Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Sven Enok Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – Tonerta Ehitus OÜ (registrikood 11477946)
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus.
2.Anda Maksu- ja Tolliametile luba arestida Eesti Vabariigi kasuks Tonerta Ehitus OÜ (registrikood 11477946) ettemaksukontole (viitenumber 15636304) tulevikus kantav tagastusnõue ja edaspidi laekuvad summad ning arvelduskontod kõikides krediidiasutustes 39 773 (kolmekümne üheksa tuhande seitsmesaja seitsmekümne kolme) euro 42 sendi ulatuses kuni selle summa täitumiseni kas ettemaksukontol või pangakontodel või ettemaksukontol ja pangakontodel kokku.
3.Maksu- ja Tolliametil vabastada koheselt pangakontod ja ettemaksukonto arestist 39 773 euro 42 sendi täitumisel kas ettemaksukontol, pangakonto(de)l või ettemaksukontol ja pangakontodel kokku.
4.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva määrusega antud loa alusel täitetoimingu sooritamisest. Seejärel toimetada määrus koos Maksu- ja Tolliameti taotluse ning selle lisadega kätte Tonerta Ehitus OÜ-le . Edasikaebamise kord Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi ka MTA või maksuhaldur) esitas Tartu Halduskohtule 21. veebruaril 2020 taotluse, järgmises sõnastuses: „anda luba MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud täitetoimingu sooritamiseks sissenõude pööramise teel rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele, valides meetmena aresti seadmise maksukohustuslase ettemaksukontole (viitenumbriga 15636304) ja Tonerta Ehitus OÜ
poolt kõikides krediidiasutustes avatud arvelduskontodele Eesti Vabariigi kasuks Maksu- ja Tolliameti kaudu summas 39 773,42 eurot, mis on vajalik määratava maksusumma tagamiseks.“
2.Maksuhaldur esitas taotluses järgmised põhjendused ja selgitused.
2.1.MTA kontrollib 23.12.2019 korralduse nr 12.2-3/051309-1 alusel Tonerta Ehitus OÜ aprill – september 2019 käibedeklaratsioonil (KMD) deklareeritud andmete õigsust ja september 2019 KMD esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsust. Täiendavalt kontrollib maksuhaldur 20.01.2020 teate nr 12.23/051309-33 alusel november 2019 KMD esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsust.
2.2.Kontrollimenetluse käigus selgunud asjaolud annavad alust arvata, et äriühing on kontrollitaval perioodil kajastanud raamatupidamises reaalselt mittetoimunud tehinguid. On kahtlus, et Tonerta Ehitus OÜ kajastas aprill – september 2019 käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu hulgas Camelat OÜ rekvisiitidega vormistatud arveid, kuigi tegelikkuses ei ole temalt ehituskaupu, sõiduvahendite- ja tööjõurenti soetanud. Tehingud on vormistatud seotud äriühingute vahel maksupettuse eesmärgil.
2.3.Imre Neideku (tehingute toimumise ajal nii Tonerta Ehitus OÜ kui ka maksuvõlgades oleva Camelat OÜ juhatuse liige) eesmärgiks oli Tonerta Ehitus OÜ sisendkäibemaksu suurendamise kaudu vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. MTA on veendunud, et maksukontroll lõpeb maksusumma määramisega kokku summas 39 773,42 eurot.
2.4.Perioodil aprill – juuni 2019 soetas Tonerta Ehitus OÜ väidetavalt kaupu Camelat OÜ-lt ning perioodil juuli – september 2019 rentis temalt tööjõudu ja sõiduvahendeid. Menetluses tuvastatud asjaoludest tulenevalt ei ole tehingute toimumine kinnitust leidnud ning maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et Camelat OÜ-ga tehinguid tehes oli Tonerta Ehitus OÜ juhatuse liige teadlik, et tehingutelt tekkivat käibemaksukohustust Camelat OÜ riigile ei tasu. Olukorras, kus ostja teadis või pidi teadma, et müüja ei tasu riigile käibemaksu, on ostja teadlikult osalenud maksupettuses. Ostja osavõtt maksupettusest ei eelda, et ta on saanud sellest kasu või hüvesid. Osavõtuks maksupettusest tuleb lugeda ka olukord, kus ostja teadis või pidi teadma, et müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile üle kandmata. Maksupettuse korral ei ole täidetud sisendkäibemaksu mahaarvamise kriteeriumid. Tonerta Ehitus OÜ on alusetult kajastanud aprill –september 2019 käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu arvestuses Camelat OÜ väljastatud arvetel kajastatud käibemaksu 39 773,42 eurot.
2.5.Ajavahemiku aprill–september 2019 tehingute majanduslik sisu pole teada. Imre Neidek on andnud Camelat OÜ ja Tonerta Ehitus OÜ menetlustes erinevatel aegadel erinevaid selgitusi nende äriühingute vaheliste tehingute kohta ning pole aru saada, mis oli äriühingute vaheliste tehingute tegelikuks sisuks – kas nõuete tasaarveldamine või liikus reaalselt ka mingi kaup. Kui kaup liikus, siis ei ole selgitustest aru saada, kes kellele tegelikult kauba müüs. 1) I. Neidek selgitas 26.08.2019 Camelat OÜ maksumenetluses, et otseselt kaupa ei liikunud, vaid tehingute sisuks oli nõuete tasaarveldamine. Ta selgitas, et Camelat OÜ valmistas moodulmaju ning müüs need Rootsi, ning et moodulmajade eest saadav tulu kajastuks Camelat OÜ bilansis, esitas Camelat OÜ kaupade eest arved Tonerta Ehitus OÜ-le (taotluse lisa 3 p-d 33 ja 34); 2) I. Neidek selgitas 28.11.2019 Camelat OÜ maksumenetluses nr 12.2-3/049440 Tonerta Ehitus OÜ esindajana, et Tonerta Ehitus OÜ soetas materjale, mis olid mõeldud Camelat OÜ-le (lisa 4 p 8) ning et tegemist oli raamatupidamisliku küsimusega, kuidas omavahel arveldatakse (lisa 4, p 13.4); 3) I. Neidek selgitas 20.12.2019 Camelat OÜ maksumenetluses nr 12.2-3/049440 Tonerta Ehitus OÜ esindajana, et Camelat OÜ müüs Tonerta Ehitus OÜ-le kaupu/materjale, mis olid ostetud Camelat OÜ poolt (lisa 5); 4) I. Neidek selgitas 20.01.2020 Tonerta Ehitus OÜ maksumenetluses nr 12.2-3/051309, et algselt tootis kaupu Camelat OÜ ja müüs need edasi Tonerta Ehitus OÜ-le, kes müüs need edasi klientidele, st Tonerta Ehitus OÜ-l tekkis kohustus maksta Camelat OÜ-le esitatud arvete ulatuses (lisa 6);
2(7)
5) Tonerta Ehitus OÜ lepinguline esindaja Rait Kaarma esitas 18.02.2020 maksumenetluses nr 12.23/051309 seisukoha, et kaubad soetas Camelat OÜ. Maksuhaldur märgib, et Camelat OÜ ei saanud kaupa soetada, kuna I. Neideku 28.11.2019 selgituste kohaselt arestiti äriühingu pangakontod aprillis 2019 (lisa 4 p 12.3); 6) R. Kaarma esitas 18.02.2020 maksumenetluses nr 12.2-3/051309 seisukoha, et Camelat OÜ müüs valmistoote(d) Tonerta Ehitus OÜ-le, kes müüs omakorda edasi Camelat OÜ kliendile (lisa 8 p 2). Maksuhaldur rõhutab selle seisukoha vastuolu I. Neideku 26.08.2019 selgitustega (Camelat OÜ valmistas moodulmajad ning müüs need ise Rootsi; lisa 3 p 33); 7) R. Kaarma esitas 18.02.2020 Tonerta Ehitus OÜ maksumenetluses nr 12.2-3/051309 seisukoha, et Tonerta Ehitus OÜ tasus Camelat OÜ-le väljastatud arvete eest (lisa 8 p 2b), mis on vastuolus I. Neideku 20.01.2020 selgitustega, et reaalselt raha ei liikunud; 8) R. Kaarma esitas18.02.2020 Tonerta Ehitus OÜ maksumenetluses nr 12.2-3/051309 seisukoha, justkui äriühingute vahel toimus ikkagi tasaarveldus, Tonerta Ehitus OÜ-l ei olnud kohustust Camelat OÜ-le reaalselt midagi maksta ning omavahelised nõuded tasaarveldati raamatupidamises (lisa 8 p 2d); 9) Juuli – september 2019 soetas Tonerta Ehitus OÜ väidetavalt Camelat OÜ-lt tööjõudu ja rentis sõiduvahendeid. I. Neidek selgitas 28.11.2019 Camelat OÜ maksumenetluses nr 12.2-3/049440 Tonerta Ehitus OÜ esindajana, et kuna Camelat OÜ Rootsi klient lõpetas koostöö, proovis Tonerta Ehitus OÜ leida neile mingisuguseid töid (nt komplekteerimine), et teenida raha palkade maksmiseks. Ta selgitas, et töötajate rendi hind ja arvel toodud ühik kujunes palgakulust koos maksudega (lisa 4 p-d 15 ja 15.2). Maksuhaldurile on teada, et Tonerta Ehitus OÜ tasus Camelat OÜ eest töötajate töötasud, kuid netosummas. Camelat OÜ deklareeris küll töötajatele töötasud oma tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonil, kuid tööjõumaksud jäid tasumata. Selline käitumismuster viitab tahtlusele makse mitte maksta.
2.6.Tehingute kohta vormistatud dokumendid on üldsõnalised ning nendest ei ole võimalik tuletada tehingute majanduslikku sisu. 1) Perioodi aprill – juuni 2019 Camelat OÜ ja Tonerta Ehitus OÜ vaheliste tehingute kohta vormistatud arvetele kantud andmed on üldsõnalised (MA1900047, MA1900048, MA1900049) . Arvete kirjeldusse on märgitud vastavalt kuudele üldiselt „kaupade müük“, hinna kujunemine ei ole jälgitav, kuna arvel on kaupade koguseks märgitud 1. 2) Perioodi juuli-september 2019 arvetele (väidetav tööjõu ja sõiduvahendite remont) on üldsõnalised (MA1900051, MA1900052, MA19900054). Teenuse koguseks märgitud „1“ ei võimalda mõista hinna kujunemist, selgitavaid lisadokumente ei ole esitatud.
2.7.Tonerta Ehitus OÜ ja Camelat OÜ tehingute ajal mõlema tehingupoolte esindajaks ja juhatuse liikmeks olnud I. Neidek kinnitas, et tema tegi mõlema äriühingu nimel tehinguid. Seega pidi ta olema teadlik, mis tehingud toimusid. Tonerta Ehitus OÜ ei ole Camelat OÜ-le müügiarvete eest reaalselt tasunud (I. Neideki 20.02.2020 kinnitus), seega ei ole Camelat OÜ tehingute alusel saanud mingit kasu (lisa 9 p 4). Tonerta Ehitus OÜ ja Camelat OÜ tehingutega (aprill- september 2019) suurenes Camelat OÜ olemasolev maksuvõlg. Kui I. Neidek oleks tegutsenud heauskselt, oleks Tonerta Ehitus OÜ tasunud Camelat OÜ eest töötajate töötasud koos tööjõumaksudega ning Camelat OÜ oleks saanud sellega vähendada oma maksuvõlga.
2.8.Kuna tehinguid ei toimunud, on Tonerta Ehitus OÜ-l täiendavalt tasumisele kuuluv käibemaks 39 773,42 eurot. Tulevikus tõenäoliselt rahalise kohustuse määramise õiguslikuks aluseks on käibemaksuseaduse § 29 lg 1 ja § 31 lg 1.
2.9.Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks järgmistel põhjustel. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et Tonerta Ehitus OÜ on pannud toime maksupettuse. Äriregistri andmetel võõrandas I. Neidek 05.11.2019 Camelat OÜ uuele juhatusele (ettevõtete likvideerimisega tegelevale Kaupo Meierile), mistõttu on 3(7)
põhjendatud kahtlus, et ta võib ka võlgades Tonerta Ehitus OÜ maksumenetluse kestel võõranda. Tonerta Ehitus OÜ-l on esitamata detsember 2019 ning jaanuar 2020 KMD, mis annab alust arvata, et ta võib hakata tegevust lõpetama või hoidub teadlikult maksukohustuse deklareerimisest. Tonerta Ehitus OÜ-l ei ole kinnisvara, väärtpabereid ega väikelaevu ning tema vallasvara koosseis on teadmata. Liiklusregistrisse tema nimel registreeritud sõidukid ja haagis on vähemalt üle 10 a vanad ning nende puhul on tegemist varaga, mille turuhind pidevalt langeb. Pealegi ei ole liiklusregistri kanne siduv ega pruugi alati kajastada sõidukite tegelikku omanikku. Äriregistri andmetel on I. Neidek EstElement OÜ juhatuse liige ning töötamise andmete järgi on alates jaanuarist 2020 registreeritud EstElement OÜ töötajateks 6 endist Camelat OÜ töötajat, mis võib viidata, et tegevus jätkub uues äriühingus ning töötajaid pole registreeritud Tonerta Ehitus OÜ töötajatena maksukohutuse vältimiseks. I. Neidak on ka juhatuse liige Nordic Timber Houses OÜ-s, mis on tänaseks äriregistri andmetel pankrotis. Camelat OÜ on äriregistri andmetel likvideerimisel.
2.10.Tonerta Ehitus OÜ pearaamatu järgi on äriühingul tarnijatele tasumata arvete saldo 30.11.2019 seisuga 68 853,36 eurot. Tonerta Ehitus OÜ ettemaksukontol puuduvad vabad rahalised vahendid. Tema erinevatel arvelduskontodel kokku on vabu vahendeid -1,46 eurot (lisad 14-16).
2.11.Maksuhaldur on ammendanud võimaluse tagastusnõude menetlemise tähtaja pikendemiseks ja on sunnitud Tonerta Ehitus OÜ september 2019 käibedeklaratsiooniga esitatud ning tõenäoliselt alusetu tagastusnõude aluseks oleva enammaksu 2856,56 eurot vabastama äriühingu ettemaksukontole enne september 2019 käibemaksuarvestuse korrigeerimiseks võimaliku maksuotsuse väljastamist. On tõenäoline, et maksuhalduril tuleb Tonerta Ehitus OÜ-le väljastada kontrollakt tagamaks isiku ärakuulamine ning seejärel koostada maksuotsus, millega maksukohustus suureneb 39 773,42 eurot. Maksuhalduri praktika näitab, et võimalikust maksu määramisest ja määratava maksu suurusest teada saades, vahetatakse äriühingu juhatust ning uueks juhatuse liikmeks määratakse isik, kellel on äriregistris mitmeid seoseid võlgades ja täitmata kohustustega ettevõtetega. Ka Tonerta Ehitus OÜ juhatuse liikme (I. Neidek) varasem käitumine viib sellisele järeldusele. Arestides ainult ettemaksukontol september 2019 KMD esitamisest tekkinud tagastusnõude (2856,56 eurot), ei taga see summa kogu maksuotsusega määratava maksukohustuse tasumist.
2.12.Kuna maksuhaldur ei tea, millisele kontole tulevikus Tonerta Ehitus OÜ rahalised vahendid laekuvad, on vajalik seada eelarest nii äriühingu kõikidele pangakontodele kui ka ettemaksukontole. Maksuhaldur palub luba arestida nii Tonerta Ehitus OÜ ettemaksukontole 29.02.2020 vabastamisele kuuluv, kuid tõenäoliselt alusetu september 2019 käibemaksu enammakse summas 2856,56 eurot, kui ka ettemaksukontole tulevikus laekuvad summad 36 916,86 (39 773,42 - 2856,56) euro ulatuses. Samuti Tonerta Ehitus OÜ kõikides krediidiasutustes avatud pangakontod summas 36 916,86 (39 773,42 2856,56) eurot, et tagada ühel või teisel viisil kontrolli tulemina määratava maksusumma (39 773,42 euro) laekumine.
2.13.Tulenevalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui Tonerta Ehitus OÜ on esitanud MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt 39 773,42 euro suuruse tagatise, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui Tonerta Ehitus OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 39 773,42 eurot.
2.14.Vastuseks 25. veebruari 2020. a kohtunõudele täpsustas maksuhaldur, et taotleb ettemaksukonto ja pangakontode arestimist üheaegselt tingimusega, et arest ühes või teises osas lõpeb 39 773,42 euro täitumisel. Vältimaks ületagamist vabastab maksuhaldur koheselt pangakonto või ettemaksukonto arestist, kui 39 773,42 eurot on ettemaksukontol, pangakonto(de)l või selle kombinatsioonis täitunud ja seega määratav maksusumma tagatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg-le 1 annab kohus seadusega sätestatud juhtudel loa haldustoimingu tegemiseks. 4(7)
4.HKMS § 264 lg 2 kohase taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ette nähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
5.Praegusel juhul taotleb maksuhaldur MKS § 130 lg 1 p 3 alusel luba aresti seadmiseks 39 773,42 euro ulatuses Eesti Vabariigi kasuks Tonerta Ehitus OÜ ettemaksukontole, et arestida ettemaksukontole vabastatav september 2019 käibemaksu enammakse (2856,56 eurot) ja tulevikus laekuvad summad ning kõikidele pangakontodele.
6.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele maksukorralduse seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3), mis hõlmab ka maksuhalduri hallatava ettemaksukonto ning isiku pangakontode arestimist.
7.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
8.Esitatud taotlus koos selle 26. veebruaril 2020 esitatud täpsustusega vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
9.Taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt on taotluse esitamise ajal Tonerta Ehitus OÜ suhtes käimas nii tagastusnõude põhjendatuse kui ka aprill–september 2019 käibemaksu deklareerimise õigsuse kontroll. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et käibemaksu tagastusnõue tuleb lahendada seaduses sätestatud tähtajal, arvestades seadusest tulenevaid menetlustähtaegade pikendamise võimalusi (MKS §-d 106107); KMS § 34). Kui tagastusnõuet välistavaid asjaolusid ei tuvastata, tuleb maksuhalduril tagastusnõue aktsepteerida. Aktsepteerimisega tunnistab maksuhaldur tagastusnõude olemasolu. Tagastusnõude tuvastamise menetlus lõpeb enammakse kandmisega maksukohustuslase ettemaksukontole (nt Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-4-13, p 13). MTA on selgitanud, et võimalus tagastusnõude menetlemise tähtaja pikendamiseks ammendub 29. veebruaril 2020 ning tähtaja lõppedes tuleks tagastusnõude summa äriühingu ettemaksukontole vabastada (taotluse p 10; lisa 19). Seejärel jätkaks maksuhaldur käibemaksu tasumise õigsuse kontrolli. Tagastusnõude aktsepteerimine ei võta maksuhaldurilt võimalust nõuda maksu määramise menetluses hiljem tagastusnõudele vastav summa maksukohustuslaselt tagasi. Pelgalt tagastusnõude tähtaegse lahendamise võimatus ja täiendava kontrolli vajadus ei saaks olla aluseks tagastusnõude arestimiseks, 5(7)
vaid maksuhaldur peab olema alustanud ka maksude tasumise õigsuse kontrolli (nt viidatud määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 17). Praegusel juhul on maksuhaldur alustanud lisaks tagastusnõude õigsusele ka käibemaksu deklareerimise õigsuse kontrollimist ning on sellest ka maksukohustuslast teavitanud (23.12.2019 korraldus nr 12.2-3/051309-1; lisa 1). Äriühingu maksukohustus suureneb eelduslikult 39 773,42 eurot (käesoleva määruse p-d 2.3 ja 2.12).
10.Menetluse praeguses etapis näib õiguspärase maksuotsuse tegemine tõenäoline. Maksuhaldur on kohtu hinnangul veenvalt põhjendanud oma järeldust käibemaksu lubamatust arvestusest ja tagasinõude põhjendamatusest (käesoleva määruse p-d 2.2 – 2.7 ning seal osundatud tõendid).
11.Loa andmise aluseks olev kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-165, p 9). Taotlusest ja selle lisadest nähtuv Tonerta Ehitus OÜ tegevus viitab usutavalt võimalusele, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või isegi võimatuks. Taotluses on kirjeldatud äriühingu juhatuse liikme tegevust käibe deklareerimisel, mis annab alust kahelda selle õiguspärasuses (taotluse p 3): maksupettuse kahtlus, võlgades ettevõtte võõrandamise oht, viited tegevuse lõpetamisele või maksukohutuse deklareerimisest hoidumisele, registritesse kantud vara ebapiisavus maksukohustuse täitmiseks, töötajate üleviimine teise äriühingusse, sama juhatuse liikme varasemalt juhitud äriühingute pankrot või likvideerimismenetlus, tarnijatele tasumata arved, vahendite puudumine ettemaksu- ja pangakontodel. Eelnevat arvestades on täitetoiminguteks loa taotlemine kohtu hinnangul põhjendatud.
12.Maksuhaldur on analüüsinud Tonerta Ehitus OÜ varalist olukorda. On ilmnenud, et äriühingul puudub kinnisturaamatu, Eesti Väärtpaberikeskuse ja väikelaeva registri kohaselt registritesse kantud vara, mille arvelt maksukohustust täita (taotluse p 3 d)). Neli liiklusregistrisse kantud sõidukit ja haagis on maksuhalduri selgituste kohaselt vähemalt 10 a vanad ning nende turuhind aja jooksul aina väheneb (taotluse p 3 e); sõidukite esmane registreerimine aastatel 1998–2006). Pangakontodel raha ei ole (lisad 14-16) ning vahendid puuduvad ka ettemaksukontol.
13.Maksuhaldur on taotluses (p 4) selgitanud, miks ta peab kohaseks abinõuks ettemaksukonto ja pangakontode arestimist (vt ka käesoleva määruse p 2.10-2.12). Maksuhalduri taotletud abinõu (ettemaksukonto arestimine) tagajärjeks on, et äriühingule ei tagastata (ega tasaarvestata muude võimalike maksukohustustega) edaspidi arestitud summa ulatuses deklareeritud enammakse summat ega edaspidiseid laekumisi. Taotlusest ja selle lisadest ei saa järeldada, et selle abinõu kohaldamine tooks Tonerta Ehitus OÜ jaoks kaasa pöördumatuid tagajärgi. Pangakontode osas on taotluse kohaselt selgunud, et Tonerta Ehitus OÜ pangakontodele laekub kaupade müümisest saadavat tasu. Maksuhaldur möönab, et pangakonto arestimine takistab ettevõtlust, kuid leiab samas, et pangakonto arestimine koostoimes ettemaksukonto arestimisega hilisemas menetlusstaadiumis ei pruugi kanda oma eesmärki. Maksuhaldur on lisaks esialgsele taotlusele 26. veebruaril 2020 esitatud täpsustuses selgitanud, et taotleb ettemaksukonto ja pangakontode arestimist üheaegselt tingimusega, et arest ühes või teises osas lõpeb 39 773,42 euro täitumisel. Vältimaks ületagamist vabastab maksuhaldur koheselt pangakonto või ettemaksukonto arestist, kui 39 773,42 eurot on täitunud ettemaksukontol, pangakonto(de)l või nende kombinatsioonis ja seega määratav maksusumma tagatud. Kohus nõustub, et proportsionaalne on arestida üheaegselt küll nii ettemaksukonto (tagastatava tagastusnõude ja tulevikus laekuvate summade osas) kui ka pangakontod, kuid seda üksnes sellisel tingimusel, et arestitava summa täitudes ükskõik kumma abinõu osas eraldi või kahe abinõu osas kokku arest lõpetataks. Maksuhalduri täpsustatud taotluse ja selgituste valguses on ületagamise oht välistatud. Arestiga tagatav summa on võrdne isiku maksuvõla suurusega. On tõenäoline, et üksnes ettemaksukonto 6(7)
või pangakontode arestimine maksunõuet ei tagaks. Maksuhaldur kinnitab, et jälgib ning tagab, et 21.02.2020 taotluse nr 12.2-3/051309-6 resolutsioonis nimetatud meetmete kohaldamisel ei toimuks ületagamist.
14.MKS § 130 lg 3 sätestab, et kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Taotluse punktist 5 tulenevalt lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui Tonerta Ehitus OÜ on esitanud MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt tagatise 39 773,42 euro ulatuses valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Maksuhaldur märgib, et kui Tonerta Ehitus OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 39 773,42 eurot. Asjaolu, et maksuhaldur ei ole võimalike täitekulude suurust eraldi välja toonud, ei väära kohtu seisukohta, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on piisavas ulatuses põhistatud ka tagatise nõude osas.
15.Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et täitetoimingute lubamine maksuhalduri märgitud viisil ja ulatuses on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud ning taotlus tuleb rahuldada.