Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.03.2020, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

3-18-1230 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-18-1230 kohta enne teisi pakkujaid ning asus Mace Ehitus OÜ pakkumust ette valmistama juba enne hanke nr 181441 väljakuulutamist, sh kujundas hanketingimused vastavalt Mace Ehitus OÜ poolt hankes kasutatavatele isikutele; sõlmis juba hanke väljakuulutamisele eelnevalt oluliste alltöövõtjatega kokkulepped hanketööde teostamise osas; omas juba enne hanke väljakuulutamist hooldekodu eskiisprojekte, mille esitamine hankes oli nõutud ja mille osakaal hanke hindamisel oli tehniliste hindepunktidena 40%. Mace Ehitus OÜ sõlmis 21.03.2017 Finora Capital OÜ-ga faktooringlepingu, millega Mace Ehitus OÜ loovutas Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-i hankelepingu nr 181441 raames väljastatud arvetel (veebruar‒juuli 2017. a arved kokku 745 403,60 eurot) toodud nõuded Finora Capital OÜ-le ja sai viimaselt arvete alusel avanssi kokku 440 836,80 eurot. LõunaEesti Hooldekeskus AS-i, Mace Ehitus OÜ ja Finora Capital OÜ vahel 21.03.2017 sõlmitud kolmepoolse kokkuleppe kohaselt võttis Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS kohustuse eelviidatud arvete maksetähtaja saabumisel tasuda nende eest Finora Capital OÜ-le. Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS ei kandnud aga arvete summat lepingujärgselt Finora Capital OÜ-le, vaid kandis selle Mace Ehitus OÜ-le omafinantseeringu näilise tasumise näitamiseks: viidetega Mace Ehitus OÜ arvetele kanti Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-i kontolt Mace Ehitus OÜ kontole 194 357,81 eurot. Ülekandeid tõendavad dokumendid esitati VS poolt rakendusüksusele, kes luges tõendatuks Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-i poolt vähemalt 26% suuruse omafinantseeringu tasumise ja väljastas viimasele toetussumma 646 018,58 eurot. Sellest kanti 551 045,83 eurot edasi Mace Ehitus OÜ kontole, viidetega eeltoodud arvete lõplikele tasumistele. Mace Ehitus OÜ kontolt kanti viidetega eeltoodud arvetele 418 512,23 eurot (avanss, millele oli lisatud intress) edasi Finora Capital OÜ kontole. Ülejäänud avansisummat Mace Ehitus OÜ Finora Capital OÜ-le ei tasunud ning Finora Capital OÜ aktsepteeris seda ja luges enda võlglaseks Mace Ehitus OÜ. Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-i kontolt kanti ajavahemikul 15.02.2017‒11.09.2017 Mace Ehitus OÜ kontole kokku 761 447,64 eurot viidetega hankelepingule nr 181441. Mace Ehitus OÜ kandis sellest 575 023,20 eurot Pinnasetööde OÜ-le ning tegi muid hankelepingu täitmisega seotud kulutusi summas 89 173,27 eurot. Raha jääk, mida Mace Ehitus OÜ ei kasutanud ehitustöödeks, oli 97 251,17 eurot. Hankega seotud Pinnasetööde OÜ kohustused olid 295 359,30 eurot ja alltöövõtulepingu alusel saadud raha jääk, mida äriühing ei kasutatud ehitustöödeks, oli 279 663,90 eurot. Seega oli AA-ga seotud Mace Ehitus OÜ-s ja Pinnasetööde OÜ-s hanketööde eest saadud, kuid hanketöödel mittekasutatud rahade jääk kokku 376 915,07 eurot. Selline kasumimarginaal ei ole ehitusettevõttes tavapärane ja tõendab, et nii Mace Ehitus OÜ poolt Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-ile esitatud arved kui ka Pinnasetööde OÜ poolt Mace Ehitus OÜ-le esitatud arved olid suurendatud, s.o nende maksumus ei vastanud tegelikkusele. Selleks, et suurendatud arvete alusel tekkinud vahendid saaks AA kontrollitavatest ettevõtetest kanda omafinantseeringu näiliseks tasumiseks VS kontrollitavatele ettevõtetele, kasutati Pinnasetööde OÜ ja Vevasi OÜ vahelisi tehinguid. Pinnasetööde OÜ kontolt kanti 206 000 eurot Vevasi OÜ kontole viidetega krediidi tagastamisele (114 000 eurot) ja Ees-Mustamäe kinnistu ostu arvetele nr 23-17 ja 26-17 (92 000 eurot). Kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtuvalt oli krediidi andmise ja selle tagastamise näol, samuti arvetel nr 23-17 ja 26-17 kajastatud tehingu (Ees-Mustamäe kinnistu ost) puhul tegemist näilike tehingutega. Vevasi OÜ kontolt kanti 193 372,42 eurot edasi Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-i kontole, viidetega laenule. Vevasi OÜ on Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-i osanik ja Vevasi OÜ osanik on omakorda VS. Samuti oli VS tehingute toimumise ajal mõlema ettevõtte juhatuse liige. Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS ei teinud reaalset investeeringut hankeobjekti ning kõik hankes nr 181441 tekkinud kulud kaeti Rahandusministeeriumilt laekunud toetussummade arvelt. 3(14)

3-18-1230 Kirjeldatud kannete alusel luges rakendusüksus nõutud investeeringu tehtuks ja väljastas Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-ile toetuse, millest tasuti jooksvalt Mace Ehitus OÜ kaudu faktooringlepingu arved (v.a viimane arve, mille tasumise kohustus on Mace Ehitus OÜ-l). Mace Ehitus OÜ kasutas avanssi osaliselt ehituseks vajalike vahendite soetamiseks ning osaliselt (summas 206 000 eurot) liikus avanss näiliste tehingute alusel AA ja VS korraldamisel erinevate ettevõtete kontode vahel ja tagastati Finora Capital OÜ-le hankeobjektile lisandväärtust andmata. Kui arvestada Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-i sissetulekutest maha läbi Vevasi OÜ näilike tehingute laekunud 206 000 eurot, ei oleks Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-il jagunud finantsilisi vahendeid nõutud 194 357,81 euro suuruse omafinantseeringu tasumiseks. Lähtuvalt kriminaalmenetluse seadustiku § 214 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 37 lg 2 koosmõjust, ei tutvustatud otsuse tegemise aluseks olevaid kriminaalmenetluse materjale toetuse saajale. Euroopa Kohtu (EK) praktikast (C-240/03, C-500/99) tulenevalt ei ole toetuse tagasinõudmine piiratud üksnes selle osaga, mis ei ole õigustatud eeskirjade eiramise seisukohast lähtuvalt. Tahtlik valeandmete esitamine, haldusorgani teadlik eksitusse viimine ning oluliste andmete varjamine (isegi, kui see on toimunud vaid toetuse osa suhtes) rikub toetuse andmise olulisi tingimusi ning kogu toetuse tagasinõudmine on nende asjaolude esinemisel proportsionaalne.

4(14)

3-18-1230 majanduslik võimekus tasuda ca 200 000 euro suurune omafinantseering. Vastustaja ei ole selle tõendiga arvestanud. Haldusakti põhjendustest ei ole võimalik aru saada, kas vastustaja hinnangul on riigihanke korraldamisel seadust rikutud või mitte ja kas see on haldusakti tegemise õiguslikuks ja faktiliseks aluseks. Kaebaja korraldas riigihanke ja sõlmis tööde tellimiseks lepingu Mace Ehitus OÜ-ga. See, kuidas Mace Ehitus OÜ korraldas edasi hankelepingu täitmist, kas täitis seda ise või tellis osa tööd alltöövõtu korras, ei ole etteheidetav kaebajale. Vastustaja väidab, et raha on liikunud „ringi mööda“ kaebaja suunas, kui Pinnasetööde OÜ tegi laenu tagasimakseid Vevasi OÜ-le summas 114 000 eurot. Kaebaja esitas vastustajale enne haldusakti tegemist tõendid, mis selle väite ümber lükkavad: kirjaliku laenulepingu Vevasi OÜ ja Pinnasetööde OÜ vahel ning maksekorraldused ja kontoväljavõtted selle kohta, et Pinnasetööde OÜ tegi Vevasi OÜ-le laenu väljamakseid. Kuna toimus laenu väljamaksmine, ei saa isegi teoreetiliselt olla laenu samas summas tagasimaksmine näiline tehing. Samamoodi on kaebaja vastustajale enne vaidlustatava otsuse tegemist esitanud kõikide kahtlustuses väidetud „raharingi moodustavate“ rahaülekannete aluseks olevad dokumendid, lepingud ja selgitused ning kontoväljavõtted, mis näitavad, et raha ei ole liikunud ainult „ühes suunas“, vaid iga ülekande kohta on ka teisel perioodil vastupidine ülekanne (laenu väljamakse juures on ka laenu tagasimakse) või on ülekande tegemiseks muu õiguslik alus (leping, tööde vastuvõtmise akt jne). Vastustaja ei ole neid tõendeid arvestanud ega isegi maininud. Vastustaja ei ole viidanud ühelegi õigusaktile ega sättele, mis näeks ette nõuded omafinantseeringu allikale või et omafinantseering ei võiks pärineda laenuna kas krediidiasutustest või mõnest teistest kontserni ettevõttest. Kui finantseering oli Finora Capital OÜ poolt välja makstud, pidi kaebaja selle Finora Capital OÜ-le tagasi maksma, muud võimalust lepingu täitmiseks ei olnud. Kui tekib plaanitud laekumine, siis makstakse ka laen vastavalt graafikule tagasi. Ühtegi tõendit (kirja, SMS-sõnumit, telefonikõne, tunnistajate ütlust, pealtkuulamise salvestist vmt) mistahes keelatud kokkuleppe sõlmimise kohta VS ja AA ega teiste kahtlustuses nimetatud isikute vahel ei ole. Tõenditena on kahtlustuses viidatud üksnes maksekorraldustele, arvetele, aktidele jne, millel ei ole vaidlusaluse lepinguga seost.

5(14)

3-18-1230 õigus jätta toetuse tagasinõudmise otsus tegemata, kui on tuvastatud, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. Samuti ei ole rikutud usalduse kaitse põhimõtteid. Vastustaja on korduvalt piisava põhjalikkusega selgitanud, milles seisneb rikkumine ning millistele tõenditele tuginetakse. Põhjendamiskohustust ei ole rikutud, kuna viidatud on konkreetsetele õigusakti normidele, mis on võimaldanud vastavat otsus teha; olemas on faktilised asjaolud, mis tingisid haldusakti andmise; ning on ka selgitatud, miks tuvastatud asjaolud toovad kaasa õiguslikuks aluseks oleva normi kohaldamise. Rakendusüksus on menetlusosalise ära kuulanud. Ärakuulamise käigus ei ole rakendusüksusele esitatud uut olulist teavet faktiliste asjaolude kohta ning samuti ei esitatud uusi asjaolusid, mis oleks andnud aluse teistsuguse otsuse tegemiseks.

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

Halduskohus kohustas vastustajat esitama vaidlustatud otsuse tegemisel aluseks võetud kriminaalasja nr 17221000025 tõendid kohtule ning piiras 12.07.2019 määrusega kaebaja juurdepääsu neile. Kaebajale ei avaldata küll konkreetsete dokumentide sisu, samas peab kohus andma neile hinnangu kohtuotsuses. Hinnang ei saa seisneda tõendite sellises kirjalikus analüüsis, mis avaks nende sisu (ulatuses, mida ei ole avatud kaebajale edastatud menetlusdokumentides), kuid kohtuniku poolt tõendite võrdlemine vaidlustatud haldusakti põhjendustega tagab siiski haldusakti kohtuliku kontrolli. Kõnealuste tõendite hulgas sisaldub ka selline teave, millele kaebajal tegelikkuses on juurdepääs. Eelkõige puudutab see selliseid pangaülekandeid ja tehingute kohta vormistatud dokumente, mille puhul on kaebaja üheks tehingu pooleks. Kaebajal on küll võimaldatud esitada seisukoht planeeritava otsuse kohta, kuid kaebaja arvamus ja selle lisana esitatud tõendid on jäänud vastustaja poolt nõuetekohaselt analüüsimata. Kaebaja vastuväidete osas on vaidlustatud otsuses piirdutud üldsõnalise tõdemusega, et need ei haaku otsuse eelnõus väljatoodud põhjendustega ega sisalda asjaolusid, mis annaks aluse otsuse muutmiseks. Kaebaja vastuväiteid ja tõendeid ei ole analüüsitud ka vaidemenetluses. Vastustaja poolt esitatud (alternatiivne) põhjendus, et kaebaja vastuväited ja tõendid ei sisalda asjaolusid, mis annaks aluse otsuse muutmiseks, on oma olemuselt motiveerimata väide, millest ei ole aru saada, kuidas vastustaja selleni jõudis. Kaebaja ärakuulamine on olnud seega formaalne, st kaebaja arvamust on küll küsitud, kuid seda ei ole sisuliselt hinnatud. Sellega on rikutud HMS § 6 ja § 56 lg-d 1‒3. Kriminaalmenetluses kogutud teabega ja kaebaja 17.04.2018 vastuväidetega tutvumise tulemusena ei tekkinud kohtul siiski veendumust, et kaebaja selgituste ja nende kinnitusena esitatud tõendite analüüs saaks viia erinevale tulemusele võrreldes vaidlustatud otsusega. Sellises olukorras ei saa pidada põhjendatuks asja uuesti otsustamiseks saatmist. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad piisava veenvusega aluse järelduseks, et kaebaja poolt projekti raames läbi viidud hange nr 181441 korraldati selliselt, et selle võidaks AA-ga seotud äriühing Mace Ehitus OÜ (AA oli varem Mace Ehitus OÜ juhatuse liige, hankemenetluse ajaks oli ta juhatusest taandunud ja juhatuse liikmeks oli määratud tema poeg EA). Hankes kirjeldatud tööde teostamine oli VS ja AA initsiatiivil ette valmistatud juba enne hanke korraldamist ning hanketingimused koostati selliselt, et teistel pakkujatel oleks keeruline hankel osaleda – eelkõige spetsiifiliste nõudmiste tõttu, mille vajalikkus on küsitav ja mida oli teistel võimalikel huvilistel lühikeste hanketähtaegade tõttu keeruline täita, samas kui Mace Ehitus OÜ puhul olid need hanke väljakuulutamise ajaks juba valdavalt ette valmistatud. Samuti koostati hanketingimused selliselt, et pakkumuse maksumus ei oleks 6(14)

3-18-1230 hanke võitja otsustamisel määrav. Mace Ehitus OÜ võitis hanke, st kirjeldatud tegevus täitis eesmärgi. Seejuures on tähelepanuväärne, et üks täiendav pakkuja (AS EVIKO) siiski osales hankel lisaks Mace Ehitus OÜ-le. Nimetatud pakkumine oli Mace Ehitus OÜ pakkumusest rahaliselt soodsam samas suurusjärgus, mida vastustaja loeb vaidlustatud otsuses kunstlikuks hinna kergitamiseks (s.o sisuliselt omafinantseeringu maht). Viidatud pakkujat ei kvalifitseeritud kaebaja poolt. Kogutud teabe kohaselt esines pakkumuses ka puudusi, kuid nende kõrvaldamise võimalust ei pakutud, kuigi hanketingimused seda võimaldasid. Samuti on kriminaalmenetluses tuvastatud, et vähemalt üks hankest huvitatud isik (JAAGOR GRUPP OÜ) jättis piiravatest hanketingimustest, eelkõige lühikestest tähtaegadest tulenevalt pakkumuse esitamata. Eelkirjeldatud viisil hanke läbiviimisega on rikutud riigihangete seaduse (RHS) §-s 3 sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid. Selline suunatud hanke korraldamine tellija ja töövõtja tegevust korraldavate isikute osavõtul on selgitatav isikute majanduslike huvide ja põimunud suhetega. Kaebaja kinnitusel on VS ja AA, samuti viimase poeg EA „olnud aastaid sõbrad, nad elavad ühes külas, puutuvad erinevatel viisidel kokku nii tööalaselt, eraeluliselt, kui ka nt poliitilistel eesmärkidel“. Kohtule esitatud teabe kohaselt oli hankelepingu mahuks 789 624,84 eurot (projekteerimistööd 52 788 eurot ning platsitööd 736 836,84 eurot) ning samas suurusjärgus summa (761 447,64 eurot) kanti kaebaja poolt hanke võtjale ka üle. Tasutud summa pidi seega hõlmama nii toetuse arvel saadavaid summasid (74%) kui nõutavat omafinantseeringut (26%). Vaidlustatud otsuse kohaselt ei leidnud samas Mace Ehitus OÜ ja viimase allhankija Pinnasetööde OÜ kulusid analüüsides projektiga seoses kasutust 376 915,07 eurot, mis oli saadud kaebajalt kui tellijalt hanketööde teostamiseks. Otsuse kohaselt jõudis sellest rahast vähemalt 206 000 eurot varjatult tagasi kaebajale. Vastavat asjaolu loebki vastustaja pettuseks ‒ omaosalusena nõutav summa jõudis projekti elluviijale varjatult tagasi, mis tähendab, et omafinantseeringut tegelikkuses ei tehtud ja tööd tehti üksnes toetuse summa eest, st tööde tegelik maksumus oli ca 26% madalam, kui näidati toetuse andjale. Kaebaja on esitanud haldusmenetluses vastustajale maksumusekspertiisi, milles jõuti järeldusele, et hankelepingu alusel koostatud arvetel ja dokumentidel kirjeldatud tööd on teostatud ja vajalikud ning nende maksumus vastab turuhinnale või on sellest isegi soodsam. Samuti on kaebaja esitanud haldusmenetluses finantsekspertiisi, mille järelduse kohaselt omas kaebaja koos tütarettevõttega piisavalt finantsvahendeid, et teostada projekti omafinantseeringu makseid. Samas ei ole kaebaja lükanud veenvalt ümber vaidlustatud otsuses esitatud järeldust, et kaebaja (tellija) poolt Mace Ehitus OÜ-le (töövõtja) ja viimase poolt Pinnasetööde OÜ-le (allhankija) üle kantud summadest ei tuvastatud projekti tööde tarbeks kasutust kokku summas 376 915,07 eurot. Vastav summa hõlmab endas 206 000 eurot, mis kanti Pinnasetööde OÜ kontolt Vevasi OÜ kontole ja sealt edasi kaebajale ning mida vastustaja sisustab omafinantseeringu tagastamisena. Kaebaja poolt esitatud maksumusekspertiisist ega ka muust kohtuasjas esitatud teabest ei saa järeldada, et eelviidatud summasid, võrrelduna hanke kogumaksumusega, võiks pidada vähempakkumisega hanke puhul ehituse töövõtja tavapäraseks kasumlikkuseks (mille arvel teha hanketööga mitteseotud kulutusi). Vaidlustatud otsuse kohaselt võttis Mace Ehitus OÜ (töövõtja) krediidiasutuselt (Finora Capital OÜ-lt) laenu kaebajalt (tellija) hankelepingu alusel tulevikus laekuvate summade arvel (faktooring). Saadud laenust liikus hankelepingu omafinantseeringu osakaalule vastav summa Mace Ehitus OÜ-st Pinnasetööde OÜ ja Vevasi OÜ kaudu tagasi kaebajale, kes täitis selle 7(14)

3-18-1230 arvel hankelepingust tulenevaid omafinantseeringu kohustusi Mace Ehitus OÜ ees (s.o samu kohustusi, mille tagatisel oli Mace Ehitus OÜ laenu saanud). See võimaldas omakorda kaebajal saada vastustajalt kätte toetuse summa, mille arvel toimus tööde eest tasumine Mace Ehitus OÜ-le ja laenu tagastamine krediidiasutusele. Eeltoodud tehingud (laenu saamine, arvete tasumine, toetuse väljamaksmine) toimusid küll tsükliliselt mitme kuu jooksul, kuid eeltoodud üldistus on kriminaalmenetluses kogutud teabe pinnalt võimalik teha. Eelnevast saab järeldada, et kaebaja poolt omaosaluse tasumine toimus sisuliselt laenurahast. Kaebaja ei ole veenvalt põhjendanud ega tõendanud, et Pinnasetööde OÜ poolt 206 000 euro suuruse kulu kandmine (väidetav laenu tagastamine Vevasi OÜ-le ja Ees-Mustamäe kinnistu ost) sai toimuda muude vahendite kui hankelepingu alltöövõtu tasu arvel. Samuti ei ole kaebaja veenvalt põhjendanud ega tõendanud, et ta tasus hankelepingu alusel esitatud arvete omaosaluse Mace Ehitus OÜ-le muude vahendite kui Pinnasetööde OÜ poolt Vevasi OÜ-le üle kantud 206 000 euro arvel (mis liikus Vevasi OÜ-lt edasi kaebajale). Seega on põhjendatud järeldada, et kaebaja ei oleks saanud tasuda omafinantseeringut ilma, et krediidiasutus oleks andnud Mace Ehitus OÜ-le kaebaja tulevaste kohustuste arvel lühiajalist laenu. Olukorras, kui projekti elluviimiseks vajalik omafinantseeringu osa (26%) tasutakse laenurahaga ning laen makstakse projekti toetuse (74%) arvel tagasi, tekib projekti eelarvesse uuesti 26%-line puudujääk, mis tuleks katta muude vahendite arvel. Praegusel juhul ei nähtu asjaoludest, et faktooringlepingu täitmise järgselt oleks kaebaja, Mace Ehitus OÜ ja Pinnasetööde OÜ vahelistesse hankelepingu täitmisega seotud tehingutesse tekkinud muid rahalisi vahendeid lisaks projektitoetusele. Sellest on omakorda põhjendatud järeldada, et hankelepingu järgsed tööd teostati tegelikkuses täismahus projekti toetuse (74%) arvel. See järeldus eeldab hankelepingu maksumuse kunstlikult kõrgeks hindamist, samuti selliste tehingute näilikuks hindamist, millega näidati omafinantseeringule vastava summa (206 000 eurot) liikumist Pinnasetööde OÜ-lt Vevasi OÜ-le ja sealt kaebajale. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid tekitavad sellise piisava põhjendatud kahtluse. Hanke korraldamist ja ehituse reaalselt maksumust puudutavad tõendid viitavad piisava veenvusega sellele, et hankemenetlus ei toimunud kooskõlas RHS §-s 3 sätestatud põhimõtetega ning tööde tegelik maksumus oli hankelepingu summast omafinantseeringu ja mõistliku kasumimarginaali võrra madalam. Samuti on Pinnasetööde OÜ ja Vevasi OÜ vahelistes tehingutes (laenu tagastamine ja Ees-Mustamäe kinnistu ost) ning Vevasi OÜ ja kaebaja vahelistes tehingutes (Vevasi OÜ poolt laenu andmine kaebajale pärast Pinnasetööde OÜ-lt vastava summa saamist) mitmeid kahtlust tekitavaid asjaolusid, mis koostoimes muude kriminaalmenetluses tuvastatud asjaoludega viitavad nende tehingute näilikkusele, sh sellele, et omafinantseeringu kohustust tegelikkuses ei täidetud. Formaalselt toetavad kaebaja verisooni tehingute kohta vormistatud dokumendid, samas ongi näilike tehingute tunnuseks üldreeglina soov jätta võimalikult tõetruu mulje tehingust, mida ei ole tegelikkuses toimunud või mis on toimunud teisel viisil (vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89). Dokumente on võimalik koostada ja tagantjärele kinnitusi on võimalik anda nii reaalselt aset leidnud tehingute kohta kui tegelikkuses mitte toimunud või teisel viisil toimunud tehingute kohta. Samuti on võimalik teha pangaülekandeid kooskõlas vormistatavate dokumentidega. Seda eriti olukorras, kui väidetavate tehingute mõlemad osapooled on samade füüsiliste isikute kontrolli all. Praegusel juhul esineb piisavalt tõendeid, tegemaks nende koosmõjus järeldust, et kaebaja jättis projekti elluviimisel hankega nr 181441 teostatud tööde osas varjatult täitmata omafinantseeringu kohustuse. Selle saavutamiseks oli näilik nii hankeleping osas, mis sisaldas lisaks tööde maksumusele omafinantseeringu väärtust, kui ka tehingud, mille kaudu näidati omafinantseeringu tasumist. Omafinantseeringu kohustuse täitmata jätmine, seejuures selle kohta ebaõige ja mittetäieliku teabe esitamine toetuse andjale, annab STS § 22 lg 3 p-de 1 ja 2, § 24 p-de 2 ja 5, § 45 lg 1 p 3 8(14)

3-18-1230 ja § 47 lg 3 koosmõjus aluse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kohus nõustus vaidlustatud haldusakti põhjendustega selles, et tuvastatud rikkumine annab aluse otsuse täismahus kehtetuks tunnistamiseks ja kogu väljamakstud toetuse tagasi nõudmiseks (HKMS § 165 lg 2). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-18-1230 projektiga tekkisid, on tegelikkuses jäänud väga suur osa kuludest arvestamata (nt tööjõukulu 24 691 eurot, sidekulu, autokulu, kindlustused jne). Kõikide nende kulude kandmine nähtub ettevõtte majandusaasta aruannetest ja kuludokumentidest, mis on kriminaalasja toimikus. Uurija on jätnud need meelevaldselt arvestamata. Kaebaja on esitanud riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuse selle kohta, et hankelepingu hind vastas tööde turuhinnale või oli isegi turuhinnast odavam. See tõend lükkab ümber uurija, vastustaja ja kohtu saadud numbri 376 915,07 eurot. Kuna on tõendatud, mis on antud töö turuhind ja hankelepingu hind on sellest isegi väiksem, siis sellega on ümber lükatud vastupidine väide, nagu oleks enam kui pool hankelepingu hinnast töövõtja puhaskasum. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta võttis aluseks suvalise numbri, mille saamise metoodikat ei ole ta avaldanud, mitte aga eksperdi arvamuse, millest nähtub nii metoodika, arvutuskäik kui järeldused. Halduskohtu otsuse p 14 on arusaamatu, koosnedes meelevaldsetest järeldustest. Näiteks heidab kohus ette, et kaebaja pangakontol ei olnud pidevalt puhvrit, mille tulemusel peaks pärast omaosaluse tasumist jääma kaebaja kontole veel samas suurusjärgus rahasumma. On arusaamatu, millisest õigusaktist selline nõue tuleneb ja mida konkreetselt kohus ette heidab. Samuti on arusaamatu, kas ja miks oleks kaebaja pidanud „veenvalt põhjendama või tõendama, et Pinnasetööde OÜ poolt 206 000 euro suuruse kulu kandmine sai toimuda muude vahendite kui hankelepingu alltöövõtu tasu arvel“. Pinnasetööde OÜ on juriidiline isik, mis ei ole kaebaja kontrolli all. Arusaamatu on, miks peaks kaebaja teda puudutavas kohtuvaidluses tõendama, et mingi kulu kandmine Pinnasetööde OÜ poolt sai või ei saanud toimuda mingite vahendite arvelt. Vastustaja väide, et kaebajal ei olnud majanduslikku võimekust omaosaluse summa (ca 200 000 eurot) tasumiseks, on kaebaja lükanud ümber eksperdi arvamusega, mida kohus ei ole arvestanud, rikkudes HKMS § 165 lg 1 p-i 4. Halduskohtu otsuse p-i 16 argumentatsioon ei ole jälgitav ega arusaadav. Kohus ei ole otsuses isegi nimetanud tehinguid, mida ta peab tühiseks ja miks. Kohus leiab, et dokumendid on koostatud „tagantjärgi“, samas nimetamata, millisel ajahetkel siis need koostati ja millistele tõenditele tuginedes kohus seda järeldab. Etteheide on esitatud esmakordselt halduskohtu otsuses, mis toob kaasa otsuse tühistamise.

3-18-1230

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-18-1230 siseselt laenu ning esitanud vaadeldava perioodi sisse jäänud kaks vastassuunalist laenulepingut: 20.03.2015 laenuleping, millega Lõuna-Eesti Hoolekeskus AS laenas OÜ-le Vevasi kuni 134 500 eurot, ja selle lepingu 25.01.2016 muudatus, millega suurendati krediidisummat 20 000 euro võrra perioodil 25.01.2016‒05.02.2016; ning 19.06.2017 laenuleping, mille alusel OÜ Vevasi laenas AS-ile Lõuna-Eesti Hooldekeskus kuni 100 000 eurot. Laenulepingud ja kontoväljavõtted, millelt nähtuvad laenumaksed ja laenu tagasimaksed, on lisatud (kaebuse lisa 5 lisad 26, 27.1, 27.2, 28 ja 29). Väidet, et ka need tehingud on näilikud (st tehingud, mille vastusooritus on kajastatud kahtlustuse lk 8 tabelis), menetluses esitatud ei ole. Kui nõustuda vastustaja ja halduskohtuga, et kogu tehingute ahel Pinnasetööde OÜ ‒ Vevasi OÜ ‒ Lõuna-Eesti Hooldekeskus OÜ oli näilik, siis tuleks nõustuda ka sellega, et kogu pettuse ettevalmistamist alustati juba 20.03.2015, kui sõlmiti laenuleping Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-i ja OÜ Vevasi vahel, ja jätkati sihikindlalt raha liigutamist järgneva kahe aasta jooksul, sh jaanuaris 2016, kui laenulepingu sõlmisid Vevasi OÜ ja Pinnasetööde OÜ. Ühtegi tõendit sellise teooria kinnituseks aga esitatud ei ole. Vastustaja ega halduskohus ei ole kaebaja eeltoodud tõendeid ja väiteid üldse analüüsinud. Vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud väited äriühingutele üle kantud raha tagasiliikumisest äriühingute juhatuse liikmetele sularahas on tõendamata ning kahtlustuses ja Rahandusministeeriumi 10.05.2018 otsuses puuduvad vastavad viited sootuks. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS esitas taotluse Euroopa Liidu struktuurivahenditest raha saamiseks alles 05.05.2017 ja positiivne otsus taotlusele tuli 12.05.2017. Ringkonnakohus ei pea tõenäoliseks, et pettuse ettevalmistamist alustati üle kahe aasta varem, kui esitati taotlus toetuse saamiseks, teadmata ette, kas hange suudetakse võita ja toetust üldse saada. Tõendeid ega põhjendatud kahtlust sellise tegevuse kohta ei ole.

3-18-1230 seisukohale, et ekspertarvamus oleks asjatundmatu või vale, vaid jätnud tõendi üldse sisuliselt hindamata. Olukorras, kus hankelepingu kogumaksumuseks koos lisatöödega oli 658 020,70 eurot käibemaksuta (789 624,84 eurot käibemaksuga); kõik tööd olid teostatud; riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuse kohaselt vastas hanke pakkumuse hind turuhinnale või oli alla selle ning eksperdi arvamuse adekvaatsust ei ole kahtluse alla seatud, on väited nii hanke hinna kunstlikust ülespaisutamisest kui ka 376 915,07 euro suuruse summa projekti tarbeks kasutamata jätmisest (st sisuliselt väidet, et tööd teostati tegelikkuses 376 915,07 euro võrra odavamalt) lihtsalt ebaloogilised. Neile vastuoludele ei ole seletust otsitud ega leitud Rahandusministeeriumi 10.05.2018 otsuses ega halduskohtu otsuses.

3-18-1230 Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse koostamiseks ning esindajatel ringkonnakohtu istungi ettevalmistamiseks kulunud aega ei saa pidada täies ulatuses põhjendatuks. Samad esindajad esindasid kaebajat ka esimese astme kohtus ning võrreldes halduskohtuga ei ole vaidlusküsimused ringkonnakohtus muutunud. Lähtudes lisaks põhimõttest, et menetluskulud apellatsiooniastmes ei tohiks ületada kulusid esimese astme kohtus ning praegusel juhul puuduvad sellest reeglist kõrvalekaldumist õigustavad erandlikud põhjused, vähendab ringkonnakohus vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistetavate apellatsiooniastme menetluskulude suurust selliselt, et mõistab kaebaja kasuks välja 6200 eurot. Kokku tuleb seega kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud 12 703,35 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskuse võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.