lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-838/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 06.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-838/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
935
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-838

Määruse kuupäev

6. mai 2020

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X.i kaebus Tartu Vanglas koostatud kinnipeetava individuaalsetele täitmiskavadele ja riskihindamise tulemustele

RESOLUTSIOON

Tagastada X.i kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.X. (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule 5. mail 2020 kaebuse, milles palub anda hinnang Tartu Vangla tegevusele. Kaebaja põhjendab, et talle on varasemalt kinnipeetava individuaalsetes täitmiskavades (täitmiskava) määratud sotsiaalprogramme, sh programm „Jõud muutuda“, ja töökohustus ning kaebaja on kõik talle määratud kohustused täitnud. Kuni
3.oktoobrini 2019 oli kaebaja ohtlikkuse tase kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamise (riskihindamine) järgi „ohtlik“. Tartu Vangla inspektor-kontaktisik kinnitas 3. oktoobril 2019 uue puuduliku täitmiskava, milles on märgitud, et kaebaja ei ole läbinud programmi “Jõud muutuda“, kuigi kaebajal on programmi läbimist tõendav tunnistus. Samuti ei olnud 3. oktoobri 2019. a täitmiskavas märgitud kaebaja kutseoskusi ja töökogemusi. 3. oktoobril 2019 kinnitatud täitmiskava pinnalt viidi läbi riskihindamine, mille tulemusena hinnati kaebaja ohtlikkuse tase ümber „kõrgohtlikuks“. Kaebaja esitas 3. oktoobri 2019. a täitmiskavale vastuväited ning inspektor-kontaktisik kinnitas 15. oktoobril 2019 uue parandustega täitmiskava, kuid uut riskihindamist läbi ei viidud. Kaebaja on täitnud kõik talle pandud kohustused ja tal oleks olnud võimalus saada 2020. aastal avavanglasse. 15. oktoobri 2019. a täitmiskavas ei ole lisandunud kaebajale ühtegi lisakohustust, mis tema riskitaset langetaks. Kaebaja leiab, et inspektorkontaktisik on esitanud valesid faktiväiteid ja hinnanguid, mis mõjutasid ka riskihindamist.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTU SEISUKOHT

2.Kohus mõistab, et kaebaja soovib vaidlustada riskihindamise tulemusi, kaebaja väitel riskihindamisele aluseks olnud puudulike andmetega 3. oktoobril 2019 kinnitatud täitmiskava

3-20-838 ja 15. oktoobril 2019 kinnitatud täitmiskava, kuna viimati nimetatud täitmiskavas on jäetud kaebaja ohtlikkuse tase ümber hindamata ja ei ole märgitud lisakohustusi, mis kaebajal võimaldaksid riskitaset langetada.

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
4.Justiitsministri 14. mai 2008. a määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 1 lg 1 sätestab, et täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused ning täitmiskava koostamise protsess koosneb riskihindamisest, täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest (määruse nr 21 § 2 lg 1 ja § 3 lg 1). Eeltoodust tulenevalt on ekslik kaebaja arusaam, et riskihindamine viiakse läbi pärast täitmiskava kinnitamist ja täitmiskavale tuginedes. Tegelikkuses on riskihindamise tulemused täitmiskava koostamise aluseks. Seega viidi kaebaja suhtes riskihindamine läbi enne 3. oktoobri ja
15.oktoobri 2019. a täitmiskavade kinnitamist.
5.Täitmiskava on programmiline dokument, mille koostamise eesmärgiks ei ole kinnipeetava õiguste ja kohustuste reguleerimine. Samuti ei oma riskihindamine eraldiseisvalt kinnipeetava õigustele vahetut mõju ja iseseisvat tähendust, sest riskihindamine sisaldab üksnes hinnanguid asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad kinnipeetava ohtlikkusele ja muudele turvalisusriskidele, kuid riskihindamine ega selle tulemus ei tekita, muuda ega lõpeta otseselt kinnipeetava õigusi ega kohustusi. Nii täitmiskava kui selle aluseks olev riskihindamine ei oma seega regulatiivset toimet. Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsustused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tehakse üldjuhul eraldi haldusaktidega. Riskihindamise tulemusena koostatud täitmiskavas märgitud ohtlikkuse tasemel ei ole iseseisvalt õiguste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele suunavat iseloomu ning sellel puudub vahetu mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Õigusi antakse või kohustusi pannakse peale eraldiseisva tegevusega ja kui selle eelduseks on ohtlikkuse tase, saab seda selle tegevuse vaidlustamise raames eraldi hinnata. Seega ei ole praegusel juhul täitmiskavad, riskihindamise tulemused ning täitmiskavade koostamise ja riskihindamise raames tehtud menetlustoimingud eraldiseisvalt vaidlustatavad (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 17. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-95-09, p-d 19 ja 26; Tartu Ringkonnakohtu 28. märtsi 2018. a määrus asjas nr 3-18-111, p-d 7-10; Tartu Halduskohtu
15.jaanuari 2018. a otsus asjas nr 3-17-1555, p 6.2; Tartu Halduskohtu 3. mai 2018. a määrus asjas nr 3-18-556, p 21; Tartu Halduskohtu 4. oktoobri 2019. a määrus asjas nr 3-19-1857, p 7; Tartu Halduskohtu 21. jaanuari 2019. a määrus asjas nr 3-19-58, p 12).
6.Kaebaja märgib, et teda oleks olnud võimalik 2020. aastal paigutada avavanglasse, kuid seda takistab talle määratud ohutase. Esiteks märgib kohus, et kaebaja paigutamise avavanglasse 2020. aastal takistab vangistusseaduse § 20 lg-s 1 sätestatud tingimus, mille kohaselt ei tohi kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületada ühte aastat või ärakandmata vangistus 18 kuud. Arvestades, et kaebaja karistusaja alguseks on 2. august 2018 ja lõpp 4. aprill 2023, on kaebaja avavanglasse paigutamine tema karistusajast tulenevalt võimalik alles alates 4. oktoobrist 2021. Teiseks, avavanglasse ümberpaigutamist reguleerib täpsemalt justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17, mille lg 1 p 3 ei välista kõrgohtliku kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamist. Ka olukorras, mil kaebaja

3-20-838 esitab vanglale vastavasisulise taotluse ning vangla keeldub kaebaja avavanglasse paigutamisest tema ohutasemele tuginedes, on kaebajal võimalik oma õigusi kaitsta avavanglasse paigutamisest keeldumise vaidlustamisega. Kaebajal on sealjuures võimalik esitada vastuväited ka täitmiskavale ja riskihindamise tulemustele. Vangla saab kaebajale määratud ohutaset avavanglasse paigutamise otsustamisel ümber hinnata ning varasemalt antud hinnang ei välista automaatselt avavanglasse paigutamist. Avavanglasse paigutamine on kaalutlusotsus ning selle tegemisel tuleb lähtuda ka muudest asja lahendamisel tähtsust omavatest asjaoludest (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 8. mai 2019. a määrus asjas nr 3-19-374, p 9).

7.Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus riskihindamise tulemuste ja täitmiskavade vaidlustamiseks ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium