X-i kaebus Tartu Vangla 14. mai 2022. a käskkirja nr 2-22/12/148 ja 27. septembri 2022. a vaideotsuse nr 1-11/171-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla, seaduslik esindaja Edvard Remsel
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X-i kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 20 eurot Eesti Vabariigi kanda. Muud võimalikud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
3.Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15. novembril 2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-22-2302 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kohaldas 14. mai 2022. a käskkirjaga nr 2-22/1-2/148 alates 13. maist 2022 X-i suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Seejuures märkis vangla, et täiendavad julgeolekuabinõud kehtivad kuni asjaolude äralangemiseni ning tulenevalt kinnipeetava tervislikust seisukorrast ei paigaldata kinnipeetavale käeraudu saatmise ajal, kuna kinnipeetav kasutab kõndimisel abivahendit (dtl-d 11-13).
2.X esitas 16. mail 2022 Tartu Vangla 14. mai 2022. a käskkirja nr 2-22/1-2/148 peale vaide (dtl-d 14-15), mille Tartu Vangla jättis 27. septembri 2022. a vaideotsusega nr 1-11/171-2 rahuldamata (dtl-d 29-31).
3.X esitas 26. oktoobril 2022 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Tartu Vangla 14. mai 2022. a käskkirja nr 2-22/1-2/148 ja 27. septembri 2022. a vaideotsuse nr 1-11/171-2 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (dtl-d 1-2, 48-49, 52-53).
4.Tartu Halduskohus vabastas 23. novembri 2022. a määrusega X-i kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, võttis X-i kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tartu Vangla ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl-d 57-59).
5.X esitas 23. novembril 2022 täiendavad selgitused (dtl-d 62-66).
6.X esitas 27. novembril 2022 täiendavad selgitused ja taotluse kaebuse muutmiseks (dtl-d 70-75).
7.Tartu Halduskohus jättis 29. novembri 2022. a määrusega kaebaja 27. novembri 2022. a taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata (dtl-d 80-82).
8.X esitas 1., 4., ja 8. detsembril 2022 täiendavad selgitused (dtl-d 89-96, 108-119, 155164). Viimasena esitatud pöördumises esitas X mh taotluse kaebuse muutmiseks.
9.Tartu Halduskohus jättis 19. detsembri 2022. a määrusega kaebaja 8. detsembri 2022. a taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata (dtl-d 267-270).
10.Tartu Vangla esitas 28. detsembril 2022 vastuse kaebusele (dtl-d 297-301).
11.Tartu Halduskohus kuulutas 2. jaanuari 2023. a määrusega menetluse Tartu Vangla 28. detsembri 2022. a vastuse lisaks 6 oleva videosalvestise osas kinniseks ning piiras kaebaja õigust tutvuda Tartu Vangla 28. detsembri 2022. a vastuse lisaks videosalvestisega ja saada sellest koopiaid (dtl-d 306-307).
12.Tartu Ringkonnakohus jättis 16. märtsi 2023. a määrusega määruskaebused Tartu Halduskohtu 3. ja 29. novembri 2022. a ja 2. jaanuari 2023. a määruste peale rahuldamata
3-22-2302 ning halduskohtu määrused muutmata ning tagastas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19. detsembri 2022. a määruse peale läbivaatamatult (dtl-d 388-395).
13.Riigikohtu halduskolleegium jättis 15. augusti 2023. a määrusega X-i menetlusse võtmata (dtl 481).
määruskaebuse
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
14.Kaebaja taotleb Tartu Vangla 14. mai 2022. a käskkirja nr 2-22/1-2/148 ja 27. septembri 2022. a vaideotsuse nr 1-11/171-2 tühistamist, põhjendades kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. 1) Käskkiri ja vaideotsus tuleb tühistada menetlusnormide rikkumise tõttu. Esmalt tuleb märkida, et vaideotsus pidi tulema koheselt. 2) Kaebaja selgitas rahulikult Meelis Skillerile, et ta teab kaebaja seisukohta Ukraina toetamise osas ning on mitu kuud näinud kaebajal Ukrainat toetavat linti ja märke. M. Skiller oleks pidanud kaebajale pakkuma võimalust ise lint ära võtta, mitte ütlema, et võtab lindi kaebajalt jõuga ära. Kaebaja seletas M. Skillerile, et selline käitumine valvuri poolt on lubamatu ja ta tahab rünnata puudega invaliidi, mille näitamiseks tõstis kaebaja oma liikumiskepi. Kaebaja pani kepi maha ja liikus valvuri poole eesmärgiga teada anda, et selliselt alandatakse kaebaja inimväärikust. Kaebaja ei ole ettekandes toodud solvavat väljendit kasutanud. Pärast juhtunut ei vestelnud valvur kaebajaga, kuigi oleks pidanud. 3) Kaebajale määratud käerauad olid kaebajale vastunäidustatud. Enne täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist oleks vangla pidanud suhtlema meditsiiniosakonna ja psühhiaatriga, et saada hinnang kaebaja lukustamise ja käeraudade kohaldamise kohta. 4) Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamisel ei tohi kasutada varasemaid individuaalse täitmiskava (ITK) andmeid vastavalt halduskohtu lahendile nr 3-21-2940. Ka ei ole lubatud kasutada kustutatud karistusandmeid süüdimõistetu elukäigu iseloomustamisel (Riigikohtu seisukoht asjas nr 1-14-10087/66).
15.Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja seisukohad on järgnevad. 1) Kaebaja varasem käitumine näitab, et ta on võimeline teiste isikute suhtes vägivalda kasutama ning selline reageering võib ilmneda spontaanselt. Kaebaja käitumise ettearvamatust näitab asjaolu, et ta on võimeline ründama ka temale abi osutama tulnud meedikut. Seetõttu ei saa vangla kaebaja väljaütlemistesse ja käitumisse suhtuda kergekäeliselt ning pealiskaudselt, kuna kaebaja jaoks ebameeldiva olukorra tekkimisel on oht ründeks tõsiseltvõetav. 2) Arvestades kaebaja isikut ja tema varasemat käitumist, tekkis 13. mail 2022 aset leidnud sündmuse pinnalt põhjendatud kahtlus, et kaebaja võib kujutada ohtu teistele isikutele. Olukorras, kus kaebaja asus enda jaoks ebameeldiva olukorra tekkides agressiivselt käituma, ähvardama ja küünarkarguga ähvardavalt vibutamata, ei saa vangla jääda rünnet ootama. Isegi juhul kui isiku ohtlikkus on osaliselt mõjutatud tema tervise probleemidest, siis ei saa vanglateenistus sellist ohtu alahinnata ega seda üksnes seetõttu jätta tähelepanuta. Seetõttu oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine põhjendatud ja vajalik.
3-22-2302 3) Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel ei ole nõutav arsti (ega ka psühhiaatri) kaasamine ja tema arvamuse ärakuulamine. 4) Tartu Vangla on kaebaja ära kuulanud andes temale võimaluse vastuväidete esitamiseks. 5) Isikust tuleneva ohu hinnangul tuleb vanglal arvesse võtta isiku kohta teadaolevad andmed. Seda, kas isik võib kujutada ohtu teistele, saabki hinnata tema varasemate tegude ja käitumise pinnalt. Isiku varasem käitumine näitab, milliseks käitumiseks ja millisteks tegudeks isik võimeline on ning kas isiku agressiivse ja ähvardava käitumise realiseerumine on tõenäoline. Seetõttu ei saa pidada õigusvastaseks ja lubamatuks asjaoluks seda, et kaebaja ohtlikkuse hindamisel võeti arvesse tema varasemalt toimepandud kuritegusid, mis kajastuvad ka kaebaja ITK-s. Ka halduskohus ei ole välistanud ITK-s kajastatud andmete kasutamist mõne otsuse või toimingu tegemisel.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16.Kohtu menetluses on kaebaja nõue Tartu Vangla 14. mai 2022. a käskkirja nr 2-22/12/148 ja 27. septembri 2022. a vaideotsuse nr 1-11/171-2 tühistamiseks. Vaidlustatud käskkirjaga kohaldati alates 13. maist 2022 kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ning vaidluse all oleva vaideotsusega jäeti kaebaja vaie nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
17.Kohus on seisukohal, et kaebaja tühistamisnõue on alusetu ja tema kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega, pidades vajalikuks oma lõppjärelduse põhistamiseks rõhutada eelkõige järgmist.
18.Tartu Vangla 14. mai 2022. a käskkirjaga nr 2-22/1-2/148 kohaldati alates 13. maist 2022 kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, ohjeldusmeetmetena käeraudu (v.a saatmise ajal) ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist.
19.Arvestades vaidluse eset märgib esmalt kohus, et jätab tähelepanuta kaebaja väited ja selgitused, mis puudutavad Tartu Vangla 14. mai 2022. a käskkirja nr 2-22/1-2/148 täitmist, psühholoogi vastuvõttudele mittesaamist, veekeedukannu andmata jätmist, vanglaametnike tegevust enne ja pärast 13. mail 2022 aset leidnud intsidenti, mis tingis täiendavate julgeolekubinõude kohaldamise, helistamise mittevõimaldamist ning küsimust, kas Z tähe märgistuse kandmine on õiguspärane või mitte. Kohus arvestab asja lahendamisel poolte selgitustega, mis seonduvad konkreetselt 13. mail 2022 kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamisega.
20.Vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-st 2 tuleneb üldine alus vabadust piiravate meetmete kohaldamiseks julgeolekukaalutlustel. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab VangS ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ning üldise julgeoleku vanglas. VangS § 66 lg 2 järgi vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vanglateenistuse ametnik. Julgeolek VangS § 66 lg 1 mõttes tähendab kõigi vanglas viibivate isikute, sh vanglaametnike julgeolekut.
21.VangS § 69 lg 1 näeb ette, et täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub VangS või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes
3-22-2302 on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg 2 p-de 1, 3, 4 ja 5 kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine ning ohjeldusmeetmete kasutamine. Vastavalt VangS § 70 1 lg 1 p-le 1 võib ohjeldusmeetmetena mh kasutada käeraudu.
22.Tartu Ringkonnakohus selgitas 26. märtsi 2020. a otsuses asjas nr 3-19-707 p-s 15, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega ei avaldata distsiplinaarkaristusele sarnast hukkamõistu kinnipeetava käitumisele. Sama intsidendi eest distsiplinaarkaristuse määramine või varem määratud kehtiv(ad) distsiplinaarkaristus(ed) ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eelduseks. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamisel ja seejärel meetme valikul peab vangla veenduma, et asjaolud kogumis kinnitavad vähemalt ühe VangS § 69 lg 1 loetletud aluse esinemist. Selliselt võib meetme kohaldamine olla küll reaktsiooniks kinnipeetava käitumisele (mh sellisele käitumisele, mis tingib distsiplinaarmenetluse alustamise), kuid meetme kohaldamine on suunatud tulevikku, selle otstarbeks on tagada ebasoovitava olukorra või tagajärje ärahoidmine ja/või kordumine tulevikus.
23.VangS § 69 lg-s 1 nimetatud aluse esinemisel on vanglal õigus otsustada, kas on vajalik julgeolekuabinõu kohaldamine, ja valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes loetletud täiendavatest julgeolekuabinõudest. Nii täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel vastavalt VangS §-le 69.
24.VangS § 11 lg 1 sätestab, et VangS ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades VangS erisusi. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (Riigikohtu 2. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 11 ja 6. mai 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-88-14, p 11).
25.Tartu Vangla põhjendas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajalikkust kaebaja käitumisest tuleneva ohu tõttu ametnikele.
26.Riigikohtu halduskolleegium on 13. novembri 2009. a otsuses asjas nr 3-3-1-63-09 VangS § 70 lg 1 alusel ohjeldusmeetme kohaldamise kohta selgitanud: „Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et
3-22-2302 õigushüve kahjustus on tõenäoline. Seetõttu tuleb ennetava meetme õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda ex ante vaatlusviisist, s.t arvestada saab neid asjaolusid, mis olid haldusorganile teada enne meetme rakendamist. Seetõttu ei saa kohus ennetava meetme (praegusel juhul ohjeldusmeetme) õiguspärasuse hindamisel lähtuda ex post vaatlusviisist, s.t võtta arvesse neid asjaolusid, mis ilmnesid pärast meetme rakendamist.“ Kohus on seisukohal, et samad reeglid on rakendatavad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasuse kontrollimisel ka käesolevas asjas. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 20. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-94-10, p 12, 2. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 12 ja 6. mai 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-88-14, p 11).
27.Kohus leiab, et vastustaja on vaidlustatud käskkirjas piisavalt põhjendanud kaitstava õigushüve kahjustamise tõenäosust ja seda, miks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on vajalik. Kuna kaebaja 13. mai 2022. a käitumisest, kus kaebaja ärritus vanemvalvuri peale ning seejuures võttis kätte tugikepi, millega kaebaja hakkas žestikuleerima, sai järeldada, et kaebaja võib ohustada ametnikke, nõustub kohus, et vanglal sai tekkida põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises.
28.Vaidlust ei ole selles, et 13. mail 2022 kella 16.10 paiku ärritus kaebaja vanemvalvur M. Skilleri peale, kui viimane tegi kaebajale etteheiteid kaebaja kaelas särgi peal rippuval paelal Z tähe märgistuse osas ning kui lubas selle kaebajalt ära võtta. Ka ei ole vaidlust selles, et kaebaja ja vanemvalvuri vahel toimunud vestluse käigus tõstis kaebaja oma tugikepi ning pärast seda, kui kaebaja pani tugikepi tagasi maha, liikus kaebaja ärritunult vanemvalvuri poole. Eelnevat kinnitavad nii kaebaja poolt kohtule esitatud avaldused, M. Skilleri poolt koostatud ettekanne (dtl 275) kui ka kohtuasja materjalides sisalduv videosalvestis.
29.Kohtule arusaadavalt ei nõustu kaebaja vastustaja väitega selle kohta, et kaebaja lubas märgistuse äravõtmisel ametnikku tugikepiga virutada ning et kaebaja karjus "idi nahhui". Kaebaja sõnul tõstis ta tugikepi selleks, et kinnitada, et kaebaja on puudega invaliid, keda praegusel juhul vanemvalvur oma tegevusega alandab. Kaebaja väidete tõele vastavust ei kinnita aga ükski haldus- ega kohtumenetluses kogutud tõend. Selles asjas on tegemist klassikalise sõna sõna vastu olukorraga, kus kohus peab hindama poolte seisukohtade usaldusväärsust. Kohtupraktikas on selgitatud, et vanglaametniku pahausklikku käitumist ning ettekandes tõele mittevastavate asjaolude märkimist, ei saa eeldada ning sellise väite esitaja peab esitama veenvad põhjendused oma seisukohtade kinnitamiseks. Vastupidisel juhul kujuneks olukord, kus sõna sõna vastu olukordades oleks kinnipeetava väidetel ettemääratult suurem kaal ning oleks ebamõistlikult keerukas või lausa võimatu ühe ametniku juuresolekul toime pandud rikkumiste korral kinnipeetavate suhtes distsiplinaarseid mõjutusvahendeid kohaldada (vt Tartu Ringkonnakohtu 24. jaanuari 2019. a otsus haldusasjas nr 3-18-58, p 14).
30.Samas peab kohus vajalikuks rõhutada, et sõltumata sellest, kas kaebaja kasutas talle etteheidetavaid sõnu või mitte, võis pelgalt kaebaja ärritunud olek ja tugikepiga žestikuleerimine anda aluse veendumuse tekkimiseks, et kaebaja võib tema kasutuses oleva tugikepiga ohustada vanglaametnikke. Seda eelkõike seetõttu, et kaebaja on varasemalt kasutanud meditsiiniosakonna õe suhtes füüsilist vägivalda. Lisaks olukorras, kus kaebaja on ise rõhutanud, et M. Skiller teab kaebajal esinevatest terviseprobleemidest ning tugikepi kasutamisel on ilmselgelt kaebajal raskused kõndimisel, ei oleks kaebajal olnud tarvis oma terviseseisundit kinnitada tugikepi tõstmisega. Järelikult, kui kaebaja oli ärritunud ning tõstis
3-22-2302 enda tugikepi vanglaametniku suunal, siis ei olnud välistatud, et kaebaja võib selliselt ametnikku ohustada.
31.Tartu Vangla on vaidlustatud käskkirjas esitanud oma kaalutlused täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus sõltub konkreetsest situatsioonist, kinnipeetava käitumisest ning teistest asjaoludest, mis võivad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadust mõjutada. Vangla on vaidlustatud käskkirjas arvestanud ühelt poolt vajadusega tagada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusalaste õigusaktide täitmise ja üldise julgeoleku vanglas (VangS § 66 lg 1), ning teiselt poolt tavalisest kinnipidamisrežiimist rangema režiimi kohaldamisest tuleneva kaebaja vabaduste täiendava piiramisega. Võttes arvesse käskkirjas välja toodut, mille järgi võib kaebaja ohustada ametnikke, ning selles märgitud vangla kohustust tagada ning teha omalt poolt kõik, et säiliks isikute turvalisus ning elu ja tervis, ning sellele tuginevat vangla seisukohta, mille kohaselt on vajalik tagada tema üle tõhusam järelevalve, vähendada kontakte ametnikega ja minimaliseerida kinnipeetava poolsed võimalikud ründed, on vangla poolt rakendatud meetmed eesmärgipärased. Samuti nähtub vaidlustatud käskkirjast, et vangla on meetmete valikul võtnud arvesse mh kaebaja tervislikku seisundit ja sellest tulenevalt otsustanud käeraudade kasutamise selliselt, et neid ei kasutada kinnipeetava saatmisel. Tõendeid, millest nähtuvalt oli kaebajal suhtes käeraudade kasutamine täielikult vastunäidustatud, kohtule esitatud materjalidest ei nähtu.
32.Seejuures ei tulene õigusaktidest vastustajale kohustust kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamisel küsida vangla meditsiiniosakonna või psühhiaatri arvamust. See, et vastav kohustus on ette nähtud teenistuja ametijuhendis, kaebajale vastavat subjektiivset nõudeõigust ei anna. Arvestada tuleb sellega, et vangla peab julgeolekuohu ilmnemisel otsustama täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise kiiresti ja piiratud teabe põhjal (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 13). Ka sel põhjusel ei ole asjakohane kaebaja poolt etteheidetu, mille kohaselt oleks enne täiendavate julgeoleku abinõude kohaldamist vangla pidanud suhtlema meditsiiniosakonna ja psühhiaatriga nende poolse hinnangu saamiseks. Lisaks ei ole üheski õigusaktis sätestatud kohustust viia täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tinginud sündmuse toimumise järgselt läbi vestlus kinnipeetava ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldanud ametniku vahel.
33.Vangla tehtud järeldust ei muuda ebaõigeks see, et kaebaja on enne 13. mail 2022 aset leidnud sündmust või täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise järgselt olnud ametnikega viisakas ning teised kinnipeetavad ei tunne end kaebaja käitumisest ohustatuna. Olukorras, kus kaebaja on varasemalt oma tegevustega ohustanud vanglaametniku elu ja tervist, ei välista kaebaja mitteagressiivne käitumine seda, et kaebaja tulevikus seda taaskord teha ei võiks.
34.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Tartu Vangla 14. mai 2022. a käskkiri nr 2-22/12/148 on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ning selles puuduvad kaalutlusvead. Muuhulgas leiab kohus, et vaidlusaluse käskkirja koostamisel on järgitud menetlus- ja vorminõudeid. HMS § 56 lg 2 sätestab, et haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Nagu eelpoolt välja toodud, on kohtu hinnangul vaidlusaluses käskkirjas välja toodud selle kaalutlused. Samuti sisaldub vaidlusaluses käskkirjas selle andmise faktiline ja õiguslik alus. Käskkirjast nähtuvalt oli selle väljaandmise õiguslikuks aluseks VangS § 69 lg 1 ning faktiliseks aluseks 13. mail 2022 kella 16.10 paiku toimunud intsident, mis andis vanglale aluse veendumuse tekkimiseks, et kaebaja
3-22-2302 võib oma käitumisega ohustada vanglaametnikke. Ka on kaebajal võimalatud olla ära kuulatud.
35.Eeltoodust tulenevalt on 14. mai 2022. a käskkiri nr 2-22/1-2/14 õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kuna kohus ei tühista käesolevas asjas vaidemenetluse esemeks olevat haldusakti ning vaideotsus ei riku kaebaja õigusi vaide esemest sõltumata (vt HKMS § 45 lg 4), siis jääb rahuldamata ka kaebaja nõue Tartu Vangla 27. septembri 2022. a vaideotsuse nr 1-11/171-2 tühistamiseks.
36.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 20 eurot, mille tasumisest kohus kaebaja 23. novembri 2022. a määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest kohtule pole esitatud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
37.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.