Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti 28.05.2019 käskkirja nr 1-6/5822 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kolme kuu keskmise palga hüvitise väljamõistmiseks
Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Kaebaja – Vitaly
Ilin, lepinguline vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja – Narva Solodov
linn,
volitud
esindaja
esindaja
Sergei
Resolutsioon
1.Rahuldada kaebus.
2.Teha kindlaks Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti 28.05.2019 käskkirja nr 1-6/5822 õigusvastasus.
3.Välja mõista vastustajalt kaebaja kasuks hüvitis tema kolme kuu keskmise palga ulatuses, kohustades vastustajat väljamõistetava summa suurust ise välja arvutama.
4.Välja mõista vastustajalt kaebaja kasukus menetluskulud summas 3000 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
5.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus täiendavate tõendite kogumiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 1.06.2020. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
3-19-1213
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Narva Linnavalitsus määras 26.02.2018 käskkirjaga nr 1-6/1917 Vitaly Ilini Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti (ALPA) järelevalve osakonna vanemspetsialisti ametikohale.
2.Narva Linnavalitsuse 28.05.2019 käskkirjaga nr 1-6/5822 koondati Vitaly Ilini Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti järelevalve osakonna vanemspetsialisti ametikohalt.
3.Vitaly Ilin esitas 27.06.2019 lepingulise esindaja kaudu Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti 28.05.2019 käskkirja nr 1-6/5822 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kolme kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks.
4.Kaebaja esitas kohtule 05.08.2019 kaebuse täienduse.
5.Tartu Halduskohus võttis 29.08.2019 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Narva linna ja kohustas vastustajat vastama kaebusele.
6.Vastustaja esitas 19.09.2019 vastuse kaebusele.
7.Vastustaja esitas kohtule 13.03.2019 täiendavad dokumendid.
8.Kaebaja esitas 24.03.2020 kohtule arvamuse vastustaja vastuse osas.
9.Vastustaja esitas 31.03.2020 vastuväite kaebaja 24.03.2020 arvamuse osas.
10.Kaebaja esitas 01.04.2020 kohtule repliigi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
11.Kaebaja leiab, et vaidlusalane käskkiri on õigusvastane. Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsuses ei ole välja toodud, miks viiest spetsialistist koondati just kaebaja. See, et vastustaja oli lähtuvalt 25.04.2019 otsusest nr 20 kohustatud läbi viima koondamise, ei saa õigustada asjaolu, et vastustaja ei ole täitnud avaliku teenistuse seaduse (ATS)-is ettenähtud koondamise reegleid. Ametikoha kaotamine oli kunstlik ja koondmaine oli tekitatud eesmärgiga vabaneda just kaebajast.
11.1.Kaebaja on olnud kõrgema pädevusega kui lihtsalt spetsialist ja ka tema ametinimetus vanemspetsialist viitab kõrgemale kvalifikatsioonile võrreldes tavaliste spetsialistidega. Seega oleks vastustaja pidanud koondama ühe kolmest spetsialistist, mitte aga kaebajat kui vanemspetsialisti, eelkõige põhjusel, et vanemspetsialistina oli kaebajal ATS § 90 lg-st 5 lähtuvalt suurem töökogemus, teadmised ja oskused. Käskkirjas ei ole vastustaja välja toonud võrdluse aluseid kõigi 5 spetsialisti puhul. Vastustaja oleks pidanud pakkuma kaebajale kui vanemspetsialistile spetsialisti ametikohta.
11.2.Vastustaja võttis kaebaja tööle alates 26.02.2018 vanemspetsialisti ametikohale. Vastustaja enda esitatud väidetest lähtuvalt on riiklikus ehitisregistris toimunud muudatused alates 2016. aastast. Eeltoodu viitab kaebaja hinnangul sellele, et just kaebaja koondamine ei
3-19-1213 ole olnud juhuslik, vaid et vastustaja on üritanud otsida ettekäändeid kaebaja koondamiseks, mis aga ei vasta seadusele. Vastustaja pidi olema teadlik töökoormuse langemisest juba oluliselt varem so. enne kaebaja töölevõtmist 26.02.2018. Vastustaja võttis kaebaja tööle 2 aastat pärast seadusemuudatustest teadasaamist 2016. aastal. Põhjendamata ja sellest lähtuvalt kontrollimatu ning ebaselge on vastustaja väide, et teiste osakonna teenistujatega võrreldes on nende töötamise näitajad kaebaja omadest paremad. Vaidlustatud käskkirjas pole välja toodud, keda on võrreldud, mis näitajate alusel ja mis on need näitajad olnud. Sellest lähtuvalt on oluliselt rikutud ka ATS § 90 lg 5 sätestatut, millega nähakse ette kriteeriumite väljatoomist ja nende objektiivset võrdlemist – antud juhul seda tehtud ei ole, millest lähtuvalt on käskkiri õigusvastane.
11.3.See, et vastustaja oli lähtuvalt 25.04.2019 otsusest nr 20 kohustatud läbi viima koondamise, ei saa õigustada asjaolu, et vastustaja ei ole täitnud ATS-is ettenähtud koondamise reegleid. Kaebaja hinnangul ei ole õige tugineda käskkirjas eelviidatud 22.04.2019 keeleinspektsiooni kontrollaktile. Nimelt on keeleinspektsioon andnud kaebajale tähtaja kuni 01.06.2020 ettekirjutuse täitmiseks. Antud kontrollaktis on toodud, et kaebaja peab sooritama C1-keeletaseme eksami hiljemalt 01.06.2020. Vastustaja aktsepteeris 2018. a kaebaja tööle võtmisel kaebaja eesti keele oskust ja on seda ka kontrollinud ja pidanud seda piisavaks sellel ametikohal töötamiseks. Põhjendamata ja tõendamata on ka vastustaja etteheide, et kaebajal on võrreldes teiste spetsialistidega halvem keeleoskus. Vastustajal olid teenistuses teised ametnikud, kes valdasid eesti keelt halvemini või samal tasemel.
11.4.Kaebaja leiab, et talle oleks pidanud pakutama projektide teenistuse vanemspetsialisti töökohta. Ei ole oluline, kas tegemist oli ameti- või töökohaga. Kui antud töökoht oli vaba ja kaebaja võimetele ja teadmistele vastav (kaebaja hinnangul oli ta võimeline seda tööd tegema), siis oleks seda pidanud talle pakutama. Vastustaja väited, et kaebajal avaliku teenistuse staaž puudub ja et kaebaja pole kunagi töötanud töökohal, mis oleks seotud Eestis kehtestatud nõuetele ehitusdokumentatsioonide menetlemisega ja Ehitisregistriga, tuleb jätta tähelepanuta, kuna vastavaid andmeid ei ole vaidlustatud käskkirjas toodud.
11.5.Sellest tulenevalt taotles kaebaja Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti 28.05.2019 käskkirja nr 1-6/5822 õigusvastasuse kindlakstegemist ja kolme kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmist.
12.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Narva Linnavolikogu
25.04.2019 otsusest nr 20 ja vaidlusalusest käskkirjast nähtub Narva linna ametiasutuste struktuuris ulatuslike ümberkorralduste tegemine alates 01.06.2019. Eelviidatud otsusega kaotati alates 01.06.2019 Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti järelevalve osakonna vanemspetsialisti ametikoht seoses struktuuri ja koosseisude muutmisega. Kaebaja ei saa vaidlustada linnavolikogu 25.04.2019 otsust nr 20, mistõttu on kaebus ainetu arutelu osas, kas linnavolikogu otsus on õigusvastane või mitte.
12.1.Kuna Ehitisregistris on andmed enamjaolt korrastatud, jätkub Ehitisregistris igapäevane töö ja sellel põhjusel jagati ALPA töö tõhusamaks muutmise eesmärgil Järelevalve osakonna tööülesanded ümber. Kaebaja viide ATS § 90 lg –le 5 ei ole asjakohane, kuna Järelevalve osakonna teistel spetsialistidel on kogemus, oskused ja haridustase piisavad ALPA ülesannete täitmiseks. Samuti pole kaebaja viide ATS § 90 lg-le 6 ka asjakohane, kuna ametisse nimetamise õigust omaval isikul on õigus (aga mitte kohustus) ametnik ümber paigutada, vabastades koondamise tõttu ametniku, kelle ametikoht säilib, ning nimetades sellele ametikohale teise ametniku, kelle ametikoht koondatakse.
3-19-1213
12.2.Pakutud projektide teenistuse vanemspetsialisti koht on töökoht, aga mitte ametikoht. LAÖA projektide teenistuse vanemspetsialisti ülesanded on teistsugused, kui olid kaebajal ALPA Järelevalve osakonnas. Vaatamata sellele oli korraldatud kaebaja kohtumine LAÖA esindajatega 16.05.2019, kus toimus vestlus, mille käigus testiti ka kaebaja sobivust antud töökohale. Kahjuks kaebaja antud töökohale ei sobinud nõrga eesti keele valdamise tõttu. LAÖA vanemspetsialisti (ehitusspetsialisti) töökohale on muuhulgas esitatud nõue - eesti keele oskus B2-tasemel, millele kaebaja eesti keele oskus ei vasta. Vastustaja leiab, et mittepakutud LAÖA projektide teenistuse vanemspetsialisti töökoht ei ole kaebajale sobiv, kuna ta ei vastanud antud töökohale kehtestatud nõuetele.
12.3.Sellest tulenevalt palus vastustaja jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.
KOHTU SEISUKOHT
13.Esmalt võtab kohus seisukoha kaebaja taotluses täiendavate tõendite kogumiseks (I), seejärel vaatab tuvastamisnõude (II) ja hüvitamisnõude sisuliselt läbi (III) ning viimasena otsustab menetluskulude jagamise üle (IV). I
14.Kaebaja taotles kohtult nõuda vastustajalt välja Ž. Petrova eesti keele oskuse taset tõendavad dokumendid, aga samuti ka koostatud ametnike pingerida. Kohus tõlgendab kaebaja taotlust täiendavate tõendite kogumise taotlusena.
14.1.Kohus selgitab, et eelmenetluses tekkis kohtul kahtlus, et vastustaja ei võtnud arvesse ametnike võrdlemisel kõiki ATS § 90 lg-s 5 sätestatud näitajaid, vaid lähtus näitajatest, mis kõnelesid kaebaja koondamise kasuks ehk nõuetelevastavat võrdlemist vastustaja ei teostatud. Samas märgib kohus, et vastustaja ise nägi kaebaja taotlust ametnike pingerea esitamise osas, kuid ei pidanud vajalikuks seda kohtule esitada enda algatusel. Seega, lähtudes reeglist, et põhjendusi esitatakse haldusaktis, kuid erandjuhul saab neid siiski täiendada halduskohtumenetluses, ei pidanud kohus eelmenetluses põhjendatuks küsida vastustajalt ametnike pingerida, kuna kohtul puudus juba tol hetkel alus arvata, et pigem tagantjärgi koostatud ametnike pingerida annaks tõendusliku väärtuse.
14.2.Kohus kohustas 05.03.2020 määrusega vastustajat muu hulgas esitama Ž. Petrova eesti keele oskuse taset tõendavad dokumendid. Vastustaja täitis kohtunõude. Kohus lähtub vastustaja poolt esitatud tõenditest haldusasja sisulisel läbivaatamisel ja hindab kõiki asjas esitatud tõendeid. Seega ei pea kohus põhjendatuks kohustada vastustajat veel kord tõendama Ž. Petrova eesti keele oskuse taset muude tõenditega vaid põhjusel, et kaebaja arvates jäi Ž. Petrova eesti keele oskuse tase tõendamata.
14.3.Sellest tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata. II
3-19-1213
15.Haldusasja materjalide kohaselt koondati Narva Linnavalitsuse 28.05.2019 käskkirjaga nr 1-6/5822 kaebaja Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti järelevalve osakonna vanemspetsialisti ametikohalt.
16.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et vastustaja teavitas kaebajat koondamisest seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ja maksis välja koondamisega seotud tasud õigeaegselt ja täies mahus. Pooled vaidlevad koondamise aluse esinemise üle, koondamisprotseduuri seadusliku läbiviimise üle, aga samuti vaidlusaluse käskkirja põhjenduste üle.
17.ATS § 90 lg 1 p 2 sätestab, et ametiasutus võib ametniku teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisus.
18.Kaebaja arvas, et koondamisolukord ei olnud põhjendatud. Ametikoha kaotamine oli kunstlik ja koondaimine oli tekitatud eesmärgiga vabaneda just kaebajast. Koondamise aluseks olevas käskkirjas ei ole välja toonud, mille alusel on otsustatud koondada just kaebaja, mitte ühte neljast teisest spetsialistist.
18.1.Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsuse nr 20 kohaselt kinnitatakse uus struktuur seoses ametiasutuste põhitegevuse protsesside ühtlustamise teenuse kvaliteedi ning efektiivsuse suurendamiseks. Põhjendused jäid küll napisõnalisteks, kuid neist on siiski võimalik aru saada, mis põhjusel toimus sh Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti järelevalve osakonna (ALPA) struktuuri muutmine. Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsusega nr 20 „Narva ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kinnitamine“ kaotatakse alates 01.06.2019 Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametis järelevalve osakonnas vanemspetsialisti ametikoht. Vastustaja poolt kohtumenetluse käigus esitatud selgitused, et uue struktuuri kinnitamine oli tingitud sellest, et Narva linn soovis optimeerida ametiasutuste struktuuri ja ühendada erinevate ametnike ja töötajate funktsioone, aga samuti vähendada teenistujate arvu ja tõsta palgamäärasid.
18.2.Kuna puuduvad muud tõendid leiab kohus, et Narva Linnavalitsuse ALPA järelevalve osakonna struktuuri muutmise põhjus oli objektiivne. Kohus selgitab täiendavalt, et muudatused ALPA järelevalve osakonna struktuuri koosseisus on eelkõige linnavalitsuse töö korraldamise otstarbekuse küsimus. Seega, selles osas on vastustajal avar otsustusruum ja kohtulik kontroll vastavalt piiratud.1 Eelnevat arvestades ei analüüsi kohus kaebaja väiteid selle kohta, et Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsusest nr 20 ja Narva Linnavalitsuse 28.05.2019 käskkirjast nr 1-6/5822 ei nähtu põhjendusi selle kohta, miks otsustati muuta ALPA järelevalve osakonna struktuuri ja vähendada just osakonna koosseisu ühe vanemspetsialisti võrra.
19.Kaebaja väitis, et vastustaja on jätnud käskkirjas selgitamata, kuidas ja kellele on kaebaja tööülesanded üle antud. Juhul, kui tema tööülesanded anti teisele struktuuriüksusele samas ametiasutuses või teisele ametiasutusele, siis ei oleks saanud kaebaja koondada tulenevalt ATS § 90 lg-st 3.
19.1.ATS § 90 lg 3 sätestab, et koondamine ei ole lubatud, kui ametikoha ülesanded antakse üle teisele struktuuriüksusele samas ametiasutuses või teisele ametiasutusele. Vaidlusaluse käskkirja kohaselt anti kaebaja ametikoha ülesandeid üle Narva Linnavalitsuse ALPA teistele osakondadele, struktuuriüksustele või teistele linna ametiasutustele. Puuduvad ka muud tõendid, mis võiksid kinnitada, et tegelikult olid kaebaja ametiülesanded üle antud teistele
TrtRKo 3-17-903, p 21.
3-19-1213 struktuuriüksustele või teistele linna ametiasutustele. Järelikult ei ole antud juhul kohaldatav ATS § 90 lg 3.
20.Kaebaja väitis, et käskkirjas ei ole toodud võrdlust teiste spetsialistidega. Vastustaja oleks pidanud vabastama ametist madalama astmega (spetsialist või vanemspetsialist) spetsialisti ning määrama teda vabanenud ametikohale, kuna peaspetsialistina on kaebajal suurem töökogemus, teadmised ja oskused. Vaidlusaluses käskkirjas puuduvad põhjendused selle kohta, miks vastustaja on otsustanud koondada kaebaja, kuid mitte mõne teise spetsialisti.
20.1.ATS § 90 lg 5 kohaselt kui tuleb koondamisel valida vähemalt kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva ametniku vahel, siis on koondamise korral teenistusse jäämise eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enam. Kui nimetatud kriteeriumi alusel ei ole võimalik ametnikke eristada, on teenistusse jäämise eelisõigus kõigepealt ametnikul, kes kasvatab alla seitsmeaastast last, ja seejärel ametnike esindajal või ametnikul, kelle õigustatud ootus vajab suuremat kaitset, arvestades ka ametniku ülalpeetavate arvu.
20.2.Vaidlusaluse käskkirja kohaselt on ehitusjärelevalve osakonnas teenistusülesanded Narva linnas piirkonniti ära jagatud, kuid põhiülesandeks kõigil osakonna teenistujatel on riikliku ehitujärelevalve teostamine. Kohus tuvastas, et kaebaja teenistusülesanded olid samad nagu vanemspetsialist Ž. Petrova teenistusülesanded. Madalama astme spetsialistidel oli võrreldes kaebaja ja Ž. Petrovaga ka sarnaseid ametiülesandeid. Selle kasuks, et vastustaja oleks pidanud võrdlema kõike ALPA järelevalve osakonna spetsialiste kõneleb ka see asjaolu, et 30.01.2020 välja kuulutatud avaliku konkursi teate kohaselt pidi spetsialist täitma neid ametiülesandeid, mis täitsid nii kaebaja kui ka Ž. Petrova vanemspetsialisti ametis (kasutusloa taotluste ja kasutusteatiste menetlemine, tl. 41 ja 48). Järelikult tulenevalt ATS § 90 lg-st 5 oli vastustajal kohustus võrrelda vanemspetsialist Ž. Petrova, vanemspetsialist I. Ilini (kaebaja), spetsialist M. Penti, spetsialist L. Spiridnova ja spetsialist R. Zorini, haridust, töökogemust, teadmisi ja oskusi.
20.3.Kohus leiab, ALPA järelevalve osakonna spetsialistide võrdlus on mingil määral loetav vaidlusaluses käskkirjast. Nimelt oli vastustaja seisukohal, et võrreldes kaebajaga oli teistel spetsialistidel suurem töökogemus ja parimad töönäitajad. Teiste spetsialistide suurema töökogemusele viitas vastustaja nii koondamisteatises, 31.05.2019 vastuses kaebaja avaldusele nr 1-12/5306-2, aga samuti vaidlusaluses käskkirjas kui ka halduskohtumenetluses. Vastustaja teatas halduskohtumenetluses, et ametnikel Ž. Petrova (vanemspetsialist, teenistuses alates 15.10.1990), M. Pent (spetsialist, teenistuses 03.11.2011), R. Zorin (spetsialist, teenistuses alates 19.05.2009), L. Spiridoniva (spetsialist, teenistuses alates 01.10.2015) on tunduvalt suurem Ehitusregistriga töötamise ja dokumentide vormistamise kogemus. Need ametnikud tunnevad paremini tööspetsiifikat ja neil on läbitud ka erialased täienduskoolitused. Kaebajal seevastu on avaliku teenistuse staaž vaid alates 26.02.2018 ja ta ei puutunud varem kokku ehitusdokumentatsiooni menetlemisega ja Ehitusregistriga. Kohus märgib, et ei vaidlustatud käskkirjast ega muudest dokumentidest ei selgu, millised ja miks teiste ametnike töönäitajad on kaebaja töönäitajatest paremad.
20.4.Lisaks tuvastas kohus, et nii vanemspetsialistile kui ka spetsialistile esitatavate nõuete järgi peab nende keeleoskus olema C1-tasemel. Vaidlusaluses käskkirjas on välja toodud, et kaebaja riigikeeleoskus ei vasta nõuetele, kuid ei ole midagi mainitud teiste ametnike keeleoskusest, kellega kaebajat võrreldakse. Kohtu nõudel esitas vastustaja täiendavad dokumendid (tõendid), millest on näha kaebajaga võrreldavate ametnike riigikeele oskus,
3-19-1213 millest ühtlasi nähtub Ž. Petroval vastab keeleoskus nõutele (2006. a on omandanud Ekategooria ja tema keeleoskus on tunnistatud Keeleinspektsiooni poolt C1-tasemele vastavaks), aga samuti spetsialistil R. Zorinil (keskharidus on saadud riigikeeles, mis vastavalt keeleseaduse § 26 lg-tele 3 ja 4 võrdväärne riigikeele valdamisega C1-tasemel). Spetsialist A. Spiridonoval oli keeleoskus A2-tasemel. Spetsialist M. Pentil vastas keeleoskus B1-tasemele nagu kaebajal. Järelikult, lisaks kaebajale ei vastanud kahe spetsialisti keeleoskus nõuetele ja ühel neist oli madalam kui kaebajal. Käskkirjas ja muudes dokumentides puuduvad selgitused selle kohta, miks vastustaja pidas oluliseks nõutava keeleoskuse puudumist just kaebajal, mainimata teiste spetsialistide keeleoskust.
20.5.Kohus kohustas vastustajat 05.03.2020 määrusega esitama kohtule muuhulgas spetsialistide haridust tõendavad dokumendid. Spetsialist R. Zorinil peab ametijuhendi järgi olema vähemalt erialane keskharidus. Kuna tegemist on ehitusvaldkonnas järelevalvet teostatava spetsialistiga, mõistab kohus ametijuhendis esitatud haridusnõuet selliselt, et järelevalve osakonna spetsialisti erialase hariduse all mõistetakse keskhariduse olemasolu ehitusvaldkonnas. Seda kinnitavad ka teised spetsialistide ametijuhendid, kus on hariduse nõudeks pandud kas kõrg- või keskharidus ehitusvaldkonnas. Vastustaja esitas spetsialist R. Zorini kohta haridust tõendava dokumendina vaid gümnaasiumi lõputunnistuse. Gümnaasiumi lõputunnistus kinnitab küll üldkeskhariduse olemasolu, kuid seda ei saa nimetada erialaseks keskhariduseks ehitusvaldkonnas. Samas, tulenevalt vastustaja poolt kohtule esitatud tõenditest on spetsialist M. Pentil piimatoodangute valdkonnas saadud rakenduskeskharidus.
20.6.Eelnevast tulenevalt ja juhindudes HKMS § 59 lg-st 4 ei pea kohus spetsialist R. Zorini ja M. Pentil haridust nõuetele vastavaks. Käskkirjas ja muudes dokumentides puuduvad põhjendused selle kohta, miks vastustaja jättis võrdlemata kõikide spetsialistide hariduse ja lõppkokkuvõttes otsustas spetsialistide kasuks, kellel puudub üldse nõuetele vastav haridus ehitusvaldkonnas ning otsustas koondada kaebaja, kellel on samas valdkonnas kõrgharidus ja vähemalt 3-aastane töökogemus.
20.7.Vastustaja poolt kohtule esitatud tõendist (12.03.2020 nr 1-13/993, tl 64) nähtub, et spetsialist Rene Zorin on lahkunud teenistusest alates 02.01.2017 kuni 10.02.2020. Vaidlusalusest käskkirjast ja muudest vastustaja poolt esitatud dokumentidest ei selgu, kas spetsialist R. Zorinil oli koondamisolukorras ATS § 90 lg-s 5 sätestatud eelistusõigus või esines tema koondamise keeld.
20.8.Sellest tulenevalt puudub kohtul veendumus, et vastustaja kohaldas ATS § 90 lg 5 objektiivselt. Vastustaja võrdles ainult spetsialistide töökogemust ja töönäitajaid, kuid jättis võrdlemata nende hariduse ja (riigi)keelelised oskused. Samas ei selgu vaidlusalusest käskkirjast ega muudest dokumentidest, kuidas, mis viisil ja milliseid spetsialistide töönäitajaid oli omavahel võrreldud. Seega ei vasta vaidlusalune käskkiri eelpoolnimetatud osas haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 ja 56 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.
21.Kaebaja arvas, et vastustaja oleks pidanud talle pakkuma Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ametis projektide osakonnas täitmata vanemspetsialisti (ehitusspetsialisti) töökohta.
21.1.ATS § 90 lg 7 kohaselt peab enne ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamist talle võimaluse korral pakkuma samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta, välja arvatud ametiasutuse likvideerimise korral.
3-19-1213
21.2.Kohus ei nõustu kaebajaga. Kohus rõhutab, et ATS § 90 lg 7 ei kohusta vastustajat pakkuma kaebajale ükskõik millist vaba ameti- või töökohta, vaid vaba ameti- või töökohta, mis sobib vastustaja arvates kaebajale lähtudes tema haridusest, töökogemusest, teadmistest ja oskustest. Vaidlusalase käskkirja kohaselt enne vanemspetsialisti (ehitusspetsialisti) töökoha pakkumata jätmist korraldati kaebaja kohtumine Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti esindajatega, mille käigus hinnati muu hulgas kaebaja sobivust nimetatud töökohale. Kohtumise käigus tuvastati, et kaebaja riigikeeleoskus ei ole piisav vanemspetsialisti (ehitusspetsialisti) tööülesannete täitmiseks ning ei vasta nõuetele. Nähtuvalt vaidlusalusest käskkirjast peab vanemspetsialisti (ehitusspetsialisti) riigikeeleoskus olema B2-tasemel (tl.10, 40). Kaebaja selle üle ei vaielnud. Haldusasja materjalide kohaselt vastas 28.05.2019 seisuga kaebaja riigikeeleoskus vaid B1-tasemele (tl. 34). Tõendeid selle kohta, et kaebaja keeleoskus vastas 28.05.2019 seisuga B2-tasemele, ei ole kaebaja kohtule esitanud. Kohus ei pea asjakohaseks kaebaja viidet Keeleinspektsiooni poolt tehtud ettekirjutusele, millega tuvastati, et kaebajal puudub C1-tasemele vastav keeleoskus ja kohustati teda sooritama eesti keele eksam kuni 01.06.2020.
21.3.Kohus tuvastas, et spetsialist R. Zorin on ajutiselt lahkunud teenistusest alates 02.01.2017 kuni 10.02.2020. Vastustaja ei ole esitanud kohtule andmeid selle kohta, et 28.05.2019 seisuga oli R. Zorini ametikoht ajutiselt täidetud teise ametnikuga kuni R. Zorini teenistusse naasmiseni. Seega lähtub kohus sellest, et spetsialist R. Zorini ametikoht oli kaebaja koondamise ajal vaba. Seda kinnitab vähemalt kaudselt see asjaolu, et peaspetsialist R. Zorini ametikohale oli välja kuulutatud avalik konkurss 30.01.2020, kui selgus, et ta ametikohale ei naase. Kohus selgitab, et ATS, kohtupraktika ega õiguskirjandus ei sätesta piiranguid selle kohta, et koondamisolukorras tuleks pakkuda koondatavale ametnikele vaid tähtajatuid ametikohti. ATS § 90 lg 7 eesmärgiks on vältida ametniku koondamist. Selline eesmärk on saavutatav ka sellisel juhul, kui koondamisolukorras olevale ametnikule pakutakse ajutist ametikohta. Kohus möönab, et tõepoolest mõnedel juhtudel ei ole otstarbekas pakkuda koondatavale ametnikule teist ajutust ametikohta, kui lähiajal see täidetakse teenistusse naasva ametnikuga. Antud juhul oleks kaebaja saanud alguses täita R. Zorini ametiülesandeid ning viimase teenistusse naasmata jätmise tõttu jätkata spetsialisti ametikohal tähtajatult. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et tegemist oli ajutise ametikohaga (kuni 10.02.2020) ei vabastanud eelpoolnimetatu vastustajat kohutusest pakkuda kaebajale ajutist ametikohta või põhjendada, miks see ametikoht talle ei sobi (silmas pidades olukorda, kus osakonnas olid aastaid kaks spetsialisti, kelle riigikeeleoskus oli kaebaja keeleoskusega samal tasemel või madalam). Kuna need põhjendused puuduvad vaidlusalases käskkirjas, on see õigusvastane ka sellel põhjusel. Seega ei vasta vaidlusalune käskkiri eelpoolnimetatud osas HMS §-s 54 ja 56 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele
22.Kaebaja väitis, et vastustaja oleks pidanud kohaldama ATS § 90 lg 6 ja koondama kaebaja asemel madala astme spetsialisti. Kohus selgitab, et antud juhul ei kuulu kohaldamisele ATS § 90 lg 6, kuna järelevalve osakonna spetsialistude ametiülesanded olid sarnased ja vastustaja poolt tehtud spetsialistide võrdlus hõlmas kõike järelevalve osakonnas olevaid ametnike. Õiguskirjanduses on ka leitud, et ümberpaigutamist saab kohaldada ametnike suhtes: 1) kes töötavad ametiasutuse eri struktuuriüksustes või 2) kes töötavad samas struktuuriüksuses, kuid kelle teenistusülesanded olulises ulatuses ei kattu. Kui on tegemist ametnikega, kellel on sarnased teenistusülesanded,
3-19-1213 tuleb koondamisel lähtuda ATS § 90 lg-st 5.2 Seega ei analüüsi kohus kaebaja väiteid seoses ATS § 90 lg 6 kohaldamata jätmisega.
23.Eelnevat arvestades ei vasta vaidlusalune käskkiri õiguspärase haldusakti tunnustele ja on seetõttu õigusvastane. Sellest tulenevalt rahuldab kohus kaebuse tuvastamisnõude osas ja teeb kindlaks Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti 28.05.2019 käskkirja nr 1-6/5822 õigusvastasuse. III
24.Kaebaja taotles kohtult kolme kuu keskmise palga hüvitise väljamõistmist summas 2658,57 eurot. ATS § 105 lg 1 kohaselt õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus rahuldas kaebuse tuvastamisnõude osas ja tegi kindlaks 28.05.2019 käskkirja nr 1-6/5822 õigusvastasuse. Seega on täidetud ATS § 105 lg-s 1 sätestatud eeldus hüvitamisnõude rahuldamiseks. Kohus selgitab, et puuduvad alused hüvitamisnõude suurendamiseks või vähendamiseks. HKMS § 167 lg-st 1 tulenevalt teeb kohus vastustajale kohustuseks arvutada välja kaebajale väljamaksmisele kuuluv täpne rahasumma. Vastustajal on olemas täpsed andmed ja metoodika kaebaja keskmise palga arvutamiseks, mis võimaldaks kiiremat ja täpsemat kaebaja keskmise palga suuruse väljaselgitamist ega ole ka vastustajale ülemääraselt koormav. IV
25.HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebus oli rahuldatud täies ulatuses. Kaebaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad tema menetluskulud halduskohtumenetluses 4111,80 eurot ja täiendavalt 31.03.2020 toimunud kaebaja nõustamise ja repliigi koostamise eest 223 eurot koos käibemaksuga. HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus on seisukohal, et tekkinud menetluskulud summas 223 eurot seoses 31.03.2020 kaebaja nõustamise ja repliigi koostamisega ei ole antud juhul põhjendatud. Kohus selgitab, et peale lõplike seisukohtade esitamist 24.03.2020 puudus vajadus kaebaja esindajal kaebaja nõustamise ja repliigi koostamise üle. Kohus peab ka põhjendatuks vähendada teisi menetluskulusid, mis tekkisid kaebajal enne 31.03.2020. Nimelt leiab kohus, et tegemist ei ole keeruka haldusasjaga, kus kaebuse ja selle lisade koostamiseks oleks vaja läbi töötada mahukaid materjale ja analüüsida hulgaliselt tõendeid. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks menetluskulu summas 3000 eurot. Sellest tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulud summas 3000 eurot. Ülejäänud menetluskulud summas 1334,8 eurot (1111,80+223) jätab kohus kaebaja enda kanda.