lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-647/4

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 21.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-647/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
962
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Enno Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2020, Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-20-647

Haldusasi

X. X kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 06.03.2020 otsuse peale seoses vandeadvokaat X. X tegevusega

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1.X. X esitas Eesti Advokatuuri aukohtule kaebuse seoses vandeadvokaadi X.X. tegevusega, heites advokaadile ette tema kirjutatud kaebuse vastu võtmisest ja sellega tutvumisest keeldumist ning omavoliliselt Riigikohtule kaebuse esitamist ja seda olukorras, kus kaebaja oli taotlenud kohtult advokaadi vahetamist RÕS § 20 lg 3 alusel. Lisaks heidab kaebaja advokaadile ette, et advokaat on jätnud kaebajalt ära võetud ja tagastamata sõrmuse väärtuse kohtule avaldamata, mis on kvalifitseeritav eetikakoodeksi § 8 lg 2 ja § 14 lg 2 esimese lause rikkumisena.
2.Eesti Advokatuuri aukohus vaatas 16.01.2020 X.X. kaebuse vandeadvokaat X. X. tegevuse peale läbi, kuid jättis oma 06.03.2020 otsusega (aukohtu liikmed on allkirjastanud selle erinevatel kuupäevadel, kõige hilisemalt 06.03.2020) aukohtumenetluse algatamata seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Aukohus leidis, et advokaat arvestas kassatsioonkaebuse koostamisel kaebaja põhjendatud seisukohti, kusjuures advokaadil puudub kohustus arvestada kõikide kliendi seisukohtadega, kui ta ei pea neid seisukohti asjakohasteks või põhjendatuks. Samuti ei tuvastanud aukohus, et advokaat oleks jätnud kaebust esitades kliendi huvid kaitseta ning õige ei olnud kaebaja etteheide justkui oleks advokaat esitanud kaebuse Riigikohtule omavoliliselt. Advokaat oli määratud kaebaja kaitsjaks riigi õigusabi korras. Kohus ei olnud advokaati sellest kohustusest vabastanud, mistõttu oli advokaadil kohustus kaebus Riigikohtule esitada. Asjakohane ei olnud ka etteheide, mille kohaselt advokaat oli jätnud info sõrmuse maksumusest kohtule esitamata. Harju Maakohtu 29.03.2019 otsusest asjas nr 1-18-4320 nähtus, et nimetatud info oli kohtule teada juba esimesest astmest alates. Lisaks ei olnud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise põhjuseks mitte tõendite puudumine vara maksumuse osas, vaid asjaolu, et kohtu hinnangul puudus põhjuslik seos läbiotsimist teostanud politseitöötaja poolt süüdistatavate tubade uste kinni pitseerimata jätmise ja süüdistatavate vara kaotsimineku

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

vahel. Seetõttu puudus advokaadil ka vajadus sõrmuse maksumust kohtule täiendavalt tõendada. Aukohus asus seisukohale, et advokaadi suhtes ei olnud alust aukohtumenetlust algatada.

3.X.X. esitas 06.04.2020 Eesti Advokatuuri aukohtu 06.03.2020 otsuse peale halduskohtusse kaebuse taotledes aukohtu otsuse tühistamist. Kaebaja leiab, et talle riigi õigusabi korras määratud advokaat X.X. rikkus oma tegevusega kriminaalasja läbivaatamise ajal, aga ka kaebuste koostamisel ja esitamisel Ringkonnakohtusse ning Riigikohtusse teadlikult kaebaja õigust kaitsele ja takistas kaebajal esitada kohtusse tõendeid, keeldudes tutvumast kaebaja poolt kirjutatud kaebusega, mis sisaldas kirjeldust rikkumise kohta, mis pandi toime kohtumenetluse käigus ja mõjutas kohtuotsuse langetamist. Sellest tulenevalt ei ühti advokaat X.X. tegevus advokaadi õiguste ja kohustustega, mis on sätestatud KrMK §-s 47, ning sellega on rikutud kaebaja õigust saada pädevat ja usaldusväärset juriidilist teenust, mis on ka riigi õigusabi seaduse eesmärgiks, samuti väljub see tegevus eetika piiridest. Kaebaja toob välja veel asjaolu, kus ta taotles kahjuhüvitise nõude suurendamist 6000 eurolt 42 000 euroni. Nõue põhines vääriskivi reaalsel maksumusel. Nimetatud toiming leidis aset kohtuistungi ajal X.X. juuresolekul ning on oma olemuselt menetlustoiming, mis peab olema kajastatud apellatsioon- ja kassatsioonkaebuses. Vaatamata kaebaja juhistele, jättis advokaat kahjuhüvitise nõude summa muutumisele viitamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 1 alusel, kuivõrd kaebajal puudub käesolevas asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kuigi advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri juhatuse või aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ja AdvS § 18 lg 1 annab õiguse esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule kaebuse, siis sellise kaebuse sisuline menetlemine eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming rikub kaebaja subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi. Advokatuuri pädevuses on järelevalve advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle, mis tähendab seda, et nendest piiridest väljapoole jäävaid vaidlusi aukohus huvitatud isiku taotlusel ei lahenda. Aukohtumenetluses tehtava otsustuse puhul on aukohtul ulatuslik kaalutlusruum. Käesolevas asjas on aukohus X.X. kaebuse läbi vaadanud ning leidnud, et distsipliaarsüüteo tunnuseid advokaadi tegevuses ei esinenud. Advokaatide suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste mittetuvastamine AdvS § 16 lõikes 1 ja § 18 lõikes 1 nimetatud huvitatud isiku subjektiivseid õigusi rikkuda ei saa. Distsiplinaarsüüteo mittetuvastamisest ei tulene kaebaja jaoks ühtegi täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei takista see tema õiguste ja vabaduste edaspidist realiseerimist. Olukorras, kus isik leiab, et tema õigusi on siiski kuidagi eiratud, ei ole õiguste kaitsmise eelduseks see, millise konkreetse otsuse tegi aukohus. Seega tuleb kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada.
5.Kaebuse tagastamise täiendavaks aluseks võib olla käesoleval juhul veel ka HKMS § 121 lg 2 p
2.Nimetatud sätte alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebuses on viide sellele, et vastava menetluse raames oli kaebaja soovinud seoses vääriskivi tegeliku maksumusega vastavat kahju hüvitamise nõuet suurendada, mida advokaat oli eiranud, kuid olukorras, kus kaebaja peaks leidma, et nimelt advokaat on talle oma tegevusega või tegevusetusega kahju tekitanud, ei saaks seda hüvitada aukohtumenetluse kaudu. Olenemata sellest, millise otsuse oleks aukohus vastu võtnud, ei kaasneks sellega väidetava kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõudega saab taolistes olukordades vajaduse korral maakohtusse pöörduda ning vastava hagi eelduseks ei ole see, et advokaadi suhtes oleks aukohtumenetlus eelnevalt algatatud.
6.Lähtuvalt eeltoodust ei oleks kaebuse menetlemine põhjendatud. Kaebuse tagastamise korral ei ole riigilõivu tasumisest vabastamise- ning muud kaebuses esitatud taotlused või võimalikud taotlused enam asjassepuutuvad, sest need on kaebuse tagastamisega hõlmatud. Täiendavalt peab kohus vajalikuks siiski veel selgitada, et kriminaalasja lahendamise käigus tehtud otsustusi, sealhulgas advokaadi riigi õigusabi osutamisest kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise kohta tehtud protsessuaalseid otsustusi halduskohtumenetluse käigus enam ümber hinnata ei saa. Antud juhul nähtub kaebuse materjalist, et kohtud ei olnud advokaati riigi õigusabi osutamise kohustusest vabastanud. Sellest on lähtutud ka advokatuuri aukohtu otsuse tegemisel ning advokaadi vahetamata jätmisega seostatavad etteheited või võimalikud etteheited ei oleks aukohtu otsuse vaidlustamise kontekstis enam aktsepteeritavad. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik

Jõustus 17.07.2020 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium