lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1356/75

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 07.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1356/75
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
786
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-1356

Määruse kuupäev

7. mai 2020

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

A. T kaebus Viru Vangla 11.01.2019 korralduse nr 1-4/561, 18.01.2019 korralduse nr 1-4/83-1, 24.05.19 korralduse nr 1-4/550-1, 06.06.19 korralduse nr 1-4/611-1, 07.06.19 korralduse nr 1-4/623-1, 13.06.19 korralduse nr 1-4/651-1, 14.06.19 korralduse nr 1-4/665-1, 19.06.19 korralduse nr 1-4/687-1 ja 21.06.19 korralduse nr 1-4/698-1 õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes.

RESOLUTSIOON

1.Liita haldusasjad 3-19-279 ja 3-19-1356 ühte menetlusse. Liidetud haldusasja numbriks saab 3-19-1356.
2.Jätta kaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD, SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Määrus toimetatakse kaebajale kätte. Asjaolud

1.Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja menetluses on A. T kaebus Viru Vangla 11.01.2019 korralduse nr 1-4/56-1 ja 18.01.2019 korralduse nr 1-4/83-1 õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebus on esitatud preventiivsel eesmärgil (haldusi nr 3-19-279).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja menetluses on A. T kaebus Viru Vangla 24.05.19 korralduse nr 1-4/550-1, 06.06.19 korralduse nr 1-4/611-1, 07.06.19 korralduse nr 1-4/623-1, 13.06.19 korralduse nr 1-4/651-1, 14.06.19 korralduse nr 1-4/665-1, 19.06.19 korralduse nr 14/687-1 ja 21.06.19 korralduse nr 1-4/698-1 õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes. Kaebus on esitatud preventiivsel eesmärgil (haldusasi nr 3-19-1356).
3.Mõlemas haldusasjas taotles kaebaja kohtuistungi korraldamist, aga samuti haldusasjade nr 3-19-279 ja 3-19-1356 liitmist ühte menetlusse.
4.Mõlemas haldusasjas taotles vastustaja kaebuste läbivaatamata jätmist, kuna tema arvates ei ole kaebuste esitamine preventiivsel eesmärgil lubatud. Kohtu seisukoht
5.Esmalt otsustab kohus haldusasjade nr 3-19-279 ja 3-19-1356 liitmise üle ühte menetlusse (I), seejärel võtab kohus seisukoha vastustaja taotluse osas jätta kaebused läbi vaatamata (II). I
6.Kaebaja taotles haldusasjade nr 3-19-279 ja nr 3-19-1356 liitmist ühte menetlusse.
6.1.Kohus peab kaebaja taotlust põhjendatuks. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 48 lg-le 1, kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud käesoleva seadustiku § 19 lõike 1 ja § 37 lõike 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist.
6.2.Kohus on seisukohal, et antud juhul on täidetud HKMS § 48 lg-s 1 sätestatud eeldused haldusasjade nr 3-19-279 ja nr 3-19-1356 liitmiseks ühte menetlusse. Kaebused on esitatud ühe kaebaja poolt sama vastustaja vastu ja tegemist on sarnaste kaebuste esemetega (vangla osakonna lukustamise vaidlustamine, mis leidis aset erinevatel kuupäevadel). Haldusasjades nr 3-19-279 ja nr 3-19-1356 vaidlustatud korraldused oleks kaebaja saanud vaidlustada ühes haldusasjas. Võttes arvesse kaebaja ja vastustaja poolt haldusasjades nr 3-19-279 ja nr 3-191356 esitatud põhjendusi, leiab kohus, et kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist.
6.3.Sellest tulenevalt ja juhindudes HKMS § 48 lg-st 1, liidab kohus haldusasjad nr 3-19-279 ja nr 3-19-1356 ühte menetlusse. Kohus selgitab, et liidetud haldusasja numbriks saab nr 3-191356. II
7.Kohtule esitatud kaebustes märkis kaebaja, et tema tuvastamisnõuded on esitatud preventiivsel eesmärgil. Vastustes kaebustele oli vastustaja arvamusel, et preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamisnõuded ei ole lubatud ja need tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus tõlgendab vastustaja taotlust vastuväitena kohtu tegevusele. HKMS § 90 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kohus on seisukohal, et vastustaja vastuväide tuvastamiskaebuse, mis oli esitatud preventiivsel eesmärgil, menetlusse võtmisse kohta, on põhjendatud. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Esmalt märgib kohus, et kaebaja liikumisvabadus oli juba piiratud tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega, mitte vaidlusaluste korraldustega. Kaebajal oli küll võimalus liikuda väljaspool kambrit, kuid ainult 1,5 tundi päevas ja väga piiratud ruumis. Seega

ei ole võimalik asuda seisukohale, et vaidlusaluste korraldustega oleks vastustaja riivanud kaebaja õigust liikuda vabalt osakonna piirides vähemalt 4 tundi päevas. Lisaks selgitas vastustaja, et vastuse esitamise aja seisuga viibis kaebaja juba täielikult lukustatud kambris ilma võimaluseta liikuda väljaspool kambrit, mistõttu tuvastamisnõude läbivaatamine ei soodusta kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Tulenevalt vastustaja põhjendusest puudub kohtul alus arvata, et analoogne olukord võib korduda ka tulevikus. Juhul, kui see siiski leiab aset, saab kaebaja esitada vanglale vaide. Vaidemenetluse ajal saab kaebaja vajaduse korral halduskohtule esitada esialgse õiguskaitse taotluse (HKMS § 249 lg 2), mis oleks ka tõhus õiguskaitsevahend.

8.Kohus märgib täiendavalt, et nähtuvalt kaebuse põhjendusest tuvastamisnõude esitamise ajendiks oli pigem see asjaolu, et vaidlusaluste korralduste alusel osakonna lukustamise tõttu ei saanud kaebaja kasutada telefoni. Kohus tuvastas, et nii osakonna lukustamise kuupäevadel kui ka teistel kuupäevadel oli kaebajal võimalus helistada lähedastele (s.h abikaasale) praktiliselt igapäevaselt.
9.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebajal puudub põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kuna kaebajal puudub ilmselgelt õigus tuvastamiskaebuse esitamiseks, tuleb tema kaebus HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium