Ragn-Sells AS kaebus tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 30.01.2020 otsus vaidlustusasjas nr 820/216744 ja teha uus otsus, millega lõpetada vaidlustusmenetlus riigihangete seaduse § 197 lg 1 p 3 ja lg 5 alusel, ning mõista Rakvere Vallavalitsuselt Ragn-Sells AS kasuks välja vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – Ragn-Sells AS, volitatud esindaja v.adv Kadri Matteus Vastustaja (hankija) – Rakvere vald, seaduslik esindaja Maido Nõlvak Kaasatud haldusorgan ‒ riigihangete vaidlustuskomisjon
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde riigihangete vaidlustuskomisjoni 23.08.2029 kiri nr 12.2-10/83 haldusasjas 3-19-1182.
2.Rahuldada kaebus.
3.Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 30.01.2020 otsus vaidlustusasjas nr 820/216744 ja teha uus otsus, millega lõpetada vaidlustusmenetlus riigihangete seaduse § 197 lg 1 p 3 ja lg 5 alusel.
4.Mõista Rakvere vallalt Ragn-Sells AS kasuks välja vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud summas 3640 eurot.
Mõista Rakvere vallalt Ragn-Sells AS kasuks välja kohtumenetluses kantud menetluskulud summas 1587,16 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.05.2020 (HKMS § 181 lg 1).
3-20-235 Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rakvere Vallavalitsus (hankija) viis läbi riigihanke „Korraldatud jäätmevedu Rakvere vallas“. Hankija avaldas hanketeate (edaspidi: HT) ja riigihanke alusdokumendid (edaspidi: HD) 04.12.2019. Hankija tunnistas 15.01.2020 korralduse nr 19 (edaspidi: korraldus nr 19) p-s 2 edukaks MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskuse pakkumuse.
2.Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) laekus 23.01.2020 Ragn-Sells AS-i vaidlustus hankija otsusele tunnistada edukaks MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus pakkumus. Vaidlustaja oli seisukohal, et MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskuse pakkumuse edukaks tunnistamine on õigusvastane, kuna tegemist on põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega ja hankija ei ole nõuetekohaselt kontrollinud pakkumuse tõsiseltvõetavust riigihangete seaduse (RHS) § 115 lg 1 ja HD p-de 15.1 ja 15.2 alusel. Kaebaja taotles lepingulise esindaja kulude ning riigilõivu väljamõistmist.
3.Hankija 29.01.2020 korraldusega nr 34 tunnistati korralduse nr 19 p 2 kehtetuks ning otsustati hankemenetlust jätkata.
4.VAKO tegi 30.01.2020 otsuse nr 8-20/216744 , millega jättis RHS § 197 lg 1 p 8 ja § 192 lg 3 p 5 alusel vaidlustuse läbi vaatamata ning lepingulise esindaja kulud välja mõistmata. VAKO leidis, et kuna käesoleval juhul lõpeb vaidlustusmenetlus RHS § 197 lg 1 p 8 alusel, siis vaidlustaja lepingulise esindaja kulud RHS § 198 alusel jaotamisele ei kuulu.
5.Tallinna Halduskohtusse saabus 06.02.2020 Ragn-Sells AS kaebus nõuetega: 1) tühistada VAKO 30.01.2020 otsus vaidlustusasjas nr 8-20/216744 osas, millega lõpetati asja menetlus RHS § 197 lg 1 p 8 alusel ning jäeti lepingulise esindaja kulud jaotamata; 2) mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud 3844 eurot ja riigilõiv 640 eurot; 3) mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud vastavalt hiljem esitatavale menetluskulude nimekirjale.
6.Tallinna Halduskohus võttis 11.02.2020 kaebuse menetlusse nõudes tühistada VAKO 30.01.2020 otsus vaidlustusasjas nr 8-20/216744 ja teha uus otsus, millega lõpetada vaidlustusmenetlus riigihangete seaduse § 197 lg 1 p 3 ja lg 5 alusel, ning mõista Rakvere vallalt Ragn-Sells AS kasuks välja viimase vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud 3844 eurot ja riigilõiv 640 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.
2(7)
3-20-235 RHS § 198 sätestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmise eelduseks menetluse lõppemise RHS § 197 lg 1 punktide 3, 5, 6 või 7 alusel. VAKO leidis, et kuna hankija on vaidlustatud otsuse tunnistanud kehtetuks, tuleb vaidlustus RHS § 192 lg 3 p 5 alusel jätta läbi vaatamata ning seega on vaidlustusmenetlus lõppenud RHS § 197 lg 1 p 8 järgi, mistõttu lepingulise esindaja kulusid RHS § 198 järgi välja ei mõisteta. Hankija on de facto tunnistanud vaidlustuse põhjendatuks RHS § 197 lg 1 p 3 tähenduses. Kuigi hankija pole kehtetuks tunnistamise otsuse põhjuseid täpsemalt lahti kirjutanud, on kaebaja poolt 23.01.2020 VAKO-le esitatud vaidlustuse ning hankija kehtetuks tunnistamise otsuse vahel ilmselge seos. Seejuures ei ole vastavalt kohtupraktikale määrav hankija sõnakasutus vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisel, vaid hankija tegelik tahe õigusrikkumine omaks võtta. Teistsugune tõlgendus oleks vastuolus RHS § 197 lg 1 p 3 eesmärgiga võimaldades hankijatel olukorda kuritarvitada, tunnistades oma varasem otsus eduka pakkumuse kohta koheselt kehtetuks peale vaidlustuse laekumist ja vältides selliselt vastaspoolele VAKO-sse pöördumise kulude hüvitamist. Järelikult saab hankija tegevust praegusel juhul lugeda vaidlustuse põhjendatuks tunnistamiseks RHS § 197 lg 1 p 3 tähenduses. Sarnase õigusliku küsimusega on mindud kohtusse ka haldusasjas 3-19-1182, kus kohus soovitas pooltel lõpuks kompromissile jõuda. Kuigi osapooled jõudsid vastavas asjas kompromissile, ei oleks kohus kompromissi kinnitanud, kui kaebuse nõue oleks olnud alusetu ning VAKO otsus kulude välja mõistmata jätmiseks täiesti õiguspärane (HKMS § 154 lg 2). Kuivõrd seadusandja tahe oli ühtlustada vaidlustusmenetluses kantud õigusabikulude hüvitamist üldise õigusvaidluste lahendamise loogikaga, on kohane lähtuda analoogia korras HKMS § 108 lg-st 6, mille kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel (st vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamisel), välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kuivõrd hankija ei ole tõendanud, et 29.01.2020 tehtud otsusel, millega tunnistati kehtetuks 15.01.2020 kolmanda isiku kasuks tehtud otsus, puudub seos esitatud vaidlustusega, peaksid menetluskulud jääma hankija kanda.
8.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustajal ei tekkinud hanke menetlemise käigus kordagi kahtlust pakkumuse põhjendamatult madalas maksumuses. Korralduse nr 19 p 2 kehtetuks tunnistamise ja vaidlustuse esitamise vahel puudub põhjuslik seos. RHS § 115 ja 117 kohaselt on hankijal õigus kontrollida esitatud pakkumuste vastavust hankemenetluse erinevates etappides. Arvestades olukorda, et tegemist on uue Rakvere valla (endine Sõmeru vald ja endine Rakvere vald) esimese selle piirkonna hankega sellises mahus ja suuruses, samuti hoolsuskohustusest tulenevalt, ilma kahtluse tekkimiseta pakkumuse põhjendamatult madalas hinnas, oli mõistlik 15.01.2020 korralduse nr 19 punkt 2 tunnistada kehtetuks, kasutades hankija õigust jätkata hankemenetlust RHS § 115 nõudeid järgides. RHS § 197 lg 1 p 3 eeldab, et hankija (vastustaja) on nõustunud vaidlustuses esitatud kõikide kaebaja väidetega. Vastustaja ei ole nõustunud kaebaja mistahes väidetega ja vaidleb neile täies ulatuses vastu. Vastustajal ei tekkinud hanke menetlemise käigus kordagi kahtlust pakkumuse põhjendamatult madalas maksumuses. Kaebaja on lisanud kaebusele arve, mille teine lehekülg sisaldab spetsifikatsiooni (lisa nr 3). Jääb arusaamatuks, miks arve summa ei ühti kaebuses taotletuga. Samuti ei sisalda arve õigusteenuse tasu tunnihinda, mille alusel teenust on kaebajale osutatud ning ei selgu, milliseid üldkulusid 4% ulatuses seoses käesoleva menetlusega on kaebaja kandnud. Kaebajale on osutatud arve spetsifikatsiooni järgi 19,25 tundi õigusabiteenust. Ilmselgelt ei saa mõistlikuks pidada 19,25 tundi õigusabikulusid, arvestades vaidlustuse mahtu ja keerukust. Ei ole põhjendatud, et praktiliselt 7 lehekülje koostamiseks kuluks kaebaja esindajal 19,25 tundi.
3(7)
3-20-235
9.VAKO leiab, et 30.01.2020 otsus vaidlustusasjas nr 8-20/216744 on õiguspärane. VAKO avaldas, et jääb 23.08.2019 kirjas nr 12.2-10/83 (haldusasi 3-19-1182) esitatud seisukohtade juurde. VAKO on senises praktikas RHS § 192 lg 3 p 5 alusel riigihanke alusdokumentidele esitatud vaidlustuse läbi vaatamata jätmisel lähtunud sellest, et riigihangete registris riigihanke alusdokumentides peavad vastavad muudatused olema reaalselt tehtud (nähtavad) ning vaidlustaja peab vaidlustuskomisjonile kinnitama, et õigusrikkumine on kõrvaldatud. RHS § 192 lg 3 p 5 alusel tehtud otsuse puhul saab vaidlustaja tagasi tasutud riigilõivu. Kui riigihanke alusdokumentide vaidlustuse puhul hankija tunnistab vaidlustuse põhjendatuks (ka mõne nõude osas) või nõustub, et vaidlusalune nõue on õigusvastane, kuid õigusrikkumist ei kõrvalda (või ka ei saa kõrvaldada, sest riigihange on peatatud), on vaidlustusmenetluse lõppemise aluseks RHS § 197 lg 1 p 3 – kas kogu vaidlustuse või mõne vaidlustuses esitatud nõude osas. Alus lõpetada vaidlustusmenetlus hankija poolt vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega ja vaidlustuse läbi vaatamata jätmise alus seonduvalt õigusrikkumise kõrvaldamisega on olnud ka kuni 31.08.2017 kehtinud RHS-s (RHS v.r.) ja on samas sõnastuses ka RHS-s. VAKO ei ole kindlaks teinud ega hinnanud seda, mis põhjendustel hankija vaidlustusmenetluse ajal vaidlusaluseid riigihanke alusdokumentide nõudeid ja tingimusi on muutnud – VAKO on muudatuste tegemise järgselt ja vaidlustajalt õigusrikkumise kõrvaldamise kohta kinnituse saamisel alati jätnud vaidlustuse läbi vaatamata (RHS § 192 lg 3 p 5 ja RHS § 197 lg 1 p 8 alusel). Riigihanke kehtetuks tunnistamine eeldab hankija põhjendatud otsust (RHS § 73 lg 3 p 6), vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamise otsustes tavaliselt mingeid põhjendusi ei esitata (v.a siis, kui tehakse kohe uus otsus ja põhjendatakse seda või põhjendatakse kehtetuks tunnistamise otsust üksnes sellega, et hankijal on vajadus uuesti teostada kontrolli), riigihanke alusdokumentide muutmisel ei pea hankija eraldi vormistama dokumenti, kus ta tehtud muudatusi põhjendab. Seega puudub VAKO-l reeglina informatsioon selle kohta, miks vaidlustusmenetluse ajal riigihanke alusdokumente on muudetud (vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistatud). Erinevalt HKMS-st ei tulene RHS-st, et siis kui õigusrikkumise kõrvaldamine (riigihanke või vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamine) on tingitud vaidlustuse esitamisest, on tegemist vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega hankija poolt. Lünga puudumist RHS-is näitab see, et vaidlustuskomisjonile ei tulene RHS-st õigust küsida hankijalt vastavaid selgitusi ja hinnata seda, kas hankija on vaidlustusmenetluse ajal riigihanke alusdokumente muutnud (riigihanke või vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistanud) vaidlustuse esitamise tõttu. RHS-st ei tulene, et RHS § 192 lg 3 p 5 (ja RHS § 197 lg 1 p 8) on kohaldatav siis, kui hankemenetluse või vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamine ja õigusrikkumise kõrvaldamine pole tingitud vaidlustuse esitamisest.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus leidis 11.02.2020 määruses (p 9), et käesolev haldusasi ei ole hankeasi HKMS 28. peatüki mõttes. Kohus jääb selle seisukoha juurde.
11.VAKO märkis 06.03.2020 vastuses, et jääb haldusasjas 3-19-1182 väljendatud seisukoha juurde ja palus selles haldusasjas 23.08.2019 esitatud kirja võtta käesoleva asja juurde. Kohus võtab VAKO 23.08.2019 kirja nr 12.2-10/83 käesoleva asja juurde. Kohtu arvates ei ole tõendi vastuvõtmise tõttu praeguses staadiumis vaja asja arutamist uuendada. Kohus andis kaebajale täiendava võimaluse VAKO kirja kohta seisukohta avaldada. Kaebaja tegi seda 28.04.2020. Kohus ei pea vajalikuks küsida vastustajalt täiendavat seisukohta VAKO 23.08.2019 kirja nr 12.2-10/83 kohta. Esiteks on vastustaja jaganud VAKO seisukohta vaidlustuse lõpetamise õigusliku aluse osas. Teisalt seondub VAKO 23.08.2019 kiri nr 12.2-10/83 ülevaate andmisega VAKO senisest praktikast RHS § 197 lg 1 p 3 ja lg 1 p 8 kohaldamisel. Seda praktikat on 4(7)
3-20-235 kaebaja kaebuses vastustanud ning vastustajal on olnud nii vastuses kaebusele kui ka kirjaliku menetluse määramise järel võimalus kaebaja positsioonidele vastu vaielda, sh tuginedes VAKO praktikale, mis on kättesaadav ka avalikest allikatest (nt riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandest). Seetõttu ei pea kohus vajalikuks VAKO 23.08.2019 kirja nr 12.2-10/83 toimiku juurde võtmise tõttu menetlust uuendada. Kohtu arvates venitaks see tarbetult menetlust. Vastustaja ei tundnud menetluse vältel ka huvi VAKO 23.08.2019 kirja nr 12.2-10/83 sisu vastu.
12.Vaidluse all on see, kas VAKO lõpetas menetluse vaidlustusasjas nr 8-20/216744 õigel alusel. RHS § 197 lg 1 p 3 kohaselt lõpeb vaidlustusmenetlus vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega hankija poolt. RHS § 197 lg 1 p 8 kohaselt lõpeb vaidlustusmenetlus VAKO otsusega jätta vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad RHS § 192 lg-s 3 sätestatud alused. RHS § 192 lg 3 p-st 5 tulenevalt jätab VAKO vaidlustuse läbi vaatamata, kui hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke või otsuse kehtetuks või õigusrikkumine on kõrvaldatud. Menetluse lõpetamisel RHS § 197 lg 1 p-s 3 sätestatud alusel mõistab VAKO hankijalt vaidlustaja kasuks välja riigilõivu ja lepingulise esindaja kulud. Menetluse lõpetamisel RHS § 197 lg 1 p 8 alusel tagastatakse hankijale tasutud riigilõiv (riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 5), lepingulise esindaja kulud aga välja mõistmisele ei kuulu.
13.Kohtule nähtuvalt on VAKO käesoleval juhul lähtunud väljakujunenud VAKO praktikast, mille kohaselt saab vaidlustuse lugeda põhjendatuks üksnes hankija selgesõnalise vastava tahteavalduse alusel ning vaikimisi vastavalt vaidlustaja nõuetele tegutsemine, sh vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamine või hankedokumentide muutmine vaidlustuses nõutud viisil ei ole vaidlustuse põhjendatuks tunnistamine (vt N. Pilving, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: M. A. Simovart ja M. Parind, Tallinn 2019, lk 1129‒ 1130, § 197 komm nr 9 ja seal viidatud VAKO praktika,). Asjassepuutuvad vaidlustuse lõpetamise alused sätestas RHS v.r samal moel kui RHS, vt RHS v.r § 122 lg 3 p 5 ja RHS v.r § 126 lg 1 p 3. Samas tuleb rõhutada, et RHS v.r kohaldamisel ei omanud menetluse lõpetamise õige aluse leidmine RHS-ga võrreldavat tähendust, kuna vaidlustaja sai riigilõivu tagasi mõlemal juhul, lepingulise esindaja kulud ei kuulunud välja mõistmisele aga ühegi vaidlustusmenetluse lõpetamise aluse puhul. RHS tõi kaasa võimaluse teatud aluste puhul mõista välja ka lepingulise esindaja kulud. Ette nähti see mh vaidlustuse põhjendatuks tunnistamise puhul, mitte aga juhul, kui hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke või otsuse kehtetuks või on õiguserikkumine kõrvaldatud.
14.Seetõttu ei ole praktikas välistatud, et hankija tunnistab vaidlustatud otsuse kehtetuks vaidlustuse esitamise tõttu, pidades vaidlustuses esitatud väiteid põhjendatuks, kuid konkureerivale alusele tuginemise kaudu väldib vastaspoolele õigusabikulude ja riigilõivu hüvitamist. VAKO senine tõlgenduspraktika orienteerib hankijat mitte avaldama oma otsuste tegemise tegelikke põhjuseid, kuna see on talle majanduslikult kahjulik. RHS v.r ajal välja kujunenud VAKO praktika kohaselt ei asu VAKO hankija motiive tuvastama, vaid lõpetab menetluse RHS § 197 lg 1 p 8 alusel, kui hankija ei ole kinnitanud selgesõnaliselt, et tunnistab vaidlustuse põhjendatuks. VAKO tõlgendus ei sõltu sellest, kas hankija tühistas enda otsused enne vaidlustuse esitamisest teada saamist või peale seda.
15.Kohtu arvates tuleb VAKO-l revideerida RHS v.r alusel kujundatud praktikat. Vastasel korral puudub vaidlustajal efektiivne õiguskaitse kulusid optimeerida sooviva hankija vastu. On küsitav, kas sellisel juhul järgitakse põhiseaduse printsiipe, nt PS § 14. Kohtu arvates ei ole põhjust rääkida seadusandja langetatud valikust, mis justkui ei võimaldaks praktikat muuta. Kohtu hinnangul viitab RHS § 192 süstemaatiline tõlgendamine (paragrahvi pealkiri on sõnastatud „vaidlustusmenetluse alustamine“) sellele, et RHS § 192 lg 3 p 5 puudutab eelkõige olukordi, kus hankija on vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistanud enne vaidlustuse esitamisest teada saamist. RHS-st ei tulene kohustust kohaldada sätet ka olukordades, mil hankija on 5(7)
3-20-235 reageerinud peale vaidlustuse esitamisest teada saamist, kuid enne VAKO otsust. Ka ei tule kohtu arvates RHS § 197 lg 1 p 3 sõnastusest, et säte eeldab alati hankija selgelt väljendatud tahteavaldust, n-ö vaidlustuse õigeksvõttu. HKMS-s sätestatud analoog kaebuse õigeksvõtu näol on sõnastatud palju konkreetsemalt (vrdl HKMS § 159). Kohus leiab, et vaidlustuse põhjendatuks tunnistamine võib toimuda ka hankija tegudega, näiteks kui hankija on vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamisel tuginenud samadele alustele kui vaidlustaja. Sellisel juhul ei ole kohtu arvates vaja selgesõnaliselt väljendatud hankija tahteavaldust, kuna vaidlustuse põhjendatuks tunnistamine on tuvastatav hankija tegevusega, kulude jaotamise regulatsiooni arvestades puudub hankijal aga motivatsioon seda tunnistada. Samasugusele seisukohale on asunud Tallinna Halduskohus haldusasjas 3-19-266 (vt p 31.4).
16.Kaebaja on vaidlustuses olnud seisukohal, et kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on õigusvastane, kuna tegemist on põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega ja hankija ei ole nõuetekohaselt kontrollinud pakkumuse tõsiseltvõetavust RHS § 115 lg 1 ja HD p-de 15.1 ja 15.2 alusel. Hankija 29.01.2020 korralduse nr 34 õigusliku alusena on viidatud RHS §-le 115 (põhjendamatult madala maksumusega pakkumused) ja HS p-le 15.1, mille kohaselt hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate poolt esitatud pakkumuste vastavust HD-s esitatud tingimustele vastavalt RHS §-le 114 ja 115. Vastusena vaidlustusele nentis hankija, et tulenevalt RHS §-st 115 ja HD p-st 15.1 ei ole hankija küsinud hankes edukaks tunnistatud pakkujalt enne edukaks tunnistamist täiendavaid selgitusi, ning vastas: „Võttes arvesse eelnimetatut ja asjaolu, et Rakvere Vallavalitsuse 29. jaanuari 2020 korraldusega nr 34 tunnistati kehtetuks Rakvere Vallavalitsuse 15.01.2020 korralduse nr 19 punkt 2 (lisa 1) jätkab Hankija hankemenetlust järgides Riigihanke seaduse § 115 nõudeid.“ Seega nähtub kohtule, et korralduse nr 19 p 2 kehtetuks tunnistamine lähtub samadest alustest (ebapiisava kontrolli teostamine põhjendatud madala maksumuse osas), mille tõttu esitati vaidlustus. Hankija on küll vastuoluliselt väitnud, et menetlemise käigus ei tekkinud tal kahtlust MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus pakkumuse põhjendamatult madalas maksumuses. See aga tekitab küsimuse, miks on hankija siis MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskuse pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistanud ning menetluse põhjendamatult madala maksumuse ja kontrolli teostamise sätetele tuginedes uuendanud. Vaidlustusmenetluses VAKO-le esitatud seisukohas on hankija tunnistanud, et läbi viidud kontrollmenetlus oli ebapiisav. Kohtu arvates, kui hankija on vaidlustatud otsuse tunnistanud kehtetuks vaidlustusega samadel alustel, peaks hankijal olema kohustus tõendada, et see oli kantud muudest kui vaidlustuse esitamisega seonduvatest asjaoludest. Kohus ei nõustu VAKO-ga, et VAKO-l puudub seadusest tulenev võimalus täiendavat teavet küsida. RHS § 194 lg-st 1 tuleneb VAKO uurimiskohustus. Nimetatud sätte kohaselt tagab VAKO omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus nõustub kaebajaga, et RHS § 194 lg 1 ei ole piiritletud asja sisulise lahendamisega, vaid ka menetluslike küsimustega nagu õige menetluse lõpetamise aluse tuvastamine. Seetõttu on VAKO pädevuses küsida täiendavat selgitust hankijalt, kui on kahtlus, et hankija on tunnistanud enda otsused kehtetuks vaidlustuse esitamise tõttu. Selle tuvastamine praktikas ei ole ülemääraselt keeruline ega VAKO-t koormav.
17.Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus rahuldada. Kohus tühistab VAKO 30.01.2020 otsuse vaidlustusasjas nr 8-20/216744 ja teeb uue otsuse, millega lõpetab vaidlustusmenetluse RHS § 197 lg 1 p 3 ja lg 5 alusel. Tulenevalt RHS § 198 lg-st 1 tuleb sellisel juhul hankijalt vaidlustaja kasuks välja mõista tasutud riigilõiv ja kantud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuna kohtul puudub võimalus asja VAKO-sse uuesti arutamiseks saata, peab kohus ise hindama, milline oli kaebaja vajalik ja põhjendatud õigusabikulu VAKO-s. Kaebuse resolutsioonis palub kaebaja välja mõista esindaja kulud 3844 eurot ja riigilõiv 640 eurot. Kaebuse p-des 2.14 ja 2.15 on kajastatud lepingulise esindaja kuluna 3384 eurot (käibemaksuga). Kaebaja ei taotle arvel nr 20160795 kajastatud üldkulu väljamõistmist 6(7)
3-20-235 (summas 136,70 eurot). Kohu arvates ei saa vaidlustuse mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud õigusabikulu VAKOS ületada 3000 eurot (käibemaksuga). Kuna vaidlustus jäeti läbi vaatamata, piirnes töö maht üksnes vaidlustuse ettevalmistamisega. Lisaks lepingulise esindaja kulule tuleb hankijalt vaidlustaja kasuks välja mõista tasutud riigilõiv summas 640 eurot. Seega kuulub hankijalt välja mõistmisele menetluskuludena VAKOS 3000+640=3640 eurot.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti hankija kahjuks, tuleb kaebaja kohtumenetluses kantud kulud hankijalt välja mõista. 15.04.2020 menetluskulu dokumendi kohaselt taotleb kaebaja haldusasjas 3-20-235 menetluskulude hüvitamist summas 1587,16 eurot (koos käibemaksuga), mis koosnevad lepingulise esindaja kuludest summas 1572,16 eurot (koos käibemaksuga) ja tasutud riigilõivust summas 15 eurot. Osaliselt on kohtumenetluse kulu kajastatud 06.02.2020 arvel nr 20160795. Kuigi kaebaja õigusabi tunnihind (213 eurot käibemaksuga) on küllaltki kõrge, peab kohus kohtumenetluses kantud õigusabikulu summas 1572,16 eurot siiski kokkuvõttes vajalikuks ja põhjendatuks. Seega tuleb Rakvere vallalt mõista Ragn-Sells AS kasuks välja viimase kohtumenetluses kantud menetluskulud summas 1572,16+15=1587,16 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Janek Laidvee
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.