Oriost Invest OÜ kaebus Maksu-ja Tolliameti 06.03.2019 otsuse nr 13-3/34636 tühistamiseks käibemaksu intressinõude osas summas 5577 eurot ja 63 senti ning vastavalt 5577 euro ja 63 sendi suuruse intressivõla tagastamise kohustamiseks või alternatiivselt intresside vähendamise kohustamiseks ajavahemikku 21.07.2018-19.09.2018 puudutavas osas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – Oriost Invest OÜ, esindaja X; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Liisa Nikkarinen
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 13.04.2020. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi ka MTA) koostas 06.03.2019 otsuse 13-3/34636, millega kohustas Oriost Invest OÜ-d tasuma 5 587,66 euro suuruse intressivõla, andes tasumiseks kümne päevase tähtaja.
2.Oriost Invest OÜ esitas 03.04.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu-ja Tolliameti 06.03.2019 otsuse nr 13-3/34636 tühistamiseks käibemaksu intressi (5577,63) puudutavas osas ja eelnimetatud summa tagastamise kohustamiseks või alternatiivselt intresside vähendamiseks ajavahemiku 21.07.201819.09.2018 puudutavas osas.
3.Tallinna Halduskohus jättis 13.05.2019 määrusega kaebuse täiendava riigilõivu tasumiseks käiguta.
4.Tallinna Halduskohtu 23.05.2019 määrusega võeti Oriost Invest OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 06.03.2019 otsuse nr 13-3/34636 tühistamiseks käibemaksu intressinõude osas summas 5577 eurot ja 63 senti ning vastavalt 5577 euro ja 63 sendi suuruse intressivõla tagastamise kohustamiseks või alternatiivselt intresside vähendamise kohustamiseks ajavahemikku 21.07.2018-19.09.2018 puudutavas osas menetlusse. Maksu- ja Tolliamet vastas kaebusele 28.06.2019.
5.Tallinna Halduskohtu 22.01.2020 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
6.Tallinna Halduskohtu 09.04.2020 määrusega muudeti kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
7.Kaebaja ei nõustu arvutatud intressidega, kuivõrd tegemist on kunstlikult tekkinud ja mitte kaebaja süül tekkinud maksuintressi võlaga. Maksuvõlg tekkis 20.07.2018 eelkõige vastustaja enda erinevate seisukohtade tõttu. Kaebaja ei ole intresside tekkimises süüdi ning intressid tuleks tühistada. Tegutsetud on väga operatiivselt ning juhindutud MTA poolt antud soovitustest ja selgitustest. Müügilepingus KMS § 411 lg 1 toodud erikorra rakendamist soovitas MTA ise. Kuivõrd KMS § 411 lg 1 toodud erikorra rakendamine puudutab otseselt nii müüjat kui ostjat, siis ei ole MTA vaidlustanud ostja CabelSystem OÜ õigust tervikuna maha arvata sisendkäibemaks, mis tekib erikorra rakendamisel, kus samaaegselt arvutatakse ostja samas käibedeklaratsioonis maksmisele kuuluv ja mahaarvamisele kuuluv sisendkäibemaks samades summades. Muudetud müügilepingu p. 3.2. tekst kooskõlastati enne MTA-ga, mis ühtlasi kinnitab ostja õigust sisendkäibemaks tervikuna maha arvata ja kanda müüja ettemaksukontole tema maksukohustuse katteks. Sellest tulenevalt on ka müügilepingu muutmisel märgitud, et ostja palub teha talle tagastamisele kuuluva sisendkäibemaksu summa ulatuses MTA poolt kaebaja kasuks käibemaksu ümberkande kaebaja kui müüja käibemaksukohustuse katteks ja see on eelnevalt kooskõlastatud MTA-ga. Käibemaksuseaduse § 16 lg 2 punkt 3 kohaselt ei kohaldata maksuvabastust kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseadustiku tähenduses või ehitise osa ja mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu. Maksuaudiitori poolt 19.09.2018 kaebajale saadetud ekirjas märgiti, mis on ehitis, kuid seal ei olnud eraldi selgitatud, kuidas tuleks käsitleda poolelioleva ehitise müüki. Müügilepingus on märgitud, et tegemist on pooleliolevate ehitistega, millele ei ole antud kasutusluba. KMS ei selgita, kas poolelioleva ehitise müüki tuleb maksustada samuti nagu uusehitise müüki enne esmast kasutuselevõttu. Pooleliolev hoone võib olla väga erinevas valmidusastmes, kus näiteks võib-olla on olemas ainult vundament või on tegemata ainult mõned viimistlustööd, mistõttu tekib probleem, mida käsitleda hoonena, sest hoone on üks ehitise liike. Kuivõrd uusehitise müük enne esmast kasutuselevõttu tuleb maksustada käibemaksuga ja KMS §-s 411 toodud erikorda ei rakendata, siis KMS ei täpsusta kas samasugune kord kohaldub ka poolelioleva ehitise müügile, sest KMS seda asjaolu ei täpsusta ja selgesõnaliselt ei reguleeri. Võib-olla sellest ebamäärasusest tulenevalt soovitas MTA rakendada eeltoodud kinnisasjade müügile KMS §-s 411 toodud erikorda. Vastavalt maksukorralduse seaduse § 114 lg 3 võib riiklike maksude maksuhaldur maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel või põhjendatud erandjuhul omal algatusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu. MTA on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine MKS § 114 lg-3 nimetatud asjaolusid, mis tingiks maksuvõla kustutamise.
8.Alternatiivselt palub kaebaja intresside vähendamist ajavahemiku 21.07.2018 – 19.09.2018 eest, so. 61 päeva võrra, kuivõrd MTA selgitas oma muudetud seisukohta maksuaudiitori e-kirjas. Nii kaebaja, kui ka ostja CabelSystem OÜ KMD 2018. aasta juunikuu deklaratsioonid olid esitatud õigeaegselt ja korrektselt, arvestades notariaalselt sõlmitud müügilepingu tingimusi, so. pöördmaksustamist vastavalt KMS 411 lg 1.
Alles 19.09.2018 saatis maksuaudiitor maksustamisküsimustes lähtuda.
e-kirjas
kujundatud
seisukoha,
millest
edaspidi
9.Täiendavas 26.02.2020 seisukohas märkis kaebaja, et deklareeris kinnisvara müügi vastavalt notariaalselt sõlmitud müügilepingu tingimustele. 2018. aasta juulis ja augustis oli kaebaja raamatupidajal kirjavahetus MTA-ga, kes andis infot, kuidas KMS § 411 olukorras deklaratsioone vormistada, kuna raamatupidajal puudus vastav kogemus. 2018. aasta juunis küsis raamatupidaja infot, arvestades konkreetse tehingu andmeid, mis olid fikseeritud notariaalselt sõlmitud müügilepingus. Maksuameti maksuaudiitor teatas telefoni teel, et KMS § 411 lg 1 toodud erikord ei ole rakendatav ning müük tuleb maksustada käibemaksuga tavakorras, mis eeldas 2018. aasta maikuu ja juunikuu käibedeklaratsioonide parandamist. Kaebaja 09.08.2018 pöördumisele teatas maksuhaldur vastuseks, et kinnisasja müük ei pea esialgselt olema käibemaksuga maksustatud seaduse kohaselt. Täiendavale seletusele andis konsultant vastuse, et tegemist on tavalise maksustatava käibega. Müügilepingu muudatuse (muudetud punkt 3.2.) tekst kooskõlastati enne MTA-ga, mis ühtlasi kinnitab ostja õigust sisendkäibemaks tervikuna maha arvata ja kanda müüja (s.o kaebaja) arvele tema maksukohustuse katteks. Sellest tulenevalt on ka müügilepingu muutmisel märgitud, et ostja palub teha talle tagastamisele kuuluva sisendkäibemaksu summa ulatuses MTA poolt müüja kasuks käibemaksu ümberkande müüja käibemaksukohustuse katteks ja see on eelnevalt kooskõlastatud MTA-s. Võlaõigusliku müügilepingu muutmise leping sõlmiti notari juures 31.10.2018 ja parandusdeklaratsioonid esitati 01.11.2018. Ettemaksukontode väljavõttest nähtub, et MTA tegi 09.11.2018 CabelSystem OÜ taotluste alusel vastavad ettemaksukontode vahelised ümberkanded. Vältimaks edasiste intresside tekkimist, kandis kaebaja (08.11.2018) käibemaksu summa MTA-le üle enne kui MTA tegi vastava ümberkande maksuarvestuses. Antud juhul on tasutud kaebaja maksuvõla katteks kahekordselt, kuid ümberkanne tehti 09.11.2018 seisuga, mis ei vähendanud juba tekkinud intressisummat. Kaebaja jaoks oli ettenägematu olukord, kus MTA ei vaidlusta CabelSystem OÜ poolt rakendatud KMS § 411 erikorda, tema kui ostja õigust tervikuna maha arvata sisendkäibemaks ega nõudnud temalt käibemaksudeklaratsioonide parandust, mis tähendab, et antud juhul ei ole tagatud, et maksukohustuslasi koheldaks ka sisuliselt võrdselt. Ei saa nõustuda vastustaja väitega, et kaebaja on teadlikult hilinenult tasunud käibedeklaratsioonide alusel tekkinud maksukohustuse. Kaebaja on teinud kõik endast oleneva arusaamatuse lahendamiseks, tegemist ei ole maksupettuse eesmärgil tehtud tehinguga.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
10.Vastustaja on seisukohal, et vaidlusalune intressinõue on õiguspärane ning MTA 06.03.2019 otsuse nr 13-3/34636 tühistamiseks puuduvad igasugused alused. Tulenevalt MKS § 115 lg-st 1 on maksukohustuslane juhul, kui ta ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja tähtaegselt õigete andmetega käibedeklaratsioone ei esitanud ning maksusummasid tähtpäevaks ei tasunud, mistõttu tekkis tal intressi arvestamise ja tasumise kohustus, mida ta samuti ei täitnud. Vaidlusalune intressinõue vastab MKS § 115 lg-st 3 ja §-st 46 tulenevatele nõuetele. MKS § 115 lg 3 ei võimalda maksuhaldurile kaalutlusõigust MKS § 12 mõttes. Kaebaja ei ole esitanud õiguslikku alust, mis võimaldaks toodud põhjusel intressinõude tühistada. Intressinõue on tekkinud peamiselt põhjusel, et kaebaja viivitas parandusdeklaratsioonide esitamisega ega tasunud tähtaegselt maksusummasid. Kaebaja ei ole tõendanud, kas üldse ja mis ulatuses MTA töötajatelt arvamust küsiti ning mille kohta konkreetne soovitus anti. Välistatud ei ole, et väidetava soovituse andnud töötajale esitati osalised algandmed, mille põhjal seisukoht kujundati. Kirjavahetusest nähtub selgelt, et MTA vastab esitatud küsimusele, lähtudes selles toodud andmetest. Hilisema konkreetsema küsimuse vastuses selgitas konsultant, et selles olukorras on käibedeklaratsioonid valesti esitatud. Eeltoodule vaatamata viivitas kaebaja deklaratsioonide muutmisega, esitades need alles 01.11.2018. Seega oli 2018. aasta juunikuu käibedeklaratsiooni alusel tekkinud käibemaksu tasumise tähtpäev 20.07.2018 ning lähtudes MKS § 115
lg-st 1 arvutatakse kaebaja intressikohustus alates 21.07.2018. Intressinõude aluseks ei ole see, kas kaebaja maksusumma jäi tasumata maksupettuse tõttu või mõnel muul põhjusel. Fakt on see, et kaebaja deklareeris kinnisvara müügi esialgu valesti, mistõttu tekkis tal õigete deklaratsioonide esitamisel täiendav maksukohustus, mis tasuti hilinenult. Maksuvõla kustutamine selle ebaõigluse tõttu on põhjendatud, kui maksuvõla tasumine on osutunud võimatuks võlgnikust mitteolenevate asjaolude tõttu. Üldjuhul on silmas peetud selliseid asjaolusid, mis ilmnesid pärast maksukohustuse tekkimist ja mida ei olnud varem võimalik ette näha. Praegusesse vaidlusesse ei puutu kaebaja mõttekäik poolelioleva ehitise müügi maksustamise osas. Pole teada, kas ning mis algandmete põhjal maksuhaldur CabelSystem OÜ-le soovituse andis, mistõttu on spekulatiivne teha järeldusi vastuse kohta, mille sisu osas igasugune teave puudub.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu-ja Tolliameti 06.03.2019 otsust nr 13-3/34636 ja taotletud selle tühistamist käibemaksu intressinõuet puudutavas osas summas 5577 eurot ja 63 senti ning vastavalt 5577 euro ja 63 sendi suuruse intressivõla tagastamise kohustamist või siis alternatiivselt intresside vähendamise kohustamist, mis seostub ajavahemikuga 21.07.2018-19.09.2018. Kaebaja arvates ei ole tegemist tema süül tekkinud maksuintressi võlaga, sest juhinduti Maksu- ja Tolliameti soovitustest ja selgitustest, kusjuures maksuvõlg oligi fikseerunud eelkõige vastustaja enda erinevate seisukohtade tõttu. Küsimus oli olnud poolelioleva ehitise müügi maksustamises ning kaebaja jaoks ei olnud selge kas poolelioleva ehitise müüki tuleb maksustada samuti nagu uusehitise müüki enne esmast kasutuselevõttu või mitte, sest pooleliolev hoone võib olla väga erinevas valmidusastmes. Käibemaksuseaduse § 411 lg 1 toodud erikorra rakendamist oli soovitanud nimelt maksuhaldur. Hiljem oli kaebajale siiski teatatud, et KMS § 411 lg 1 toodud erikord ei ole rakendatav ning müük tuleb maksustada käibemaksuga tavakorras, mis eeldas 2018. aasta maikuu ja juunikuu käibedeklaratsioonide parandamist ja et tegemist on tavalise maksustatava käibega. Müügilepingu muudatuse tekst oli kooskõlastatud eelnevalt Maksu- ja Tolliametiga, mis kinnitas ostja õigust sisendkäibemaks tervikuna maha arvata ja kanda müüja ehk kaebaja kontole tema maksukohustuse katteks. Sellest tulenevalt oli ka müügilepingu muutmisel märgitud, et ostja palub teha talle tagastamisele kuuluva sisendkäibemaksu summa ulatuses maksuhalduri poolt müüja kasuks käibemaksu ümberkande müüja käibemaksukohustuse katteks. Võlaõigusliku müügilepingu muutmise leping oli sõlmitud notari juures 31.10.2018 ja parandusdeklaratsioonid olid esitatud 01.11.2018. Kaebaja selgitas, et Maksu- ja Tolliamet oligi teinud 09.11.2018 CabelSystem OÜ taotluste alusel vastavad ettemaksukontode vahelised ümberkanded ja et edasiste intresside tekkimise vältimiseks oli kaebaja kandnud 08.11.2018 seisuga käibemaksu summa vastustajale üle enne kui maksuhaldur tegi vastava ümberkande maksuarvestuses. Seega oli tasutud kaebaja maksuvõla katteks kahekordselt ning 09.11.2018 seisuga tehtud ümberkanne ei vähendanud juba tekkinud intressisummat. Kaebaja väidab, et selline situatsioon oli ettenägematu ja et olukorras, kus vastustaja ei vaidlustanud CabelSystem OÜ poolt rakendatud KMS § 411 erikorda tema kui ostja õiguse osas sisendkäibemaks tervikuna maha arvata ega nõudnud käibemaksudeklaratsioonide parandust, ei olnud maksukohustuslaste võrdne kohtlemine ka tagatud. Vastustaja on aga seisukohal, et vaidlusalune intressinõue on õiguspärane, sest kaebaja ei olnud tähtaegselt õigete andmetega käibedeklaratsioone esitanud ega maksusummasid tähtpäevaks tasunud, mistõttu tekkis tal intressi arvestamise ja tasumise kohustus. Vastustaja märgib, et intressinõue vastab MKS § 115 lg-st 3 ja §-st 46 tulenevatele nõuetele, kusjuures MKS § 115 lg 3 ei võimalda maksuhaldurile kaalutlusõigust maksukorralduse seaduse § 12 mõttes ja et kaebaja ei ole esitanud õiguslikku alust, mis võimaldaks toodud põhjusel intressinõude tühistada. Veel selgitab maksuhaldur, et kaebaja ei ole tõendanud kas üldse ning millises ulatuses Maksu- ja Tolliameti töötajatelt arvamust küsiti ning mille kohta konkreetne soovitus anti ja et väidetava soovituse andnud töötajale võidi esitada osalised algandmed. Hilisema konkreetsema küsimuse vastuses oli aga kaebajale selgitatud, et taolises situatsioonis olid käibedeklaratsioonid valesti esitatud, kuid vaatamata sellele viivitati deklaratsioonide muutmisega ning need olid esitatud alles 01.11.2018. Seega oli arvutatud kaebaja 2018. aasta juunikuu
käibedeklaratsiooni alusel tekkinud käibemaksu intressikohustust alates 21.07.2018 lähtudes MKS § 115 lg-st 1, kusjuures intressinõude aluseks ei ole see, missugusel põhjusel maksusumma tasumata jäeti. Seejuures selgitas vastustaja, et maksuvõla kustutamine selle ebaõigluse tõttu oleks põhjendatud siis kui see on osutunud võimatuks võlgnikust mitteolenevate asjaolude tõttu ja et üldjuhul on silmas peetud selliseid asjaolusid, mis ilmnesid pärast maksukohustuse tekkimist ja mida ei olnud varem võimalik ette näha.
12.Nähtuvalt haldusasja materjalist ja esitatud seisukohtadest antud juhul summades, kuupäevades ja muudes faktilistes asjaoludes kui sellistes vaidlust ei ole. Kokkuvõttes taandub kaebaja positsioon sellele, et taolises situatsioonis ei olnud intressinõue õiglane ega põhjendatud. Lähtuvalt eeltoodust on vaja menetlusosaliste erinevaid seisukohti ning vaidlustatud intressinõude põhjendatust hinnata. Käesoleval ajal ei saa aga olla enam vaidlust selles, et poolelioleva ehitise müüki pidi maksustama nagu uusehitise müüki enne esmast kasutuselevõttu. Kaebaja on vastustaja sellekohase seisukohaga nõustunud ning nüüd on küsimus vaid intressinõude põhjendatuses. Varasemalt on kaebaja taotlenud ka intresside arvestamata jätmist vastavalt maksukorralduse seaduse § 119 lg 2, kuid see on Maksu- ja Tolliameti 14.12.2018 otsusega nr 8-3/005305-1 rahuldamata jäetud, kusjuures haldusasja materjalist ei nähtu, et seda oleks vaidlustatud. Käesoleva haldusasja raames on aga vaidlustatud intressivõla tasumise kohustamiseks tehtud 06.03.2019 otsutust. Eelnimetatud intressinõude õigusliku alusena on vastustaja viidanud maksukorralduse seaduse § 115 lõikele 3. Nimetatud regulatsioon on küllalt lakooniline ning siinkohal tuleb vastustajaga nõustuda, et kaalutlusõigust taolise intressinõude kui sellise fikseerimise juures maksuhalduril sisuliselt ei olnud. Maksuhalduri rolli tähendust asjassepuutuvate käibedeklaratsioonide esitamise vajaduse selgitamisel ja põhjendamisel ning maksukohustuse kindlakstegemisel oleks olnud võimalik hinnata vastava maksumenetluse raames, kuid selles ei ole praegu enam vaidlust. Küll aga võis, vähemalt teoreetiliselt, tulla kõne alla maksuvõla ajatamise taotlemine, millele on vaidlustatud intrssinõudes ka viidatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral võib intressimäära vastavalt maksukorralduse seaduse § 117 lõikele 2 põhjendatud erandjuhul vähendada kuni 50 protsenti ning seejuures saaks maksuhaldur hinnata ka varasema informatsioonivahetuse tähendust ja seda kas vastustaja tegevus võis olla tõlgendatav kaebaja jaoks teataval määral eksitavana või mitte.
13.Lähtuvalt eeltoodust ei olnud vaidlustatud haldusakti osaliseks tühistamiseks alust ning kaebaja sellekohane nõue jääb rahuldamata. Arvestades eelnimetatut ei saa rahuldada ka 5577 euro ja 63 sendi suuruse intressivõla tagastamisele suunatud kohustamisnõuet ega ka sellekohast alternatiivset nõuet seonduvalt ajavahemikuga, millele kaebaja osundas. Protsessiosaliste võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda, sest lahend on kaebaja kahjuks, kuid Maksu- ja Tolliamet vastustajana ei ole menetluskulude väljamõistmist tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 osaühingult taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.