OÜ Astlanda Ehitus kaebus tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 21.04.2021 otsuse vaidlustusasjas nr 62-21/230667 resolutsiooni punkt 1 täielikult ja punkt 3 osas, millega jäeti hankijalt vaidlustaja kasuks välja mõistmata menetluskulud seoses vaidlustuse õigeks võtmisega ning teha uus otsus, millega jätta vaidlustus HD 3.1 „Hankelepingu vorm“ punkti 5.1.2 osas läbivaatamata riigihangete seaduse § 197 lg 1 punkti 3 alusel ja mõista Sihtasutuselt Põhja-Eesti Regionaalhaigla OÜ Astlanda Ehitus kasuks välja vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud vaidlustuse õigeksvõttu puudutavas osas
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) OÜ Astlanda Ehitus (registrikood 11366804), volitatud esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver Vastustaja (hankija) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Muud selgitused
Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ Astlanda Ehitus kaebus rahuldamata.
Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.06.2021 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi hankija) avaldas 11.03.2021 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Psühhiaatriakliiniku korpuse ehitustööd“ (viitenumber 230667) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sealhulgas dokumendid HD 2.1 Hanke eseme tehniline kirjeldus, HD 3.1 Hankelepingu vorm ja HD 3.2 Ajaplaan.
2.Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) laekus 26.03.2021 OÜ Astlanda Ehitus vaidlustus, milles paluti kohustada hankijat viima õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse hanketingimused, mis määravad tööde teostamise tähtajad ning hankelepingu vormi punktid 2.2, 3.3, 3.5, 5.1.2, 5.1.9, 5.1.14, 5.1.16, 7.3, 10.2, 11.14, 15.3.5.1 ja 15.3.5.2.
3.VAKO 21.04.2021 otsusega vaidlustusasjas nr 62-21/230667 jäeti riigihangete seaduse (RHS) § 197 lg 1 p 8 ja RHS § 192 lg 3 p 5 alusel vaidlustus läbivaatamata HD 3.1 Hankelepingu vorm punkti 5.1.2 osas (resolutsiooni punkt 1); rahuldati RHS § 197 lg 1 punkti 5 alusel vaidlustus osaliselt ja kohustati SA-d Põhja-Eesti Regionaalhaigla viima õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse HD 3.1 Hankelepingu vorm p-d 3.5, 11.14, 15.3.5.1 ja 15.3.5.2 (resolutsiooni punkt 2) ning mõisteti RHS § 198 lg 2 alusel SA-lt Põhja-Eesti Regionaalhaigla OÜ Astlanda Ehitus kasuks välja riigilõiv proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega summas 256 eurot ning vaidlustaja menetluskulu (esindaja tasu) summas 329 eurot (käibemaksuta).
4.OÜ Astlanda Ehitus esitas 03.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla riigihanke „Psühhiaatriakliiniku korpuse ehitustööd“ (viitenumber 230667) alusdokumentidele. Kaebaja palub 1) kohustada hankijat viima riigihanke (viitenumber 230667) Hankedokumendid 3.1 „Hankelepingu vorm“ ja 3.2 „Ajaplaan“ kooskõlla RHS nõuetega ning 2) tühistada VAKO 21.04.2021 otsus osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja nõuded eelviidatud hanketingimusi puudutavas osas ja määrati kindlaks vaidlustusmenetluse lõpetamise alus ja menetluskulude jaotus.
5.Vastustaja esitas 21.05.2021 kohtule taotluse kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 punkti 1 ja/või punkti 2 alusel ja menetluse lõpetamiseks. Vastustaja selgitas, et riigihankes saabus pakkumuste esitamise tähtaeg 20.05.2021 kell 15.00. Nimetatud tähtajaks esitasid pakkumuse kaks pakkujad: OÜ Fund Ehitus ja AS YIT Ehitus. Kaebaja riigihankes pakkumust ei esitanud.
6.Tallinna Halduskohtu 21.05.2021 kohtunõudega paluti kaebajal esitada seisukoht vastustaja 21.05.2021 menetluse lõpetamise taotlusele hiljemalt 24.05.2021.
7.Kaebaja esitas 24.05.2021 kaebuse muutmise taotluse kohustamisnõudelt üleminekuks tuvastamisnõudele ning palus jätta rahuldamata vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks.
8.Tallinna Halduskohtu 27.05.2021 määrusega keelduti kaebuse muudatuse vastu võtmisest (resolutsiooni punkt 1), jäeti OÜ Astlanda Ehitus kaebus läbi vaatamata osas, milles taotletakse Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla kohustamist viima riigihanke viitenumbriga 230667 alusdokumendid HD 3.2. „Ajaplaan“ ning HD 3.1. „Hankelepingu vorm“ punktid 2.2, 3.3, 5.1.14, 5.1.16 ja 10.2 kooskõlla RHS nõuetega ning VAKO 21.04.2021 otsuse vaidlustusasjas nr 62-21/230667 resolutsiooni punkti 2 ja punkti 3 tühistamist sisulise vaidlusega seotud menetluskulude jaotusega seonduvas osas (resolutsiooni punkt 2).
9.OÜ Astlanda Ehitus esitas 07.06.2021 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 27.05.2021 määruse resolutsiooni punktidele 1-2.
2(8)
3-21-933
KAEBAJA SEISUKOHAD
10.Tööde teostamise ajakava (tähtajad) on õigusvastased. Tegelikke asjaolusid mittearvestavate ja seetõttu ebapiisavate (ebarealistlike) tööde teostamise tähtaegade kehtestamisega hanke alusdokumentides rikub hankija RHS § 3 p-test 1, 3 ja 5 tulenevaid kohustusi. Hanke alusdokumentide õigusaktidega vastavusse viimiseks on vajalik HD 3.1 p 3.3 ja HD 3.2 sätestatud tähtaegade pikendamine ajavahemiku võrra, mis on vajalik enne ehitustöödega alustamist teostamisele kuuluvate projekteerimistööde tegemiseks, neile ekspertarvamuse saamiseks, eksperdi märkuste sisseviimiseks ja seejärel valminud projekti tellijaga kooskõlastamiseks.
11.HD 3.1 punktid 2.2, 3.3, 5.1.14, 5.1.16 ja 10.2 on õigusvastased. Eelnimetatud ebamõistlike ja ebaproportsionaalsete lepingutingimuste sätestamisega hanke alusdokumentides on hankija rikkunud RHS § 3 punktidest 1 ja 2 tulenevat kohustust tegutseda kohaselt ja proportsionaalselt. Hanke alusdokumentide õigusaktidega vastavusse viimiseks on vajalik HD 3.1 „Hankelepingu vorm“ muuta selliselt, et lepingutingimused oleksid mõistlikud ja tasakaalustatud.
12.VAKO 21.04.2021 otsuse kohaselt määrati hankija poolt kaebajale (vaidlustajale) hüvitamisele kuuluvate menetluskulude määraks 20%. Menetluskulude jaotamisel ei arvestanud VAKO asjaolu, et hankija muutis vaidlustusmenetluse ajal riigihanke hankedokumente peaaegu kõigi vaidlustuse esemega seotud hanketingimuste osas (sh avaldas põhiprojektile tehtud ekspertiisi järeldusotsuse, mille avaldamisest oli ta varem keeldunud, korrigeeris osaliselt ajaplaani ja muutis hankelepingu tingimusi). Vastustaja (hankija) tegevusest nähtub, et hankija tunnistas vaidlustusmenetluse ajal suures osas kaebaja esitatud vaidlustuse põhjendatust (kuigi oma avaldustes VAKO-le hankija väitis, et vaidlustus ei ole üheski osas põhjendatud).
13.VAKO oleks pidanud hankija tegevust arvestades lõpetama vaidlustusmenetluse põhiprojekti ekspertiisi avaldamist puudutava nõude osas ja HD 3.1 p 5.1.2 osas RHS § 197 lg 1 p 3 alusel ning tuvastama, et osaliselt on hankija vaidlustuse põhjendatuks tunnistanud ka nende HD 3.1 sätete osas, milles hankija vaidlustusmenetluse ajal neid sätteid muutis (s.o p 3.5, 5.1.14, 5.1.16 ja 10.2).
14.Kaebaja esitatud vaidlustus jäi vaidlustusmenetluses täielikult tagajärjetuks vaid hankemenetluse tähtaegu ja HD 3.1 p 2.2 puudutavas osas. Seega oleks VAKO pidanud kohaldama RHS § 198 lg 2 selliselt, et mõistma hankijalt kaebaja kasuks välja vaidlustusmenetluse kulud vähemalt 80% ulatuses (vt Tallinna Halduskohtu lahend nr 3-20235).
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
15.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
16.Vastustaja jääb vaidlustusmenetluses esitatud seisukohtade ja tõendite juurde. Riigihanke alusdokumentide tingimused on õiguspärased ja proportsionaalsed (RHS § 77 lg 1, § 3). Riigihanke alusdokumentides esitatud tähtajad on põhjendatud ja õiguspärased. Riigihanke alusdokumentides toodud tähtajad on seatud vastustaja põhjendatud vajadustest lähtuvalt ega põhjusta pakkujate ebavõrdset kohtlemist. Vastustajal on õigus määrata riigihanke ese ja tingimused enda vajaduste järgi.
17.Kaebaja poolt vaidlustuses esitatud argumendid põhinevad kaebaja enda subjektiivsel võimekusel hankelepingut täita või vääritimõistmisel, mis ei saa olla aluseks riigihanke
3(8)
3-21-933
alusdokumentides toodud tingimuste õigusvastaseks kuulutamisel. Samuti on kaebaja väited paljasõnalised ja täielikult tõendamata (HKMS § 59 lg 1).
18.Vastustaja on alternatiivselt taotlenud kaebuse läbivaatamata jätmist HKMS § 121 lg 2 punkti 21 alusel juhul, kui Tallinna Halduskohtu 27.05.2021 määruse resolutsiooni punkt 2 ei jõustu.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
20.Tallinna Halduskohtu 27.05.2021 määrusega keelduti kaebuse muudatuse vastu võtmisest (resolutsiooni punkt 1) ning jäeti OÜ Astlanda Ehitus kaebus läbi vaatamata osas, milles taotletakse Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla kohustamist viima riigihanke viitenumbriga 230667 alusdokumendid HD 3.2 „Ajaplaan“ ning HD 3.1. „Hankelepingu vorm“ punktid 2.2, 3.3, 5.1.14, 5.1.16 ja 10.2 kooskõlla riigihangete seaduse nõuetega ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 21.04.2021 otsuse vaidlustusasjas nr 62-21/230667 resolutsiooni punkti 2 ja punkti 3 tühistamist sisulise vaidlusega seotud menetluskulude jaotusega seonduvas osas (resolutsiooni punkt 2). Kuigi viidatud halduskohtu määrus ei ole käesolevaks ajaks jõustunud, siiski sellest sõltumata on käesoleval ajal menetluses nõue VAKO 21.04.2021 otsuse resolutsiooni punkti 1 ja punkti 3 osaliselt tühistamiseks. Sisuliselt on vaidlus VAKO otsuse üle sõltumata vaidlustuse esemest (HKMS § 268 lg 2). Arvestades, et Tallinna Ringkonnakohtus on pooleli määruskaebemenetlus Tallinna Halduskohtu 27.05.2021 määrusele, siis jätab kohus vastustaja taotluse kaebuse läbivaatamatult tagastamiseks tähelepanuta (HKMS § 55 lg 3).
21.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas VAKO on õigesti jätnud vaidlustuse osaliselt läbi vaatamata RHS § 197 lg 1 punkti 8, mitte punkti 3 alusel ning seetõttu jätnud hankijalt kaebaja kasuks lepingulise esindaja kulud vastavas osas välja mõistmata. Samuti on vaidlus selles, kas hankija on vaidlustusmenetluses osaliselt võtnud vaidlustuse õigeks ning sellest lähtuvalt, kas menetluskulude jaotus on vaidlustusmenetluses olnud õiguspärane (RHS § 198 lg 2). Vaidlustuse osaliselt läbivaatamata jätmine
22.Käesoleval juhul on VAKO 21.04.2021 otsuse resolutsiooni punktiga 1 jäetud vaidlustus HD 3.1 Hankelepingu vorm punkti 5.1.2 osas RHS § 197 lg 1 punkti 8 ja RHS § 192 lg 3 p 5 alusel läbivaatamata. VAKO otsuse põhjenduste kohaselt muutis hankija vaidlustusmenetluse ajal lepingu p-de 5.1.2, 5.1.9, 5.1.14, 5.1.16, 10.2 ja 11.14 sõnastust ning vastuseks vaidlustuskomisjoni järelepärimisele kinnitas vaidlustaja 21.04.2021. a, et hankija on kõrvaldanud vaidlustatud õigusrikkumise lepingu p-s 5.1.2, mistõttu jäeti vaidlustus lepingu pi 5.1.2 osas RHS § 192 lg 3 p-i 5 alusel läbi vaatamata (punkt 14).
23.Vastavalt RHS § 197 lg 1 punktile 8 lõpeb vaidlustusmenetlus VAKO otsusega jätta vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad RHS § 192 lg-s 3 sätestatud alused. Üheks selliseks aluseks on, et õigusrikkumine on kõrvaldatud (RHS § 192 lg 1 p 5). Samas näeb RHS § 197 lg 1 punkt 3 ette aluse vaidlustusmenetluse lõpetamiseks, kui hankija tunnistab vaidlustuse põhjendatuks.
24.On selge, et RHS § 197 lg 1 punkti 8 alusel vaidlustuse osaliselt läbivaatamata jätmine ei anna vaidlustajale õigust nõuda vastavas osas lepingulise esindaja kulude väljamõistmist hankijalt. Nimelt ei ole seadusandja näinud RHS §-s 198 ette võimalust taotleda hankijalt
4(8)
3-21-933
vaidlustaja lepingulise esindaja kulude väljamõistmist vaidlustuse läbivaatamata jätmisel. Nii on ka Tallinna Ringkonnakohus oma 17.11.2020 määruse nr 3-20-1995 punktis 18 sedastanud, et RHS § 198 ei reguleeri vaidlustusmenetluse kulude jaotust olukorras, kus vaidlustus jääb täies mahus läbi vaatamata, mistõttu ei ole vaidlustaja kulusid võimalik hankijalt välja mõista.
25.Küll aga menetluse lõpetamisel RHS § 197 lg 1 punkti 3 alusel mõistab VAKO hankijalt vaidlustaja kasuks välja riigilõivu ja lepingulise esindaja kulud (RHS § 198 lg 1). Järelikult on vaidlustajale kaasnev tagajärg selgelt erinev sõltuvalt sellest, millisel õiguslikul alusel on vaidlustusmenetlus lõpetatud, kui hankija muudab vaidlusalust RHAD punkti vaidlustaja soovitud viisil. Nagu on see ka käesoleval juhul.
26.RHS kommenteeritud väljaandes on RHS § 197 lg 1 punkti 3 kohta selgitatud, et vaidlustuse saab lugeda põhjendatuks tunnistatuks üksnes hankija selgesõnalise vastava tahteavalduse alusel; hankija täpne sõnakasutus ei ole siiski määrava tähtsusega; vaikimisi vastavalt vaidlustaja nõuetele tegutsemine, sh vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamine või RHAD muutumine vaidlustuses nõutud viisil ei ole vaidlustuse põhjendatuks tunnistamine; sellisel juhul kuulub kohaldamisele RHS § 192 lg 3 p 5.1
27.Vaidlus puudub, et alusdokumendi HD 3.1 „Hankelepingu vorm“ punkti 5.1.2 muudeti vaidlustusmenetluse kestel. Samas ei ole vaidlust osas, et hankija ei ole selgesõnaliselt vaidlustust nimetatud osas põhjendatuks tunnistanud, mistõttu selgesõnaline õigeksvõtt puudub. Küll aga on VAKO olnud seisukohal, et hankija poolt HD 3.1 punkti 5.1.2 muutmisega on õigusrikkumine kõrvaldatud. Sisulist kontrolli, mis tingis hankija poolt vaidlusaluse HD 3.1 punkti 5.1.2 muutmise vaidlustaja soovitud viisil, VAKO teostanud ei ole, vaid lähtunud üksnes asjaolust, et hankija vastavasisulist tahteavaldust vaidlustusmenetluses esitanud ei ole.
28.Tallinna Halduskohtu 29.04.2020 otsuse nr 3-20-235 punktides 13 ja 14 on selgitatud järgmist: „Kohtule nähtuvalt on VAKO käesoleval juhul lähtunud väljakujunenud VAKO praktikast, mille kohaselt saab vaidlustuse lugeda põhjendatuks üksnes hankija selgesõnalise vastava tahteavalduse alusel ning vaikimisi vastavalt vaidlustaja nõuetele tegutsemine, sh vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamine või hankedokumentide muutmine vaidlustuses nõutud viisil ei ole vaidlustuse põhjendatuks tunnistamine /.../ Asjassepuutuvad vaidlustuse lõpetamise alused sätestas RHS v.r samal moel kui RHS, vt RHS v.r § 122 lg 3 p 5 ja RHS v.r § 126 lg 1 p 3. Samas tuleb rõhutada, et RHS v.r kohaldamisel ei omanud menetluse lõpetamise õige aluse leidmine RHS-ga võrreldavat tähendust, kuna vaidlustaja sai riigilõivu tagasi mõlemal juhul, lepingulise esindaja kulud ei kuulunud välja mõistmisele aga ühegi vaidlustusmenetluse lõpetamise aluse puhul. RHS tõi kaasa võimaluse teatud aluste puhul mõista välja ka lepingulise esindaja kulud. Ette nähti see mh vaidlustuse põhjendatuks tunnistamise puhul, mitte aga juhul, kui hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke või otsuse kehtetuks või on õiguserikkumine kõrvaldatud. 14. Seetõttu ei ole praktikas välistatud, et hankija tunnistab vaidlustatud otsuse kehtetuks vaidlustuse esitamise tõttu, pidades vaidlustuses esitatud väiteid põhjendatuks, kuid konkureerivale alusele tuginemise kaudu väldib vastaspoolele õigusabikulude ja riigilõivu hüvitamist. VAKO senine tõlgenduspraktika orienteerib hankijat mitte avaldama oma otsuste tegemise tegelikke põhjuseid, kuna see on talle majanduslikult kahjulik. RHS v.r ajal välja kujunenud VAKO praktika kohaselt ei asu VAKO hankija motiive tuvastama, vaid lõpetab menetluse RHS § 197 lg 1 p 8 alusel, kui hankija ei ole kinnitanud selgesõnaliselt, et tunnistab vaidlustuse põhjendatuks. VAKO tõlgendus ei sõltu sellest, kas hankija tühistas enda otsused enne vaidlustuse esitamisest teada saamist või peale seda.“ M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, Tallinn 2019. Kommentaar § 197 lg 1 p-le 3, p 9, lk 1129-1130.
5(8)
3-21-933
29.Käesoleval juhul nõustub kohus Tallinna Halduskohtu 29.04.2020 otsuse nr 3-20-235 punktides 13-14 märgituga, et VAKO-l tuleb sisuliselt hinnata, kas hankija on vaidlustuse osaliselt või täielikult õigeks võtnud, kui hankija vastavasisulist tahteavaldust ei esita. Vastasel juhul toob see kaasa vaidlustaja õiguse menetlusele ja korraldusele (PS § 14) ebaproportsionaalse riive. Seetõttu tuleb alljärgnevalt hinnata, kas hankija on vaidlustuse HD
3.1.punkti 5.1.2 osas vaikimisi õigeks võtnud või on tinginud nimetatud punktis vaidlustusmenetluse kestel muudatuste tegemine vaidlustaja soovitud viisil mõnest objektiivsest asjaolust.
30.Nähtuvalt hankija 01.04.2021 vastusest vaidlustusele on hankija pidanud kogu vaidlustust alusetuks ja sisuliselt põhjendamatuks ning palunud jätta vaidlustuse täielikult rahuldamata (vastustaja 01.04.2021 vastuse punktid 2.1 ja 2.7; VAKO toimik). Oma 01.04.2021 vastuse punktis 2.4.1.4 on hankija muutnud HD punkti 5.1.2, esitamata seejuures põhjendusi, millest vastav muudatus ajendatud oli. Nimetatud asjaolu ei selgu ka hankija 13.04.2021 esitatud täiendavatest seisukohtadest, kus mh märgitakse, et jäädakse 01.04.2021 vastuses toodud seisukohtade juurde (VAKO toimik). Kohtu hinnangul, aga ilmneb nii VAKO toimikust (vastustaja 01.04.2021 ja 13.04.2021 menetlusdokumendid) kui ka käesolevas haldusasjas esitatud vastustaja menetlusdokumentidest (11.05.2021 vastus kaebusele ja 03.06.2021 täiendavad seisukohad), et hankija on läbivalt olnud seisukohal, et vaidlustus ja kaebus on alusetud ning tuleb jätta rahuldamata.
31.Kuigi võib eeldada, et hankija ei oleks HD 3.1 punkti 5.1.2 muutnud, kui kaebaja ei oleks vaidlustust esitanud. Samas ei piisa ainuüksi sellest järeldamaks, et alusdokumentide muutmine vaidlustusmenetluse kestel tähendab sisuliselt vaidlustuse vastavas osas õigeksvõtmist hankija poolt.
32.Tuleb meenutada, et hankijal on väga avar kaalutlusruum riigihanke alusdokumentide sisu kujundamisel ning tingimuste sätestamisel. Hankija määrab hankelepingu eseme omal äranägemisel oma vajadustele vastavalt ja kirjeldab vajadusi hanke tehnilises kirjelduses2. Euroopa Kohus on oma 25.10.2018 otsuses kohtuasjas C-413/17 märkinud, et tehnilisi kirjeldusi reguleeriv liidu õigus tunnustab hankija laiaulatuslikku kaalutlusõigust hanke tehnilise kirjelduse koostamisel; see kaalutlusõigus on põhjendatud asjaoluga, et just hankijad teavad paremini, milliseid seadmeid on neil vaja ning just nemad saavad kõige paremini kindlaks määrata nõuded, mis tuleb soovitud tulemuse saavutamiseks täita (punktid 29-30). Seejuures on ka VAKO oma 21.04.2021 otsuses asunud seisukohale, et kohtu- ja VAKO praktika kohaselt on hankijal õigus määrata riigihanke ese tulenevalt enda vajadustest (punkt 13.1). Olukorras, kus RHS § 81 lg 1 kohaselt oli hankijal alusdokumentide muutmine lubatud ka vaidlustusmenetluse ajal3 ning kohtu hinnangul ei saa HD 3.1 punkti 5.1.2 (algne versioon) pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks, kuivõrd hankijal on õigus nõuda ehitustööde vastavust kõrgemal standardil4 ning sellise nõude rangust võib hankija kaalutlusõiguse alusel vähendada, puudub käesoleval juhul alus järelduseks, et hankija on vaidlustusmenetluses sisuliselt vaidlustuse HD 3.1 punkti 5.1.2 osas õigeks võtnud. Eeltoodust lähtuvalt on VAKO jätnud õigesti vaidlustuse HD 3.1 punkti 5.1.2 osas RHS § 197 lg 1 punkti 8 ja RHS § 192 lg 3 punkti
M. A. Simorvart. Riigihanke üldpõhimõtetest tulenevad hankelepingu sisupiirangud. Näiteid vaidlustuskomisjoni praktikast. Juridica II/2012, lk 83.
Vastavalt RHS § 81 lg-le 1 võib hankija muuta hanketeadet või muid riigihanke alusdokumente avatud hankemenetluses enne pakkumuste esitamise tähtpäeva ning piiratud hankemenetluses, konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses, võistlevas dialoogis ja innovatsioonipartnerluses enne taotluste esitamise tähtpäeva. Riigihangete registri andmetel oli pakkumuste esitamise tähtaeg 10.05.2021 (25.03.2021 avaldatud hanketeade, IV osa), mistõttu ei olnud riigihanke alusdokumentide muutmine vaidlustusmenetluse ajal keelatud.
Vt HD 3.1. p 5.1.2 (algne versioon, avaldatud riigihangete registris 08.03.2021) ning p 1.3.4)
6(8)
3-21-933
5 alusel läbivaatamata. Seetõttu puudub alus VAKO 21.04.2021 otsuse resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks. Vaidlustusmenetluses menetluskulude jaotus
33.VAKO 21.04.2021 otsuse põhjenduste punktis 14 on märgitud järgmist: „Vaidlustusmenetluse ajal muutis Hankija Lepingu p-de 5.1.2, 5.1.9, 5.1.14, 5.1.16, 10.2 ja 11.14 sõnastust. Vastuseks vaidlustuskomisjoni järelepärimisele kinnitas Vaidlustaja 21.04.2021. a, et Hankija on kõrvaldanud vaidlustatud õigusrikkumise Lepingu p-s 5.1.2. Seega tuleb vaidlustus Lepingu p-i 5.1.2 osas jätta RHS § 192 lg 3 p-i 5 alusel läbi vaatamata. Ülejäänud Lepingu punktide puhul, milles Hankija vaidlustusmenetluse ajal muudatusi tegi, leidis Vaidlustaja, et vaidlustatud õigusrikkumist kõrvaldatud ei ole või see on kõrvaldatud osaliselt. Seega peab vaidlustuskomisjon hindama nende Lepingu punktide vastavust õigusaktidele. Vaidlustuskomisjon saab seejuures lähtuda Lepingu punktide praegu kehtivast sõnastusest, s.o arvestades Hankija poolt vaidlustusmenetluse ajal tehtud muudatusi.“ Eeltoodust nähtuvalt on kaebaja kinnitanud vaidlustusmenetluses, et hankija ei ole vaidlusaluste HD punktidesse 5.1.9, 5.1.14, 5.1.16, 10.2 ja 11.14 muudatuste sisse viimisel kaebaja hinnangul õigusrikkumisi kõrvaldanud.
34.Ka VAKO toimikus olevad materjalid kinnitavad VAKO 21.04.2021 otsuse põhjenduste punktis 14 kirjeldatud asjaolusid. Nii on VAKO küsinud 20.04.2021 e-kirjas vaidlustajalt, kas hankija poolt HD 3.1 „Hankelepingu vorm“ punktide 5.1.2, 5.1.9, 5.1.14, 5.1.16, 10.2 ja 11.14 muutmisega on hankija kõrvaldanud õigusrikkumised.
35.Vastuseks VAKO 20.04.2021 e-kirjale on vaidlustaja märkinud oma 21.04.2021 e-kirjas järgmist: -
-
-
-
p 5.1.2: rikkumine on kõrvaldatud; p 5.1.9: rikkumine on kõrvaldatud osaliselt (tähtaega on pikendatud, kuid ehituse heaks tavaks loetav ETÜ 2013 näeb ette oluliselt pikema tähtaja (3 p HD vs 5 p ETÜ 2013); p 5.1.14: rikkumist kõrvaldatud ei ole: sisulist muudatust tehtud ei ole, kuivõrd tööde peatamine projektimuudatustest tulenevalt nõuab hankija eelnevat kirjalikku nõusolekut (poolte kokkuleppel võidakse lepingu täitmisel teha mistahes toiminguid, mistõttu HDs tehtud muudatus ei oma tegelikult tähendust); p 5.1.16: rikkumine on kõrvaldatud osaliselt – garantiiperiood on halduskulude kandmise kohustuse perioodist välja jäetud, kuid jätkuvalt on ilma arusaadava põhjuseta loetud töövõtja kulude kandmise perioodi sisse ajavahemik alates tööde lõpliku valmiduse akti allkirjastamisest (millega antakse objekt tellija valdusse, vt HD 3.3.11 ehitise vastuvõtmise protseduur) kuni kasutusloa väljastamiseni; p 10.2: rikkumine on kõrvaldatud osaliselt: tähtaja pikendamist mitteõigustavate lisatööde mahu määra on alandatud, kuid ka muudetud mahus (1% lepingu hinnast ehk eelduslikult ca summas 400 000 eurot) lisatööde teostamise kohustuse panemine töövõtjale ilma, et sellega kaasneks lisatähtaja andmine, ei ole põhjendatud; küsimus ei ole siin üldse töövõtja majanduslikus või tehnilises võimekuses nagu tellija püüab demagoogiliselt väita, vaid põhimõttes, millega tellija püüab temast endast johtuvat riski (lisatööde tellimise mõju tööde teostamise tähtajale) üle kanda töövõtjale nii, et poolte õigusi ja kohustusi tasakaalustav mehhanism puudub; p 11.14: rikkumist ei ole kõrvaldatud.
36.Eeltoodust lähtuvalt ei ole vaidlust selles, et vaidlustaja hinnangul, kuigi hankija muutis HD 3.1 „Hankelepingu vorm“ punkte 5.1.9, 5.1.14, 5.1.16, 10.2 ja 11.14, ei olnud see siiski piisav, et lugeda vaidlustatud riigihanke alusdokument RHS-ga kooskõlas olevaks.
7(8)
3-21-933
37.Seetõttu on VAKO pidanud sisuliselt hindama vaidlustuses vaidlustatud HD punkte, mistõttu ei saa rääkida hankija õigeksvõtust ning RHS § 197 lg 1 punkti 3 eelduste täidetusest. Olukorras, kus VAKO annab sisulise hinnangu vaidlustusele, saab vaidlustusmenetlus lõppeda üksnes, kas vaidlustuse täielikult rahuldamise, osaliselt rahuldamise või rahuldamata jätmisega (RHS § 197 lg 1 punktid 4 ja 5). Käesoleval juhul on vaidlustus osaliselt rahuldatud (VAKO 21.04.2021 otsuse resolutsiooni punkt 2). Seetõttu on VAKO õigesti kohaldanud RHS § 198 lg-t 2. Kohus nõustub viidatud osas VAKO otsusega (põhjenduste punkt 16.2) ega pea vajalikuks VAKO seisukohti korrata (HKMS § 165 lg 2).
38.Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
39.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.