Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene 5. märts 2020, Tartu 3-18-1514
Haldusasi
X kaebus Maksu- ja Tolliameti 22. mai 2018. a korralduse nr 13-7/00805-11 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 25. jaanuari 2019. a otsus X apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25. jaanuari 2019. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 6. aprill 2020).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti 1. märtsi 2018. a korraldusega kohustati X ilmuma 6. aprillil 2018 maksuhalduri juurde seletuste andmiseks, kuna tema suhtes on alustatud vastutusotsuse tegemise menetlus. X andis maksuhaldurile teada, et ta soovib seletusi anda oma emakeeles (norra keeles) nõnda, et maksuhaldur oleks taganud tõlgi olemasolu. Maksuhalduri 22. mai 2018. a korraldusega nr 13-7/00805-11 muudeti viimatinimetatud korraldust ning kohustati X vastama korralduse lisas olevatele küsimustele kirjalikult.
Pärast edutut vaidemenetlust esitas X kaebuse, milles palus maksuhalduri 22. mai 2018. a korraldus tühistada. Kaebuse kohaselt ei valda kaebaja eesti keelt, inglise keelt räägib ta suhtlustasandil. Maksuhaldur keeldus õigusvastselt kaebajale tõlgi võimaldamisest ega pole põhjendanud, miks ei võimaldata talle tõlki, jättes tõlgi kulud riigi kanda.
3.Tartu Halduskohtu 25. jaanuari 2019. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Maksukorralduse seaduse (MKS) § 60 järgi on maksuhalduril õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Sama lõike teise lause järgi on maksuhalduril õigus kohustada isikut ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse. Seega on maksuhalduril teabe hankimise viisi osas ulatuslik kaalutlusruum. Praegusel juhul otsustas maksuhaldur loobuda suulisest vestlusest ning nõuda teavet ja tõendeid kirjalikult. Eelduslikult on tegemist maksukohustuslast vähem koormava meetmega.
3.2.Kaebajal on ise võimalik korraldada küsimustele vastamine. Kaebuses pole esitatud väiteid selle kohta, milles tegi maksuhaldur kaalumisvea, kui ta otsustas teavet nõuda kirjalikult. Kaebusest ei selgu, kuidas kahjustas kaebaja õigusi see, kui küsimustele tuli vastata kirjalikult ja mujal kui maksuhalduri juures.
3.3.Vaidlustatud korralduse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas maksuhaldur on kohustatud kaebajale tagama norrakeelse tõlke selliselt, et tõlkekulud jäävad riigi kanda. Tõlgi kaasamine ning kulude riigi kanda jätmise küsimus otsustatakse eraldiseisva menetlustoiminguga vastavalt MKS §-le 47.
3.4.MKS § 47 lg-st 1 tulenevalt toimub üldreeglina maksuhalduri ja maksukohustuslase vaheline suhtlemine eesti keeles, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Praegusel juhul maksuhalduri ja kaebaja vahel kokkulepe puudub, mistõttu tuleb juhinduda üldreeglist ehk sellest, et suhtlus toimub eesti keeles.
3.5.Halduskohus ei nõustunud kaebaja lähenemisega, et kaebajal on õigus sellele, et riik kannaks tõlkekulud. MKS § 47 lg 3 järgi kannab üldreeglina tõlgi kulud isik, kes tõlki vajab, kui kehtiv õigus ei näe ette teisiti või kui maksuhaldur ei otsusta teisiti. Riik ei ole haldusmenetluses reeglina kohustatud kandma välismaalase tõlkekulusid, vaid isik peab riiki saabumisel arvestama riigikeele nõudega ning sellega, et tal on kohustus ennast ise riigile arusaadavaks teha. Tõlkekulude riigi kanda jätmine võib olla õigustatud nt juhul, kui isikust sõltumatu objektiivse takistuse tõttu ei suuda ta neid tasuda ning tõlke puudumise tõttu võivad isiku õigused saada kahjustatud. Ei ole teada, et kaebajal puuduks objektiivne võimalus tõlkekulude eest tasumiseks ja et seeläbi kahjustuvad tema õigused.
3.6.Sarnane regulatsioon on kehtestatud ka haldusmenetluses (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 21 lg 2) ja halduskohtumenetluses (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1).
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.X esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Maksuhaldur pole põhjendanud oma otsustust, miks ei võimaldata isikule tõlki ja selle kulude katmist riigi poolt. Kaebaja peab tõlgi kaasamist elementaarseks olukorras, kus isiku emakeel on norra keel, ta ei räägi eesti keelt ja inglise keelt valdab vaid suhtlustasandil. Tema suhtes on algatatud vastutusotsuse menetlus ja talle soovitakse määrata täiendav maksukohustus 78 000 euro ulatuses. Seega on tegemist isikule olulise menetlusega.
4.2.Halduskohus suhtus probleemi liialt formalistlikult. Kaebaja arvates tuleneb MKS § 47 lg-st 2 ja 4 kohustus põhjendada, miks ei ole riigil võimalik tõlgi kulude katmine.
4.3.Vastutusotsusega määratav summa on märkimisväärselt koormav, mistõttu ei saa lähtuda lihtsalt üldreeglist, et Eesti ametkondades toimub suhtlus eesti keeles.
4.4.Kaebaja on väljendanud, et talle käib tõlkekulude kandmine üle jõu ja seda tuleb pidada usutavaks.
4.5.Kaebajale on esitatud 29 maksuspetsiifilist küsimust eesti keeles. Arusaamatuks jääb, kuidas kujutab maksuhaldur ette selle korralduse täitmisest, kui kaebaja ei saa korralduse sisust ega küsimustest aru.
4.6.Kaebaja on avaldanud soovi menetluses osaleda. Seda õigust saab ta kasutada vaid tõlke tagamise korral.
5.Maksuhalduri vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Valdav osa kaebaja väiteid ei puuduta vaidlusalust, 22. mai 2018. a korraldust, vaid on seotud varasema, 1. märtsi 2018. a korraldusega suulise seletuse andmiseks, mida kaebaja pole vaidlustanud.
5.2.Maksuhalduril on õigus menetluses otsustada, millises vormis peab ta otstarbekaks tõendeid koguda. See ei sõltu maksukohustuslase soovist.
5.3.Põhjendatud pole etteheide, et kaebajale ei võimaldata suuliste seletuste andmist. Kaebajale anti esmalt korraldus suulise seletuse andmiseks, kuid ta jättis selle täitmata. Otstarbekuse kaalutlusel pidas maksuhaldur vajalikuks muuta seletuse võtmise viisi ja nõuda kirjaliku teabe andmist.
5.4.Nõudmine, et riik peaks omal kulul tagama kaebajale emakeelse tõlke, ei põhine seadusel. MKS § 47 lg 1 järgi toimub maksumenetlus eesti keeles, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Võõrkeelt kasutatakse maksumenetluses keeleseaduses sätestatud korras. Keeleseaduse (KeeleS) § 10 lg 1 järgi toimub riigiasutuse asjaajamine eesti keeles. KeeleS § 12 lg 1 järgi on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt vastab riigiasutus võõrkeelsele dokumendile eesti keeles.
5.5.Maksuhalduri ja kaebaja vahel pole kokkulepet, et nendevaheline suhtlus toimub norra keeles. Ka keeleseadus ei näe menetluskeelena ette norra keelt. Seega on maksuhaldur täiesti õigustatult esitanud kaebajale eestikeelse korralduse.
5.6.Tõlgi kaasamist menetlusse peab vajalikuks kaebaja, mitte maksuhaldur. Puudub põhjus, miks peaks maksuhaldur otsustama, et tõlgi kulud kannab riik. Üksnes argument, et tema emakeeleks on norra keel, ei ole piisav.
5.7.Kaebajale pakuti võimalust, et maksumenetlusse kaasatakse tõlk, kusjuures MKS § 47 lg-st 3 tulenevalt oleks tõlkekulud katnud kaebaja. Saades maksuhaldurilt teada tõlgi kulude suuruse, teatas kaebaja esindaja, et kulud on ebamõistlikult suured ja et kaebaja ei saa seda endale lubada.
5.8.Maksuhalduri hinnangul on tõlgi kaasamise soov esitatud kaebaja poolt menetluse venitamise eesmärgil. Seda kinnitab asjaolu, et kaebaja on keeldunud maksuhalduri pakutud võimalusest anda seletus inglise keeles maksuhalduri tõlgi vahendusel, kuigi varasemates maksumenetlustes on ta maksuhalduriga inglise keeles suhelnud. Lisaks on kaebaja kasutanud maksuhalduriga suheldes kogu aeg eesti keelt valdava vandeadvokaadist esindaja abi, mistõttu jääb selgusetuks, miks ei ole see võimalik vaidlustatud korralduse täitmisel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks pole alust.
7.MKS § 47 lg 1 sätestab, et maksuhalduri ja maksukohustuslase vaheline suhtlemine toimub eesti keeles, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Sama paragrahvi lg-d 2-3 reguleerivad tõlgi kaasamist maksumenetlusse ning näevad ette, et maksuhalduri poolt tõlgi kaasamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud isik, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui maksuhaldur ei otsusta teisiti. Seda regulatsiooni arvestades ei näe ringkonnakohus, et maksuhaldur oleks käitunud õigusvastaselt, kui ta esitas vaidlustatud korraldusega kaebajale vastamiseks eestikeelsed küsimused.
8.Kaebaja arvates ei ole maksuhaldur põhjendanud oma otsustust, miks ta ei võimaldanud kaebajale tõlki riigi kulul. Samas jätab kaebaja tähelepanuta, et ta taotles tõlki seletuste andmiseks maksuhalduri juures (st täitmaks 1. märtsi 2018. a korraldust), ent vaidlustatud 22. mai 2018. a korraldusega loobus maksuhaldur kaebajalt suuliste seletuste võtmisest ning esitas talle küsimused hoopis kirjalikult ning kooskõlas MKS § 47 lg-ga 1 eesti keeles. Seega ei pidanudki maksuhaldur põhjendama, miks ta ei võimalda kaebajale tõlki riigi kulul. Koos suuliste seletuste andmise nõude äralangemisega langes ära ka vajadus tõlgi järele suuliste seletuste andmise juures. Eestikeelsetele küsimustele kirjalikult vastamiseks ei ole kaebaja tõlgi abi ega tõlkekulude kandmist riigi poolt üldse taotlenud. Asja materjalidest seda ei nähtu. Seega ei saa maksuhaldurilt nõuda, et ta oleks pidanud vaidlustatud otsuses tõlgi võimaldamata jätmist eraldi põhjendama.
9.Eeltoodut arvestades muutuvad asjakohatuks ka muud apellatsioonkaebuse väited, mis lähtuvad eeldusest, et kaebajale keelduti tõlke võimaldamisest. Sellist keeldumist ei ole aset leidnud. Asjaolu, et vaidlustatud korralduses on maksuhaldur selgitanud muuhulgas ka maksumenetluse keelega ning tõlgi taotlemise korraga seonduvat, ning seda, et kuna kaebaja esindaja pidas norrakeelse tõlke kulusid ebamõistlikult suureks, siis otsustas maksuhaldur otstarbekuse kaalutlusel võtta kaebajalt seletused kirjalikult, ei tähenda, et maksuhaldur oleks teinud keelduva otsustuse. Maksuhaldur lihtsalt loobus suulisest vestlusest, kuhu kaebaja oli soovinud tõlki, ning asendas selle kirjalike küsimustega.
10.Seoses kaebaja väidetega vastutusotsusega nõutava summa suuruse kohta märgib ringkonnakohus täiendavalt, et maksukorralduse seaduse § 47 ei sätesta tõlkimise puhul erisusi, mis sõltuksid nõutava maksusumma suurusest.
11.Ringkonnakohtu arvates ei pidanud maksuhaldur vaidlusalust korraldust andes eeldama ise seda, et kaebaja ei saa hakkama eestikeelsetele küsimustele vastamisega. Nagu käesolevas otsuses on korduvalt välja toodud, on maksumenetluse keel reeglina eesti keel. Maksuhaldur on vastuses apellatsioonkaebusele viidanud sellele, et kaebaja on varasemates maksumenetlustes saanud osaleda inglise keeles. Ei ole põhjendamatu eeldada, et inglise keelt maksumenetluses osalemiseks vajalikul määral osanud isik suudab ise leida nii eesti kui inglise keelt oskava isiku, kelle abil saab ta küsimustest aru ning oskab neile vastata. Lisaks on maksuhaldur osutanud ka sellele, et kaebaja on kasutanud maksuhalduriga suhtlemisel eesti keelt oskava vandeadvokaadi abi ning ei nähtu põhjuseid, miks ei oleks ta saanud küsimustele vastata advokaadi abi kasutades. Eeltoodud asjaolud viitavad pigem sellele, et riigi kulul kaebajale norrakeelse tõlgi leidmine oleks ebaproportsionaalne, kuivõrd kaebaja võimalus maksumenetluses osalemiseks oleks olnud tagatud ka eeltoodud viisidel. Ringkonnakohus märgib, et neid asjaolusid arvestades võib põhjendatud olla maksuhalduri arvamus, et kaebaja on tõlgiga seotud vaidluse algatanud lihtsalt menetluse venitamiseks.
12.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes (riigilõiv 15 eurot) jääb HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja end kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.