XX kaebus Keila linna vastu 27.01.2020 täitekorralduse nr 4.1-1.3/1287-10 alusel sunniraha sissenõudmise keelamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: XX, lepinguline esindaja Kerstin Malberg Vastustaja: Keila linn, volitatud esindaja Uno Paas
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada kaebus ja keelata vastustajal 27.01.2020 täitekorralduse nr 4.1-1.3/1287-10 alusel sunniraha sissenõudmine.
2.Mõista Keila linnalt XXi kasuks välja menetluskulu 450 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 03.06.2020 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja on xxxxxxx asuva kinnistu kaasomanik ning talle kuulub korter 2a kui eriomand. Keila Linnavalitsus tegi 22.10.2019 XXile ettekirjutuse nr 4.1-1.3/1287-1. Ettekirjutuse punktiga 5.1 kohustatakse kaebajat lõpetama ilma kasutusloata sauna kasutamine alates 23.10.2019. Ettekirjutuses sisaldub hoiatus, et ettekirjutuse nõuete mittetähtaegse või mittekohase täitmise korral kohaldatakse ettekirjutuse adressaadile sunniraha p 5.1 mittetäitmisel 1000 eurot.
2.Kaebaja vaidlustas eelnimetatud ettekirjutuse Tallinna Halduskohtus (haldusasi nr 3-19-2027), kuid kohus jättis 31.04.2020 otsusega kaebuse ettekirjutuse p 5.1 osas rahuldamata.
1(5)
Kohtuotsusele on 30.04.2020 esitatud apellatsioonkaebus. Kuna ka kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jäeti nimetatud ettekirjutuse punkti osas rahuldamata on ettekirjutus selles osas kehtiv.
3.27.01.2020 esitas Keila Linnavalitsus kaebajale täitekorralduse nr 4.1-1.3/1287-10 (edaspidi ka täitekorraldus) sunniraha rakendamiseks. Nimetatud täitekorralduses toodi välja, et ettekirjutuses on xxxxxxxx asuva kinnistu kaasomanikule XXile pandud kohustus mitte kasutada kinnistul asuvat ehitisregistrisse kandmata ja kasutusloata ehitist (sauna), kuna saunas on küttekolle, mille ohutust ei ole kontrollitud ja see võib seada ohtu vahetus läheduses asuva elumaja ja selle elanikud. Täitekorralduse kohaselt teatasid 25.01.2020 kell 13.40 xxxxxxx elumaja elanikud, et samal kinnistul olevat sauna kasutatakse (köetakse, selle korstnast tuleb suitsu). Vastustaja on leidnud, et ettekirjutuse p-s 5.1 toodud nõuet, peatada koheselt kasutusloata (ehitusteatiseta) sauna kasutamine on rikutud ja nõuet ei täideta ning määras täitekorraldusega tasumisele sunniraha summas 500 eurot. Kaebaja sai kaebuse kohaselt kõnealuse täitekorralduse kätte 27.01.2020.
4.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 04.02.2020 kaebuse sunniraha rakendamise ja sissenõudmise keelamiseks või alternatiivselt ettekirjutuse p 5.1 alusel sunniraha rakendamise keelamiseks suuremas summas kui 50 eurot. Koos kaebusega esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub keelata Keila linnal sunniraha rakendamine ja sissenõudmine.
5.Kohus kohaldas esialgset õiguskaitset 06.02.2020 määrusega, millega keelas vaidlustatud täitekorralduse alusel sunniraha sissenõudmise.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
6.Kaebaja väited on kokkuvõtvalt järgmised: sunniraha summa on ebaproportsionaalne, kuna pole arvestatud kaebaja majandusliku olukorraga; pole tuvastatud, et kaebaja, kes elab vaidlusalusel aadressil üksnes suvel, kasutas 25.01.2020 sauna, mis on lisaks kinnistu omanike kaasomandis; kaebajale pole esitatud kõiki haldusmenetluses kogutud tõendeid; esitatud tõendite (fotod) alusel pole tõendatud, et sauna kasutas kaebaja; naabri pretensiooni peale sunniraha määramine, ilma kohaseid tõendeid kogumata, pole õiguspärane, eriti arvestades kaebaja ja naabrite vahelisi halbu suhteid; täitekorralduse koostaja pole kohapeal käinud, et tuvastada sunniraha määramiseks vajalikke faktilisi asjaolusid; kaebaja pole sauna vaidlusalusel ajal kasutanud. Vastustaja seisukohad
7.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Tõendusmaterjaliks on fotod, video, kirjavahetus ja korteriühistu juhataja kirjalik seletus. Samuti on kohtul võimalik küsida välja Jaama platsi turvakaamera salvestus, kuulata tunnistajatena üle majaelanikud või kaebaja pereliikmed või kaebaja vande all. Vastustajal puudub võimekus kontrollida kõiki objekte ja sõita välja ööpäevaringselt. Vastustaja on määranud täitekorralduse täitmise tähtajaks 10 päeva selle kättesaamisest, millise jooksul on kaebajal võimalik esitada oma vastuväited ning millest tulenevalt saab vastustaja pidada mittevajalikuks saata täitekorraldust täiturile. Kaebaja väidab, et ei ela xxxxxxx kinnistul alates 2012.a aga ometi on esitanud vastustajale nõudeid ja taotlusi ning väitnud, et tal puudub sauna kasutamata koht hügieeniks. Täitekorralduses on määratud sunniraha summaks pool ettekirjutuses märgitud võimalikuks sunnirahast. Vastustaja leiab, et menetlusosalise ärakuulamine toimingu tegemiseks pole vajalik, kui tegutseda tuleb viivitamatult, eriti ohukahtluse korral.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud. 2(5)
Õigusliku vaidluse lahendamiseks tuleb antud juhul vastata küsimusele, kas vastustaja on haldusmenetluse nõuetekohaselt läbi viinud, eelkõige tuvastanud kaebaja poolt kehtiva ettekirjutuse rikkumise fakti ning kas see on tõendatud.
9.Vastustaja esindaja U.Paas on vormistanud täitekorralduse sunniraha rakendamiseks summas 500 eurot (27.01.2020 kell 10.35). Puudub vaidlus, et vastustaja ei ole saatnud määratud sunniraha sissenõudmisele kohtutäituri poolt. Seega on keelamisnõue eesmärgipärane. Halduskohus saab otsusega keelata haldusorganil sunniraha rakendamise, sh sissenõudmise toimingute tegemise või teha ettekirjutuse toimingute tagajärgede kõrvaldamiseks (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 109, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 5 lg 1 p-d 3 ja 5; vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-72-14, p 15)
10.Sunnivahendi rakendamise õiguspärasus ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasusest, vaid kehtivusest. Kehtivat ettekirjutust on võimalik sundtäita, sõltumata adressaadi vastuväidetest ettekirjutuse õiguspärasusele (HMS § 60, asendustäitmise ja sunniraha seadus (AtSS) § 8 lg-d 1 ja 3). Kohus kontrollib haldustäite vaidlustes üldjuhul seda, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning ega ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu (AtSS eelnõu seletuskiri § 16 lg 1 selgitus; vt eelviidatud Riigikohtu lahend p 16). Puudub vaidlus, et sauna kasutamist keelav 22.10.2019 ettekirjutus on kaebajale teatavaks tehtud ja kehtiv (AtSS § 8 lg 1). Seda pole kohtu poolt tühistatud ega peatatud selle täitmist punkti 5.1 (lõpetada sauna kasutamine) osas. Kaebajale on ettekirjutuses tehtud sunnivahendi rakendamise hoiatus (AtSS § 7 lg 2). Kaebaja on viidatud ettekirjutuse adressaat ja oli sellest tulenevast kohustusest ja hoiatusest teadlik (AtSS § 5 lg 3).
11.Enne sunniraha sissenõudmist peab haldusorgan kontrollima sunniraha rakendamise eeldusi, sh esmalt tuvastama ettekirjutuse täitmata jätmise. Kohus leiab, et vastustaja pole nõuetekohaselt ega kohtulikku kontrolli võimaldaval moel rikkumist tuvastanud. Vastustaja pole tuvastanud, et kaebaja kasutas 27.01.2020 täitekorralduses märgitud ajal (25.01.2020 ajavahemikus 13.00-15.00) sauna, mis asub Keila linnas xxxxxxxx kinnistul. Vastustaja on esitanud väidetava rikkumise fakti kohta kaks fotot (tl 12,13). Puudub vaidlus, et fotod on tehtud Keila linnas xxxxxx kinnistul asuvast saunast. Fotodelt nähtub, et sauna korstnast tuleb suitsu ning sama nähtub vastusele lisatud videost (https://sahtel.keila.ee/avalik/Keila%20LV/VIDEO0034.mp4). Fotodelt ega videost ei nähtu, et sauna kasutajaks oleks kaebaja. 27.01.2020 täitekorralduse kohaselt toimus juba 25.01.2020 kell 13.40 teavitamine sauna kütmisest (kohtumenetluses täpsustatu kohaselt telefonikõne), mille kohta ühtegi tõendit esitatud pole. Vastustaja on esitanud e-kirjad (tl 28), millest nähtuvalt küsiti 27.01.2020 fotode saatjalt R. K.lt fotode tegemise täpset aega. Kirjavahetusest ei nähtu, et sauna kasutaja oleks olnud kaebaja. Neljandaks asjas esitatud tõendiks on R. K. seletus järelevalvemenetluses (tl 29). Sellest nähtub, et 25.01.2020 köeti ajavahemikul 13-15 sauna aadressil xxxxxxx ning seletuse andja oli eelnimetatud fotode tegija. Seletuses pole märgitud, et sauna oleks kütnud kaebaja või kaebajat oleks kõnealusel ajal nähtud kinnistul liikumas. Seletus kannab kuupäeva 05.02.2020. Täitekorraldus sunniraha rakendamiseks on aga tehtud juba 27.01.2020 ehk tegemist pole tõendiga, mis oleks täitekorralduse andmise (sunniraha rakendamise) aluseks, vaid tegemist on tagantjärele kogutud tõendiga. Eelduslikult tulenevalt 05.02.2020 kohtunõudest vastustajale, kus kohus küsis, kas vastustajal on esitada ka mõni tõend rikkumise tuvastamise kohta. Puudub vaidlus, et ükski pädev ametiisik (ehitusjärelevalveametnik, politseiametnik) rikkumist 25.01.2020 kohapeal fikseerimas ei käinud. Seega ei ole võimalik tuvastada, kes sauna küttis ja kasutas. Sunniraha ei saa määrata üksnes oletusele tuginedes. Vastustaja on eeldanud, et kuna sauna korstnast tuli suitsu (milles vaidlus puudub), siis järelikult ettekirjutuse adressaat XX kasutas sauna. Puudub vaidlus, et kõnealune saun asub kinnistul, mis on 3(5)
kaasomandis ning sauna pole määratud kaebaja ainukasutusse, kuigi haldusasjas 3-19-2027 on kaebaja väitnud, et sauna on varem kasutanud tema ja tema pereliikmed ja mõnel korral üks naabritest. Puudub vaidlus, et kaebajal on kaasomanikega erimeelsused selles, kas saun tuleks kinnistul säilitada. Puudub vaidlus, et R.K. on kaebajal pooleli tsiviilasjade menetlused kohtus. Sellises olukorras tuleb koguda tõendeid usaldusväärsel viisil, mitte lähtuda üksnes vaidlevate naabrite kaebustest. Kohus ei saa nõustuda kaebaja esindaja arusaamaga, et kohus võiks hakata puuduvaid tõendeid kohtumenetluses koguma, nt välja nõudma politsei turvakaamera salvestise ning kutsuma naabrid ja kaebaja pereliikmed kohtusse tunnistajateks, kuna vastustajal puudub haldussuutlikkus valvata 24/7 kõiki järelevalveobjekte ning esindaja ei pea vajalikuks raisata niigi vähest politseiressurssi, et fikseerida sauna kasutamine (06.02.2020 menetlusdokument). Võimude lahususe põhimõttest tulenevalt teostab kohus kohtuvõimu ega sekku täitevvõimu (sh kohaliku omavalitsuse tasandil) tegevusse. Kohtulik kontroll tähendab seda, et kohus kontrollib halduse tegevuse õiguspärasust järelkontrolli vormis. St, kas antud haldusakt või sooritatud toiming olid haldusakti andmise või toimingu sooritamise ajal õiguspärased. Selleks, et haldusorgan saaks toimingu sooritada peab ta esmalt ise veenduma, et toimingu sooritamine vastaks kehtivale õigusele (isiku õigusi või vabadusi piiraval toimingul on seaduslik alus, HMS § 107 lg 1). Antud juhul tuli kõigepealt kontrollida, et kehtiva ettekirjutuse adressaat või tema teadmisel ja nõusolekul tema pereliikmed on kehtivast ettekirjutusest tulenevat kohustust rikkunud. Tõendite kogumise kohustus on haldusorganil (HMS § 38). Kaebaja esindaja seisukohast lähtudes peaks haldus(täite)menetluse läbi viima kohus, milline seisukoht ei vasta kehtivale õigusele. Kohus peab ka vajalikuks juhtida vastustaja tähelepanu sellele, et kui sauna kasutamine keelati põhjusel, et selle kasutamine võib olla ohuks inimeludele ja varale ning ka sunniraha määramise eesmärk on sundida ettekirjutuse adressaati hoiduma sellise ohu tekitamisest, on äärmiselt küüniline väita sellise ohuolukorra tekkimisel, et kohalikul omavalitsusel või politseil ei ole ressurssi, et rikkumine koheselt peatada. Vastustaja sai väidetavalt telefonikõne sauna kütmisest, mistõttu esindaja väide, et 24/7 ei jõuta kõikidel objektidel järelevalvet tagada ei ole seda arvestades antud olukorras kohane. Vastustaja pole ohuolukorda operatiivselt kõrvaldanud, vaid on alles ülejärgmisel päeval asunud vormistama täitekorraldust. Sauna kasutamisele, kui see vastustaja hinnangul on ohtlik, tulnuks reageerida viivitamatul vastava info saamisel ning lähtudes korrakaitseseadusest. Kohus on seisukohal, et XXi poolt sauna kasutamise keelu rikkumine ehk kehtivast ettekirjutusest tuleneva kohustuse rikkumine ei ole tõendatud. Sellest tulenevalt tuleb kaebus rahuldada ning muude väidete analüüsimine pole vajalik.
12.Kohus leiab, et keelamiskaebus tuleb rahuldada HKMS § 5 lg 1 p 3 alusel ja keelata vastustajal 27.01.2020 täitekorralduse nr 4.1-1.3/1287-10 alusel sunniraha sissenõudmine.
13.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohtule on esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid vastavalt HKMS § 109 lg-le 1. Kaebaja menetluskuludeks on riigilõiv kokku 30 eurot kaebuse esitamiselt ja esialgse õiguskaitse taotluse eest (tl 19), mis tuleb vastustajalt välja mõista. HKMS § 109 lg 6 kohaselt hindab kohus ka menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Õigusabikulud (HKMS § 103 lg 1 p 1) on esitatud summas 643,68 eurot (koos käibemaksuga, õigusabi tunni hind 70 eurot, tl 40-43 taotlus ja kuludokumendid). Arvestades, et tegemist on vähemahuka asjaga ja õiguslikult lihtsa vaidlusega peab kohus põhjendatud ajakuluks kokku 5 tundi (lisandub käibemaks). Kohus ei pea ka usutavaks, et vastustaja vastustega (kokku ca 1,5 A4 lk) tutvumiseks võis kuluda enam kui 15 minutit. Esialgne kaebus sisaldab (p 3.4) asjakohatuid põhjendusi ettekirjutuse punktide osas, mis pole vaidluse all. 4(5)
Seega peab kohus põhjendatuks vastustajalt välja mõista õigusabikulud üksnes vajaliku õigusabi eest ning põhjendatud mahus. Seega mõistab kohus välja vastustajalt kaebaja kasuks õigusabikulu summas 420 eurot (5x70+70) ja riigilõivu 30 eurot, kokku 450 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.