Dmitry Isakovi kaebus Maksu- ja Tolliameti 26.03.2019 maksuotsuse nr 12.2-3/047010-03 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Dmitry Isakov, esindaja Silvi Erro Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Kirjalik menetlus
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Kaebaja menetluskuluna kantud riigilõiv 187.54 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäev on 18.03.2020. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 26.03.2019 maksuotsuse nr 12.2-3/047010-03 alusel Dmitry Isakovi tasuma maksusumma 6251,54 eurot.
2.Dmitry Isakov esitas 01.05.2019 esindaja kaudu Viru Maakohtule kaebuse MTA 26.03.2019 maksuotsuse nr 12.2-3/047010-03 tühistamiseks.
3.Viru Maakohus edastas 02.05.2019 määrusega D. Isakovi kaebuse lahendamiseks Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale.
4.Kaebaja esindaja edastas 14.06.2019 halduskohtule MTA 26.03.2019 maksuotsuse nr 12.23/047010-03 ja laupäeval 15.06.2019 esialgse õiguskaitse taotluse ning maksekorralduse.
5.Tartu Halduskohus jättis 17.06.2019 määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning kohustas kaebaja esindajat kõrvaldama kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esinenud puudused. Nimelt tuli kaebaja esindajal esitada kohtule esindusõigust kinnitav dokument (volikiri), tasuda kaebuse esitamise eest riigilõiv või esitada kohtule menetlusabi taotlus, aga samuti esitada kohtule kinnitus vaidlusaluse haldusakti kättesaamise kohta ning selgitused esialgse õiguskaitse vajaduse osas. Kaebaja esindaja sai kohtumääruse kätte 18.06.2019.
6.Kaebaja esindaja esitas 21.06.2019 puuduste kõrvaldamise avalduse ja menetlusabi taotluse. Kaebaja esindaja ei ole esitanud kohtule volikirja ja kinnitust vaidlusaluse haldusakti kättesaamise kohta, aga samuti kaebaja heaks kiitu esindaja poolt varasemalt tehtud menetlustoimingute osas haldusasjas nr 3-19-831.
7.Tartu Halduskohus edastas 21.06.2019 kaebaja esindajale elektroonilise kirja, milles palus edastada kohtule viivitamatult volikirja ja kinnituse vaidlusaluse haldusakti kättesaamise kohta. Volikiri ja kinnitus vaidlusaluse haldusakti kättesaamise kohta jäi 21.06.2019 seisuga kohtule edastamata.
8.Tartu Halduskohus jättis 01.07.2019 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
9.Tartu Halduskohtu 27.08.2019 määrusega rahuldati kaebaja menetlusabi taotlus ja vabastati ta riigilõivu tasumise kohustusest ning võeti kaebus menetlusse. Menetlusosaliste seisukohad
10.Dmitry Isakov (kaebaja) taotleb MTA 26.03.2019 maksuotsuse nr 12.2-3/047010-03 tühistamist, mille alusel Dmitry Isakovi kohustati tasuma maksusumma 6251,54 eurot. Kaebaja leiab, et maksumenetlus tuleb lõpetada, kuna teda ei saa lugeda aktsiisimaksjaks. Kriminaalmenetluse raames oli tuvastatud, et alkoholilõhnaline vedelik koguses 471,5 liitrit on denatureeritud. Seega olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik tuvastada, kas denatureeritud alkoholi kogusele 471,5 liitrit saab kohaldada ATKEAS 27 sätestatud aktsiisvabastust nt ATKEAS 27 p 4 või 8 või 9 1 või mitte. Tema poolt antud ütluste kohaselt, andis ta garaažiboksi lühiajalisele üürile isikule nimega “Aleksei”. Seda, et EMTA ei saanud tuvastada isiku nimega “Aleksei” andmeid, kas DNA proovide põhjal või muul viisil ei anna alust teha järeldust, et just kaebuse esitaja hoidis alkoholi sisaldavat vedelikku. MTA järeldus sellest, et kaebuse esitaja hoidis, ladustas ja valdas maksumärgistamata alkoholi üürile võetud garaažiboksis rajaneb selles, et kahelt 5 liitriselt plastkanistrilt võetud DNA proovid on kokkulangevad kaebuse esitaja DNA proovidega. Kaebuse esitaja leiab, et selle alusel ei saa inkrimineerima talle kogu leitud maksumärgistamata alkoholi hoidmist, ladustamist ja valdamist. Jääb ka arusaamatuks, kas 5 liitristelt plastkanistritel oli denatureeritud või denatureerimata alkohol ning mis täpne alkoholilõhnalise vedeliku kogus oli kahel 5 liitriselt plastkanistritel. Ülaltoodu alusel, kaebuse esitaja on seisukohal, et maksuotsuses on palju puudusi ja segadusi. MTA poolt tehtud järeldused ei klapi kokku kriminaalmenetluses tuvastatud asjaoludega ning maksunõue ei ole tõendatud aga samuti ei ole tuvastatud võimalikku aktsiisimaksjat (juhul kui eeldada, et osa alkoholi sisaldavat vedelikku on denatureerimata ning aktsiis ei olnud nõuetekohaselt makstud).
11.Vastustaja leiab, et maksuotsus on õiguspärane, motiveeritud ning tugineb maksuhalduri maksuotsuse koostamise hetkeks kogutud ja esitatud tõenditel. Maksu- ja Tolliamet jääb 26.03.2019 koostatud maksuotsuses nr 12.2-3/047010-3 (mille lahutamatuks osaks on kontrollakt) välja toodud seisukohtade juurde. Maksu- ja Tolliamet on seisukohal, et Dmitry
Isakov ei esitanud kaebuses selliseid väiteid ega kaebusega selliseid tõendeid, mis annaks alust maksuhalduri maksuotsuse tühistamiseks, seega on kaebaja kaebus põhjendamatu ning Maksuja Tolliameti 26.03.2019 maksuotsuse nr 12.2-3/047010-3 tühistamiseks puudub alus. Kaebaja ei nõustu MTA korralduses kajastatud andmetega, et tegemist on denatureerimata alkoholiga koguses 271,84 liitrit ja denatureeritud alkoholiga 203,17 liitrit, kuna MTA väited on vastuolus kriminaalmenetluses tuvastatuga, viidates ekspertiisiaktile nr 17E-AA0005. Kaebaja hinnangul on asitõendina kinnipeetud alkoholilõhnaline vedelik koguses 471,5 liitrit denatureeritud ning ei ole võimalik tuvastada, kas ATKEAS §-s 27 sätestatud aktsiisivabastus saab kohaldada või mitte, millest tulenevalt tuleb menetlus lõpetada. Eeltoodud väide esitati maksuhaldurile ka vastuväites kontrollaktile. Kaebaja ei nõustu, et MTA poolt tehtud järeldused ja maakohtu poolt kriminaalmenetluses tuvastatud faktilised asjaolud on erinevad. Vaidlusalusele maksuotsusele eelnenud kriminaalasjas tegi Viru Maakohus 04.06.2018 kohtumääruse nr 1-18-820, millega lõpetas kriminaalasja Dmitry Isakovi suhtes ja saatis asja edasiseks menetlemiseks Maksu- ja Tolliametile. Nimetatud määruse punktis 9 märkis kohus, et peab võimalikuks teha nimetaud otsus ilma kriminaalasjas olevate tõenditega tutvumata, kuna KrMS § 274 lg 1 alusel ei pea kohus andma lõplikku hinnangut Dmitry Isakovi süüle vaidlusaluses süüteos. Maksuhaldur möönab, et kohus on määruse punktis 1 ekslikult nentinud, et kogu kinnipeetud alkohol sisaldab denaturante, viidates ekspertiisiaktile nr 17EAA0005. Tegelikult on nimetatud ekspertiisiakti kohaselt tuvastatud, et denatureeritud alkoholide iseloomulikke aineid sisaldasid analüüsitud 83-st vedelikust vedelikud nr 1, 2, 3, 5, 8, 10, 12, 13, 14, 19, 20, 28, 29, 31, 37, 39, 44, 45, 52, 53, 61, 63, 70, 71, 73, 74, 80, 82 ja 83. Ülejäänud vedelikest nr 4, 6, 7, 9, 11, 15, 16, 17, 18, 21, 22, 23 ,24, 25, 26, 27, 30, 32, 33, 34, 35, 36, 38, 40, 41, 42, 42, 43, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 54, 55, 56, 57, 58, 59, 60, 62, 64, 65, 66, 67, 68, 69, 72, 75, 76, 77, 78, 79 ja 81 ekspertiisi käigus denaturante ei tuvastatud. Väärteomenetluses ja haldusmenetluses on tehtud täpsed arvestused nii denaturante sisaldava kui denatureerimata alkoholi osas. Lisaks selgub ekspertiisiaktist, et tegu on kõikide proovide puhul kange alkoholiga, mille etanoolisisaldus jääb vahemikku 91,9-96,4% ning alkohol pärineb erinevatest kogumitest. Maksuotsus on koostatud denatureerimata alkoholi osas koguses 271, 84 liitrit, millele ei laiene kaebuses viidatud ATKEAS § 27 sätted. Kaebaja on seisukohal, et juhul kui eeldada, et 271,84 liitrit on denatureerimata, siis on aktsiisi arvestamine ka põhjendamatu. Kaebajale ei ole arusaadav MTA järeldus, et alkoholi sisaldavalt vedelikult ei olnud nõuetekohaselt tasutud aktsiis. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega ning leiab, et kontrollaktis ja maksuotsuses on üksikasjalikult põhjendatud, miks denatureerimata alkoholi osas koguses 271, 84 liitrit, tuleb täiendavalt tasuda aktsiisimaksu. Vastustaja jääb eelnimetatud seisukohtade juurde. Kaebaja on seisukohal, et MTA kontrollaktis ja maksuotsuses märgitud alkoholilõhnalise vedeliku üldkogus 475,01 liitrit on vastuolus kohtumenetluses tuvastatuga. Vastustaja märgib, et täpne alkoholi koguse arvestus selgus väärteomenetluses ja haldusmenetluses tuginedes ekspertiisiaktis nr 17E-AA0005 toodule. Kaebuse esitaja leiab, et selleks, et esitada maksunõuet, on vajalik esmalt selgeks teha see isik, kellele maksunõue esitada, lisades ise, et aktsiisimaksjaks on isik, kellel on seaduse alusel tekkinud aktsiisi tasumise kohustus. Kaebaja hinnangul ei saa teda käsitleda aktsiisimaksjana. Vastustaja nõustub kaebajaga, et aktsiisimaksjaks on isik, kellel on seaduse alusel tekkinud aktsiisi tasumise kohustus. Ka ATKEAS § 22 lg 1 p 4 sätestab, et isik, kes on rikkunud käesoleva seaduse nõudeid aktsiisikauba tootmisel, maksumärgistamisel, ladustamisel, lähetamisel, vedamisel, valdamisel ja kauba võõrandamisel isikule, kellel ei ole õigust kaupa ajutises aktsiisivabastuses vastu võtta, maksab aktsiisi. Eeltoodud säte ei sisalda maksumaksja teadva käitumise tuvastamist haldusmenetluses.
Tõsi, AS § 54 lg 1 väärteokoosseis, mille alusel Dmitry Isakovile karistuseks rahatrahv määrati, eeldab teadvat tegutsemist. Väärteomenetluses otsuse koostamisesl tugines kohtuväline menetleja valdavalt kriminaalmenetluses kogutud tõenditele, mis kinnitavad Dmitry Isakovi teadvat tegutsemist aktsiisikauba ebaseaduslikul käitlemisel. Dmitry Isakov ei vaidlustanud talle esitatud üldmenetluse otsust AS § 54 lg 1 alusel. Eeltoodut kokkuvõttes on vastustaja seisukohal, et Dmitry Isakovit tuleb käesolevas menetluses käsitleda aktsiisimaksjana. Kaebaja leiab, et talle ei saa inkrimineerida kogu leitud maksumärgistamata alkoholi leidmist, ladustamist ja valdamist, kuna tema DNA tuvastati vaid kahelt plastkanistrilt ning on tuvastamata, kas nendes oli denaturante sisaldav või denatureerimata alkohol. Ekspertiisiakti nr 17E-GE0628 kohaselt võeti DNA proovid 30-lt juhuslikult valitud anumalt. Eeldusel, et läbiotsimise käigus peeti kinni 83 anumat, analüüsiti ca 30% anumate kogumist. Analüüsitud 30%-l tuvastati Dmitry Isakovi DNA-profiil kahel korral otseselt kokkulangevana ning korduvalt segaproovides sisalduvana. On ebatõenäoline, et 30 juhuslikult valitud anumat 83-st, millest osadel tuvastati Dmitry Isakovi DNA profiil, sisaldavad ainult denatureeritud alkoholi. Samuti on ebatõenäoline, et ülejäänud analüüsimata 55 anuma hulgas ei leiduks ühtegi Dmitry Isakovi DNA profiiliga anumat. Seega jääb maksuhaldur seisukohale, et ekspertiisikäigus tuvastatud Dmitry Isakovi DNAprofiil alkoholi anumatel kinnitab üheselt, et isik oli seotud alkoholi ebaseadusliku ladustamise ja valdamisega ning teda tuleb käesolevas menetluses käsitleda aktsiisimaksjana.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kaebus jääb rahuldamata. Kohus nõustub maksuhalduri otsuse põhjendustega. HKMS § 165 lg 2 kohaselt võib kohus kaebuse rahuldamata jätmisel lähtuda vaidlustatud haldusakti põhjendustest, kui ta nõustub neis esitatuga. Nii on põhjust toimida ka käesolevas asjas. Kuna kohus nõustub maksuhalduri põhjenduste ja järeldustega, ei pea ta vajalikuks neid kõiki üle korrata ( vt otsuse p 11). Vastuseks kaebusele märgib halduskohus järgmist. 13.MTA ametnikud teostasid 3.05.2017 läbiotsimise aadressil Narva linn, P.Kerese tn 66 hooneühistus Ural-Auto asuvas garaažiboksis nr 215. Läbiotsimise käigus leiti ja võeti asitõendina hoiule anumad alkoholilõhnalise vedelikuga üldkoguses 83 tk (ca 471,5 liitrit), mis pakendati 23 kilekotti ja tõkendati tollitõkenditega. Kuriteotunnuste ilmnemisel alustati Dmitry Isakovi (ja Dmitri Kulikovi) suhtes kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr 1-18-820 (179300001379). Viru Maakohtu 04.06.2018 kohtumäärusega nr 1-18-820 lõpetati kriminaalmenetlus Dmitry Isakovi suhtes seoses Riigikohtu lahendis 1-16-9717 toodud seisukohtadega, mis muutis seni kehtinud kohtupraktikat. Seni kehtinud praktika kohaselt ei olnud kaubandusliku eesmärgi tuvastamine kohtueelse menetluse läbiviimise ajal oluline. Alates 31.05.2018 on AS § 3 lg 1 p 6 kohaselt alkoholi hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine käsitatav alkoholi ebaseadusliku käitlemisena karistusõiguslikus mõttes üksnes juhul, kui see on toime pandud kaubanduslikul eesmärgil. Sellest tulenevalt on vajalik kaubandusliku eesmärgi olemasolu tõendamine KarS § 375 kvalifitseerimisel. Kuna kriminaalasja materjalides puudusid tõendid kaubandusliku eesmärgi olemasolu kohta, siis lõpetati prokuröri taotlusel kriminaalasi Dmitry Isakovi suhtes ning edastati materjalid Maksu- ja Tolliametile asja edasiseks menetlemiseks väärteo korras.
14.Maksu- ja Tolliamet alustas Dmitry Isakovi suhtes väärteomenetlust AS § 54 lg-s 1 sätestatu tunnustel. Kohtuvälise menetleja 23.11.2018 üldmenetluse otsusega nr 930018001288/8 määrati Dmitry Isakovile AS § 54 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 75 (tü) s.o. 300 eurot. Lisaks otsustati KarS § 83 lg 6 ja AS § 54 lg 2 alusel konfiskeerida asitõendina hoiule jäetud
denatureeritud piiritus koguses 203,17 liitrit ja piiritus, mis ei sisalda denaturante, koguses 271,84 liitrit. Dmity Isakov ei vaidlustanud üldmenetluse otsuses toodut ei karistusmäära osas ega väärteomenetluses määratud alkoholi koguste osas. Üldmenetluse otsus jõustus 09.12.2018. 15.Jõustunud üldmenetluse otsuse alusel alustati Dmitry Isakovi suhtes maksumenetlust. Väärteomenetluse käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud MTA 13.02.2019 kontrollaktis nr 12.2-3/047010-2, mis on vaidlustatud maksuotsuse lahutamatu osa. Kontrollakt toimetati Dmitry Isakovile kätte MKS § 153(1) lg 1 alusel 18.02.2019. Dmitry Isakov esitas 04.02.2019 OÜ Õigusbüroo Garant lepingulise esindaja Silvi Erro kaudu kontrollaktile vastuväited, millele maksuhaldur on vastanud maksuotsuse punktis 3. Maksuotsuse kohaselt tekkis Dmitry Isakovil avastatud ja käitlemiseks mittelubatud denatureerimata alkoholilt koguses 271,84 liitrit, alkoholiaktsiisi tasumise kohustus summas 6251,54 eurot.
16.Aktsiisimaksuga maksustamise aluseks olevad normid ei näe maksuhaldurile ette kaalutlusõigust. Seetõttu ei too vead haldusakti põhjendustes kaasa haldusakti tühistamist, kui need ei võinud mõjutada asja otsustamist. Asja lahendamisel ei ole määrav ka see, kas maksuhaldur oleks pidanud selgitama asjaolusid täiendavalt välja või võis piirduda kriminaalmenetluses ja väärteomenetluses kogutud tõenditele hinnangu andmisega.
17.ATKEAS 22 lg 1 p 4 kohaselt peab aktsiisi maksma isik, kes on rikkunud selle seaduse nõudeid aktsiisikauba tootmisel, maksumärgistamisel, ladustamisel, lähetamisel, vedamisel, valdamisel ja võõrandamisel isikule, kellel ei ole õigust kaupa ajutises aktsiisivabastuses vastu võtta. ATKEAS § 24 lg 12 näeb ette, et vastav maksukohustus tekib rikkumise päeval või kui seda pole võimalik kindlaks teha, siis rikkumise avastamise päeval. Kui eelnimetatud isikut pole võimalik kindlaks teha, tekib maksukohustus isikul, kes valdab rikkumise objektiks olevat aktsiisikaupa. AÕS § 32 ja § 33 lg 1 kohaselt tähendab asja valdus tegelikku võimu selle üle ning asja valdajaks loetakse isik, kelle tegeliku võimu all see on. MKS § 59 lg 1 sätestatu kohaselt on maksumenetluses tõenditeks kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt endalt ning riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuselt saadud teave ja dokumendid. Aktsiisivabastuste rakendamist reguleerib ATKEAS, mille § 27 lg-s 1 on üles loetud need juhud, millistel on kaup aktsiisist vabastatud. Seejuures on küll muuhulgas ära määratud ka tingimused hävitatud kauba aktsiisist vabastamiseks, kuid need hõlmavad ainult peremehetut või ajutises aktsiisivabastuses olevat kaupa ning niisuguse isiku kaupa, kelle aktsiisilao tegevusluba on tunnistatud kehtetuks. Süüteoasjas tehtud karistusotsusega konfiskeeritud ja hävitatud aktsiisikauba aktsiisist vabastamist kehtestatu ette ei näe. Kuna ATKEAS ei sisusta üksnes selle seaduse tarbeks kohalduva peremehetu kauba mõistet, kuulub kohaldamisele AÕS § 96 lg 3, mille kohaselt on asi peremehetu siis, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on lõpetanud valduse omandist loobumise tahtega. Antud maksuasja materjalide alusel ei ole mingit mõistlikku põhjust pidada kaupa peremehetuks. Antud juhul ei kinnita miski ka seda, et tegemist sai olla ajutises aktsiisivabastuses oleva kauba või aktsiisiladu pidava isikuga. EÜ Nõukogu direktiiv 2008/118EÜ käsitleb aktsiisi üldist korda. On Lisaks väärib siinkohal tähelepanu ka see, et nimetatud direktiivi artikkel 7 punkti 2 alapunktide b, c ja d kohaselt saab aktsiis sissenõutavaks muutuda ka aktsiisikauba väljaspool aktsiisi peatamise korda valdamisel ning eeskirjade vastasel tootmisel ja impordil. Seda, et ebaseaduslikult imporditud kauba puhul tekib aktsiisi maksmise kohustus siis, kui see peetakse kinni peale esimesest ühenduse tolliterritooriumil asuvast tolliasutusest väljumist ja hävitatakse hiljem
maksuhalduri poolt, on Euroopa Kohus leidnud sõnaselgelt kohtulahendi C-220/08 punktis
86.10.MKS § 3 lg 2 p 7 kohaselt on aktsiisid riiklikuks maksuks, milline määratakse ja nõutakse sisse maksumenetluses. Vaidlusalune maksuotsus lähtub alkoholile kohalduva aktsiisi kohta kehtestatud tingimustest ning on kooskõlas kõigi MKS §-s 46 maksuhalduri haldusaktidele kehtestatud nõuetega. Selles ära toodud faktilised ja õiguslikud alused ning aktsiisivõla arvutamise metoodika kirjeldus alkoholi osas võimaldavad mõista otsustatu sisu ja seda kohtulikult kontrollida. Käsitletud on ka kaebaja vastuväiteid (vt maksuotsuse p 3). MKS § 150 lg-s 1 ja 2 on kehtestatud, et maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma on määratud valesti. Kaebaja pole seda maksu - ega kohtumenetluses teinud.
18.Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt peab kaebaja kandma menetluskulud. Kaebaja oli riigilõivu 187.54 eurot tasumise kohustusest vabastatud maksejõuetuse tõttu, seetõttu jätab halduskohus kantud riigilõivu Eesti Vabariigi kanda. Vastustaja oma menetluskulude hüvitamiseks taotlust ja kuludokumente esitanud ei ole, mistõttu puuduvad vastustajal käesolevas asjas jagamisele kuuluvad menetluskulud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.