Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

avalik-õiguslikku suhet tekkinud, mistõttu puudub alus nõude esitamiseks. Maksuhaldur ei pidanud tasaarvestamisel kontrollima ega analüüsima Prawo OÜ ettemaksukontol olevate vahendite päritolu. Vaide esitaja summa arvelt tasuti Prawo OÜ kohustused, mistõttu võib väita, et Prawo OÜ on vaide esitaja arvelt rikastunud ning vaide esitajal on õigus esitada nõue Prawo OÜ vastu võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel. Alusetu on väide, et maksuhaldur lõi vaide esitajale vale ettekujutuse. MTAl ei olnud vaide esitaja päringule vastates veel kontrollitulemuste osas täit pilti. Vaidlust ei ole, et Prawo OÜ oli detsembri 2016 TSD-l väljamakse deklareerinud, kuid maksud tasumata jätnud, mistõttu maksuhalduri juhiste andmisel hetkel oli Prawo OÜ tulumaksukohustus täitmata. Maksuhalduri lõplikud järeldused koos kogutud tõenditega said selgeks alles 01.11.2017 kontrollaktiga, mis väljastati ligi pool aastat pärast vaide esitaja seletuste andmist ning kirjavahetust. Arvestades, et vaide esitaja on õigusalaste teadmistega isik, võib asuda seisukohale, et vaide esitaja enda tegevus oli rutakas. 3.4 Maksuhaldur on vaidlusaluses otsuses selgitanud, et vabanenud vahendid tasaarvestati teiste varasemalt tekkinud kohustuste täitmiseks, mistõttu on ebaõige vaide esitaja väide, et Prawo OÜ ettemaksukontole vabastatud summa tasaarvestati viimase maksukohustusega, mida tal tegelikult polnud. Tekkinud kohustused ei pruugi olla maksukohustused.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Vastustaja ei tõendanud Prawo OÜ-l maksuvõla ega muu varasema kohustuse olemasolu. Kaebaja ei ole sellega nõustunud ja on ühemõtteliselt väljendanud, et teeb sihtmakset ning maksuhaldur on seda sellisena aktsepteerinud. Et maksuhaldur asus hiljem seisukohale, et täidetud maksukohustust polnud olemas, tuli kaebaja tasutud summa talle tagastada. 6.2 Kaebaja, viidates kahju hüvitamise sätetele ja kahju õigusvastasele tekitamisele (RVastS § 7 ja VÕS § 1048), on seisukohal, et maksuhaldur teadis, kaebajal tulumaksu tasumise kohustuse puudumisest. Arvestades kaebaja poolt maksuhaldurile saadetud kirja, kus ta märkis, et tema arvates on tulumaksukohustus nii temal kui ka Prawo OÜ-l, lasus maksuhalduril kohustus kaebajat teavitada, et see kohustus on tegelikult üksnes Prawo OÜ-l. Maksuhaldur seda ei teinud, vaid esitas juhendi Prawo OÜ ettemaksukontole raha kandmiseks. Sellega lõi ametnik kaebajale vale ettekujutuse, et temal on tulumaksu maksmise kohustus. Kui kaebajat oleks teavitatud maksu tasumise kohustuse puudumisest, poleks kaebaja raha Prawo OÜ ettemaksukontole kandnud. MTA on sedastanud, et kaebaja ei ole õigustatud isik, kes saaks nõuda tagasi Prawo OÜ alusetult tasutud tulumaksu kohustust. Seega on kaebajal tekkinud kahju summas 686,88 eurot. 6.3 Maksuhaldur on käitunud vastuolus hea halduse põhimõttega sarnaselt Riigikohtu poolt asjas nr 3-3-1-61-15 p-s 17 kirjeldatud olukorraga, luues esmalt (teades, et teeb maksuotsuse) vale ettekujutuse kaebajal tulumaksukohustuse lasumise kohta ning seejärel jättes teavitamata, et maksukohustus on Prawo OÜ-l ning kaebaja võib Prawo OÜ ettemaksukontole kantud rahast ilma jääda. Lisaks on ametnik peale tulumaksusumma tagastamise taotlust tekitanud Prawo OÜ-l maksuvõla, mida siis väidetavalt tasaarvestati. 6.4 Ebaõige on otsuses toodud väide, et ettemaksukontole vabanenud vahendid tasaarvestati MKS § 105 alusel täies ulatuses Prawo OÜ varasemalt tekkinud teiste kohustustega. Väidetud varasemat maksukohustust ei eksisteeri. Kaebaja kinnitab, et Prawo OÜ-l ei olnud mitte ühtegi maksukohustust kuni 21.05.2018. Kaebaja esitas taotluse raha tagastamiseks 08.05.2018. Maksuhaldur on käitunud peale taotluse esitamist maksukohustuse arusaamatul alusel loomisega halvas usus. Raha kandmise ajal 25.05.2017 ega selle järgselt kuni 21.05.2018 maksukohustust ei eksisteerinud. Ka krediidiinfo infosüsteemi väljavõttest ei nähtu Prawo OÜ-l mingisuguseid maksukohustusi 2018. aasta märtsis, aprillis ja mais. Teatmik.ee andmetel puudub Prawo OÜ-l ka majandustegevus, mistõttu ei saa ka maksukohustus tekkida. Seetõttu jääb arusaamatuks võlgnevuse tekkimine peale kaebaja taotluse esitamist. Krediidiinfo infosüsteemi väljavõttest nähtub, et ainuke maksuvõlg oli Prawo OÜ-l alates veebruar 2017 summas 2070 eurot. Kaebaja töötasu oli 3000 eurot, mistõttu on see maksuvõlg täpselt töötasult tasumata maksusumma. Peale kaebaja poolt tulumaksu tasumist vähenes Prawo OÜ maksuvõlg automaatselt summale 1383 eurot. Samuti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et alates veebruar 2018, kui MTA tegi 14.02.18 otsuse maksukohustuse vähendamise kohta, puudub Prawo OÜ-l alates märts 2018 maksuvõlg ning see puudus kuni 01.06.2018. Seetõttu on ebaõige MTA väide ettemaksukontolt vabanenud vahendite tasaarvestamise kohta olemasolevate maksuvõlgadega.

6.6 Seadusele ei põhine MTA seisukoht, et kaebaja ei ole raha tagasi saamise suhtes õigustatud isik. Kaebajal on volitus esindada Prawo OÜ-d kohtus ja kohtueelses menetluses, mistõttu tuleb kaebaja lugeda raha enda kontole tagastamise nõudes õigustatud isikuks.

7.5 Tulenevalt haldusvaidluse nr 3-18-604 sisulistele asjaoludele teadis kaebaja tegelikult 02.06.2017, et Prawo OÜ nimel deklareeritud tulumaksukohustus kaebaja töötamise osas on vale. Samuti teadis kaebaja, et mingit maksukohustust ei eksisteeri. Kaebaja töösuhe oli fiktiivne, kuid viidatud teadmine tuli vastustajale hiljem ja jõustus alles 16.10.2018 Tallinna Halduskohtu määrusega asjas nr 3-18-604. Seega soovis kaebaja luua ise 02.06.2017 vale ettekujutust vastustajale, kui maksis ära vale kuid deklareeritud ja kehtiva Prawo OÜ maksukohustuse lootuses, et maksumenetlus Prawo OÜ suhtes lõpetatakse ilma maksuotsuseta (osa tööjõu maksudest moodustas kaebaja tasutud tulumaks). MTA eksitamise soovi õnnestumisel saanuks kaebaja jätkuvalt edasi alusetult kõrgemat emapalka. Kaebaja soovitu mitterealiseerumist ei saa vastustajale pahatahtliku haldusena ette heita. Kaebajal oli seega endal kõrgendatud huvi teha oma vahendite arvelt ümberkande taotlus, sest see oli ajendatud kaebaja omakasu lootusest. Näiliku töösuhte õigustamist kaebuses ei pea vastustaja asjakohaseks, sest vaidlus selle kohta on lõppenud kaebaja poolt kaebusest loobumisega asjas nr 3-18-604. Kuna maksuhaldur tuvastab asjaolusid tagantjärele, ei ole selle hiljem teatavaks saamine vastustajale etteheidetav. Kaebaja ei selgita, kuidas vastustaja saanuks 02.06.2017 ette teada, et 14.02.2018 väljastatakse Prawo OÜ-le maksuotsus. Ka kaebajale 01.11.2017 kontrollakti väljastamise ajal ei saanud vastustaja eeldada 14.02.2018 maksuotsuse väljastamist. 7.6 Kuna õigusvastast kahju ei ole tekkinud, kaebaja realiseeris oma õigusi teadlikult ja eesmärgipäraselt, vastustaja ei ole kaebajat eksitanud, on alusetu kaebaja väide vastustaja poolt hea usu põhimõtte vastase käitumise kohta. Ümberkandmise võimaldamine oli kaebaja soovidele vastu tulemine ning vastustaja ei mõistnud toona kaebaja varjatud ajendeid ja tegevuse eesmärke. Kuna kaebaja oli oma tahteavaldust ja seisukohta selgitanud, aktsepteeris maksuhaldur kaebaja taotluse nr 92895382 02.06.2017 ümberkandeotsusega õigustatult ning vaidlusalune 686,88 eurot liikus õigustatult Prawo OÜ ettemaksukontole. Sellest hetkest pidanuks kaebaja mõistma, et tal ei ole enam mingisugust õiguslikku alust Prawo OÜ ettemaksukontole kantud vahendite osas tagastusnõuete esitamiseks. Selleks ei anna õigust ka 16.07.2012 kaebaja laste isa poolt välja antud volikiri kohtueelses ja kohtumenetluses esindamiseks. Kaebaja ei ole nimetatud volikirja varasemalt esitanud, mistõttu ei ole vastav volikiri ka vaidlusesse puutuv. Lisaks on tegemist ebausaldusväärse dokumendiga, kuna fotokoopia volituse andja allkirja osa on kaebaja poolt varjatud ning see annab aluse kahtlusele volikirja võltsimise kohta. Kaebaja peaks esitama originaaldokumendi. Vastustaja märgib, et vastavalt kaebuses välja toodule anti volikiri tsiviilvaidlustes nr 2-12-29116 ja 2-12-28429 esindusõiguse tõendamiseks, kuid nimetatud vaidlused on lõppenud, mistõttu ei ole volikiri enam aktuaalne ega kehtiv. Põhjendamatu on kaebaja poolt volikirja sõnastuse ebamäärasuse ärakasutamine esindusõiguse olemasolu väitmiseks käesolevas asjas. Prawo OÜ juhataja ei ole enam volikirjal märgitud R. R., mistõttu on volikiri ilmselgelt aegunud. Kaebaja ei ole Prawo OÜ ettemaksukontolt raha tagastamise nõude esitamiseks õigustatud isik. 7.7 Eeltoodud põhjendustel ei nõustu vastustaja ka kaebaja väidetega alusetu rikastumise kohta. Alusetud on kaebaja väited ettemaksukontole tagastatud rahaliste vahendite tasaarvestamisest mitteeksisteerivate nõuetega. Asjaolu, kas Prawo OÜ-l võisid olla ja tekkida teised maksukohustused, ei kuulu kaebajale MKS § 26 lg 1 alusel

avaldamisele. Vastustaja poolt MKS § 26 lg 1 täitmine ei ole aluseks kaebajale õigusvastase kahju tekitamisele. Kaebaja ei ole MKS § 26 lg-s 2 sätestatud erandlikke asjaolusid esile toonud. MKS-s puudub alus, mis annaks kaebajale õiguse kellegi teise ettemaksukontol olevaid rahalisi vahendeid endale nõuda või sinna tehtud maksete osas tagastusnõudeid esitada. Kaebajal ei ole Prawo OÜ-ga enam ühtegi seost. Kaebaja oli Prawo OÜ üks osanik kuni 01.01.2015. Seetõttu puudub kaebajal õigus Prawo OÜ ettemaksukonto võimalike vahendite käsutamiseks. Selleks ei anna õigust ka ebausaldusväärne volikiri, mis on väljastatud nii kohtueelseks- kui kohtumenetluseks, mitte äriühingu rahaliste vahendite väljakandmiseks kaebaja pangakontole. Arvestades, et Prawo OÜ-l vabad vahendid puudusid, ei saanuks vastustaja isegi hüpoteetiliselt kaebaja taotlust rahuldada. 7.8 Kaebaja taotluse alusel kaebaja tasutud summa Prawo OÜ ettemaksukontole kandmine ning summa tasaarvestamine Prawo OÜ kohustustega ei tekitanud kaebaja ja maksuhalduri vahel avalik-õiguslikku suhet. Seetõttu puudub alus nõude esitamiseks RVastS § 22 alusel. Lisaks ei pidanud maksuhaldur tasaarvestamisel kontrollima ega analüüsima ettemaksukontol olevate vahendite päritolu. Pigem on kaebaja arvelt rikastunud Prawo OÜ ning kaebajal on võimalus esitada tsiviilõiguslik nõue Prawo OÜ vastu. Seetõttu on ebaõiged kaebaja viited RVastS ja VÕS sätetele, mis ei võimalda kaebaja esitatud argumentidel kaebust rahuldada. 7.9 Kaebaja on ametilt advokaat ja seega õigusalaste eriteadmistega isik, mistõttu väited temale õigusvastase kahju tekitamise kohta on alusetud. Seetõttu on põhjendamatud ka RVastS § 7 lg-le 4 ja VÕS §-idele 1048 ja 1041 tuginevad argumendid hea halduse vastasest käitumisest. Vaidlust ei ole, et Prawo OÜ deklareeris 2016 detsembri TSD-l väljamakse, kuid jättis maksud tasumata, mistõttu täpsustava vastuse koostamise ajal 26.05.2017 kaebaja 25.05.2017 e-kirjale oli Prawo OÜ deklareeritud tulumaksukohustus täitmata. Lõplik MTA seisukoht selgus alles 14.02.2018 maksuotsuses. Vastustaja on veendunud, et kaebaja tegevus oli varasemat õigusvastast käitumist maskeeriv, mitte omane väidetult MTA poolt eksitusse viidud isikule. 7.10 Kolmanda isiku üldsõnaline seisukoht kaebusega nõustumise kohta on sisuliselt põhjendamata. Kuigi kolmas isik nõustub kaebajale ümberkande tegemisega ja 686,88 euro tagastamisega, puuduvad kaebaja ettemaksukontol sellised vahendid. Vastustajale on kummaline, et kolmas isik sellega kursis ei ole. Kuna kolmas isik nõustus aga kirjalikult oma maksusaladuse avaldamisega, ei oma vastustaja vastuväiteid vastutaja vastuse lisade 9 ja 10 kaebajale avaldamise osas.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kaebaja väited justkui oleks teda eksitatud kolmanda isiku maksukohustust täitma vale ettekujutuse loomisega, on asjakohatud. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et kaebaja on 25.05.2017 kirjutanud ise kontrolliosakonna revidendile, et maksis Prawo OÜ poolt tasumisele kuuluva tulumaksu ära ning peab seda enda ja Prawo OÜ solidaarkohustuseks. Kontrolliosakonna revident on selle peale kaebajale selgitanud, et kui ta soovib tasuda kolmanda isiku tulumaksu ise, siis tuleb see kanda kaebaja ettemaksukontolt ümberkandetaotlusega kolmanda isiku ettemaksukontole. Seejuures ei pidanud revident sellel ajal teadma, et tegelikult kolmandal isikul tulumaksukohustust ei eksisteeri fiktiivse töösuhte tõttu ja tulevikus tehakse sel põhjusel maksuotsus Prawo OÜ tööjõumaksude vähendamise kohta. Sisuliselt on revident juhendanud kaebajat vastavalt kaebaja enda avaldatud soovile. Vaidlust ei ole seejuures ka selles, et kaebaja on elukutselt advokaat, kelle suhtes saab eeldada, et tal on õigusalased eriteadmised ja oskused. Ka sel põhjusel on kohatud kaebaja väited justkui oleks teda eksitatud kolmanda isiku maksuohustuste täitmiseks. Kohus lisab, et kaebaja väited eksitamise ja vale ettekujutuse loomise kohta lükkab ümber ka kohtule esitatud 14.02.2018 maksuotsus nr 12.2-3/039860-16 Prawo OÜ tööjõumaksude vähendamise kohta. Nimetatud otsusega on kindlaks tehtud, et Prawo OÜ ja kaebaja väidetud töösuhe, mille tööjõumaksudest tulumaksu osa kaebaja kanda soovis, oli fiktiivne ning reaalseid töötasu väljamakseid kaebajale ei tehtud. Kohtule esitatud maksuotsusest ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.2018 määrusest haldusasjas nr 3-18-604 nähtub hoopis kaebaja tahe saavutada fiktiivse tehinguga suurem vanemahüvitis. Seega kaebaja, teades töösuhte tegelikust puudumisest, pidi ümberkandetaotlust tehes ise teadma maksukohustuse puudumisest nii Prawo OÜ-l kui ka kaebajal. Vastustaja märgib õigesti, et sellest hetkest, mil kaebaja ümberkandetaotlus täideti, ei olnud kaebajal mingisugust õiguslikku alust Prawo OÜ ettemaksukontole kantud vahendite osas tagastusnõuete esitamiseks. MKS § 33 lg 1 kohaselt on maksumaksjal õigus saada tagasi maksuhaldurile seaduses või haldusaktis ettenähtust suuremas summas tehtud makse ja rahalise kohustuse tasumisel või tasaarvestamisel (§ 105 lg 1) tekkinud enammakse, sealhulgas enne kohustuse tasumise tähtpäeva tehtud makse (§ 105 lg 2). MKS § 6 lg 2 kohaselt käsitletakse maksumaksjana füüsilist või juriidilist isikut või riigi-, valla- või linnaasutust, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Ülalnimetatud määruse § 6 lg 1 kohaselt isiku rahalisi toiminguid hallatakse ettemaksukontol. Igal isikul on MKS § 105 lg-s 6 nimetatud kohustuste täitmiseks üks ettemaksukonto, millel on unikaalne viitenumber. Tööjõumaksud, mis kaebaja ümberkande taotluse esitamise ajal olid maksmata, olid deklareeritud Prawo OÜ enda esitatud TSD-l. Seega oli maksukohustuslane antud juhul Prawo OÜ ning maksude tasumine toimus Prawo OÜ ettemaksukontolt. Mistahes nõuete ja taotluste esitamise õigus iga isiku ettemaksukontol toimunud toimingute suhtes on eelnevalt viidatud sätete alusel selle ettemaksukontoga seotud maksumaksjal. See tähendab, et maksukohustuse saab tasuda maksumaksja eest küll teine isik, sh kanda rahasumma maksumaksja ettemaksukontole, kuid tagastusnõuded ja ettemaksukontol toimunud toimingute sisu osas saab taotlusi esitada siiski vaid konkreetse kontoga seotud maksumaksja. Seda kinnitab ka asjaolu, et ettemaksukonto toimingud on kaitstud MKS § 26 alusel maksusaladusega. Seetõttu on õige vastustaja seisukoht, et kaebaja ei ole õigustatud isik tagastusnõude esitamiseks ning vastustajal puudus ainuüksi sel põhjusel alus kaebaja taotluse rahuldamiseks. Ka määruse § 14 lg-st 2 tuleneb, et isik võib taotleda tagastatava summa kandmist pangakontole või teise isiku ettemaksukontole. Seega olnuks

taotluse esitamiseks õigustatud isikuks üksnes Prawo OÜ. Seejuures ei tähenda taotluse esitamise õigus automaatselt taotluse rahuldamise aluste esinemist. Kohus osundab, et ainuüksi eeltoodud põhjendustel on alus jätta kaebaja kaebus vaidlustatud otsused tühistamisnõuetes rahuldamata. Seejuures ei ole mistahes alust 01.06.2018 otsuse nr 8.3.1/21523 tühistamiseks selles osas, milles kaebaja taotlus rahuldati ning kaebaja kasuks tehtud otsuse tühistamise kohta pole kaebaja ise esitanud ühtegi põhjendust. Vastustaja on õiguspäraselt jätnud kaebaja taotluse 686,88 euro tagastamiseks rahuldamata ning vaidlustatud otsus ja vaideotsused on õiguspärased ja piisavalt motiveeritud. Sel põhjusel ei kuulu rahuldamisele ka esitatud kohustamiskaebus kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks. 13.2 Vaatamata asjaolule, et kaebaja ei ole tagastusnõude täitmise taotluse esitamisel õigustatud isikuks, peab kohus vajalikuks märkida veel järgmist: 14.02.2018 maksuotsuse ja Prawo OÜ ettemaksukonto väljavõtete (vastustaja vastuse lisad 9 ja 10) ning vastustaja selgituste alusel on selge, et Prawo OÜ ettemaksukontole 02.06.2017 kantud ja Prawo tulumaksu katteks arvestatud 686,88 eurot vabanesid 14.02.2018 maksuotsuse tulemusel Prawo OÜ ettemaksukontole. Samuti nähtub Prawo OÜ ettemaksukonto väljavõtetest, et samal kuupäeval on Prawo OÜ ettemaksukontole vabanenud 686,88 eurot tasaarvestatud täies ulatuses Prawo OÜ teiste varasemalt tekkinud kohustuste täitmiseks. MKS § 105 lg 6 kohaselt maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või tasaarvestatakse kohustuste tekkimise järjekorras, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane taotleb enne täitmise tähtpäeva selle lõike p-des 14–16 nimetatud kohustuste täitmise välistamist tasaarvestusest. Seega lasub vastustajal ühelt poolt MKS § 105 lg 8 alusel kohustus kolmanda isiku poolt maksukohustuse täitmine vastu võtta, kuid kolmas isik ei saa siiski määrata, kuidas ja millised maksukohustused ettemaksukontole kantud vahendite arvelt täidetakse. Seetõttu on põhjendamatud kaebaja väited konkreetse sihtmakse tegemise kohta. Alusetud on ka kaebaja väited olematute kohustuste kohta, arvestades, et esitatud Prawo OÜ ettemaksukonto väljavõtetest nähtub selgelt, et ettemaksukontole vabanenud summa tasaarvestati kaebaja varasemate rahaliste kohustuste katteks. Asjaolu, et kõik maksukohustuslase võimalikud ettemaksukonto kaudu tasaarvestatavad kohustused ei kajastu avalikes registrites, ei tähenda, et neid kohustusi ei eksisteeriks. MKS § 105 lg 6 kohaselt võib lisaks maksukohustustele tasaarvestada ka muid rahalisi kohustusi. Seetõttu on kaebaja ekslikult viidanud vaid avalike registrite andmetele ning täheldanud põhjendamatult vaid maksukohustuste puudumist. Kolmas isik on kohtule esitatud seisukohas märkinud, et pole tasaarvestuse aluseks olnud otsuseid kätte saanud. Kohus osundab, et käesolevalt ei ole kaebuse esemeks kolmanda isiku tasaarvestatud kohustused ning kolmas isik saab ise võtta vajalikud sammud tutvumaks tema ettemaksukonto toimingute ja nende aluseks olnud otsustega, sh selgitada vajadusel oma õiguste võimalik rikkumine. Ka ei väära kohtu käesolevas otsuses toodud seisukohti asjaolu, et kolmas isik on kaebaja kaebusega kohtumenetluses nõustunud. Kaebaja on tegutsenud nii taotlust, vaiet kui kaebust esitades enda nimel ja kaebus on esitatud kaebaja väidetud õiguste rikkumise kohta. Kohus ei ole kaebaja õiguste rikkumist tuvastanud. Kolmas isik ei ole taotlust tagastusnõude tuvastamiseks ega ka täitmiseks esitanud. Ka kaebaja esitatud volikiri Prawo OÜ esindamiseks nimetatud asjaolusid ei muuda, sest nagu öeldud, on kaebus esitatud kaebaja väidetult rikutud õiguste kaitseks, mitte kolmanda isiku õiguste kaitseks. Kohus on jõudnud

seisukohale, et kaebaja ei ole tagastusnõude esitamiseks õigustatud ning vastustaja ei saanud tema taotlust rahuldada. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks hinnata ka kohtumenetluses kolmanda isiku esindamise tõenduseks esitatud volikirja ulatust ja kehtivust. 13.3 Vastustajal puudub kohustus kaebajale raha tagastamiseks ka alusetu rikastumise sätete alusel. RVastS § 22 lg 1 kohaselt võib isik nõuda avaliku võimu kandjalt õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist, kui seadus ei sätesta teisiti. RVastS § 22 lg 2 kohaselt kui käesoleva seadusega ei ole reguleeritud teisiti ja see ei ole vastuolus avalik-õigusliku suhte olemusega, kohaldatakse avalik-õiguslikus suhtes toimunud alusetu rikastumise korral eraõiguse sätteid. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seega peab alusetu rikastumise eeldusena olema saaja üleandja arvelt alusetult rikastunud. Antud ei ole juhul nimetatud eeldus täidetud, sest vastustaja ei ole saajaks eelnimetatud sätete tähenduses. Käesolevalt on kaebaja üleandjana teinud ümberkande Prawo OÜ ettemaksukontole. Seega on raha saaja alusetu rikastumise sätete mõttes Prawo OÜ. Asjaolu, et Prawo OÜ ettemaksukontol olevate vahendite arvelt tasaarvestas vastustaja Prawo OÜ rahalised kohustused ei tähenda, et vastustaja oleks alusetult kaebaja arvelt rikastunud ja vastustaja oleks käsitletav raha alusetu saajana. Kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks esitada kohane nõue Prawo OÜ vastu, kuivõrd kandes Prawo OÜ ettemaksukontole oma isikliku raha, eesmärgiga tasuda Prawo OÜ tööjõumaksud, on kaebaja tegutsenud VÕS § 1018 lg 1 p 1 ja 2 mõttes käsundita asjaajajana ning saab nõuda Prawo OÜ-lt vastavate kulude hüvitamist VÕS § 1023 lg 1 alusel. 13.4 Vastustaja ei pidanud kaebaja taotlust rahuldama ka kahju hüvitamise sätete järgi. RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega on kahjunõude rahuldamise eelduseks vastustaja õigusvastane tegevus. Kohus on aga käesoleva otsusega (vt p-d 13.1-13.2) tuvastanud, et vastustaja tegevus ja vaidlustatud haldusaktid olid õiguspärased. Kohus jääb selle juurde, et vastustaja ei ole kaebajat kolmanda isiku ettemaksu kontole raha ümberkandmiseks eksitanud, vaid juhendas kaebajat kaebaja enda soovil ja algatusel. Seejuures ei ole kaebaja õigustatud isik tagastusnõude esitamiseks ning tasaarvestamine Prawo OÜ ettemaksukontole vabanenud vahendite arvelt toimus õiguspäraselt. Kaebaja viide VÕS §-le 1048 on asjakohatu. Nimetatud sätte kohaselt teisele isikule varalises küsimuses ebaõiget teavet või ebaõige arvamuse andnud või teabe või arvamuse, vaatamata uutele teadmistele, parandamata jätnud asjatundja käitumine loetakse õigusvastaseks, kui kahju tekitajale kuulub tema kutsealase tegevuse tõttu eriline usaldusseisund ja teabe või arvamuse saaja võis sellele usaldusele tugineda. Tegemist ei ole käesolevalt kirjeldatud olukorraga. Andes kaebajale juhised tema ettemaksukontol olevate vahendite osas ümberkande tegemiseks kaebaja enda soovil, ei ole vastustaja andnud ebaõiget teavet VÕS §

1048 mõttes. Kohus on eelnevalt (vt käesoleva otsuse p 13.1) juba põhjendanud, miks on kaebaja väited tema eksitamise ja ebaõige ettekujutuse loomise kohta põhjendamatud. Seetõttu on asjakohatud ka kaebaja väited hea halduse ja hea usu põhimõtte rikkumise kohta. 13.5 Vastuseks kaebaja 30.03.2020 täiendavatele seisukohtadele, märgib kohus, et käsitlus õiguspärasest ootusest on ekslik, kuna MKS § 106 lg 8 mõttes ei ole kaebaja õigustatud isikuks nõudmaks tagasi OÜ Prawo ettemaksukontole laekunud vahendeid. Kaebaja viited meediaväljaannete artiklitele ja nende põhjal tehtud järeldused ei ole asjakohased, sest käesoleval juhul pole küsimus ümbrikupalga maksmises, vaid fiktiivses töösuhtes.

/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.