Keskkonnaõigus › Muu keskkonnaõigus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

maavaraks on ehituskruus, täitekruus, ehitusliiv ja täiteliiv. Uuringuruumis esineva maavara kasutusalad on üldehitus, teedeehitus ja täitepinnas. Taotletava loa kehtivusaeg on 5 aastat. Uuringu teostaja on Mäebüroo Nord OÜ.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(12)

esitatud kaalutlused on sisuliselt motiveerimata ja oletuslikku laadi ning neil põhjustel geoloogilise uuringu loa andmisest keeldumine ei ole õiguspärane. 3) Vastustaja ei ole otsuses avanud kohalike elanike pöördumiste sisu, hinnanud esitatud väidete tõesust ja asjakohasust ega kaalunud omavahel kogukonna ning kaebaja huve. Vastustaja ei saa keelduda geoloogilise uuringu loale nõusoleku andmisest, tuginedes üksnes kohalike elanike poolt vastuväite esitamise faktile. Vaidlustatud otsuses ega ka vastuses kaebusele ei sisaldu põhjendusi, millised konkreetsed negatiivsed mõjutused kohalikele elanikele uuringuloa andmisest tuleneksid. Asjaolu, et vastustaja väidab kaebusele esitatud vastuses, et kogukonna pöördumised moodustavad tervikuna haldusakti põhjendava osa, ilmestab seda, kuidas vastustaja otsib üksnes näiliseid põhjuseid oma õigusvastase tegevuse õigustamiseks. Ka sisuliselt ei anna kohalike elanike ühispöördumine alust geoloogilise uuringu loa andmisega mittenõustumiseks. Vaid selles esitatud viimane etteheide (s.o geoloogiliste uuringute tegemine mõjutab paratamatult inimesi ja loodusekeskkonda ja häirib inimeste heaolu ning langeb piirkonna maine) seondub geoloogilise uuringu võimalike faktiliste tagajärgedega kohalikule kogukonnale. Samas tuleb arvestada, et uuringuruumi vahetus läheduses asub kokku ainult kuus majapidamist, millest pooled jäävad potentsiaalsetest kaeveõõntest enam kui 150 m kaugusele. Puudub alus arvata, et geoloogilise uuringu läbiviimisega kaasnev keskkonnamõju ulatuks nende või veel kaugemal asuvate kinnisasjade omanikeni. Pöördumine piirdub peamiselt väitega, et „uuringu läbiviimine mõjutab paratamatult keskkonda“. Riigikohus on selgitanud, et sellise põhjendusega geoloogilise uuringu loale nõusoleku andmisest keeldumine ei ole põhjendatud (11.11.2015 otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p-d 11 ja 18). 4) Vastustaja on tuginenud ulatuslikul määral hüpoteetilistele asjaoludele ning tõendamata ja põhistamata väidetele keskkonnamõju kohta. Keskkonnaalased kaalutlused on läbi analüüsitud Keskkonnaameti poolt ning viimane on jõudnud järeldusele, et geoloogilise uuringu läbiviimisega loas määratletud tingimustel ei kaasne negatiivset keskkonnamõju, mida tuleks vältida. Konkreetsemad küsimused seoses mh veerežiimiga pinnases, mis ohustaks harivesiliku ja rabakonna elupaiku, on Keskkonnaamet läbi analüüsinud ja kehtestanud eritingimused. Vastustaja ei ole tuginenud faktidele, vaid oletustele võimalike negatiivsete keskkonnamõjude kohta. Otsuse tegemisel ei ole esitatud ühtegi teaduslikult põhjendatud seisukohta, vaid tuginetud hüpoteetilistele ning paljasõnalistele väidetele. 5) Üldplaneering (ÜP) ei ole dokument, mis piiraks või välistaks maatüki suhtes geoloogilise uuringu läbiviimist. Geoloogilise uuringu läbiviimiseks ei ole nõuet, et tegemist peaks olema mäetööstusmaa sihtotstarbega maaga. Kinnistu tänane sihtotstarve ei välista kinnistu sihtotstarbe muutmist tulevikus. Keskkonnaamet menetleb geoloogilise uuringu loa taotlust, mitte kaevandamisloa taotlust. Arvestades, et enne geoloogilise uuringu läbiviimist ei ole teada, kas uuringuruumis kaevandamine on üldse võimalik või otstarbekas, ei saa enne uuringu läbiviimist nõuda kinnistu katastriüksuse sihtotstarbe muutmist mäetööstusmaaks. Kuna otsuses on kaevandamise vastuolu ÜP-ga üks kolmest argumendist, siis on vastustaja tuginenud suures osas just kaevandamisloa andmise ebatõenäolisusele. Rohevõrgustiku toimimisega seonduvatele kaalutlustele on vastustaja tuginenud alles kohtumenetluses, mistõttu seda argumenti ei saa kohus arvestada. See ei oma ka sisuliselt tähtsust, kuna kehtiva õiguse ega kohtupraktika valguses ei ole kaevandamise planeerimine, sh geoloogilise uuringu teostamine, rohevõrgustiku alal välistatud. 6) Maastikukaitseala moodustamise menetluse algatamine ei välista geoloogilise uuringu läbiviimist. Vastustaja ei ole lisanud otsusele ekspertiisi, millest nähtuks, et uuringualal on

3(12)

taotluses nimetatud kaitsealuste liikide elupaigad ning uuringutegevus neid kaitsealuseid liike ohustaks. Viidatud ei ole tõenditele, mis kinnitaks et uuringuruumi alal asuvad kaitsealused liigid, keda uuringu läbiviimine võiks ohustada. Seega on vastustaja tuginenud vastuolus Tallinna Halduskohtu 27.08.2019 otsuses antud juhistega kooskõlastuse andmisest keeldumisel ainuüksi kaitse alla võtmise menetluse algatamisele. Maastikukaitseala moodustamise menetluse algatamisele tuginemise asjakohatust kinnitab ka Kohila Vallavolikogu maakomisjoni 23.04.2019 koosoleku protokoll, mille kohaselt on valla keskkonnanõunik Nele Leitaru märkinud järgmist: „Vallavalitsus on algatanud selle loomise (algatati 19.02.2019 korraldusega nr 56), aga kuna see tuli n.ö „puusalt“, siis kõik need sammud ei ole päris korrektselt tehtud. Vastavalt Looduskaitseseadusele on antud hetkel uuringuloa menetlemine peatatud max 28 kuuks (Vastavalt looduskaitseseaduse § 8 lg 6). Keskkonnaamet kui uuringuloa väljastaja on vallavalitsuse korraldusest nr 56 teadlik ning nad ei saa seni omapoolset haldusakti (uuringuluba) väljastada, kuni meie pole looduskoosluste kaitse alla võtmise või mittevõtmise otsust teinud./.../ Võib juhtuda, et tuleb eelnõu algatamise otsus tühistada ja algatada uus. Siis hakkab 28 kuud uuesti jooksma. Küsimus on, kas algatamine teha volikogu otsusega, mis siis delegeeritakse vallavalitsusele.“ Eelviidatu tõendab, et maastikukaitseala moodustamise menetluse algatamise eesmärk on eelkõige geoloogilise uuringu loa andmise menetluse venitamine, mis on vastuolus hea halduse põhimõttega. 7) Käesolevaks ajaks on vallal informatsioon üksnes selle kohta, et taotletavasse uuringuruumi jäävad kaitsealuste loomaliikide – rabakonna ja harivesiliku – elupaigad. Nii rabakonna kaitsealune elupaik (KLO9118030) kui ka harivesiliku kaitsealune elupaik (KLO9118942) on taotletavast uuringuruumist välja jäetud. Seeläbi on taotluse esitaja viinud võimaliku loomaliikide häirimise miinimumini. Keskkonnaamet on oma loa andmise otsuse eelnõu tegemisel looduskaitselisi küsimusi, sh harivesiliku kaitsevajadust, kaalunud. Kaitsmaks liiki häiringute eest on kehtestatud ajalised piirangud uuringtööde läbiviimiseks. Seega on taotluses igakülgselt võetud arvesse kaitsealuste loomaliikide kaitsmise vajadust. 8) Vaidlustatud otsus ei proportsionaalne. Otsuse tegemisel on vald lähtunud kohalikest elanikest ning piirkonna arengust. Isegi kui kohalike elanike huvide tagamise eesmärgil keelduva arvamuse andmist lugeda kohaseks, ei saa seda lugeda vajalikuks ega proportsionaalseks kitsamas tähenduses. Geoloogilise uuringu puhul ei ole tegemist ümbritsevale keskkonnale ja elanikele olulist mõju omava tegevusega. Samas on sisuliselt keskkonnamõjuta tegevus oluline teabe hankimiseks nii riigile, kohalikule omavalitsusele kui ka loa taotlejale. Kui esineks veenvaid aluseid uuringuala äärealadel uuringu teostamise olulistest negatiivsetest mõjudest kohalikele elanikele või piirkonna arengule, võiks haldusorgan sisuliselt kaaluda loataotluse menetlejale ettepaneku tegemist või lisatingimuste seadmist nende konkreetsete puuraukude/kaevaõõnte osas. Samas ei ole vallal kuni tänase päevani informatsiooni või veenvaid põhjendusi, millest nähtuks selliste negatiivsete mõjude võimalik esinemine.

otsus nr 51 on antud Tallinna Halduskohtu 27.08.2019 otsuse nr 3-18-2384 resolutsiooni kohaselt. See tähendab, et Kohila Vallavolikogu tegi otsuse samas asjas, milles kaebajale oli juba eelnevalt antud võimalus arvamuse ja vastuväidete esitamiseks ehk kaebaja oli eelnevalt ära kuulatud. 2) Vaidlustatud otsuse põhjendustes on viidatud planeeritava uuringuala lähipiirkonnas elavate või maad omavate inimeste ehk kohaliku kogukonna vastuseisule, mis kajastub otsuse lisaks olevas 51 allkirjaga pöördumises ning Risti talu elanike avalduses. Vallavolikogu liikmed on kohalike elanike pöördumistes välja toodud aluseid pidanud otsuse tegemisel põhjendatuks. 3) Taotletavasse uuringuruumi jäävad rabakonna elupaik (KLO9118030) ning harivesiliku elupaik (KLO9118042). Harivesiliku eelistatud elupaikadeks on väikesed järved, metskraavid, tiigid, karjääriveekogud jms ning ka munad muneb emasloom veetaimede lehtede alaküljele. Uuringualasse on jäetud kunagisest karjäärist tekkinud veesilm, mis on antud piirkonna harivesilikele lähim ja maa-ameti kaardirakenduse põhjal ainus veesilm. Kohila Vallavalitsusele saadeti 08.11.2018 ettepanek kaitseala moodustamiseks Pihali külas kinnistul põhjusel, et piirkonnas on nähtud lisaks harivesilikule ja rabakonnale ka harilikku kärnkonna, metsiseid, laanepüüsid, tetresid jne, taimedest kaunist kuldkinga, hall käppa, valget ja punast tolmpead, arukäppa jt, mis kõik on looduskaitse alla kuuluvad kahepaiksed, linnud ja taimed. Asjakohasteks kaalutlusteks võivad olla ka loodusobjekti olulisus kogukonnale, puhkemajanduslik potentsiaal jms (RKHK 30.05.2019 otsus asjas nr 3-17-563, p 9). Kohila Vallavalitsus andis 15.02.2019 korralduse nr 56, mille eesmärgiks on kohalikule omavalitsusele laekunud ettepanekus esitatud väärtuslike looduskoosluste esinemise tuvastamine ja vajadusel nende kaitse alla võtmine. 4) Uuringuloa taotluse kohaselt on planeeritud uuringuvõrgu tiheduseks 150 x 150 m ehk kogu uuringuruumi piires on kavandatud 170 kaevandit. Kaevandeid dubleerivate puuraukude arvuks planeeritakse 40. Välitööde tegemine on kavandatud ekskavaatoriga. See tähendab rasketehnikaga ligi 300-hektarilisele maa-alale ligikaudu 3 x 3 m suuruste ja kuni 7 m sügavuste kaevandite ja lisaks puuraukude rajamist, samuti metsa raadamist. Kaeveõõnte ja puuraukude tegemine, aga samuti nende tegemiseks juurdepääsude ja rasketehnika manööverdamisalade rajamine muudab pöördumatult pinnast ja omab olulist mõju maapealsele ökosüsteemile, millest taastumine võib võtta aega aastakümneid. Puuraukude ja kaeveõõnte rajamisega mõjutatakse vee liikumist pinnases, mis omakorda võib ohtu seada harivesiliku ja rabakonna elupaigad. 5) Kaebuses tehtud järeldus, et geoloogilise uuringu läbiviimine ei oma ümbritsevale keskkonnale ja elanikele olulist mõju, on tõendamata. Samuti on sisutud kaebaja väited, et puurmasin on väga mobiilne ja manööverdamisevõimeline, mistõttu puudub vajadus puude langetamiseks, väljakaevatav pinnas ei tolma jne. Uuringu läbiviimisega seotud keskkonnahäiringute esinemise risk on piisavalt reaalne ja ülekaalukas, et olla vastuolus kohaliku elukeskkonna-, loodus- ja keskkonnakaitselise huviga. Keskkonnaseadustiku üldosa (KeÜS) seaduse §-s 11 sätestatud ettevaatuspõhimõtte kohaldamise aluseks on eelkõige keskkonnariski olemasolu. Keskkonnariski hindamisel on paljudel juhtudel tegemist n-ö prognoosotsusega, mille puhul on ettevaatuspõhimõte otsustamise üheks kriteeriumiks (RKHK 24.05.2017 otsus asjas nr 3-3-1-74-16, p 21). 6) Rohelise võrgustiku määratlemise eesmärgiks on olemasoleva looduskeskkonna säilitamine. Rapla maakonnaplaneeringu menetluse käigus ei laekunud ettepanekuid antud ala kasutuse osas võtta see tulevikus kasutusele mäetööstusmaa sihtotstarbega. Selle seletuskirjas on sätestatud, et rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jm. puhul tuleb arvestada nõudega, et roheline võrk jääks toimima, et tugialade suurust oluliselt ei vähendata ega lõigata

5(12)

läbi rohelisi koridore. Rapla Maakonnaplaneeringu Lisa 4 joonise „Rohevõrgustik“ kohaselt kattub Pihali uuringuruumi ala peaaegu täielikult rohekoridori ehk rohelise võrgustiku alaga (välja jääb väike osa uuringuruumi lääneservas). Kohila valla ÜP-ga kehtestatud rohevõrgustiku ala ühtib Rapla maakonnaplaneeringus määratud rohevõrgustiku alaga. Pihali uuringuruum katab kehtiva ÜP-ga kehtestatud rohevõrgustiku ala sajaprotsendiliselt, st uuringuruum lõikab rohevõrgustiku ala täies ulatuses läbi, mis rikub nõuet säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus, vältida loodusalade killustamist ning tasakaalustada asustuse ja majandustegevuse mõjusid.

KOHTU PÕHJENDUSED

huvist, vaid erahuvist (kasumi teenimine). Ei ole mõistlik kulutada rahalisi vahendeid tegevusele, mille lõppeesmärk ei ühti kohaliku omavalitsuse eesmärgiga; 3) Kohila Vallavolikogu on algatanud kohaliku tähtsusega maastikukaitseala moodustamise, mille eesmärk on kaitsta kohalikku kultuuri ja selle väärtusi, mille üheks oluliseks komponendiks on loodusväärtuste säilitamine. Vaidlusalune otsus erineb kohtu poolt õigusvastaseks tunnistatud 27.11.2018 otsusest nr 35 selle poolest, et vaidlustatud otsusele on lisatud kohalike elanike või maaomanike 01.10.2019 ühispöördumine (tl 53-54) ja Risti talu elanike 16.10.2019 pöördumine (tl 95). Lisaks on otsuses tuginetud asjaolule, et algatatud on kohaliku tähtsusega maastikukaitseala moodustamise menetlus (Kohila Vallavolikogu 15.02.2019 korraldus nr 56, tl 81), millele vastustaja viitas ka haldusasja nr 3-18-2384 menetluses. Erinevalt 27.11.2018 otsusest ei ole vaidlustatud otsuses eraldi tuginetud argumendile, et taotletav uuringuruum asub Rapla maakonnaplaneeringu ja Kohila valla ÜP kohaselt rohevõrgustiku alal. Siiski on vastustaja eeltoodule tuginenud kohtumenetluses kaebusele vastates. Sisuliselt ühtivad vastustaja poolt 26.11.2019 otsuses esitatud ja käesolevas kohtumenetluses lisatud argumendid nendega, mis olid aluseks ka 27.11.2018 otsuse tegemisel.

Kogukonna 01.10.2019 pöördumises on küll viidatud inimeste harjumuspärase keskkonnakvaliteedi muutumisest tingitud heaolu häirimisele, kuid selline argument on liialt ebamäärane, et sellele tuginedes geoloogilise uuringuloa kooskõlastamisest keelduda. Iga väheintensiivne häiring ei saa olla keeldumiseks piisav. Tallinna Ringkonnakohus on 30.04.2019 otsuses (p 10) asjas 3-18-1298 leidnud, et: „Kohalike elanike vastuseis peab olema sisuliselt põhjendatud. Õigeks ei saa pidada vastustaja seisukohta, et volikogu liikmed ei saa rahva esindajatena otsustada rahva tahte vastaselt. Volikogu peab tegutsema kooskõlas õigusnormidega ja õiguse üldiste põhimõtetega. Ka rahva tahet tuleb ellu viia nendes raamides.“ 13.2 Vaidlustatud otsuses on tuginetud ka asjaolule, et Kohila Vallavolikogu on algatanud kohaliku tähtsusega maastikukaitseala moodustamise, mille eesmärk on kaitsta kohalikku kultuuri ja selle väärtusi ja mille üheks oluliseks komponendiks on loodusväärtuste säilitamine (15.02.2019 korraldus nr 56 „Pihali väärtuslike looduskoosluste kaitse alla võtmise algatamine“). Ainuüksi loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise menetluse algatamine ei oma iseenesest mõju uuringuloa kooskõlastamisele. Puudub regulatsioon, mille kohaselt oleks KOV-il uuringualal algatatud kaitse alla võtmise menetluse tõttu kohustus keelduda uuringuloa menetluses kooskõlastuse andmisest uuringuloale. Antud juhul ei nähtu, et oleks korraldatud vastav ekspertiis (looduskaitseseaduse (LKS) § 8 lg 3). Ühtlasi näeb MaaPS § 35 lg 2 p 2 ette, et üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa andmisest võib keelduda, kui taotletava üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada loodusobjekti, mille kaitse alla võtmise menetlus on LKS § 9 lg 1 kohaselt algatatud, ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega. Viidatud sättest saab järeldada, et igal juhul peab lisaks kaitse alla võtmise menetluse algatamisele uuringuloa andja olema seisukohal, et uuring ka kahjustab kõnealuseid loodusobjekte. Praegusel juhul aga pole võimalik kontrollida, kas uuringualal üldse asuvad ettepanekus nimetatud kaitsealuste liikide elupaigad ja millises ulatuses. Sellest tulenevalt ei ole võimalik sisuliselt hinnata, kas ja mil määral uuringuloa alusel tehtavad tööd vastavaid loodusobjekte kahjustaks. Üksnes kaitse alla võtmise menetluse algatamise fakt ei saa seega olla piisavaks argumendiks kooskõlastuse andmisest keeldumiseks. Seda eriti olukorras, kus sellise algatuse eesmärgiks võib olla soov takistada uuringuloa menetlust (vt otsuses viidatud kaebuse p 7 ap 6). 13.3 Täiendavalt on vastustaja kohtumenetluses välja toonud, et taotletavasse uuringuruumi jäävad kaitsealuste loomaliikide – harivesiliku ja rabakonna – registreeritud elupaigad (KLO9118030 ja KLO9118042) ning uuringualasse on jäetud kunagisest karjäärist tekkinud veesilm, mis on piirkonna harivesilikele lähim ja ainus veesilm. Vastustaja osundab ka, et kaeveõõnte ja puuraukude tegemine ning nende tegemiseks juurdepääsude ja rasketehnika manööverdamisalade rajamine muudab pöördumatult pinnast ja omab olulist mõju maapealsele ökosüsteemile. Samuti mõjutatakse vee liikumist pinnases, mis võib ohtu seada harivesiliku ja rabakonna elupaigad. Vastustaja tugines eelviidatud argumentidele juba ka haldusasjas nr 3-18-2384 ning kohus ei pidanud neid piisavalt põhistatuteks selleks, et nendele tuginedes kooskõlastuse andmisest keelduda. Sellele vaatamata ei ole vastustaja ka sel korral ära näidanud, millest tulenevalt ta Keskkonnaameti hinnangule (sh loale seatud tingimusele) vaatamata leiab, et taotletava uuringu läbiviimine kahjustaks harivesiliku (või teiste kaitsealuste liikide) elupaiku. Kohus rõhutab veel kord, et kui vastustaja leiab, et uuringuloa taotluses nimetatud kaeveõõnte ja puuraukude tegemine ning sellega seotud tegevused (nt seadmete vedamine, töötajate liikumine vms) 8(12)

kaitsealuseid liike ja nende elupaiku märkimisväärselt kahjustavad, peaks otsusest nähtuma, milliste andmete pinnalt ta seda arvab. Otsus vastavat põhistust ei sisalda, sh seonduvalt uuringualal paikneva veesilmaga. Samuti ei nähtu, et vastustaja oleks arvestanud kaebaja poolt loa taotluses osundatuga, mille kohaselt maavara kaevandamisel ja karjääri korrastamisel oleks võimalik säilitada ja parandada harivesiliku elu- ja kudemistingimusi, rajades täiendavalt üksteisest isoleeritud ja päikesele avatud väikeveekogusid (vt taotluse p 6). Riigikohus on märkinud, et kuigi vastustajalt ei saa kooskõlastuse andmisel eeldada põhjalike keskkonnauuringute tegemist, tuleks tal vähemasti selgitada, millel tema väited põhinevad, ja vajaduse korral taotlejalt täpsemaid andmeid küsida (vt 11.11.2015 otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 18). Leides, et taotletaval uuringul on vahetud või kaudsed negatiivsed mõjud, peab KOV seega kooskõlastuse andmisest keeldumisel vähemalt selgelt defineerima, milles need mõjud seisnevad ja milles väljendub nende kahjulikkus. Vajaduse korral saab loast huvitatud isik esitada tõendid ja kahtlused ümber lükata. Piisavaks ei saa pidada üldsõnaliselt negatiivsetele mõjudele viitamist ja selle põhjal keskkonnahäiringute tekkimise oletamist. Mitte igasugune võimalik negatiivne mõju ei saa välistada uuringuloaga nõustumist – MaaPS § 7 lg 1 kohaselt tuleb geoloogiline uuring teha selliselt, et keskkonnale ja isikutele tekitatav kahju oleks minimaalne. 13.4 Vastustaja on vastuses kaebusele märkinud, et taotletav uuringuruum asub Rapla maakonnaplaneeringu ja Kohila valla ÜP kohaselt rohevõrgustiku alal ning rohelise võrgustiku toimimiseks ei tohi vähendada oluliselt tugialade suurust ega rohekoridore läbi lõigata ning looduslike alade osatähtsus tugialades ei tohi langeda alla 90%. Vaidlustatud otsuses vastustaja rohevõrgustiku toimimise takistamise argumendile ei tugine. Samuti ei ole vastustaja ka kohtumenetluses selles osas oma argumente võrreldes haldusasjas nr 3-18-2384 vaidlustatud otsuses ja kohtumenetluses tooduga täiendavalt põhistanud. Vastustaja ei ole selgitanud, kas ja kuidas kavandatav tegevus ehk antud juhul geoloogilise uuringu läbiviimine maakonnaplaneeringutega seatud eesmärkide saavutamist takistaks (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 17). Praegusel juhul ei selgu, millest lähtuvalt leiab KOV, et taotletava geoloogilise uuringu läbi viimine on vastuolus maakonnaplaneeringuga rohevõrgustiku ala suhtes sätestatud kasutustingimustega ja ÜP eesmärkidega. ÜP iseenesest geoloogilise uuringu läbiviimist rohevõrgustiku alal ei välista. Praegusel juhul ei ole tõendatud, et geoloogilise uuringu tegemine takistaks rohevõrgustiku funktsioneerimist, samuti ei tingi see vajadust muuta uuringuala maakasutuse sihtotstarvet. Selle kohta, millist mõju omab võimalik hilisem kaevandamine rohealale ja kas selline mõju oleks vastuolus ÜP eesmärkidega, on võimalik adekvaatne hinnang anda alles pärast geoloogilise uuringu teostamist. Praegusel juhul selguks alles geoloogilise uuringu tulemusena, kas ja millises ulatuses on alal kaevandatavat maavara. Seejärel saab otsustada võimaliku kaevandamise ala piiride ja kaevandamise mõistlikkuse üle (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 20.02.2018 otsus nr 3-18-639, p 14). Kehtiva õiguse ega kohtupraktika valguses ei ole geoloogilise uuringu teostamine rohevõrgustiku alal välistatud. Uuringuloa kooskõlastamisel tuleb muu hulgas arvestada, et vajadusel on võimalik rakendada rohevõrgustiku toimimist toetavaid meetmeid, et tagada konkreetse ala looduskoosluste säilimine ja nende funktsionaalsus.

sedagi, et ettevaatuspõhimõtte kohaldamise kaudu ei kõrvaldata tõendamismenetluse puudusi (RKHK 24.05.2017 otsus asjas nr 3-3-1-74-16, p 21). Vaidlustatud otsuses esitatud argumentide põhjal ei ole geoloogilise uuringu teostamisega kaasneda võiv keskkonnahäiring piisavalt tuvastatav. Ettevaatusprintsiibile tuginemine ei tähenda kindlasti seda, et vastustaja võib sisuliselt ilma kaalutlusõigust õiguspäraselt teostamata kooskõlastuse andmisest keelduda. Pealegi mainib vastustaja ettevaatuspõhimõtte kohaldamist esmakordselt alles kaebusele esitatud vastuses.

10(12)

Nõusoleku andmisest keeldumisel ei piisa üldsõnalistest viidetest kohalike elanike huvide ja piirkonna arengu eest seismisele. Vastustajale olid tulenevalt haldusasjas nr 3-18-2384 tehtud kohtuotsusest teada oma varasema otsuse puudused ja tal oli alates kohtuotsuse jõustumisest aega kuni kaks kuud, et asja uuel otsustamisel oma argumente täiendavalt põhistada ja nende toetuseks andmeid/tõendeid koguda. Sellele vaatamata tugineb vastustaja keeldumine jätkuvalt üldsõnalistele ja hüpoteetilistele argumentidele, mis ei loo veendumust mõjudest, mis uuringuloa andmise välistaks. Samuti rõhutab kohus, et kõik oma argumendid ja põhistused tuleb välja tuua otsuses endas, mitte asuda alles kohtumenetluses oma seisukohti põhjendama või uusi kaalutlusi esitama. Nõusoleku andmisest keeldumine ei ole vastustaja poolt piisavalt läbi mõeldud või on tehtud nö protestiotsusena. Seda näitab muu hulgas see, et vastustaja on vaidlustatud otsuses ja kohtumenetluses esitanud läbisegi sisuliselt samad põhistamata argumendid, mis olid esitatud haldusasjas nr 3-18-2384. Põhjendatuks ei saa pidada vastustaja poolt samadele üldsõnalistele argumentidele tugineva otsuse tegemist, mille osas talle oli kohtu seisukoht varasemast teada. Kui asja uuel otsustamisel selgub, et konkreetseid uuringuloa andmist välistavaid mõjusid ei ole võimalik adekvaatselt põhistada, siis ei ole alust järjepidevalt nõusoleku andmisest keelduda, vaid tuleb kaaluda nõusoleku andmist.

11(12)

otsustamiseks piisav MaaPS § 27 lg-s 7 sätestatud kahekuuline tähtaeg, arvestades, et tegemist on küsimuse korduva otsustamisega.

/allkirjastatud digitaalselt/

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.