Ecodiesel OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 17.10.2019 ettekirjutuse nr 12.2-12/00032-9 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: Ecodiesel OÜ, volitatud esindaja Meelis Krautmann Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jaanek Lips
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebajale 28.02.2020 kohtule esitatud Keskkonnaameti poolt High Tech Recycling OÜ-le väljastatud keskkonnakompleksluba.
2.Tagastada kaebajale tema poolt kohtule 02.04.2020 esitatud menetlusdokument ja koos menetlusdokumendiga esitatud Maksu- ja Tolliameti 26.03.2020 teade nr 12.2-3/051295-3 kontrolli lõpetamise kohta ja Maksu- ja Tolliameti 19.12.2019 korraldus nr 12.2-3/0512951.
3.Võtta asja materjalide juurde kaebaja poolt 28.02.2020 esitatud Dmitri Frolovi ja Pavel Kanarjovi eksperdiarvamused.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.05.2020 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1(12)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) teostas 06.09.2019 aadressil Lao tn 29, Maardu mahutis nr 14 Ecodiesel OÜ poolt ladustatava vedeliku üle riiklikku järelevalvet. MTA tellimusel teostati mahutis nr 14 oleva vedeliku analüüs.
2.MTA pidas 10.09.2019 otsusega nr 12.2-12/00032-5 mahutis nr 14 asuva vedeliku vedelkütuse seaduse (VKS) § 242 lg 1 alusel kinni kuni asjaolude selgitamiseni.
3.OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) 12.09.2019 analüüsiakti kohaselt asub mahutis nr 14 vedelik soovitusliku KN-koodiga 2710 19 29. Nimetatud vedelik ei vasta ühelegi keskkonnaministri 20.12.2016 määruse nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika“ (edaspidi määrus nr 73) lisas kehtestatud nõudele. 10.10.2019 aktsepteeris MTA vedelikule antud soovituslikku KN-koodi.
4.MTA tegi 17.10.2019 ettekirjutuse nr 12.2-12/00032-9, millega kohustas Ecodiesel OÜ-d esitama MTA-le kirjalikku ettepanekut, millist vedelkütuse seaduse (VKS) § 28 lg-s 2 loetletud toimingut ja milliseks tähtajaks teostab Ecodiesel OÜ temale kuuluva 290 310 kg kütusega, mis asub aadressil Lao tn 29, Maardu mahutis nr 14. Ettepaneku esitamise tähtaeg oli 25.10.2019. Hiljem pikendas MTA ettekirjutuse täitmise tähtaega kuni 15.11.2019.
5.Ecodiesel OÜ esitas 15.11.2019 MTA-le taotluse väljastada analüüsiandmed vedeliku mittevastavuse kohta diislikütusele kehtestatud nõuetele või nende puudumisel teha vastavad analüüsid. Samuti taotles kaebaja ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamist.
6.Ecodiesel OÜ esitas 18.11.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 17.10.2019 ettekirjutuse nr 12.2-12/00032-9 tühistamiseks. Kaebuse esitamise seisuga ei olnud MTA kaebaja 15.11.2019 taotlusele vastanud.
7.Kohus jättis kaebuse 26.11.2019 määrusega käiguta ja andis kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks, ettekirjutuse täitmisega seotud asjaolude täpsustamiseks ja esindusõigusega seonduvate dokumentide esitamiseks.
8.Kaebaja esitas kohtule 06.12.2019 avalduse, milles teatas, et ettekirjutus ei ole täidetud ja kaebaja hinnangul on tühistamisnõue kohane õiguskaitsevahend kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks. Avaldusele oli lisatud MTA 21.11.2019 vastus, millest nähtub, et Ecodiesel OÜ esitas 15.11.2019 uue taotluse 17.10.2019 ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamiseks ja analüüsiandmete väljastamiseks. MTA pikendas vastuses ettekirjutuse täitmise tähtaega kuni 29.11.2019. Kaebaja tasus riigilõivu ja esitas esindusõiguse tõendamiseks vajalikud dokumendid. 02.04.2020 esitas kaebaja kohtule menetlusdokumendi, milles esitab täiendavad vastuväited vastustaja poolt varasemas menetluses esitatule ning täiendavad tõendid, milleks on MTA 26.03.2020 teade nr 12.2-3/051295-3 kontrolli lõpetamise kohta ja MTA 19.12.2019 korraldus nr 12.2-3/051295-1.
9.Tallinna Halduskohus võttis 13.12.2019 määrusega kaebuse menetlusse.
10.MTA jättis 18.12.2019 otsusega kaebaja ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja nõue ja seisukohad
2(12)
11.Kaebaja nõuab MTA 17.10.2019 ettekirjutuse nr 12.2-12/00032-9 tühistamist. Kõik menetluskulud palub kaebaja jätta vastustaja kanda. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
12.Kaebaja leiab, et vaidlustatud ettekirjutus on materiaalselt ja formaalselt õigusvastane. Lugedes kaebaja poolt soetatud kauba vedelkütuseks VKS § 2 lg 1 p-i 1 tähenduses ning määrates kaubale ebaõige KN-koodi, on vastustaja seadust ebaõigesti kohaldanud. Kaebaja hinnangul on vastustaja VKS-i tõlgendamise ja kohaldamise viis ebaõige ning vastuolus tegeliku elu ja valdkonnas toimuva majandustegevusega.
13.VKS mõistes vedelkütuste nõuetele vastavusse viimine VKS § 28 sätestatud regulatsiooni alusel on mõeldud eelkõige lõpptoodetele, s.o vedelikele, mis on mõeldud igapäevaseks tarbimiseks eelkõige mootorikütusena. Vastupidise tõlgenduse tagajärjeks oleks, et kõik võimalikud toorained, millele MTA omistab ümberklassifitseerimise käigus vedelkütusele vastava KN-koodi, on automaatselt käsitatavad VKS § 32 lg 1 järgi nõuetele mittevastava vedelkütuse ebaseadusliku käitlemisena. See pole kindlasti kooskõlas seadusandja tahtega. Seega peab eristama tootmist ja tarbimist. Toorained ei ole lõpptooted ning need üldjuhul ei vasta ega peagi vastama kehtestatud keskkonnanõuetele. Kaebaja poolt soetatud kaup on tooraine, mitte aga lõpptoode. Kaebaja on edasimüüja, kes tahab kauba müüa nafta ümbertöötlemisega tegelevatele ettevõtjatele. See on tavapärane majandustegevus ning ei pea toimuma VKS § 28 alusel. Kuivõrd vastustaja on VKS-i valesti tõlgendanud ja rakendanud, on tooraineks oleva vedeliku suhtes VKS § 28 lg-s 2 nimetatud toimingute tegemiseks kohustamine õigusvastane.
14.Ettekirjutusest nähtub, et MTA on klassifitseerinud kauba KN-koodi 2710 19 29 alla. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 30.06.2014 määruse nr 46 „Kütuste täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 46) § 1 lg 4 järgi vastab sellele KN-koodile diislikütus. Ettekirjutusele lisatud EKUK 11.10.2019 analüüsiaktist nr KT19000161-1 nähtub, et proov ei vasta määratud näitajate osas ühelegi määruse nr 73 lisa nõuetele. Kaebaja ei ole kunagi kavatsenud kasutada soetatud kaupa diiselmootoritega sõidukites ega sellel eesmärgil kaupa müüa. Tegemist on toorainega, mis on toodetud jäätmetest ning mis on erinevate naftafraktsioonide segu.
15.Soome Vabariigis asuv tootja kasutab kauba puhul KN-koodi 2709 00 90. Sama KN-koodi on sellele määranud ka Soome Maksuamet (vrd CMR-i).
16.Kaebaja hinnangul on asjaolud sarnased haldusasja nr 3-18-834 asjaoludele. Sarnaselt praeguse juhtumiga kvalifitseeris viidatud asjas vastustaja ebaõigesti ümber Hich Tech Recycling OÜ-lt ostetud kauba „Oil Composite“, millel oli KN-kood 2709 00 90. Haldusasjas nr 3-18-834 leidis halduskohus, et kui maksuhaldurile oli selge, et tema nägemus kauba KN-koodist ei ühti tootja KN-koodiga, siis tuleb võtta ühendust tootjaga. Lisaks leidis halduskohus, et MTA oleks pidanud kauba ümberkvalifitseerimisel aktsiisikaubaks kaasama menetlusse kauba tootja. Praeguses asjas ei ole vastustaja kauba tootjaga ühendust võtnud ja tootega ning KN-koodi kasutamisega seonduvaid asjaolusid välja selgitanud. Samuti pole kauba ümberklassifitseerimisel aktsiisikaubaks tootjat menetlusse kaasatud. Kauba ümberklassifitseerimine on toimunud üksnes ühe parameetri alusel. Seejuures on arvestamata jäetud kauba päritolu, keemilis-füüsikalised omadused ja kasutamisotstarve.
17.Soome Vabariigis ei olnud kaebaja poolt soetatud kaup aktsiisikaup. MTA seevastu on asunud seisukohale, et tegemist on aktsiisikaubaga. Vaidlustatud ettekirjutusest ei selgu, mispärast ja millisel õiguslikul alusel vastustaja ei aktsepteeri teises liikmesriigis toodetud kaubale antud KNkoodi. Kaebaja on kaupa soetades tegutsenud heas usus ja lähtudes kohtupraktikast. Kaebaja 3(12)
usaldas kauba päritolu andmeid ja tootja poolt kasutatud KN-koodi. Lisaks on kaebajal kogemus sama KN-koodiga kauba soetamisel Eestis High Tech Recycling OÜ-lt, kes tootis kauba jäätmetest, mis klassifitseeriti KN-koodiga 2709 00 90. Põhjendamatu on MTA seisukoht, et „saadud toorõlid“ tähendab ainult looduslikke ja töötlemata produkte. Sellesse rubriiki kuuluvad tooted, mille omadused on iseloomulikud mitmetest allikatest pärinevatele toorõlidele. Haldusasjas nr 3-18-834 oli ümberklassifitseerimise esemeks kaup Oil Composite, mille KN-koodiks oli tootja märkinud 2709 00 90. See kaup tekkis naftasaaduseid sisaldavate jäätmete ümbertöötlemisel. Et vaidluses jäi kaubakood algsel kujul kehtima, on Eestis kasutusel kaubad, mis paigutatakse rubriigi 2709 alla vaatamata sellele, et need ei ole looduslikud.
18.Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt peavad õiguskindluse ja lihtsa järelkontrolli huvides olema kauba tariifse klassifitseerimise otsustavaks kriteeriumiks kauba objektiivsed tunnused ja omadused selliselt, nagu need on määratletud KN-i rubriigi ja jaotise või grupi märkuste sõnastuses. Kaebaja leiab, et KN-i rubriigist 2709 ja selle rubriigi märkuste sõnastusest tuleneb, et see rubriik hõlmab üksnes tooteid, mille omadused on iseloomulikud toorõlidele. Seega on rubriigi 2709 otsustavaks kriteeriumiks, mis võimaldab klassifitseerida toote KN-i rubriiki 2709, toote omadused, mis on iseloomulikud toorõlidele. Seda aitavad tuvastada omadused nagu tihedus, destillatsioonikõver, väävlisisaldus, hangumispunkt, viskoossus. Kaebaja poolt soetatud kaupadel on toorõlidele, sh toornaftale, iseloomulikud omadused. Vastustaja ei ole tõendanud vastupidist.
19.Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et objektiivne klassifitseerimiskriteerium võib olla ka toote otstarve, kui see on nimetatud tootele omane ja seda saab hinnata selle toote objektiivsete tunnuste ning omaduste alusel. Kaebaja poolt soetatud kaubal on kõik toorõlile sarnased omadused ja karakteristikud olemas. Vaidlusalust kaupa ei saa kasutada mootorikütusena ega kütteainena. Nimetatud kaup ei ole diislikütus, bensiin ega raskekütteõli, mida kaebaja tõendab Pavel Kanarjovi ja Dmitri Frolovi eksperdiarvamusega. Kauba väävlisisaldus on niivõrd kõrge, et seda ei ole Eestis võimalik tehnilistele nõuetele vastavaks viia. Seega ei ole seda võimalik kunagi mootorsõidukites diislikütusena kasutada. Eelnevast lähtuvalt saab kaupa kasutada toorainena teise kauba või toote tootmiseks. See viitab selle kauba kasutusotstarbele ning võib olla oluliseks kriteeriumiks kauba õigeks klassifitseerimiseks. Kaebaja hinnangul on kauba ümberklassifitseerimine ja selle suhtes VKS kehtestatud meetmete rakendamine ennatlik. Aktsiisiga maksustamine saaks edukalt toimuda alles sellest toorainest toodetud kaupade puhul. Vastustaja on ettekirjutuse andmisel menetlusnõudeid oluliselt rikkunud. Kuigi kaebaja esitas menetluse käigus kauba päritolu dokumendid, ei nähtu ettekirjutusest, et neid andmeid oleks haldusakti andmisel arvestatud. Samuti ei nähtu MTA 10.10.2019 kirjast nr 10.1-2/026709, et kaebaja esitatud andmeid kauba päritolu kohta oleks kauba klassifitseerimisel arvesse võetud. Vaatamata sellele, et tegemist on kaebajat koormava haldusaktiga, ei ole teda enne ettekirjutuse tegemist ära kuulatud. Praegusel juhul puuduvad asjaolud, mis oleks õigustanud kaebaja ärakuulamata jätmist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 alusel. Kaebaja esitas 28.02.2020 koos täiendava seisukohaga ka taotluse võtta tõendina asja materjalide juurde Keskkonnaameti poolt High Tech Recycling OÜ-le väljastatud keskkonnakompleksluba nr KKL/319023 ning Dmitri Frolovi ja Pavel Kanarjovi eksperdiarvamused.
4(12)
Vastustaja seisukohad
20.Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ning palub selle rahuldamata jätta. Kõik menetluskulud palub vastustaja jätta kaebaja kanda.
21.Vastustaja ei nõustu kaebaja hinnanguga, et ettekirjutuse aluseks olev vedelik on ebaõigesti loetud vedelkütuseks VKS § 2 lg 1 p-i 1 tähenduses. Määruse nr 46 kohaselt loetakse vedelik KN-koodiga 2710 19 29 kütuseks VKS-i mõistes, mis vastab diislikütuse KN 2710 19 20 koodile. Kaebaja on lähtunud ekslikult eeldusest, et KN-kood määrati valesti, kuna labor ja klassifitseerija ei ole saanud väidetavalt piisavalt teavet. Kuivõrd kaebaja selline eeldus ei ole õige, on tegemist kütusega VKS § 2 lg 1 tähenduses. Kaebaja püüab sisuliselt väita, et nõuetele mittevastava kütuse üle MTA järelevalvet teostada ei saa. Selline hinnang ei ole kooskõlas kehtiva õigusega (VKS § 20 lg 3). Kaebaja on õigesti möönnud, et kaup tuleks nõuetele vastavaks viia või tarbimisest kõrvaldada. Sellist kirjalikku otsust vastustaja kaebajalt ettekirjutuse alusel ootabki. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 41 mõistes on tegemist juba tarbimisse lubatud kütusega ning seda on MTA kaebajale juba 12.11.2019 kirjas nr 12.2-12/00032-9-2-1 selgitanud.
22.Kuivõrd kaebaja ei täida ettekirjutust, ei ole siiani teada, millist kaupa planeerib kaebaja saada väidetud tooraine tõenäolise ümbertöötlemise käigus. Usutavasti on majanduslikult kõige tasuvam töödelda sellest nõuetele vastav kütus. Keskkonnanõuetele mittevastava gaasiõli väävlisisaldus ei välista kauba õigusvastast võõrandamist, kasutamist või näiteks segamist aktsiisilao väliselt. Enne kontrolli oli kaup kaebaja poolt vabalt kasutatav/võõrandatav (tarbimises) vale kaubakoodi alusel. Korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg-s 1sätestatud ettekirjutuse eesmärgiks on tõrjuda teiste seas ka ohtu keskkonnale.
23.Vastustaja hinnangul on kaebaja otsitud põhjustel kaubakoodi määratlust vaidlustanud. MTA klassifitseerija kontrollis üle kauba kohta käivad muud dokumendid ja andmed ning aktsepteeris EKUK-i poolt vedelikule soovituslikuna antud koodi 2710 19 29. Kuivõrd labor on saanud soovitusliku kaubakoodi määramiseks vastustajalt ka täiendavad dokumendid ning andmed kauba päritolu ja kvaliteedi kohta, on kaebaja vastupidised väited alusetud. Väide, et kauba ümberklassifitseerimisel jäeti arvestamata kauba päritolu ja keemilis-füüsikalised omadused, on paljasõnaline. Vastustaja hinnangul on KN-koodini 2710 19 29 jõutud kõiki asjaolusid arvestades. Käesoleval juhul ei olnud tegu HS toorõli rubriiki (2709) kuuluva õliga, mis õigustanuks kaebaja märgitud kaubakoodi. Rubriigis 2709 klassifitseeritavad toorõlid on looduslikud saadused, kaebaja kaup ei pärinenud naftamaardlast. Tegu oli kasutatud mootoriõlidest rafineerimise protsessis tekkinud kergete destillaatide seguga.
24.EKUK-i analüüsi ja klassifitseerimise tulemuse koostoimes ei vasta vaidlusalune vedelik Eesti Vabariigis kehtestatud kütuse nõuetele, mistõttu on selle käitlemine keelatud (VKS § 8 lg 2). Nimetatud kütusega on lubatud teostada vaid VKS § 28 lg-s 2 sätestatud toiminguid, mida MTA on eelnevalt aktsepteerinud ja kaebajalt ettekirjutusega küsib. Kaebajale on menetluse kestel selgitatud erinevaid käitumise alternatiive ja sellega kaasnevaid tagajärgi võimalike VKS § 28 lg-s 2 sätestatud toimingute valikul. Esmaste menetlustoimingute juures ei soovinud kaebaja esindajad ise viibida. Seetõttu ei ole põhjendatud ka kaebaja deklaratiivne avaldus, et tema ärakuulamise õigust on rikutud.
25.Vastustaja ei näe kaebajal legaalset takistusi, miks ta kirjalikult oma kavatsustest MTA-d teavitada ei soovi. Ettekirjutuse täitmisest hoidub kaebaja vaid otsitud põhjustel. Võimaliku ohu tõrjumiseks on ettekirjutuse täitmine proportsionaalne ja õiguspärane. Vastustaja leiab, et kauba üle teostatav järelevalve on võimaliku õigusvastase tegevuse takistamiseks ennetava meetmena vajalik ja proportsionaalne. Vastustaja selgitab, et tegemist on 5(12)
ennetava meetmega suurema kahju ära hoidmiseks. Kuni kaebaja poolt teabe andmiseni ei ole tal võimalik objektiivselt tõusetunud kahtlus kummutada alternatiivsete kasutusvõimaluste olemasolu argumentidega. Kauba järelevalve alt vabastamine sõltub kaebaja enda tegevusest, esitatavast teabest ja ettekirjutuse täitmisest.
26.Vastustajale jääb selgusetuks, miks kaebaja vaidlusalust ettekirjutust täita ei saa või ei soovi olukorras, kus ta oma 28.02.2020 menetlusdokumendi p-s 4 pooleldi ettekirjutusega nõutud teabe kohtule avaldab. Kaebaja märgib, et on edasimüüja, kes tahab kauba nafta ümbertöötlemisega tegelevatele ettevõtjatele müüa. Samas on kaebaja kaup soetatud juba nafta ümbertöötlemisega tegelevalt tehaselt. Seetõttu jääb vastustajale sellise tegevuse majanduslik loogika arusaamatuks. Arvestades gaasiõli piisavaid kvaliteedinäitajaid on MTA-l kahtlus, et see soovitakse ilma maksukohustusi täitmata müüa või võtta segamise või illegaalse töötlemise järgselt kasutusele. Ausate kavatsuste tõendamiseks tuleks kaebajal sisuliselt kohtule esitatud teavet MTA-le täpsustada, ostja ettevõtja ja koguste lõikes, kellele kaupa võõrandada soovitakse, et MTA saaks selle heaks kiita (VKS § 28 lg 3).
27.Määruses nr 46 on loetletud KN-koodidega tarbimises olevad vedelikud, mille üle MTA järelevalvet teostab. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja soovib vaidlusalust ja juba tarbimises olevat vedelikku võõrandada. Riikliku järelevalve meetmete rakendamise eesmärk on ohu ennetamine, s.t võimalik olukord, et nõuetele mittevastav kütus ei satuks kaebaja poolt nafta ümbertöötlemisega mittetegelevate ettevõtjatele müügi kaudu turule. Vastustajal puudub kaebaja suhtes usaldus, mistõttu peab vastustaja ennetava meetme rakendamist proportsionaalseks ja tõhusaks. Ka ei ole teabe andmise kohustus kaebajat ülemäära koormav.
28.Vastustaja ei nõustu alternatiivse KN-koodi 2709 00 90 määramise põhjendustega. Kaebaja viidatud CMR-ilt ei saa teha järeldust justkui oleks selle koodi määranud Soome Maksuamet. Kauba proovi andmed on dateerimata dokumendil esitanud STR Tecoil KN-koodi määratluseta. Vaidlusalune kaup toodi Maardu Terminali ja oli vahepeal ladustatud Rakveres Roodevälja terminalis. Vastustaja hinnangul võisid kauba omadused vahepeal muutuda. Muutunud asjaolude tõttu ei saa kaebaja väita, et tegu on täpselt sama Soome kaubaga. Näiteks erinevad STR Tecoil OY poolt kaubaga kaasa pandud analüüsiaktil näidatud kauba tihedus (790 kg/m3) ja väävlisisaldus (0,57% m/m) EKUK OÜ poolt tehtud kauba analüüsi andmetest (vastavalt 794,1 kg/m3 ja 0,57% m/m). Maardu Terminal AS-i poolt mahuti nr 14 kohta esitatud kauba saatelehed ja kauba liikumine viitab erinevate kaupade aktiivsele segunemisele, s.t lisatakse ja vähendatakse kaupa kui mahutis on jääk. Segunenud kaubale viitab ka tõdemus, et kontrolli hetkel oli mahutis kahe erineva äriühingu kaup. Seega on loogiliselt selgitatav ka kauba vahepealne muutus.
29.Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et MTA ei ole kauba kasutusotstarvet arvestanud. Vastustaja selgitab, et kauba klassifitseerimisel lähtuti kauba „muust otstarbest“ klassifitseerimisreegleid järgides ning välistusmeetodit kasutades. Vastustaja hinnangul ei sarnane vaidlusalune olukord haldusasjaga nr 3-18-834 seotud olukorraga. Praegusel juhul ei ole tehtud automaatseid järeldusi ning nii laboris kui klassifitseerimisel on täiendavaid kauba kohta käivaid andmeid arvestatud. Käesoleval juhul olid nii laborile kui klassifitseerijale edastatud teave põhjalikum, sh nii kauba päritolu, keemilisfüüsikalisi omaduste kui ka kauba saamise tausta kohta. Praegusel juhul ei olnud menetluse eesmärgiks selgitada välja kauba muutumise põhjuseid, kuna see ei oma antud juhul määravat tähendust. Kaebaja peab vaid MTA-le oma planeeritavatest tegevustest teada andma.
30.Vale kaubakoodi teadlik või mitteteadlik kasutamine ei vabasta kaebajat õige KN-koodi alusel täiendava teabe andmise kohustusest. Asjaolu, et kaebaja usaldas kaubaga kaasasolevaid 6(12)
dokumente ega kontrollinud ostetud kauba omadusi, ei välista EKUK poolt määratud kauba omadusi ega MTA poolt määratud KN-koodi õigust.
31.Kaebaja poolt esitatud vaidlusväline HTR keskkonnakompleksluba ei seondu käesoleva vaidluse asjaoludega. Vastustaja hinnangul on objektiivseim akrediteeritud labori hinnang, mitte asjasse mittepuutuval kompleksloal näidatud KN-kood või kaebaja esitatud ekspertide D. Frolovi ja P. Kanarjovi subjektiivsed hinnangud. D. Frolovi ja P. Kanarjovi avaldused ei ole eksperdiarvamusena käsitatavad. Kuigi nad võivad omada teadmisi ainete keemiliste ja füüsikaliste omaduste tõlgendamiseks, ei oma nad teadmisi spetsiifilisest klassifitseerimisest. Lisaks on D. Frolovi puhul tegemist kaebaja kliendi (s.t kaebajaga ühiseid ärihuvisid omava äriühingu) töötajaga.
32.Kokkuvõtvalt ei põhine kaebuses ja selle täienduses esitatud kriitika objektiivsetel andmetel, mis välistaks ettekirjutuse täitmist. Vastustaja hinnangul on MTA poolt määratud KN-kood õige ning MTA sekkumine kaebaja tegevusse on praegusel juhul põhjendatud. MTA kogutud tõendid seavad kahtluse alla kaebaja esitatud andmete õigsuse ning on piisavad selleks, et nõuda kaebajalt täiendavat teavet. Ettekirjutus on nõuetekohaselt motiveeritud ja selle tühistamiseks puudub alus.
KOHTU PÕHJENDUSED
33.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
34.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja soetas kauba Novutech OÜ-lt ning kauba üleandmine toimus Maardu Terminal AS-is. Samuti ei ole vaidlust selles, et alates 02.01.2020 on vaidlusalune kaup MTA loal paigutatud kaebaja soovil tema kulude kokkuhoidmise eesmärgil Maardu 14a mahutisse A23.
35.Menetlusosalised vaidlevad ennekõike selle üle, kas MTA on olemasolevate andmete ja tõendite alusel vaidlusaluse kauba õigesti klassifitseerinud ning kas kaebaja suhtes kohustava ettekirjutuse tegemine on olnud õiguspärane.
36.MTA 17.10.2019 ettekirjutusega nr 12.2-12/00032-9 kohustati Ecodiesel OÜ-d esitama MTA-le kirjalikku ettepanekut, millist VKS § 28 lg 2 loetletud toimingut ning milliseks tähtajaks Ecodiesel OÜ vaidlusaluse kütusega teeb.
37.VKS § 20 lg 3 kohaselt on MTA pädevuses tegevusloa olemasolu kontrollimine kütuse käitlemisel; kütuse nõuetele vastavuse ja nõuetele vastavust tõendavate dokumentide kontrollimine kütuse käitlemisel; kütuse käitlemise nõuetele vastavuse kontrollimine; kütuse käitlemise aruannete ja kütuse käitlemise andmekogu andmete töötlemine; nõuetele mittevastava kütusega tehtavate toimingute heakskiitmine; kütuse VKS §-s 21 nimetatud nõudele vastavuse hindamine ning kütusemahuti registreerimise kohustuse täitmise kontroll ning järelevalve VKS §-s 193 nimetatud andmekogusse kantud andmete õigsuse üle. VKS § 242 sätestab MTA osas riikliku järelevalve erisused. Nimetatud paragrahvi 1 lõige annab MTA-le õiguse pidada korraldusega asjaolude selgitamiseni või alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 31 lõikes 16 nimetatud tagatise esitamiseni kinni kütust, milleks loetakse ka alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses nimetatud vedel põlevaine, mille puhul on alust arvata, et see ei vasta kehtestatud nõuetele või selle kütuse kohta esitatud andmetele, või mille puhul on kahtlus, et seda käideldakse väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi või mille eesmärgipäratu kasutamine toob kaasa aktsiisimaksukohustuse tekkimise või suurenemise. Kinnipeetud kütust võib müüa, lähetada ja sellega muid toiminguid teha üksnes Maksu- ja Tolliameti loal. VKS § 28 näeb ette toimingud nõuetele mittevastava kütusega. 7(12)
38.Vaidlust ei ole selles, et MTA pädevuses oli riikliku järelevalve raames kontrollida mahutis nr 14 ladustatud kaupa. Riikliku järelevalve käigus esitas Maardu Terminal AS-i juhatuse liige mahutis nr 14 asuva vedeliku kohta sissetuleku dokumendi, CMR-saatelehed ning 10.07.2017 ohutuskaardi. Nähtuvalt MTA 10.09.2019 kütuse kinnipidamise otsusest oli kütuse kinnipidamise põhjuseks ennekõike see, et MTA-le ei olnud täpselt teada, mis vedelik mahutis asub, kuna ohutuskaardile oli kemikaali kasutusalaks märgitud mootorikütus (vt vastustaja vastuse lisa 1). Kuivõrd MTA-le ei olnud täpselt teada, milline konkreetne vedelik mahutis asub ning kas tegemist on aktsiisikaubaga või mitte, soovis MTA seda kontrollida. Käesoleva vaidluse raames ei vaidle pooled MTA 10.09.2010 otsuse nr 12.2-12/00032-5 „Kütuse kinnipidamisest“ õiguspärasuse üle.
39.Kaebaja väitel on tema suhtes ettekirjutuse tegemine õigusvastane, kuna vastustaja on ebaõigesti lugenud kaebaja poolt soetatud kauba vedelkütuseks VKS § 2 lg 1 p-i 1 tähenduses ning on määranud kaubale ebaõige KN-koodi.
40.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja etteheide kauba kütuseks lugemise osas põhjendatud. Kohus nõustub vastustajaga selles, et vaidlusalust vedelikku saab pidada kütuseks VKS-i tähenduses. Kohtu hinnangul on kaebaja tuginenud ainuüksi VKS § 2 lg 1 p-i 1 sõnastusele, kuid jätnud arvestamata sama paragrahvi lõikes 3 märgitu. VKS § 2 lg 3 sätestab, et kütuste täpsustatud loetelu kehtestab nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 07.09.1987, lk 1–675) kirjeldatud kombineeritud nomenklatuuri koodide (edaspidi KN-i kaubakoodid) alusel valdkonna eest vastutav minister määrusega. Viidatud sätte alusel kehtestatud määruse nr 46 § 1 p-i 4 kohaselt on kütus vedelkütuse seaduse mõistes muu hulgas ka kütus, mille KN kaheksa numbrit on 2710 19 29 (diislikütus). Lisaks sätestab VKS § 242, et kütuse hulka tuleb arvestada ka vedel põlevaine, mille puhul on kahtlus, et seda käideldakse väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi või mille eesmärgipäratu kasutamine toob kaasa aktsiisimaksukohutuse tekkimise või suurenemise. Eeltoodut arvesse võttes saab vaidlusalust kaupa pidada kütuseks VKS-i mõistes. Seega on kohaldatavad ka VKS §-d 242 ja 28 ning ettekirjutust ei saa sellel alusel õigusvastaseks pidada.
41.Seoses kaebaja etteheitega justkui taganenuks vastustaja oma varasemast väitest, et tegemist on diislikütusega, märgib kohus järgmist. Eesti Vabariigis kehtestatud vedelkütuse nõuded on kajastatud määruses nr 73 ja selle lisades. Nimetatud nõuetele peavad vastama ka määruses nr 46 loetletud KN-koodidega tarbimises olevad vedelikud. Vastustaja on kohtule esitatud vastuses õigesti märkinud, et määruse nr 73 § 2 lg-s 2 ja 3 eristatakse termineid gaasiõli ja diislikütus, mis määruse tähenduses on ka diiselmootoris kasutatav gaasiõli. Määruse nr 46 § 1 p-s 4 diislikütusest gaasiõli terminoloogilise eristamise vajadus puudub, sest kaubakoodi (2710 19 29) määratluse järgi on tegu diislikütusena käsitatava vedelikuna.
42.Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et VKS § 28 on kohaldatav eelkõige sellistele kütustele, mida müüakse või kavatsetakse müüa tarbijatele ja nad on toodetud sellel eesmärgil tarbimiseks. Kohus leiab, et koosmõjus VKS §-ga 242 kohaldub VKS § 28 ka olukordades, kus ei ole selge, kas tegemist on tarbijatele müüdava ja sellel eesmärgil toodetud kütustega. Seega on vastustaja õiguspäraselt VKS §-i 28 kohaldanud. Ka mitmed teised määruses nr 46 loetletud KN-koodid vastavad kaubale, mis oma olemuselt ei ole lõpptootena käsitatavad. Kui klassifitseerimise käigus ilmneb, et toode vastab KN-koodile, mida määruse nr 46 kohaselt loetakse kütuseks, saab ka VKS §-i 28 kohaldada. Kaebaja väide 8(12)
justkui oleks see sõltuvuses sellest, kas kaup on „tooraine“ või „lõpptoode“, ei ole kehtiva õigusega kooskõlas.
43.Kohus nõustub vastustajaga, et kütus ei vasta nõuetele juba siis, kui vähemalt üks analüüsitud vedeliku näitaja ei vasta määruse nr 73 ja selle lisades toodud nõuetele. Asjaolu, et määruse nr 73 lisa 2 näeb ette 30 erinevat näitajat, ei tähenda, et analüüsimisel peaks igakordselt ka kõiki neid näitajaid silmas pidada või neid analüüsiaktil kajastama. Juba ainuüksi ühest nõuetele mittevastavast näitajast piisab.
44.Kuivõrd vaidlusalust kaupa saab VKS-i mõistes kütuseks pidada vaid põhjusel, et MTA algatatud klassifitseerimisel leiti, et erinevalt kaebaja väidetust (KN-kood 2709 00 90) vastab see tegelikult KN-koodile 2710 19 29, tuleb kohtul hinnata, kas (ümber)klassifitseerimine on toimunud õiguspäraselt.
45.Kaebaja on läbivalt seisukohal, et tegemist on kaubaga, mille KN-kood on 2709 00 90. Vastustaja seevastu on klassifitseerimise tulemusele toetudes asunud seisukohale, et kaup vastab KN-koodile 2710 19 29.
46.Olukorras, kus pädevale asutusele on asjaomane teave edastatud ning pädev asutus klassifitseerib kauba teatud KN-koodile vastavaks, ei saa kohus asuda kaupa ise ümber klassifitseerima. Kohus saab kontrollida vaid seda, kas kauba klassifitseerimisel on reegleid järgitud, kas arvesse on võetud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid ja asjassepuutuvaid kaalutlusi ning kas sellest tulenevalt saab lõppjäreldust (s.o klassifitseerimise tulemusena leitud KN-koodi) pidada põhjendatuks. Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et KN-koodi määramine on toimunud valesti. Kohus leiab, et vastustaja on olemasolevaid tõendeid ja asjaolusid õiguspäraselt analüüsinud ning jõudnud selle tulemusena järeldusele, et kaup ei vasta kaebaja väidetud KN-koodile ning õige KN-kood on 2710 19 29. Kohtu põhjendused on järgmised.
47.Kohus nõustub klassifitseerimist puudutavas osas vastustaja 16.03.2020 menetlusdokumendis esitatud põhjendusega ning ei pea nende üksikasjalikku kordamist vajalikuks. Täiendavalt märgib kohus järgmist. Kohus ei nõustu kaebajaga, et kauba ümberklassifitseerimisel on jäetud arvestamata kauba päritolu ja keemilis-füüsikalised omadused. Vastustaja on õigesti märkinud, et MTA valduses olnud teave on nii laborile kui ka klassifitseerijale edastatud. Vastustaja esitatud tõenditest nähtub, et 19.09.2019 on MTA saatnud e-kirja EKUK-ile (vastustaja vastuse lisa 16) selgitusega, et tegemist on Soome äriühingus STR Tecoil OY-s kasutatud mootoriõlidest rafineerimise protsessis tekkinud kergete destillaatide seguga. E-kirjale lisas MTA ka kauba kvaliteedidokumendid (s.o kauba päritolusertifikaadid, infoleht kauba omaduste kohta (LFGO Typical characteristics), ohutuskaart (vrd vastustaja vastuse lisad 5-8)). Ka MTA tolliosakonnale esitatud taotlusest (vastustaja vastuse lisa 18) nähtub selgelt, et koos taotlusega, milles selgitati ka kauba päritolu, edastati tolliosakonnale ka kauba päritolusertifikaadid, infoleht kauba omaduste kohta, ohutuskaart ning CMR-saatelehe koopia. Ka MTA tolliosakonna tollitariifide üksuse juhi klassifitseerimise taotlusele saadetud vastuskirjas (vastustaja vastuse lisa 21) märgitu kinnitab, et klassifitseerimisel on arvestatud nii kauba päritolu kui selle keemilis-füüsikaliste omadustega.
48.Haldusasja materjalist nähtuvalt on kauba klassifitseerimisel kauba päritoluga arvestatud. Asjaolu, et tegemist ei olnud loodusliku päritoluga toorõliga, võis olla üheks kriteeriumiks, miks jõuti KN-koodini 2710 19 29.
9(12)
Kohus nõustub vastustajaga, et KN rubriigis 2709 00 märgitud saadud toorõlid tähendavad ainult looduslikke ja töötlemata produkte. Seda kinnitavad muu hulgas ka näiteks kombineeritud nomenklatuuri inglis- („Petroleum oils and oils obtained from bituminous minerals, crude“) ja saksakeelsetes („Erdöl und Öl aus bituminösen Mineralien, roh“) versioonides kasutatavad väljendid („crude“,“roh“), mis viitavad üheselt looduslikule, töötlemata toorõlile. Kohtu hinnangul viitab kasutatud sõnastus selgelt, et mõlema rubriigi 2709 00 alamrubriiki kuuluva kauba näol peab tegemist olema toorõliga (s.o loodusliku produktiga). Kuivõrd kaebaja on ise korduvalt kinnitanud, et vaidlusalune kaup tekkis naftasaaduseid sisaldavate jäätmete ümbertöötlemisel ja jäätmete lakkamise tulemusena, on ilmne, et see ei vasta loodusliku toorõli tunnustele.
49.Vastustaja vastuse lisast 21 „Vastus klassifitseerimise taotlusele“ nähtub selgelt, et kauba klassifitseerimisel lähtuti kauba „muust otstarbest“ ning välistusmeetodist. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et kasutusotstarbega pole üldse arvestatud. Lisaks ei ole praegusel juhul kauba klassifitseerimisel üksnes selle kasutusotstarbest lähtumine põhjendatud. Kaebaja viidatud kohtuasjas C-185/17 on Euroopa Kohus rõhutanud, et kauba kasutusotstarve on asjakohane kriteerium vaid siis, kui üksnes kauba objektiivsete tunnuste ja omaduste põhjal ei ole võimalik seda klassifitseerida. Olukorras, kus kauba objektiivsed tunnused ja omadused viitavad selgelt, et kaup ei vasta kaebaja väidetud KN-koodile, ei saa selle kasutusotstarvet asjakohaseks kriteeriumiks pidada.
50.Viited haldusasja nr 3-18-834 tehtud kohtuotsuse järeldustele ei ole praeguse vaidluse kontekstis asjakohased. Nimetatud haldusasjas oli vaidluse all maksuotsuse õiguspärasus. Maksuotsus on erinevalt käesolevas asjas vaidlustatud otsusest lõplik haldusakt. Praegusel juhul on kaebajalt nõutud vaid kirjaliku teabe andmist, s.t talle on pandud kohustus täpsustada ja tõendada kauba osas kavandatud toiminguid. Ka klassifitseerimist puutuvas osas ei ole käesoleva ja kaebaja viidatud haldusasja asjaolud võrreldavad ning kohtule ei nähtu, et praegusel juhul oleks menetluse käigus tehtud minetusi, mida kohus haldusasjas nr 3-18-834 MTA-le ette heitis (vt ka vastustaja 16.03.2020 menetlusdokumendi p 5).
51.Seoses kaebaja selgitusega, et ta on tegutsenud heas usus, märgib kohus järgmist. Asjaolu, et KN-koodi osas on erimeelsused, ei viita ilmtingimata kaebaja pahausksusele, kuna ka heas usus tegutsemise korral ei ole välistatud, et KN-kood oli vale.
52.HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.
53.Kaebaja esitas 28.02.2020 menetlusdokumendis muu hulgas taotluse võtta tõenditena asja materjali juurde Keskkonnaameti poolt High Tech Recycling OÜ-le väljastatud keskkonnakompleksluba ning Dmitri Frolovi ja Pavel Kanarjovi eksperdiarvamused. Kohus leiab, et High Tech Recycling OÜ keskkonnakompleksloa näol ei ole tegemist asjakohase tõendiga. Vastustaja on õigesti märkinud, et see keskkonnakompleksluba ei seondu käesoleva vaidluse asjaolude ega äriühingutega. Ka ei ole seda nõuetekohaselt täidetud ning see on 24.04.2018 peatatud (vrd vastustaja 16.03.2020 menetlusdokumendi lk 5 esitatud viited). HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellised tõendid ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kuivõrd tegemist on asjakohatu tõendiga, tuleb see kaebajale tagastada.
54.D. Frolovi ja P. Kanarjovi esitatud arvamusi ei saa kohtu arvates pidada eksperdiarvamuseks (TsMS) § 229 lg 2 (koosmõjus HKMS § 56 lg-ga 2) mõttes. Tegemist on dokumentaalsete 10(12)
tõenditega, mida ei saa pidada täielikult asjakohatuteks, kuid mida tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega. Kohtu hinnangul ei saa nendest dokumentidest teha järeldust, et pädevad asutused EKUK ja MTA tolliosakond oleks klassifitseerimise reeglite vastu eksinud. Kohus nõustub D. Frolovi ja P. Kanarjovi esitatud arvamuste sisu osas vastustajaga ning ei pea selle tervikuna kordamist vajalikuks.
55.Ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel peab kohus kontrollima ka seda, kas ettekirjutus on selge ja üheselt mõistetav ning kas selle andmisel on järgitud menetlusnorme. Ettekirjutuse õiguslikeks alusteks on KorS § 28 lg 1 ja VKS § 28. Ettekirjutuse nõude kohaselt peab kaebaja pakkuma MTA-le kirjalikud lahendused vastavalt VKS § 28 lg-le 2 (s.o eksport, ümbertöötlemine aktsiisilaos, hävitamine vastavalt jäätmeseaduse nõuetele, müük keemiatööstuse tooraineks, muu korrakaitseorgani poolt aktsepteeritud toiming) ning vastava toimingu tähtaja. Kohus leiab, et nõuet puudutavas osas on ettekirjutus selge ja üheselt mõistetav. Ka kaebaja esitatud menetlusdokumendid ei anna alust kahtluseks, et kaebajale oleks ettekirjutuses sisalduva nõude sisu arusaamatuks jäänud.
56.02.04.2020 esitas kaebaja kohtule menetlusdokumendi, milles esitab täiendavad vastuväited vastustaja poolt varasemas menetluses esitatule ning täiendavad tõendid, milleks on MTA 26.03.2020 teade nr 12.2-3/051295-3 kontrolli lõpetamise kohta ja MTA 19.12.2019 korraldus nr 12.2-3/051295-1. Kohus leiab, et menetlusdokument koos sellele lisatud tõenditega tuleb kaebajale tagastada. 56.1 Kaebaja on 02.04.2020 menetlusdokumendis, mis on kohtule esitatud üks päev enne kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aega, esitanud uudseid väiteid, mis on esitatud vastusena vastustaja poolt varasemas menetluses avaldatule, st oluliselt hiljem peale kohtu poolt määratud seisukohtade esitamise tähtaja lõppu. HKMS § 51 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et viivitamiseks on mõjuv põhjus. Praegusel juhul põhjustaks kaebaja poolne menetlusdokumendi hilinenult esitamine menetluse viibimist, kuivõrd vastustajale tuleks anda täiendav vastamise tähtaeg. Kaebaja ei ole ka põhistanud, miks tal ei olnud võimalik oma väiteid varem esitada. 56.2 Kohus tagastab kaebajale ka 02.04.2020 menetlusdokumendile lisatud tõendid, kuivõrd esiteks ei tõenda kaebaja poolt esitatud tõendid kaebaja poolt väidetut ning teiseks hindab kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise hetke seisuga (HKMS § 158 lg 2).
57.Kohus ei nõustu kaebajaga, et enne ettekirjutuse tegemist ei ole kaebajat ära kuulatud. MTA viitas juba kütuse kinnipidamise otsuses (MTA 10.09.2019 otsus nr 12.2-12/00032-5, vrd vastustaja vastuse lisa nr 1) võimalusele anda arvamus ning esitada vastuväited. Ühtlasi juhtis MTA tähelepanu, et kaebajal on võimalik esitada vedeliku kvaliteeti tõendavad dokumendid, arved ja arvete tasumist tõendavad dokumendid, lepingud ning muud dokumendid, mis tõendavad kauba päritolu. Lisaks nähtub riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokollist (vastustaja vastuse lisa nr 1), et esmaste menetlustoimingute juures ei soovinud kaebaja esindaja(d) viibida. Ka kaebaja ise on kaebuses (kaebuse p 6) kinnitanud, et esitas vastustajale andmed kauba päritolu ja tootja kohta. Lisaks teavitati kaebajat juba 27.09.2019 e-kirjas (vrd kaebuse p 7), s.o 20 päeva enne ettekirjutuse tegemist, et vastustaja hinnangul ei ole dokumentides kajastatud KN-kood õige. Nimetatud asjaolusid kogumis arvestades on etteheide ärakuulamispõhimõtte rikkumise osas alusetu. Kaebajal oli korduvalt võimalus oma seisukohti/vastuväiteid esitada ning kaebaja pidi juba enne ettekirjutuse tegemist teadma, et vastustaja arvates on KN-kood vale. Kohus leiab, et kaebajal on olnud enne ettekirjutuse tegemist piisavalt võimalusi oma seisukohta avaldada ning 11(12)
ta on seda võimalust ka kasutanud (edastanud dokumente). Eelnevat arvestades ei pidanud MTA enne ettekirjutuse tegemist kaebajat uuesti ära kuulama ning ettekirjutuse tegemisel HMS § 40 nõudeid rikutud ei ole. Ettekirjutust ei saa pidada kaebaja suhtes ka ülemäära koormavaks. Kui kaebaja esitaks MTA-le kirjalikult samasisulise selgituse nagu kohtule 28.02.2020 esitatud menetlusdokumendis (p 4) ning täpsustaks, et tahab vaidlusaluse kauba müüa nafta ümbertöötlemisega tegelevatele ettevõtjatele, oleks ettekirjutus juba osaliselt täidetud.
58.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et MTA 17.10.2019 ettekirjutus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
59.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Tiia Nurm
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.