
29.Kaebaja leiab, et süljekausi kasutamine ei ole hügieeniline, eriti COVID-19 nakkusriski tingimustes. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja poolt viidatud Soome Töötervishoiu Ameti juhend ei ole Eestis hambaraviteenuse osutajate jaoks siduv, mistõttu on sellele viitamine asjakohatu. Eesti Hambaarstide Liidu „Soovituslik juhis hambaravi plaanilise vastuvõtu korraldamiseks COVID-19 nakkusriski tingimustes“ ei keela süljekausi kasutamist. Lisaks kasutatakse hankega ostetavaid seadmeid eelduslikult ka pärast COVID-19 nakkusriski taandumist. Asjakohane ei ole ka E. Kardmaa seisukoht, mille kohaselt on süljekausi olulisus aastatega vähenenud ja noorema generatsiooni arstid eelistavad seda mitte tellida. Kuna hankelepingu eseme määratlemine on hankija õigus, ei saa E. Kardmaa isiklikud kogemused hankija vajadusi ja hankeotsuseid mõjutada.
30.Olles tutvunud kaebaja poolt halduskohtule esitatud videotega süljekausimooduli kohta, nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga selles, et kuigi süljekaussi kasutab peamiselt patsient, võib selle statsionaarsuse korral vajalik olla liigutada nii arstimoodulit, ning nagu videos selgitati, kui ka assistendi moodulit. Ühtlasi võib statsionaarne süljekausimoodul olenemata selle liigutamisest muuta arstil töö tegemise ebamugavamaks, isegi raskeks. Asjaolu, et vastustaja hambaravikabinette kasutavad väga erinevad arstid, sh vasakukäelised arstid, toimub arstide pidev rotatsioon eri kabinettide vahel ning üliõpilased ja residendid vahetuvad, on kaalukas põhjendus, nõustumaks halduskohtuga selles, et tööprotsessi hõlbustamise eesmärgil on liigutatava süljekausimooduliga toote eelistamine põhjendatud ning tagab hankijale vajaliku ja sobiva tulemuse. Kaebaja on käesoleval juhul vaidlustanud TK-s esitatud lahenduse otstarbekust. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga TK p-s 1.2 toodud nõude osas.
31.TK punktis 2 „Hambaraviseadmete komplektid“ on alajaotus 2.1 „Arsti töömoodul“. TK p 2.1.4 näeb ette: „[a]rsti töölaual peavad olema kolmes suunas liikumist fikseerivad pneumaatilised või elektrilised pidurid, vältimaks töölaua paigast liikumist“. Halduskohus tuvastas TK p 2.1.4 vastuolu RHS § 88 lõikega 7 põhjendusega, et vastustaja ei suutnud veenvalt põhjendada, et pneumaatilisi või elektrilisi pidureid kasutavad lahendused on eesmärgi saavutamiseks efektiivsemad kui alternatiivsed automaatsete fiksaatoritega tooted. Vastustaja on põhjendanud nõuet sellega, et tänapäeva hambaravis on kasvavas tendentsis hulk teenuseid, mis vajavad lisavalgustuse-, luupide- ja mikroskoopide kasutamist, mille puhul on äärmiselt oluline töölaua jäik stabiilsus. Pneumaatiline ja elektriline pidur hoiab töölaua kindlalt paigal, kuid vastustaja varasem kogemus mehaaniliste fiksaatoritega kinnitab, et toimub siiski libisemine. Ka vajab mehaaniline fikseerimine tehniku poolt reguleerimist ja hooldamist. Mehaanilised pidurid väsivad ajaga ja nende fikseerimisvõime langeb. Muutuste tõttu fiksaatori funktsioneerimises ei fikseeru töölaud stabiilselt. Alguses on töölaua liigutamine liiga raske ja
hiljem, kui fiksaator on lõdvenenud, liigub töölaud selle puutenuppe vajutades eest ära. Kaebaja on kohtumenetluse käigus selgitanud, et pneumaatilised või elektrilised pidurid ei ole vajalikud, kui töölaua paigast liikumist on võimalik teistmoodi pidurdada. Töölaua pidurid on vajalikud selle jaoks, et arsti töömoodul ei käiks üles-alla. Pidurite eesmärk ei ole hoida ära, et ekraani peale vajutades arsti moodul eest ära ei sõidaks.
32.Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtu otsus tuleb TK p 2.1.4 osas tühistada. Ringkonnakohus ei nõustu esmalt halduskohtuga selles, nagu oleks hankija soovitud lahenduste kasutamine pidurite aktiveerimisel kaebaja pakutud lahendusest vähem efektiivne, kuna eeldaks arsti aktiivsemat tegevust. Nii selgitab vastustaja apellatsioonkaebuses, et sensoritega käepideme puhul piisab arstilaua liigutamiseks sellest, et asetada käsi käepidemele ja lükata laud sobivasse asendisse. Käe käepidemelt äravõtmisel jääb laud asendisse, millesse see lükati. Seega ei vaja töölaua asendi fikseerimine olulist arsti poolset pingutust või aktiivsust. Tutvudes kaebaja videoga arsti töömooduli mehaanilise fikseerimise kohta, võib väita sama. Siiski nähtub videost, et erinevalt kaebaja väitest, eeldab töömooduli mehaaniline fikseerimine nupule vajutamist. Siiski ei ole see toodete omavahelises võrdluses sedavõrd keerukas, et väita, nagu poleks tooted võrdselt kergesti rakendatavad.
33.Pneumaatiliste ja elektriliste pidurite eelis mehaaniliste pidurite ees tuleb ringkonnakohtu hinnangul siiski esile seoses nende suurema funktsionaalsuse ja kasutajamugavusega. Kaebaja arvates on töölaua pidurid vajalikud eelkõige töölaua fikseerimiseks vertikaaltasapinnal (et töömoodul ei käiks üles-alla) ning nende eesmärgiks ei ole hoida ära, et ekraani peale vajutades arsti moodul eest ära ei sõidaks. Eeltoodust tulenevalt järeldab ringkonnakohus, et kaebaja pakutud mehaanilised pidurid ei aita tagada töölaua fikseerumist horisontaaltasapinnal. Vastustaja on pidanud aga oluliseks nimelt seda, et töölaud puutenuppudele vajutades eest ära ei sõidaks. Ringkonnakohus peab horisontaaltasandil fikseeritava töölaua funktsionaalsust nii kasutusmugavuse kui efektiivsuse eesmärgil oluliseks. Lisaks eeldab töölaua mehaaniline fikseerimine vastustaja kogemuse põhjal tehniku poolset pidurisüsteemi eelnevat reguleerimist ega taga püsivat stabiilsust, kuna aja jooksul fiksaatorid lõdvenevad. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja põhjendus mõjuv. Ringkonnakohus leiab, et TK koostamisel on hankija õigustatud tuginema ka oma varasemale kogemusele erinevate toodete kasutamisel ning kui kogemuse kirjeldus on piisavalt veenev, ei pea koguma selle kohta eraldi tõendusmaterjali. Seega võib järeldada, et pneumaatilised ja elektrilised pidurid on vastustaja kogemuse kohaselt ajas töökindlamad ning kokkuvõttes praktilisemad ja mugavamad, kuna ei eelda tehniku poolset seadistamist ning aitavad fikseerida töölauda ka horisontaaltasapinnal. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et tegemist on asjakohase põhjendusega TK p 2.1.4 nõude koostamisel. Kuna TK p 2.1.4 võimaldab pakkuda vähemalt kahte erinevat liiki pidureid – nii pneumaatilisi kui elektrilisi, ei saa väita, et TK p 2.1.4 looks pakkujatele põhjendamatuid konkurentsipiiranguid. Halduskohtu otsus tuleb vastavas osas tühistada.
34.TK p 2.1.10 näeb ette: „[v]asakult kuues instrument: turbiinimoodul ja 2 (kaks) LED-valgusega turbiiniotsikut koos 1 (ühe) kiirliitega; turbiini pöördeid peab olema võimalik muuta juhtpuldilt elektrooniliselt 100000-350000 rpm/m, et tagada preparatsioonide ajal ühtlane stabiilne kiirus, turbiinil peab olema integreeritud pöörete lugeja, mis annab tagasisidet hambaravitooli kontrollplokki, mis vajadusel korrigeerib turbiinile tulevat õhu kogust.“ Vastustaja põhjendas vaidemenetluse käigus nõuet sellega, et standardturbiiniga ei ole võimalik määrata täpselt pöörete arvu, vaid võimalik on määrata üksnes vahemik. Puuri töö efektiivsus sõltub pöörete arvu seadistamisest, et tagada preparatsioonide ajal stabiilne kiirus. Tingimus võimaldab saavutada paremat instrumentide kasutust ja kõrgetasemelisemat (sh valutumat) teenuse osutamist. Üksnes pöörete muutmisprotsendi määramine ei võimalda saavutada piisavat täpsust, vahemik on liiga suur. Halduskohus tuvastas TK p 2.1.10 vastuolu RHS § 88
lõikega 7 põhjendusega, et sedavõrd spetsiifiline tingimus ei ole objektiivselt põhjendatud ja pärsib ebaproportsionaalselt konkurentsi. Halduskohtu arvates on vastustaja selgitus, mille kohaselt ei taga maksimumpöörete protsendiline väärtus vajalikku täpsust, paljasõnaline. Halduskohus nõustus kaebaja seisukohaga selles, et sedavõrd spetsiifiline tingimus võib viia kaebaja konkurendi toote A-dec 500 kaudse eelistamiseni.
35.Vastustaja apellatsioonkaebuse kohaselt ei saa turbiini pöörete arvu täpselt kindlaks määramata töötlemist nõudvat hamba piirkonda sama efektiivselt töödelda kui turbiini pöörete absoluutarvu täpse määramise võimaluse korral. Mida täpsemini on võimalik pöörete arvu kindlaks teha (määrata), muuta ja puuri stabiilset kiirust tagada, seda parem on teostatava protseduuri tulemus ja seda pikem on puuri eluiga ning väiksemad kulutused hankijale. Integreeritud pöörete lugeja tagab kindlaksmääratud pöörete arvu ka siis, kui puuri kokkupuutel takistusega koormus suureneb. Kaebaja lahenduse puhul määratakse juhtpuldiga kindlaks turbiinile tuleva õhusurve potentsiaalne väärtus, millise lahenduse puhul ei anta tagasisidet kontrollblokki ega toimu turbiinile tuleva õhu koguse automaatset reguleerimist selleks, et säilitada puuri kokkupuutel takistusega soovitud pöörete arv. Puuri pöörete arvu säilitamiseks tuleb seadmega töötaval spetsialistil õhusurvet pedaalile vajutamisega suurendada. Puuri pöörete arvu säilitamise täpsus sõltub sellest, kui täpselt suudab spetsialist pedaali vajutada. Kaebaja tootega on võimalik määrata üksnes pöörete vahemik, mitte pöörete täpset arvu. TK p-s 2.1.10 toodud nõude korral säilitab puur vaatamata kokkupuutele takistusega vajaliku kiiruse ja jõudluse, mis võimaldab vähendada hambakoe ja erinevate restauratiivsete materjalide puurimisel tekkivat traumat ning teeb protseduuri patsiendi jaoks kergemaks, kiiremaks ja valutumaks. Ka pakuvad vastustaja soovitud lahendust mitmed tootjad.
36.Ringkonnakohus peab vastustaja selgituse alusel veenvaks, et toode on vastustajale täpsema ja kvaliteetsema tulemuse saavutamiseks vajalik, mistõttu on üsnagi detailselt kirjeldatud tingimus RHS § 88 lg 7 mõttes siiski objektiivselt põhjendatud ja proportsionaalne. E. Kardmaa seisukoha kohaselt toodab konstantsete turbiinipöörete hoidmise süsteemi hetkel ainult üks tootja – Austria firma W & H Dental ning süsteem on olnud turul vaid 2-3 aastat ja praegu kasutusel vaid üksikute hambaraviseadmete tootjate poolt (tl 160). Apellatsioonkaebuses selgitab vastustaja, et tema poolt soovitud innovaatiline lahendus on turul juba mitmendat aastat ning see on olemas mh DKL CHAIRS GmbH, ULTRADENT Dental-Medizinische Geräte GmbH ja Co. KG, Heka Dental A/S ja THE YOSHIDA DENTAL MFG. CO., LTD seadmetel. Ringkonnakohus jääb enda varasema seisukoha juurde, mille kohaselt ei ole RHS § 88 lg 7 mõistes tehtud põhjendamatuid takistusi konkurentsile ka siis, kui huvi korral võinuks konkursil osaleda vähemalt kaks ettevõtet (TrtRK 20.03.2012. a otsus asjas nr 3-11-1300, p 14). Asjaolu, et vastavat süsteemi kasutab enam kui üks hambaraviseadmete tootja, on eeltoodust nähtuvalt kinnitanud käesolevas asjas ka eriteadmistega isik.
37.Ringkonnakohus leiab, et hankijal ei ole keelatud näha tehnilises kirjelduses ette toote omadusi, mis on turul uudsed ja vähe kasutatud, kui need toovad kaasa töö kvaliteedi tõusu ning konkreetse kasu ka patsiendile. Vastustaja selgituste valguses on ringkonnakohtu jaoks usutav, et turbiini pöörete absoluutarvu täpne määramine muudab töö puuriga täpsemaks ning kokkuvõttes patsiendi jaoks tõhusamaks, kiiremaks ja valutumaks. Seetõttu on nõue objektiivselt põhjendatud ning halduskohtu otsus tuleb vastavas osas tühistada.
38.TK punktis 2.3 on toodud „Patsiendi tooli“ puudutavad nõuded. TK p 2.3.9 näeb ette: „Patsienditool peab olema põrandakinnitusega ning töömoodulid kinnituvad patsienditooli külge ja liiguvad temaga kaasa üles alla.“ Vastustaja on põhjendanud nõuet vajadusega võimaldada patsienditooli suuremat manööverdamisvõimalust võrreldes posti külge kinnitatud
tooliga. Samuti on eraldi põrandakinnitusega patsienditool patsiendile turvalisem, eriti raskekaalulistele patsientidele, kuna posti külge kinnitatult ei ole kinnitus siiski samavõrra stabiilne ja vastupidav, samuti ei ole posti külge kinnitamisel samavõrra töökindlad tooli liikumismehhanismid. Halduskohtus selgitas vastustaja ka seda, et postkinnituse puhul ei liigu töömoodulid patsienditooli liigutamisel tooliga kaasa, mis toob kaasa lisatoimingute tegemise vajaduse ja täiendava ajakulu. Põranda külge kinnitatud patsienditooli puhul kinnituvad töömoodulid patsienditooli külge ja liiguvad tooli liigutamisel koos tooliga, mis muudab töötamise mugavamaks ja sujuvamaks. Halduskohus TK p 2.3.9 vastuolu RHS § 88 lõikega 7 ei leidnud. Halduskohus luges tuvastatuks, et postkinnituse puhul kinnitub patsienditool posti külge, põrandakinnituse puhul põranda külge ning postkinnituse kasutamise korral arsti töömoodulid patsienditooli liigutamisel kaasa ei liigu. Halduskohus pidas oluliseks kasutusmugavuse kriteeriumit, selgitades, et postkinnitusega patsienditool on enam avatud välistele mõjutustele ja on suurem võimalus, et tool muutub ajutiselt ebastabiilseks. Ka pidas halduskohus oluliseks, et põrandakinnituse puhul kinnituvad töömoodulid patsienditooli külge, mis võimaldab ka tooli liigutamisel jätkata töövahendite kasutamist kiiremini ja mugavamalt. Postkinnituse puhul tuleb patsienditooli liigutamisel aga liigutada iga kord ka töömooduleid.
39.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus tuleb vastavas osas osaliselt tühistada. Esmalt märgib ringkonnakohus, et TK p 2.3.9 sisaldab kahte tingimust: 1) patsienditool peab olema põrandakinnitusega ning 2) töömoodulid kinnituvad patsienditooli külge ja liiguvad temaga kaasa üles alla. Arvestades vastustaja poolt kohtuistungil esitatud seisukohta, mille kohaselt on tootjad võimelised tegema ka nö rätsepatööd ning panema masina kokku vastavalt tellija soovile (kohtuistungi protokoll, 01:58:52), ei saa eeldada, et vaid põrandakinnitusega tooli puhul on tagatud, et töömoodulid kinnituvad patsienditooli külge ja liiguvad temaga üles alla kaasa. Asjaolu, et see, kas moodulid on tooli küljes kinni või mitte oleneb konkreetsest mudelist, mitte sellest, kas tegemist on põranda- või postkinnitusega tooliga, märkis ka kaebaja (kohtuistungi protokoll, 02:14:09). Seetõttu leiab ringkonnakohus, et tuleb uurida kummagi tingimuse kooskõla RHS § 88 lõikega 7 eraldiseisvalt.
40.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga osas, mis puudutab töömoodulite patsienditooli külge kinnitumist ja temaga üles alla liikumist. Ringkonnakohtu jaoks on usutav, et töömoodulite patsienditooli külge kinnitumine ja patsiendiga koos üles alla liikumine muudab töötamise mugavamaks ja sujuvamaks. Töö tegemise mugavus ja sujuvus, sh soov vältida lisatoimingute tegemist ja sellega seotud täiendavat ajakulu on olulised argumendid, mis põhjendavad toote vastava tingimuse olulisust vastustaja jaoks, mistõttu tuleb TK vastavat tingimust pidada põhjendatuks.
41.Küll aga ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga patsienditooli põrandakinnitust puudutava nõude osas. Haldusasja materjalidest ilmneb, et vastustaja soovis TK-s patsienditooli täpse kinnitusviisi märkimisega saavutada eesmärki, et patsienditool oleks ka raskekaalulisele patsiendile turvaline, stabiilne ja töökindel. Ringkonnakohus on seisukohal, et iga patsienditool olenemata selle konkreetsest kinnitusviisist peab tagama ka raskekaalulise patsiendi stabiilsuse, ohutuse ja turvalisuse, vastasel korral on tegemist kõlbmatu tooliga. Kuigi tooli põrandakinnitus ei ole iseenesest ebatavaline või harvaesinev (vt nt Stern Weber, Castellini, Finndent, Heka Dental, Anthos ja Victor veebist kättesaadavad kataloogid), ei saa vaid kinnitusviisi põhjal järeldada, et ainult sellist liiki tool on raskekaalulise patsiendi jaoks ohutu, turvaline ja stabiilne. Sellest johtuvalt leiab ringkonnakohus, et sedavõrd spetsiifiline tooli kinnituse nõue ei ole seatud eesmärgi suhtes vajalik ning on konkurentsi piirav. Seetõttu tuvastab ringkonnakohus TK p 2.3.9 vastuolu RHS § 88 lõikega 7 ning halduskohtu otsus tuleb vastavas osas tühistada.
IV
42.Plandent Eesti OÜ palus apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles jäeti rahuldamata tema taotlus kohustada vastustajat viima TK p-d 1.2 ja 2.3.9 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt, TK p-s 2.3.9 patsienditooli põrandakinnitust puudutavas osas. Muus osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
43.SA Tartu Ülikooli Kliinikum palus apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, millega kohus rahuldas kaebuse osaliselt ja kohustas viima TK p-d 2.1.4 ja 2.1.10 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse.
44.Ringkonnakohus tühistab eeltoodust tulenevalt Tartu Halduskohtu otsuse punktid 1, 2, 4 ja 5. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab Plandent Eesti OÜ kaebuse osaliselt ning tühistab riigihangete vaidlustuskomisjoni 15. aprilli 2020. a otsuse osas, millega jäeti Plandent Eesti OÜ vaidlustus riigihankes „Hambaravikabinettide sisustus ja seadmed“ (viitenumber 220308) alusdokumendi „Tehniline ettepanek“ punkti 2.3.9 peale patsienditooli põrandakinnitust puudutavas osas rahuldamata, samuti menetluskulude jaotust puudutavas osas. Ringkonnakohus kohustab SA-d Tartu Ülikooli Kliinikum viima riigihanke „Hambaravikabinettide sisustus ja seadmed“ (viitenumber 220308) alusdokumendi „Tehniline ettepanek“ punkt 2.3.9 osas, mille järgi peab patsienditool olema põrandakinnitusega, vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele.
45.Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Vastavalt HKMS § 109 lõikele 4, kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. RHS § 198 lg 2 järgi tuleb vaidlustuse osalisel rahuldamisel hankijalt vaidlustaja kasuks välja mõista vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv ja esindajakulud proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega, arvestades esindajakulude põhjendatust ja vajalikkust. Tartu Ringkonnakohus on varasemas praktikas leidnud, et vaidlustusmenetlus on hankeasjades kohustuslik ja halduskohtule toimub VAKO otsuse peale edasikaebamine, s.t halduskohus lahendab vaidlustusmenetluses esitatud nõuet. Seetõttu hankeasja lahendamisel kohtus tuleb vastavalt samuti hankijalt välja mõista vaidlustusmenetluse kulud, sest kaebuse rahuldamisega rahuldab kohus sisuliselt ka vaidlustuse. Vastupidisel juhul erineks vaidlustajale hüvitatavate menetluskulude summa tema jaoks halduskohtus edukalt lõppeva vaidluse korral sõltuvalt sellest, kas VAKO vaidlustuse rahuldas või mitte (TrtRK 08.07.2020. a otsus asjas nr 3-20-638, p 28).
46.Kaebaja kandis vaidlustusmenetluses menetluskulusid kokku 4430 eurot (riigilõiv 1280 ja õigusabikulud 3150 eurot). Vaidlustuskomisjon rahuldas kaebaja üheteistkümnest nõudest kolm ja pool. Kohtumenetluses rahuldas halduskohus kaebaja viiest nõudest kaks. Kaebaja vaidlustas ringkonnakohtus kaks nõuet, mis jäid halduskohtus rahuldamata ning vastustaja vaidlustas kaks nõuet, mille halduskohus rahuldas. Ringkonnakohus muutis halduskohtu otsust ning rahuldas kaebaja poolt vaidlustatud nõuetest ühe nõude pooles ulatuses. Seega rahuldatakse vaidlustusmenetluse ja kohtumenetluse tulemusena vaidlustuskomisjonile esitatud nõuetest kokku neli (3,5 + 0,5) nõuet ehk rahuldamise proportsioon on 36%. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et vaidlustusmenetluses kantud
menetluskulud on vaidluse keerukust ja vaidluse all olevate küsimuste hulka arvestades vajalikud ja põhjendatud. Seetõttu mõistab ringkonnakohus SA-lt Tartu Ülikooli Kliinikum Plandent Eesti OÜ kasuks välja vaidlustusmenetlusega seotud menetluskuludest 1595 eurot (4430 x 0,36). Vastustaja vaidlustusmenetluses menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ei taotlenud ja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Seega jäävad vastustaja vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.
47.Kohtumenetluses taotlesid nii kaebaja kui vastustaja vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmist. Kohtumenetluses rahuldas ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt, TK punktis 2.3.9 sisalduvat patsienditooli põrandakinnitust puudutavas osas (5-st kohtumenetluses vaidlustatud TK punktist rahuldatakse 0,5), millele vastab proportsionaalselt 10% kaebaja menetluskuludest. Kaebaja kasuks tuleb seega välja mõista 10% ning vastustaja kasuks vastavalt 90% kohtumenetluses kantud menetluskuludest.
48.Kaebaja menetluskuluks halduskohtus on kaebuselt tasutud riigilõiv 1280 eurot, õigusabikulud 14,75 töötunni eest 3221 eurot 14 senti ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. Kaebaja keskmiseks õigusabiteenuse tunnihinnaks on 181 eurot ja 99 senti (ilma käibemaksuta). Halduskohus asus otsuses seisukohale, et kohtule esitatud 11.05.2020 arve nr 20162483 spetsifikatsioonis märgitud täiendava seisukoha (11.05.2020) koostamise ajakulu on ülepaisutatud. Nimelt leidis kohus, et kaebuse koostamise ja täiendavate seisukohtade koostamise ajakulu on mõlemad 4,5 tundi, samas kui nende dokumentide maht ja detailsus on märgatavalt erinevad. Halduskohtu hinnangul on 11.05.2020 täiendava seisukoha koostamise põhjendatud ajakulu 1,5 tundi ning ülejäänud ajakulu on asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 4,5 tundi on täiendava seisukoha koostamiseks ebamõistlik, kuid peab erinevalt halduskohtust mõistlikuks ajakuluks 2,5 tundi, arvestades asjaolu, et koos täiendava seisukohaga esitas kaebaja ka E. Kardmaa arvamuse, enda seisukohta põhjendavad videod ning täpsustatud argumendid vastustaja väidetele. Seega on kaebaja põhjendatud ajakuluks õigusabile halduskohtus 12,75 tundi, mis teeb põhjendatud õigusabikulu suuruseks 2320,37 eurot (12,75x181,99), millele lisandub käibemaks 464 eurot, kokku seega 2784,37 eurot. Kaebaja põhjendatud menetluskuludeks halduskohtus kokku on seega 4079,37 eurot (2784,37+1280+15). Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni (10%) kuulub SA-lt Tartu Ülikooli Kliinikum Plandent Eesti OÜ kasuks väljamõistmisele 407 eurot ja 92 senti.
49.Vastustaja menetluskuluks halduskohtus on 8 töötunni õigusabikulu 912 eurot (sh käibemaks). Arve spetsifikatsiooni järgi kulus vastustajal 1 töötund kliendiga nõupidamiseks ning 7 töötundi asja materjalidega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks kaebusele. Halduskohus pidas haldusasja sisu, menetluse käiku ja asjas esitatud menetlusdokumentide mahtu arvestades õigusabiteenuse ajakulu põhjendatuks ning menetluskulusid põhjendatuks ja vajalikeks (HKMS § 109 lg 6). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Arvestades kaebuse rahuldamata jätmise proportsiooni (90%) mõistab ringkonnakohus Plandent Eesti OÜ-lt SA Tartu Ülikooli Kliinikum kasuks välja halduskohtus kantud menetluskulud summas 820 eurot ja 80 senti.
50.Kaebaja menetluskuluks ringkonnakohtus on riigilõiv summas 1280 eurot ning õigusabikulud summas 5457 eurot (sh käibemaks). Kaebaja selgituse kohaselt tehti apellatsioonkaebustega tööd kokku 25 töötunni eest keskmise tunnihinnaga 181,90 eurot, millele lisandub käibemaks. Kaebaja selgitab, et ringkonnakohtus on lepingulise esindaja kulud suuremad kui halduskohtus, sest halduskohtus ei korraldatud istungit. Kaebaja esitas
ringkonnakohtule lisaks kohtuistungiga seotud menetluskulu taotluse summas 1980 eurot, millest tõlgikulu kohtuistungil on 270 eurot (sh käibemaks) ning õigusteenuse tasu 1710 eurot (sh käibemaks). Kaebaja õigusabikulud on kujunenud esindaja järgmisest tegevusest: kohtuistungil esindamise 2,5 tundi, sõiduaeg marsruudil Tallinn-Tartu-Tallinn 4,5 tundi ning menetluskulu nimekirja koostamine 0,5 tundi, kokku 7,5 tundi, mis teeb õigusabi tunnihinnaks 228 eurot (sh käibemaks). Kokku taotleb kaebaja seega vastustajalt ringkonnakohtus kantud menetluskuluna 8717 euro (sh käibemaks) väljamõistmist. Hüvitatava summa palub kaebaja kanda Plandent Eesti OÜ arveldusarvele nr EE371010220279302228.
51.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja poolt ringkonnakohtus kantud õigusabikulud on ülemäärased ja neid tuleb vähendada. Ringkonnakohus märgib, et pikaajalise kohtupraktika kohaselt ei saa menetluskulud kõrgemas kohtuastmes olla üldjuhul suuremad kui eelmises kohtuastmes, sest kõrgema astme menetluses kulub õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks eeldatavasti vähem aega (RKHK 04.03.2020. a otsus asjas nr 3-18-1740, p 19). Käesoleval juhul kulus kaebajal halduskohtusse kaebuse esitamiseks 4,5 töötundi. Ringkonnakohus leiab, et sama töötundide arv on põhjendatud ka apellatsioonkaebuse koostamiseks, sh halduskohtu otsuse analüüsiks. Vastustaja apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, sh sellega tutvumine on põhjendatud 3,5 töötunni ulatuses. Kohtuistungiks ettevalmistust peab ringkonnakohus põhjendatuks 3 töötunni ulatuses ning kohtukõne teeside koostamiseks kulunud aega 1,5 töötunni ulatuses. Kaebaja arve nr 20163913 spetsifikatsioonil märgitud kõne kliendiga ja istungiga seotud arutelu, kliendi nõustajale antud juhised videokonverentsil osalemiseks, sh juhiste tõlkimine inglise keelde, samuti suhtlus kliendi, tõlgi ja kohtuga istungi tehniliste lahenduste ja korralduse osas, suhtlus kohtusekretäri ja tõlgiga ning menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi, mistõttu tuleb nendeks kulunud aeg õigusteenuseks osutatud ajast maha arvata. Kuna ringkonnakohus ei võtnud kaebaja taotletud ekspertarvamust kohtuasja materjalide juurde, on sellega tutvumiseks ja selle esitamiseks kulunud aeg põhjendamatu. Eeltoodust lähtudes peab ringkonnakohus kaebaja poolt esitatud arve nr 20163721 spetsifikatsioonis märgitud õigusteenust põhjendatuks 8 töötunni ning arve nr 20163913 spetsifikatsioonis märgitud õigusteenust põhjendatuks 5 töötunni ulatuses. Tunnihinnaga 181,90 eurot on õigusteenuse maksumuseks 2364,70 eurot, millele lisandub käibemaks 472,94 eurot, koos käibemaksuga kokku seega 2837,64 eurot.
52.Seoses kaebaja poolt kohtuistungil kantud õigusabikuludega märgib ringkonnakohus järgmist. Kohtupraktika järgi saab sõiduaja eest väljamõistetava mõistliku tasu arvestamisel rakendada analoogiat riigi õigusabi seadusest tuleneva riigi õigusabi hüvitamise korraga (RKHK 06.02.2018. a otsus asjas nr 3-15-103, p 29, 11.11.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 25). Tartu Ringkonnakohtus 12.08.2020 kohtuistungi pidamise ajal kehtiva justiitsministri 26.07.2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 151 lg-st 1 tuleneb, et kui õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse selle advokaadibüroo kaudu õigusabi osutava advokaadi põhjendatud taotlusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda 30 eurot, kui vahemaa on 151-200 kilomeetrit. Seega on põhjendatud kuluks sõidule kulutatud aja eest 60 eurot. Ka ei aktsepteeri ringkonnakohus kaebaja õigusabi kuluna menetluskulu nimekirja koostamist (0,5 tundi). Senises kohtupraktikas on leitud, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega (RKTsK 11.11.2014. a määrus asjas nr 3-2-1-77-14, p 12, 06.05.2015. a määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 13). Põhjendatud on kaebaja õigusabikulud kohtuistungil esindamise eest 2,5 tunni ulatuses. Seega on kohtuistungil osalemisega seotud põhjendatud õigusabi osutamise kulud summas 475 eurot (2,5 tundi x 190 eurot/tund), millele lisandub
käibemaks 95 eurot, kokku seega 570 eurot. Koos tõlgikuluga on kaebaja põhjendatud kohtuistungiga seotud kulud 840 eurot (sh käibemaks). Kokku loeb ringkonnakohus kaebaja põhjendatud menetluskuludeks ringkonnakohtus 3677,64 eurot (2837,64 + 840). Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni (10%), tuleb sellest SA-lt TÜ Kliinikum Plandent Eesti OÜ kasuks välja mõista 367 eurot ja 76 senti.
53.Vastustaja menetluskuluks ringkonnakohtus on apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1280 eurot ning õigusabikulud tunnihinnaga 114 eurot (sh käibemaks) kokku 8,5 töötunni eest kogusummas 969 eurot (sh käibemaks). Nende hulgas on nõupidamine kliendiga 1 tund, apellatsioonkaebuse koostamine 4 tundi ja vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 3,5 tundi. Vastustaja täiendava menetluskulude nimekirja kohaselt lisandusid ringkonnakohtu istungiga seotud õigusabikulud 5,5 töötunni eest (sh istungiks ettevalmistamine 3 tundi ja esindamine istungil 2,5 tundi) summas 627 eurot (sh käibemaks). Kokku on vastustaja menetluskulud ringkonnakohtus koos käibemaksuga 2876 eurot. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja menetluskulud on asja keerukust ja mahtu ning asjaolu, et kulud on seotud nii apellatsioonkaebuse esitamise kui ka kaebaja apellatsioonkaebusele vastamisega, vajalikud ja põhjendatud. Arvestades kaebuse tervikuna rahuldamata jätmise proportsiooni (90%), tuleb Plandent Eesti OÜ-lt SA Tartu Ülikool kasuks välja mõista ringkonnakohtus kantud menetluskulud kogusummas 2588 eurot ja 40 senti.
54.Kahe kohtuastme peale kokku tuleb seega SA-lt Tartu Ülikool Plandent Eesti OÜ kasuks välja mõista kohtumenetluses kantud kulud summas 820 eurot ja 80 senti ning Plandent Eesti OÜ-lt SA Tartu Ülikool kasuks välja mõista kohtumenetluses kantud kulud summas 3364 eurot ja 8 senti.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 17. septembri 2020. a otsus osas, millega rahuldati Plandent Eesti OÜ kaebus riigihanke alusdokumendi „Tehniline ettepanek“ p 2.3.9 puudutavas osas. Jätta selles osas jõusse Tartu Halduskohtu 4. juuni 2020. a otsus.
3.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 17. septembri 2020. a otsus osas, millega jagati menetluskulud. Mõista Plandent Eesti OÜ-lt SA Tartu Ülikooli Kliinikum kasuks välja menetluskulud 2400 eurot. Ülejäänud vaidlustus- ja kohtumenetluse kulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
4.Tagastada kautsjon OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus arveldusarvele nr EE512200221011374711.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.