Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar 26. märts 2020, Tartu 3-19-707
Haldusasi
Rainer Viidingu kaebus Tartu Vangla 4. veebruari 2019. a käskkirja nr 6-1/176 tühistamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 29. augusti 2019. a otsus Rainer Viidingu apellatsioonkaebus Kirjalikus menetluses Kaebaja – Rainer Viiding Vastustaja – Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta Rainer Viidingu apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. augusti 2019. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 27. aprill 2020.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kohaldas 4. veebruari 2019. a käskkirjaga nr 6-1/176 kinnipeetav Rainer Viidingu suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise põhjuseks olid 4. veebruaril 2019 toimunud kaks intsidenti, milles kaebaja ei allunud vangla ametniku korraldusele ja väljendas valjuhäälselt ebatsensuurseid väljendeid kasutades pahameelt ametnike aadressil ühes kaebaja varasema käitumisega, kus kaebaja näitas üles allumatust temale antud korralduste täitmisel ning lugupidamatust, mis kohati muutus konfliktseks ja ähvardavaks korraldusi andnud ametnike suhtes.
2.Pärast vastustajale esitatud vaide läbi vaatamata jätmist esitas kaebaja halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 4. veebruari 2019. a käskkirja nr 6-1/176 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt 4. veebruaril 2019 vastustaja ametnik Merlis Toom süüdistas kaebajat alusetult, ei hinnanud olukorda objektiivselt ja rikkus kaebaja õigusi. M. Toomil ei olnud otsuse tegemiseks volitusi. Kaebajal ei olnud enne 4. veebruari ühtegi kehtivat karistust. Kaebaja ei olnud ka ohtlik. Kodukorra kohaselt peab aga olema süstemaatiline rikkuja, et rakendada VangS §-i 69.
3.Vastuses kaebusele vaidles Tartu Vangla kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Vastustaja selgitas, et tulenevalt VangS § 69 lg-st 4 ning justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) § 12 lg-st 1 on üksuse juhi pädevuses teha muuhulgas otsus VangS § 69 lg 4 alusel. Nõustuda ei saa, et üksuse juht on kohaldanud täiendavaid julgeolekuabinõusid alusetult, kuna ühe meetmete kohaldamise asjaoluna arvestatud teo eest määratud distsiplinaarkaristus tühistati. VangS § 69 lg 1 grammatiline tõlgendamine ei anna alust järeldada, et julgeolekuabinõude kohaldamiseks peab olema kinnipeetavat nende nõuete rikkumiste eest karistatud ning karistused peavad olema kehtivad. Sellise nõude olemasolu muudaks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kui isikute elu ja tervise kahjustamise ennetamiseks ning vangla julgeoleku tagamiseks mõeldud meetme sisutühjaks ja mõttetuks, kuna ohu ennetamiseks on vajalik reageerida koheselt, mida rikkumise osas algatatud menetluse tulemuse ootamine ilmselgelt ei võimaldaks. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse preventiivsel või tõkestaval, mitte karistuslikul eesmärgil. Käskkirjast nähtuvalt on kaebaja tegevus olnud jätkuv ning vangla julgeolekut ohustav.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
4.29. augusti 2019. a otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata. Otsust põhjendas halduskohus järgnevalt.
5.VangS § 69 lg-s 1 nimetatud aluse esinemisel on vanglal õigus otsustada, kas on vajalik julgeolekuabinõu kohaldamine, ja valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes loetletud täiendavatest julgeolekuabinõudest. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust.
6.Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises. Vaidlustatud käskkirjas kirjeldatu andis vastustajale aluse põhjendatud kahtluseks, et tõenäoliselt võib kaebaja osutuda ohtlikuks vangla julgeolekule või toime panna raskeid õigusrikkumisi. Vastustaja on veenvalt põhjendanud, et konflikti olukordades võib kaebaja käituda verbaalselt agressiivselt ning ohustada seeläbi kõiki enda ümbruses olevaid isikuid, eelkõige ametnikke.
7.Vastustaja on arvestanud ühelt poolt vajadusega tagada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusalaste õigusaktide täitmise ja üldise julgeoleku vanglas (VangS § 66 lg 1) ning teiselt poolt tavalisest kinnipidamisrežiimist rangema režiimi kohaldamisest tuleneva kaebaja vabaduste täiendava piiramisega. Iga rakendatud meetme kohta on esitatud põhjendus, mida soovitakse meetmega ära hoida ja miks on selle rakendamine vajalik. Ei ole alust väita, et rakendatud meetmed ei olnud julgeolekuohu ja uute õigusrikkumiste toimepanemise ohu tõrjumiseks kohased ja vajalikud.
8.Tartu Vangla 4. veebruari 2019. a käskkiri nr 6-1/176 on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ning vastab vorminõuetele. Käskkirja on allkirjastanud Tartu Vangla üksuse juht M. Toom, kelle pädevuses oli vastavalt VSkE § 12 lg-le 1 allkirjastada kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkiri. Pealegi ei tooks sisepädevuse (HMS § 8 lg 2) rikkumine haldusakti andmisel kaasa haldusakti tühisust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
9.R. Viiding esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.
10.Kaebaja on seisukohal, et kohus ei ole kontrollinud vastustaja poolt kaalutusreeglite järgimist täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamisel. Kohus ei ole arvestanud, et kaebaja põhjendas julgeolekuabinõude õigusvastasust sellega, et kaebaja on hiljem talle etteheidetud rikkumises õigeks mõistetud. Enne meetme rakendamist ei olnud kaebajal ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangla tegi kaalutlusvea, kuna arvestas kaebaja esmase rikkumisega ja kahe eelneva käskkirjaga, mille kohus oli tühistanud. Lisaks on alusetult tuginetud vastustaja ametnike ettekannetele. Ettekandeid ei tohi kasutada, sest need on menetluse aluseks.
11.Viru Vangla vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult jätnud kaebuse rahuldamata. Halduskohus on ammendavalt ja selgesti jälgitavalt selgitanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, kaalutluse teostamist meetme rakendamisel ja seostanud tuvastatud asjaolud õigusnormis kirjeldatutega. Ringkonnkohus nõustub halduskohtu põhjendustega, järgib neid ning vastavalt HKMS § 201 lg-le 4 põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
13.Apellatsioonimenetluses on kaebaja põhiväiteks, et kaebajale enne vaidlusalust intsidenti määratud distsiplinaarkaristus on tühistatud ning varasema karistatusega arvestamisel on vangla seega lähtunud lubamatutest kaalutlustest. See kaalutlusviga on viinud õigusvastase haldusakti andmiseni. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
14.Riigikohus on EIK praktikale tuginedes selgitanud1, et üksikvangistusena on käsitatav nii kinnipeetava distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine kui ka täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine. Riigisiseses õiguses tuleb kartserikaristuse täitmisele pööramist siiski selgelt eristada VangS § 69 lg 2 p 4 alusel täiendavate julgeolekuabinõude raames eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisest. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on seotud VangS § 69 lõikes 1 sätestatud alustega (st eeskätt oht enda, teiste või vangla julgeolekule) ning VangS § 69 lõike 3 kohaselt lõpetatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, kui langevad ära nende kohaldamise tinginud asjaolud. Täiendavate julgeolekuabinõude eesmärgist tulenevalt ei saa nende kohaldamist lõpetada pelgalt kaebaja õiguste riive leevendamiseks, sest vangla julgeoleku tagamise vajadus võib olla kaalukam kui kinnipeetava kohustus taluda talle seatud lisapiiranguid.
15.Vastavalt VangS § 69 lg-le 1 kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Seega ei avaldata täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega distsiplinaarkaristusele sarnast hukkamõistu kinnipeetava käitumisele. Sama intsidendi eest distsiplinaarkaristuse määramine või varem määratud kehtiv(ad) distsiplinaarkaristus(ed) ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eelduseks. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamisel ja seejärel meetme valikul peab vangla veenduma, et asjaolud kogumis kinnitavad vähemalt ühe VangS § 69 lg 1 loetletud aluse esinemist. Selliselt võib meetme kohaldamine olla küll reaktsiooniks kinnipeetava käitumisele (m.h sellisele käitumisele, mis tingib distsiplinaarmenetluse alustamise), kuid meetme kohaldamine on suunatud tulevikku, selle otstarbeks on tagada ebasoovitava olukorra või tagajärje ärahoidmine ja/või kordumine tulevikus.
Vt RKHK 4. juuni 2018. a otsus asjas nr 3-15-2943 (p 16 ja selles viidatud praktika).
16.Kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel samas ei olegi vastustaja tuginenud kaebaja varasemale karistatusele distsiplinaarrikkumiste eest. Kaevatavas käskkirjas on nimetatud ja kirjeldatud kaebajaga seotud intsidente, mis leidsid aset 19. ja 27. septembril 2018. Viimase intsidendi eest karistati kaebajat kartserisse paigutamisega seitsmeks ööpäevaks Tartu Vangla 25. oktoobri 2018. a käskkirjaga nr 6-2/917, kuid 31. jaanuari 2019. a käskkirjaga nr 6-2/55 tunnistas vastustaja selle käskkirja kehtetuks menetlusnormide rikkumise tõttu distsiplinaarmenetluse läbiviimisel. Seega tunnistas vastustaja kehtetuks käskkirja, millega kaebajale määrati distsiplinaarkaristus, enne kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. See aga ei takistanud distsiplinaarkaristuse määramisele viinud intsidendi arvestamist täiendavate julgeolekuabinõue kohaldamise otsustamisel. Seaduses ei ole sätestatud keeldu arvestada kinnipeetava käitumisega kehtetuks tunnistatud distsiplinaarkaristuse määramiseni viinud intsidendis. Asja materjalidest ilmneb, et kaebaja ise ei eita varasemate intsidentide toimumist, kuid leiab, et teda provotseeriti konfliktile valvuritega ja lisaks ei ole tema käitumist ja kasutatud väljendeid õigesti kirjeldatud.
19.septembril ja 27. septembril 2018 toimunud intsidentide täpne kirjeldamine vaidlustatud käskkirjas ei ole viimase õiguspärasuse seisukohalt aga määrava tähtsusega. Oluline on, et konfliktsituatsioon aset leidis ning kaebaja selle käigus agressiivselt käitus.
17.Tühistatud haldusakti andmisel kogutud tõendite kasutamine täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel ei ole keelatud VangS järgi ega haldusmenetluses üldiselt. Kaebaja leiab alusetult, et kaevatava käskkirja andmisel oli keelatud tugineda vastustaja ametnike ettekannetele, milles kirjeldati 19. ja 27. septembril 2018 toimunud intsidente. Vastavalt haldusmenetluse seadusele võib tõendiks olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. Seega on vastustaja ametnike ettekanded lubatavad tõendid kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel. Ettekannete tõendina välistamine paneks vastustaja ilmselgelt ebamõistlikku olukorda, kus kinnipeetava käitumise, eelkõige verbaalsete rünnete ja konfliktide, tõendamine ja vastavalt nendest lähtuvalt ennetavate meetmete kohaldamine oleks võimatu või ebamõistlikult koormav. Käesoleval juhul ei ole kaebaja ise eitanud intsidentide toimumist 19. ja 27. septembril 2018 ega ka 4. veebruaril 2019. Seega ei ole alust lugeda ettekandeid tõendina mitteusaldusväärseteks põhjusel, et neis oleks ilmselgelt tõele mittevastavaid andmeid esitatud. Tegemist on olnud tõepoolest nn sõna sõna vastu olukordadega, kuid see ei tähenda automaatselt, et osas, milles kaebaja ei nõustu vastustaja ametnike ettekannetes tooduga, tuleks viimased ebausaldusväärseks lugeda. Kaebaja ei ole esile toonud muid asjaolusid, millest järelduks ettekannete ebausaldusväärsus. Nendel asjaoludel ei ole vastustajale etteheidetav kaebajaga toimunud intsidentidele kui ebaõigetele faktilistele asjaoludele tuginemine täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel.
18.Ekslik on kaebaja arusaam, et kehtiva(te) distsiplinaarkaristus(t)e puudumine välistas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise, kuna varasemate karistuste puudumisel ei saa kaebajat pidada vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja süstemaatiliseks rikkujaks. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alusena ei ole vastustaja tuginenud sellele, et kaebaja süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, vaid kokkuvõtvalt sellele, et kaebaja käitumine 4. veebruaril 2019 ja sellega seotud emotsionaalse pinge tõttu tuleb kaebajast lähtuva ründe tõenäosust pidada tavapärasest märkimisväärselt kõrgemaks, s.t et kaebaja on ohtlik vangla julgeolekule. Ka sellel juhul on VangS § 69 lg 1 järgi lubatav täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Sättes on antud loetelu meetmete kohaldamise alternatiivsetest alustest. See ilmneb loendi liikmete eraldamiseks kasutatud sõnadest „või“ ning „samuti“. Neist järeldub, et loendi liikmetel on normi kohaldamise tähenduses sarnane toime, teisisõnu ei ole täiendavate julgeolekuabinõude alus sätestatud mitme asjaolu samaaegse esinemise nõude kaudu. Seetõttu on kaevatavas käskkirjas kirjeldatud varasemad intsidendid olulised üksnes seetõttu, et kinnitavad järeldust, et kaebaja võib sattuda konflikti vastustaja ametnikega. Vastavalt
ei ole määrav, kas käskkirjas on intsidente detailideni õigesti kirjeldatud, vaid eelkõige fakt, et
19.septembril ja 27. septembril 2018 konflikt aset leidis.
19.Seega ei ole vastustaja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamisel arvestanud ebaõigete faktiliste asjaoludega ega teinud kaalumisviga tuginedes meetmete kohaldamise otsustamisel või meetmete valikul kehtetuks tunnistatud distsiplinaarkaristusele.
20.Halduskohus on kohtupraktikale tuginedes põhjendatult selgitanud, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja valik on prognoosotsus. Selle tegemisel ei ole nõutav, et kaebajale omistatav käitumine ja sellest tehtud järeldused oleks kinnitust leidnud distsiplinaarkaristuse määramiseks nõutava tõendamis- ja põhjendamisstandardi järgi. Piisav on, kui faktilistest asjaoludest ilmneb põhjendatud kahtlus, et kaebaja võib käituda vangla julgeolekut ohustavalt. Sellist kaebajast lähtuvat ohtu ongi vastustaja vaidlustatud käskkirjas põhjendanud, selgitades muu hulgas iga kohaldatud meetme kohta eraldi, miks ja kuidas see vähendada aitab ohtu vangla julgeolekule. Kaebaja ei ole vastustaja ega halduskohtu arutluskäiku kahtluse alla seadnud, leides apellatsioonkaebuses üksnes, et vastustaja on järelduste tegemisel tuginenud ebaõigetele asjaoludele. Ka ringkonnakohtule ei ole äratuntav, et vastustaja oleks kaebaja käitumisest ebaõigesti järeldanud ohtu vangla julgeolekule või rakendanud ohu tõrjumiseks sobimatuid või kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt piiravaid meetmeid. Seetõttu ringkonnakohus käskkirja õiguspärasust selles osas täiendavalt ei analüüsi ning nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. Kuna ringkonnakohus asus eelnevalt seisukohale, et kaebaja varasema karistatusega seotud asjaolude arvestamisel ei ole vastustaja kaalumisviga teinud, siis tuleb pidada vaidlustatud käskkirja tervikuna õiguspäraseks.
21.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. augusti 2019. a otsus muutmata.
22.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, siis tulenevalt 109 lg 1 ls 3 järgi kaebajalt vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.