Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 21. jaanuar 2021, Tartu 3-19-1818 X kaebus Tartu Vangla 22. augusti 2019. a käskkirja nr 6-1/1010 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 12. märtsi 2020. a otsus X apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12. märtsi 2020. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata kahju hüvitamise nõude osas.
3.Jätta kaebaja menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
4.Jätta kaebaja taotlused täiendavate tõendite kogumiseks ja tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata.
6.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 22. veebruar 2021).
1.Tartu Vangla kohaldas 22. augusti 2019. a käskkirjaga nr 6-1/1010 X suhtes vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1, lg 2 p-de 1, 3 ja 4 alusel täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kuna X võttis keelust hoolimata 04.07., 20.07.,11.08., 15.08. ja 20.08.2019 jalutusaias viibides särgi seljast ega allunud vanglaametnike korraldustele. Sellega pani ta süstemaatiliselt toime korrarikkumisi ja seadis ohtu vangla julgeoleku.
Tartu Vangla jättis 26. septembri 2019. a vaideotsusega nr 1-11/258-2 rahuldamata X vaide vangla 22. augusti 2019. a käskkirja peale, kuid lõpetas sama kuupäeva käskkirjaga nr 6-1/1185 tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise.
2.X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi Tartu Vangla 22. augusti 2019. a käskkirjaga nr 6-1/1010 kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude tühistamise nõue. Kaebaja väitel puudus täiendavate julgeolekuabinõude rakendamiseks alus ja vajadus. Kaebaja omas arstitõendit, mis lubas särgita jalutada. Kaebaja ei ole õhutanud teisi kinnipeetavaid särke eemaldama. Ebaselge on, milles seisneb oht vangla julgeolekule. Kaebajat karistati ebaõigesti distsiplinaarkorras. Kaebaja ei ole vaideotsuses ette heidetud teiste kinnipeetavate õhutamist toime pannud.
3.Tartu Halduskohus jättis 12. märtsi 2020. a otsusega X kaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Kaebaja terviseandmed ei kinnita, et tervishoiutöötaja oleks tal tuvastanud D-vitamiini vaeguse. Märgitu, et särgita päikese käes viibimine loodusliku D-vitamiini saamiseks on lubatav, on soovitus, mitte meditsiiniline vajadus. Vanglaametniku korraldused särgita jalutamise lõpetamiseks olid seaduslikud ning ei esine ühtegi haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 sätestatud alust. Kaebaja rikkus korduvalt erinevatel päevadel toimunud jalutuskäikudel allumiskohustust ja võttes arvesse, et kaebaja käitus ajavahemikul juuli-august 2019 jalutuskäigul 5-l korral samal viisil, saab kaebaja rikkumisi pidada süstemaatiliseks. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks annab aluse kaebaja käitumisest tulenev korduv allumatus ja vangla distsipliini süstemaatiline kahjustamine, millega kaasneb üldine oht vangla julgeolekule. Süstemaatiline allumatus ja kaebaja sõnakasutus ei jäta kahtlust, et kaebaja tegevus viitas sarnaste õigusrikkumiste toimepanemise ohule tulevikus, mis õigustas kaebaja tegevuse suhtes täiendava järelevalve kohaldamise vajadust.
3.2.Täiendavate julgeolekuabinõude rakendamisega ei piiratud kaebaja õigusi ülemääraselt ning meetmed on taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja proportsionaalsed. Kohus nõustus vangla põhjendustega, v.a füüsilise ründe ohtu puudutavas osas. Kohtule esitatu ei kinnita, et meetmeid kohaldati karistuslikul eesmärgil. Vaideotsuse põhjendustes tuginemine teiste kinnipeetavate õhutamise faktile on ebakohane, kuna käskkirjas ei ole sellele tuginetud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4.X esitas apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu otsus. Veel palus kaebaja teha vanglale ettekirjutus teostada kaebaja vereanalüüs D-vitamiini sisalduse kontrollimiseks; välja nõuda salvestised jalutuskäikudest; korraldada kohtuistung ja tunnistajana kaasata menetlusse kontaktisik B. Hromenko. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. Allumiskohustuse mittetäitmist ei saa kaebajale süüks panna, kuna ta lahkus jalutusboksist rahumeelselt. Ametnike korraldus panna särk selga on tühine, sest kaebaja omas karistusaja lõpuni arsti luba jalutada särgita. Kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise tõttu puudus vanglal põhjus kaebajale tööd mitte anda.
5.Tartu Vangla esitas vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata. Vangla väitel on kaebaja taotlus vereanalüüsi tegemiseks lubamatu ning videosalvestised ei ole enam kättesaadavad. Kaebaja viide töö mitteandmisele on asjakohatu.
6.X märkis 27. detsembri 2020. a seisukohas, et tema lukustamine kambrisse oli seadusevastane tegevus, kuna ta omas arsti luba T-särgita jalutamiseks. Kaebaja palub tunnistada käskkiri põhjendamatuks ning nõuda kohtul üksuse juhilt välja moraalse terrori ja liigsete ebamugavuste tekitamise eest kahjutasu kohtu äranägemisel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
8.Käesolevas haldusasjas kaebaja poolt vaidlustatud Tartu Vangla 22. augusti 2019. a käskkirjaga (tl 16-17p) kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid vangla üldise julgeoleku tagamiseks ning edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemise ennetamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga vangla 22. augusti 2019. a käskkirjale. Vangla tugines käskkirja andmisel VangS § 69 lg-le 1, mille kohaselt võib täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Käesoleval juhul oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine seotud VangS § 69 lg-s 1 sätestatud alusega, s.o oht vangla julgeolekule. Vaidlustatud käskkirja kohaselt jättis kaebaja täitmata vanglaametnike korraldused panna jalutamise ajaks särk selga, rikkudes korduvalt, kokku 5-l korral (s.o 04.07., 20.07., 11.08., 15.08. ja 20.08.2019) vangla kodukorra p-i 4.2, mille kohaselt väljaspool enda elukambrit on kinnipeetav (välja arvatud vahistatu) kohustatud kandma vangla riietust ja olema korrektselt riietatuna. Halduskohus viitas otsuses asjakohaselt, et kohtupraktikas (halduskohtu määrused nr 3-19-1896, 3-19-1664, 3-19-1239) on peetud õiguspäraseks vangla kodukorra p-i 4.2 tõlgendust, et särgita jalutuskäigul viibida ei tohi. Seega haldusasja materjalidest nähtuvalt rikkus kaebaja suhteliselt lühikese ajaperioodi jooksul süstemaatiliselt allumiskohustust ning tema käitumine muutus ajas ebaviisakamaks ja ähvardavamaks, olles negatiivseks eeskujuks kaaskinnipeetavatele ning taolise käitumisega ka ohtlik vangla julgeolekule. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et rakendatud täiendavate julgeolekuabinõudega ei piiratud kaebaja õigusi ülemääraselt ning meetmed on taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja proportsionaalsed. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks kaebaja väide, et allumiskohustuse mittetäitmist ei saa talle süüks panna, kuna ta lahkus jalutusboksist rahumeelselt. Vangla käskkirja põhjendustest nähtuvalt kaebaja korduvalt ei täitnud vanglaametnike korraldusi panna jalutamise ajaks särk selga ning kaebaja ka ise enda taolist käitumist kinnitab. Vangla ei ole käskkirja põhjendamisel hinnanud kaebaja käitumist jalutusboksist lahkumisel.
9.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kaebajale antud korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Eeltoodut ei lükka ümber ka kaebaja mainitud arsti luba. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole tervishoiutöötaja tuvastanud kaebajal D-vitamiini vaegust, vaid 10.05.2017. a on kaebajal diagnoositud bursiit (vt ravilugu nr 111, tl 15), millega seonduvalt oli arsti otsus järgmine: „T-särgita päikese käes viibimine näidustatud – D-vit. Lok NSAID“. Haldusasjas ei ole kaebaja väitnud, et vaidlustatud käskkirjas kirjeldatud 2019. a juuli- ja augustikuus aset leidnud intsidentide ajal esinenuks tal jätkuvalt 2017. a maikuus diagnoositud haigusseisund. Seega saab järeldada, et eelmainitud haigusseisund oli 2019. a suveks kaebajal möödunud. Seetõttu pidanuks kaebaja, soovides 2019. a juuli- ja augustikuus T-särgita õues jalutada, küsima arstilt vastavat otsust, kuid seda kaebaja teinud ei ole. Seega
ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et vanglaametnike korraldused särgita jalutamise lõpetamiseks olid seaduslikud.
10.Kaebaja väited seonduvalt talle töö mitteandmisega ei ole käesoleva vaidluse eseme seisukohalt asjakohased, mistõttu ringkonnakohus jätab need tähelepanuta.
11.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
12.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 182 lg 3 kohaselt ei saa apellatsioonkaebuses esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud. HKMS § 187 lg 3 p 7 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui see ei vasta HKMS §-s 182 sätestatud nõuetele. HKMS § 190 kohaselt kui HKMS § 187 lg-s 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg-tes 4-7 sätestatut arvestades läbi vaatamata. Seega ei saa ringkonnakohus võtta seisukohta nõude osas, millele halduskohus ei ole hinnangut andnud. Haldusasja materjalidest nähtuvalt võttis halduskohus 8. oktoobri 2019. a määrusega menetlusse kaebuse Tartu Vangla 22. augusti 2019. a käskkirja nr 6-1/1010 tühistamise nõudes. Ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse (vt kaebaja 27. detsembri 2020. a seisukohta) läbi vaatamata osas, milles kaebaja taotleb üksuse juhilt moraalse terrori ja liigsete ebamugavuste tekitamise eest kahjutasu väljamõistmist kohtu äranägemisel, kuna kaebaja ei ole halduskohtule esitatud kaebuses vastavat nõuet esitanud, seega on eeltoodud osas tegemist täiendava nõudega, kuid see ei ole HKMS § 182 lg 3 kohaselt lubatav. Seetõttu tuleb kaebaja apellatsioonkaebus kahju hüvitamise nõude osas HKMS § 187 lg 3 p 7 alusel koostoimes HKMS §-ga 190 ja 182 lg-ga 3 jätta läbi vaatamata.
13.Kaebaja oli riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud (tl 72-73). HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 kohaselt kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes jäävad HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.
14.Kaebaja taotlust teha vanglale ettekirjutus teostada kaebaja vereanalüüs D-vitamiini sisalduse kontrollimiseks käsitleb ringkonnakohus täiendava tõendi kogumise taotlusena. HKMS § 62 lg 2 järgi korraldab kohus selliste tõendite kogumist, millel on asjas tähtsust. Käesoleva vaidluse eset arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja eeltoodud taotluse rahuldamata. Samal põhjusel jätab ringkonnakohus rahuldamata ka kaebaja taotluse nõuda välja salvestised jalutuskäikudest.
15.Kaebaja ei ole sisuliselt põhjendanud enda taotlust tunnistaja ülekuulamiseks. Ka arvestades, et asja senisest käigust saab ringkonnakohus ülevaate haldusasja materjalide juurde esitatud tõenditest ja menetlusosaliste antud selgitustest, jätab ringkonnakohus kaebaja eeltoodud taotluse rahuldamata.
16.Kaebaja taotlus kohtuistungi korraldamiseks jääb rahuldamata. HKMS § 131 lg 1 p 2 järgi võib kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Arvestades, et asja lahendamiseks olulised asjaolud on võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata, kohus saab võtta seisukoha kogutud tõendite hindamise
osas ning vastustaja on asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses nõustunud, siis puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus antud asjas kohtuistungi korraldamiseks.
17.HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses ringkonnakohtu algatusel kaebaja nimi tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.