X.u kaebus Tartu Vangla 22. augusti 2019. a käskkirja nr 61/1010 tühistamiseks Kaebaja X. Vastustaja Tartu Vangla Kirjalik menetlus
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.u kaebus rahuldamata.
2.Jätta X.u menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) Eesti Vabariigi kanda.
3.Asendada kaebaja nimi avaldatavas kohtulahendis tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13. aprillil 2020 (HKMS § 181 lg 1, TsÜS § 136 lg 8). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Tartu Vangla kohaldas 22. augusti 2019. a käskkirjaga nr 6-1/1010 X.u (kaebaja) suhtes vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 ning lg 2 p-de 1, 3 ja 4 alusel täiendavaid
3-19-1818
julgeolekuabinõusid: kaebaja paigutati eraldatud lukustatud kambrisse, piirati tema vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust, keelati kehakultuuriga tegelemine. Täiendavaid julgeolekuabinõusid rakendati kuna X. pani süstemaatiliselt toime korrarikkumisi ja seadis ohtu vangla julgeoleku. Kinnipeetav võttis sellekohasest keelust hoolimata 04.07.19., 20.07.19.,11.08.19., 15.08.19. ja 20.08.19. jalutusaias viibides särgi seljast ja viibis jalutusaias särgita ning ei allunud korduvalt vanglaametnike korraldustele. Kinnipeetav ei järgi süstemaatiliselt vangla sisekorraeeskirja ning jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Toimepandud rikkumised väljendavad kaebaja negatiivset suhtumist sisekorrareeglitesse ning kinnipeetav on negatiivseks eeskujuks kaaskinnipeetavatele. Kinnipeetav on korduvalt rikkunud allumiskohustust. Kinnipeetava suhtes kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid antud juhul vangla üldise julgeoleku tagamise eesmärgil ning edaspidiste raskete õigusrikkumiste ennetamiseks. Meetmete kohaldamise eesmärgiks on teostada kinnipeetava suhtes ajutiselt tugevdatud järelevalvet ning eraldada kaebaja suuremast hulgast kinnipeetavatest. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärk ei ole suunatud tagajärgede likvideerimisele, vaid rikkumiste ennetamisele ja seeläbi julgeolekuriski vähendamisele. Kuna isiku suhtes on vajalik rakendada tugevamat järelevalvet, siis on seda efektiivsem teha kui kinnipeetav ei paikne koos teiste kinnipeetavatega, samuti saab seeläbi ennetada efektiivsemalt füüsilisi rünnakuid. Seetõttu on põhjendatud piirata kaebaja vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust. Kehakultuuriga tegelemise keelamine on vajalik vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramise tagamiseks. Kehakultuuriga tegelemise võimaldamisel ei saaks tagada efektiivselt liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, sest kehakultuuriga tegeledes viibiks isik spordiväljakul koos teiste kinnipeetavatega. Eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine võimaldab eraldada kaebaja teistest kinnipeetavatest ning tõhusamalt teha järelevalvet.
2.X. esitas 26. augustil 2019. a vangla käskkirjale vaide. Tartu Vangla jättis 26. septembril 2019 vaideotsusega nr 1-11/258-2 kaebaja vaide rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt rakendati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid vangla julgeoleku tagamiseks, mida kaebaja vangla riietuse süstemaatilise eiramisega ohustas ning mille jätkumist võib eeldada. Eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine aitab ära hoida teiste kinnipeetavate sama moodi käituma õhutamist. Kaebaja rikkumiste süstemaatilisus võimaldas teistel kinnipeetavatel teada aega, mil vanglaametnike fookus oli eelkõige kaebajal ning nõrgenenud järelevalve tõttu said nad planeerida sellele ajale teisi õigusrikkumisi. Kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli vajalik uute rikkumiste ennetamiseks.
3.Tartu Vangla tunnistas 9. septembri 2019. a käskkirjaga nr 6-2/597, 13. septembri 2019. a käskkirjaga nr 6-2/611 ja 18. septembri 2019. a käskkirjaga nr 6-2/626 kaebaja süüdi Tartu Vangla kodukorra punkti 1.7.1 ja VangS § 67 p 1 rikkumises ning määras distsiplinaarkaristusteks noomitused.
4.Kaebaja esitas 26. septembril 2019. a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 22. augusti 2019. a käskkirja nr 6-1/1010, 9. septembri 2019. a käskkirja nr 6-2/597, 13. septembri 2019. a käskkirja nr 6-2/611 ja 18. septembri 2019. a käskkirja nr 6-2/626 tühistamiseks.
5.Tartu Halduskohus võttis 8. oktoobri 2019. a määrusega menetlusse X. kaebuse Tartu Vangla
22.augusti 2019. a käskkirja nr 6-1/1010 tühistamiseks (täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine), ülejäänud osas tagastas kohus kaebuse, kuna kaebaja ei olnud kohustuslikku kohtueelse menetlust selles osas läbinud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3-19-1818
6.Kaebaja on seisukohal, et täiendavate julgeolekuabinõude rakendamiseks puudus alus ja vajadus. Kaebaja nahk on tundlik ning ta omas arstitõendit, mis lubas särgita jalutamise. Samuti ei ole kaebaja õhutanud teisi kinnipeetavaid särke eemaldama. Ebatsensuursete sõnade kasutamisele on vangla viidanud alles siis, kui julgeolekuabinõusid juba kohaldati. Kaebajat karistati ka ebaõigesti distsiplinaarkorras. Ebaselge on, milles seisneb oht vangla julgeolekule. Vanglaametnikud on kuritarvitanud oma õigusi, kaebajast ei lähtu ohtu vangla julgeolekule. Kaebaja ei ole talle vaideotsuses ette heidetud teiste kinnipeetavate õhutamist toime pannud.
7.Vastustaja jääb vaidlustatud käskkirjas esitatud seisukohtade juurde ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Alates 3. juulist 2019. a nõudis vangla direktor Tartu Vangla kodukorra punktist
4.2.kinnipidamist ehk enam ei olnud jalutuskäigul särgita viibimine lubatud. Vaideotsuses märgitud teiste kinnipeetavate õhutamisele ei ole vaidlustatud haldusaktis tuginetud ega ole meetmete kohaldamise aluseks. Samas võib vanglaametniku 4. juuli 2019. a ettekandes kajastatust järeldada, et kaebaja tegevust võis tõlgendada ka kui teistele sarnaseks käitumiseks eeskuju andmisena. 4. juulil 2019. a toimunud jalutuskäigul ei olnud kaebaja ainus palja ülakehaga kinnipeetav ning kinnipeetavate sõnakasutus viitas, et tegemist oli kokkulepitud aktsiooniga. Kaebaja jätkas ka järgnevatel nädalatel allumatuse näitamist ning oli mitmel korral jalutuskäigul palja ülakehaga õigustades seda arsti vastavasisulise loaga, mis oli antud enne 3. juulit 2019. Kuigi 10. mai 2017. a raviloos on märgitud näidustus T-särgita jalutamiseks, ei ole tegemist raviteenuse osutamist puudutava otsusega, mille otsustusõigus on arstil. T-särgita jalutamise võimaldamine oli varasemalt lubatud D-vitamiiniga seoses. D-vitamiini vaegust ei ole kaebajal aga kunagi diagnoositud. Loodusliku D-vitamiini saamiseks ei ole vajalik päikese käes viibimine palja ülakehaga, piisab jalutuskäigul lühikeste riiete kandmisest. Vaidlustatud haldusaktis on põhjendatult märgitud, et kaebaja rikkus süstemaatiliselt kehtestatud korda ning tema käitumine oli vangla distsipliini ja seeläbi vangla üldist julgeolekut ohustav.
KOHTU SEISUKOHT
8.Vaidluse all on Tartu Vangla 22. augusti 2019. a käskkirja nr 6-1/1010, millega rakendati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, õiguspärasus. Kaebaja palub nimetatud käskkirja tühistada, sest täiendavate julgeolekuabinõude rakendamiseks puudus alus ja vajadus.
9.VangS § 69 lg 1 järgi võib täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg 2 p-de 1-4 näeb ette, et täiendavate julgeolekuabinõudena on lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine.
10.Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise puhul VangS § 69 lg 1 alusel on tegemist ennetava meetmega õigushüve kahjustuse vältimiseks. Ennetava meetme rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 13. novembri 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-63-09, p 16 ja 6. mai 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-88-14, p 16). Kohtupraktikas on lisaks selgitatud, et kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida
3-19-1818
täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (Riigikohtu 2. juuni 2010. a otsus asjas nr 3‐3‐1‐33‐10, p 11 ja 6. mai 2015. a otsus asjas nr 3‐3‐1‐88‐14, p 11).
11.VangS § 69 lg 1 ei keela distsiplinaarmenetluste läbiviimise ajal kohaldada ka täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuid julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks ei ole distsiplinaarmenetluse tõhusa läbiviimise vajadus (vrd VangS § 63 lg 4). Julgeolekuabinõude rakendamise vajaduse võib tingida isikust lähtuva ohu tõrjumise ning uute samalaadsete rikkumiste ennetamise vajadus, samas ei tohi meetmete rakendamine kanda karistamise eesmärki (vt ka Riigikohtu 19. mai 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-10-17).
12.Vangla rakendas kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid vangla julgeoleku tagamiseks ning edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemise ennetamise eesmärgil. Vastustaja tugines täiendavate julgeolekuabinõude rakendamisel eelkõige sellele, et kaebaja rikkus korduvalt allumiskohustust (ei allunud koheselt korraldusele kanda jalutusaedikus särki) seades seeläbi ohtu vangla julgeoleku, õõnestas vanglaametnike autoriteeti ning oma käitumisega oli negatiivseks eeskujuks teistele kinnipeetavatele. Samuti võib vangla hinnangul ühe kinnipeetava süstemaatiline korrarikkumine mõjutada teisi kinnipeetavaid tema eeskuju järgima ning raskendada järelevalve teostamist kinnipeetavate üle. Haldusaktis viitas vangla ka füüsiliste rünnete ennetamise vajadusele. Vaideotsuses tugines vangla lisaks veel teiste kinnipeetavate õhutamise ohule. Kohtumenetluses palub vastustaja õhutamise põhjendus kõrvale jätta, sest sellele vaidlustatud haldusaktis siiski ei tuginetud.
13.Kaebaja ei täitnud käskkirja kohaselt allumiskohustust ning rikkus vangla kodukorra punkti
4.2.korduvalt (5 korral – 04.07.19.; 20.07.19.; 11.08.19.; 15.08.19.; 20.08.19.). VangS § 67 lg 1 p 1 näeb ette, et kinnipeetav on kohustatud alluma vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele. Selle eesmärgiks on vältida kinnipeetava allumatust ja tagada vanglateenistuse ametniku korralduse täitmine ilma, et samal ajal toimuks vanglateenistuse ametniku ja kinnipeetava vahel vaidlus selle üle, kas korraldust tuleb täita või mitte. Tartu Vangla kodukorra punkti 4.2. esimese lause kohaselt on kinnipeetav (va vahistatu) kohustatud väljaspool enda elukambrit kandma vangla riietust ja olema korrektselt riietatud. Vangla muutis 3. juulist 2019 Tartu Vangla kodukorra punkt 4.2. halduspraktikat ning ei võimaldanud enam ühelgi kinnipeetaval alates sellest päevast jalutuskäigul palja ülakehaga viibida. Senises kohtupraktikas on vangla kodukorra punkt 4.2. tõlgendust (särgita jalutuskäigul viibida ei tohi) pidanud õiguspäraseks (vt nt Tartu Halduskohtu määruseid asjades nr 3-19-1896, 3-19-1664, 3-19-1239). Kohtule esitatud kaebaja terviseandmed ei kinnita, et tervishoiutöötaja oleks tuvastanud temal D-vitamiini vaeguse, küll aga on dokumendis märgitud, et särgita päikese käes viibimine loodusliku D-vitamiini saamiseks lubatav (tl-d 8-10). Kohtu hinnangul on tegemist soovituse, mitte meditsiinilise vajadusega. Jalutuskäigul viibimise, sh lubatava riietuse, määrab kindlaks vangla, mitte tervishoiutöötaja. Samuti puudub alus arvata, et vajaliku koguse D-vitamiini saamiseks peab isik viibima päikese käes tingimata palja ülakehaga. Seetõttu olid vanglaametniku korraldused särgita jalutamise lõpetamiseks seaduslikud.
14.Isegi, kui pidada Tartu Vangla kodukorra punkti 4.2. õigusvastaseks, ei annaks see kinnipeetavale õigust eirata vanglaametniku vastavat korraldust. Korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg‐s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Sellise olukorraga polnud aga antud juhul tegemist. Ühtegi HMS § 63 lg-s 2 sätestatud alust ei esine.
15.Seega rikkus kaebaja kohtu hinnangul korduvalt erinevatel päevadel toimunud jalutuskäikudel allumiskohustust ning võttes arvesse, et kaebaja käitus ajavahemikul juuli4
3-19-1818
august 2019 jalutuskäigul viiel korral samal viisil, saab kaebaja rikkumisi pidada süstemaatiliseks.
16.Vaidlustatud haldusaktis ei ole täiendavate julgeolekuabinõude rakendamise alusena teiste kinnipeetavate õhutamise faktile tuginetud. Seega on vaideotsuse põhjendustes sellele tuginemine ebakohane. Samuti ei ole vangla esitanud vaideotsuses ega ka kohtule tõendeid, mis kinnitaks, et kaebaja soovis ning tegutses tahtlikult teiste kinnipeetavate sarnasele käitumisele õhutamise eesmärgil. Seega nimetatud alusel ei saanud kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada. Vaidlustatud haldusaktist ei nähtu samuti, et kaebajale oleks ette heidetud teiste kinnipeetavate õigusrikkumiste toimepanemiseks õhutamist.
17.Kohus ei nõustu vanglaga ka selles, et liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramise vajaduse tingis ka füüsiliste rünnete ennetamise vajadus (tl 17). Vangla ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks kaebajast lähtuv agressiivsus ja oht teistele kinnipeetavatele ning vanglaametnikele. Nimetatud põhjendus ei haaku kaebaja rikkumistest lähtuva ohuhinnanguga ega ole täiendatavate julgeolekuabinõude rakendamiseks asjakohane. Vangla ei ole füüsilise ründe ohtu sisustanud, käskkirjas kajastatu on sedavõrd umbmäärane, et ei anna sellel alusel kinnipeetava liikumis- ja suhtlemisvabadust piirata ja teisi julgeolekuabinõusid rakendada.
18.Kohtu hinnangul ei ole siiski alust väita, et julgeolekuohu ja uute õigusrikkumiste toimepanemise ohu tõrjumiseks oli täiendavate julgeolekuabinõude rakendamine õigusvastane. Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et samalaadsed rikkumised (allumatus vanglaametnike korraldustele) ning õigustused särgita jalutusaedikus viibimise kohta sagenesid augustis 2019 (keeldu rakendati 3. juulil 2019, esimene etteheidetud rikkumine toimus järgmisel päeval 4. juulil 2019), samuti nähtub käskkirjas kajastatust, et kaebaja sõnakasutus muutus ajas oluliselt räigemaks. Pärast viimast intsidenti 20. augustil 2019 rakendas vangla edasiste õigusrikkumiste vältimiseks ning vangla julgeoleku tagamiseks täiendavaid julgeolekuabinõusid 22. augustil 2019. Käskkirjas märgitud rikkumise asjaolud kinnitavad, et kaebaja rikkus suhteliselt lühikesel ajavahemikul süstemaatiliselt allumiskohustust ning tema käitumine muutus ajas ebaviisakamaks ning ähvardavamaks. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks annab aluse käskkirjas viidatud kaebaja käitumisest tulenev korduv allumatus ja vangla distsipliini süstemaatiline kahjustamine, millega kaasneb üldine oht vangla julgeolekule.
19.Kuigi eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse ning kehakultuuriga tegelemise piiramine ei taga täielikult seda, et kaebaja tulevikus jalutuskäigul särki ei eemalda ning vanglaametnike korraldustele särk selge panna uuesti ei allu, siis eelnimetatud meetmetega oli võimalik isikut siiski vangla kodukorda järgima mõjutada ning vähetähtis ei ole ka asjaolu, et nende meetmega vähendati kaebaja võimalust kaaskinnipeetavatega suhelda ning distsipliinile mitteallumisega ebakohast eeskuju teistele anda. Süstemaatiline allumatus konkreetses vaidlusküsimuses ning vaidlustatud käskkirjast nähtuv kaebaja sõnakasutus ei jäta kahtlust selles, et kaebaja tegevus viitas sarnaste õigusrikkumiste toimepanemise ohule tulevikus. Süstemaatiline allumatus õigustas kaebaja tegevuse suhtes ka täiendava järelevalve kohaldamise vajadust.
20.Kohus on seisukohal, et täiendavate julgeolekuabinõude rakendamisega ei piiratud kaebaja õigusi ülemääraselt ning meetmed on taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja proportsionaalsed. Kohtule esitatud dokumendid ei kinnita, et meetmeid kohaldati karistuslikul eesmärgil. Vangla on arvestanud ühelt poolt vajadusega tagada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusalaste õigusaktide täitmise ja üldise julgeoleku vanglas (VangS § 66 lg 1), ning teiselt poolt tavalisest kinnipidamisrežiimist rangema režiimi kohaldamisest tuleneva kaebaja vabaduste täiendava piiramisega. Kaebaja suhtes rakendatud täiendavate
3-19-1818
julgeolekuabinõude eesmärgiks oli mh vältida tema poolt edaspidiseid õigusrikkumisi. Kaebaja suhtes tugevama järelevalve rakendamiseks olid kohaldatud julgeolekuabinõud vajalikud, nendega vähendati kaebaja kokkupuudet teiste kinnipeetavatega osakonnas ja eelkõige jalutuskäigu ajal. Vangla on iga rakendatud meetme kohta esitanud põhjenduse, mida soovitakse meetme kohaldamisega ära hoida ja miks on selle rakendamine vajalik. Kohus nõustub nendega, va füüsilise ründe ohtu puudutavas osas (vt määruse p 17).
21.Vaidlustatud käskkiri vastab HMS §-des 54-56 sätestatud nõuetele. Vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ning vastab vorminõuetele.
22.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X. kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 ls 1 näeb ette, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Kuna kohus vabastas kaebaja
8.oktoobri 2019. a määrusega riigilõivu tasumise kohustusest, siis jääb kaebaja menetluskulu (riigilõiv 15 eurot) Eesti Vabariigi kanda. Vangla menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
23.HKMS § 175 lg 3 alusel asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.