Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
3-19-1556 13. veebruar 2020 Kadri Palm Arkason OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 16. juuli 2019. a otsuse nr 12.2-3/3592 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Arkason OÜ, seaduslik esindaja Talis Kottisse Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karin Kask Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Arkason OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16. märtsil 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 27. mai 2019. a korraldusega nr 12.2-3/49379-1 Arkason OÜ (kaebaja) käibemaksuseaduse (KMS) mõistes ettevõtlusega tegelemise kontrolli ning kohustas hiljemalt 6. juunil 2019 esitama maksuhaldurile 2018. a detsembri kuni 2019. a juuni kohta ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumendid. Samuti kohustas MTA kaebajat ilmuma suuliste selgituste andmiseks 10. juunil 2019 maksuhalduri ametiruumidesse. Kaebaja 5. juuni 2019. a taotluse alusel pikendas maksuhaldur korralduse täitmise tähtaega kuni 21. juunini 2019.
2.Kaebaja esitas 21. juunil 2019. a korraldusele vaide, mille maksuhaldur jättis 4. juuli 2019. a vaideotsusega nr 6-1/4421-2 rahuldamata. Pärast vaideotsuse tegemist andis maksuhaldur 8. juuli 2019. a e-kirjaga kaebajale veelkord tähtajad korralduse täitmiseks. Vastuseks teatas kaebaja samal päeval, et on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse 27. mai 2019. a korralduse ja 4. juuli 2019. a vaideotsuse tühistamiseks.
3.MTA tegi 16. juulil 2019 otsuse nr 12.2-3/3592, millega kustutas kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist (KMKR). Maksuhaldur selgitas, et kuna kaebaja maksuhaldurile teavet ega dokumente, mis tõendaksid tema ettevõtlusega tegelemist, ei esitanud ega loonud maksuhaldurile võimalust seda täiendavalt kontrollida, siis puudub alus arvata, et kaebaja tegeleb Eestis ettevõtlusega.
4.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 15. augustil 2019. a kaebuse MTA 16. juuli 2019. a otsuse nr 12.2-3/3592 tühistamiseks.
5.Tartu Halduskohus jättis 15. augusti 2019. a määrusega kaebuse käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste (sh riigilõivu tasumiseks) kõrvaldamiseks 5-päevase tähtaja. Kaebaja tasus riigilõivu 16. augustil 2019.
6.Tartu Halduskohus võttis 16. augusti 2019. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks MTA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama.
7.Vastustaja esitas 13. septembril 2019 vastuse kaebusele.
8.Vastusena kohtunõudele esitas MTA 9. jaanuaril 2020 täiendavad dokumendid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja taotleb MTA 16. juuli 2019. a otsuse nr 12.2-3/3592 tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
9.1.Vastustaja tegevus kaebaja kustutamisel KMKR-ist põhjusel, et kaebaja jättis täitmata vastustaja korralduse nr 12.2-3/49379-1, on ebaseaduslik, kuna sama korralduse õigsuses käib poolte vahel vaidlus halduskohtus ja selles vaidlustatud otsuse tegemise ajal vastustaja tegevust toetav kohtulahend puudus. Vastustaja tegevus riivab kaebaja õigusi pöörduda kohtu poole ja saada sealt kaitset oma õiguste rikkumisele. On mõeldamatu, et riiklik järelevalveorgan teeb endale sobivaid otsuseid ajal, mil sama küsimuse lahendamises käib poolte vahel kohtumenetlus.
3-19-1556
9.2.Vastutaja tegevus rikub kaebaja põhiõigust tegeleda ettevõtlusega. Ettevõtlusvabadus annab isikule õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks tema ettevõtlusena käsitatavasse tegevusse. Kuna kaebaja on pikalt olnud registreeritud KMKR-is ning vastustajal pole varasemalt mingeid etteheiteid kaebaja majandustegevusele olnud, samuti soovib kaebaja jätkata majandustegevusega sellise käibega, mis nõuab seaduse kohaselt ettevõtjalt käibemaksu arvestamist ning KMKR-is olemist, siis kaebaja põhjendamatu ning ennatliku KMKR-ist kustutamine riivab jämedalt tema õigust ettevõtlusvabadusele.
9.3.Vastustaja on otsuse teinud kaalutlusõigust rikkudes.
10.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
10.1.KMS § 22 lg 31 kohaselt on maksuhalduril õigus kustutada KMKR-ist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist.
10.2.KMS § 22 lg 31 sõnastusest nähtuvalt on ettevõtlusega tegelemise tõendamise kohustus maksukohustuslasel ehk võrrelduna maksumenetlusega on siin tegemist ümberpööratud tõendamiskoormusega. Riigikohus on kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-17-15 p-s 21 märkinud: „Maksukohustuslasel lasub ettevõtlusega tegelemise tõendamiskohustus ning kui maksuhaldur on alustanud kontrolli, siis ka kaasaaitamiskohustus. Kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane ei tegele ettevõtlusega, ning maksukohustuslane jätab mõistliku aja jooksul teabe esitamise ja selgituste andmise kohustuse asjakohaste selgete põhjendusteta täitmata, siis on maksukohustuslane jätnud ettevõtlusega tegelemise tõendamata.“. Seega peab maksuhalduri kahtluse, et isik ettevõtlusega ei tegele, ümber lükkama maksukohustuslane ise. Kui isik oma tõendamiskoormust ei täida ja tõendeid ei esita, on maksuhaldur õigustatud äriühingu registrist kustutama.
10.3.Maksuhaldur avaldas 27. mai 2019. a korralduses kaebajale korralduse andmise ja ettevõtlusega tegelemise kontrollimise menetluse alustamise õigusliku aluse ning tõi välja kontrolli alustamise põhjused. Seejuures juhtis maksuhaldur tähelepanu ettevõtluse tõendamata jätmise tagajärgedele. Korraldust vaidlustades ei taotlenud kaebaja selle täitmise või kehtivuse peatamist. Seega oli korraldus jätkuvalt kaebajale täitmiseks kohustuslik ning ta pidi aru saama, et kohustuse täitmata jätmine võib kaasa tuua KMKR-ist kustutamise.
10.4.Ettevõtlusvabadus ei ole piiramatu. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 31 teine lause, mis näeb ette, et seadus võib sätestada ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja korra, annab seadusandjale suure vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane. Riigil on kohustus kindlustada KMKR-i kannete õigsus. Selle kohustuse täitmiseks on seadusandja andnud maksuhaldurile volitused kontrollida KMKR-i kannete õigsust.
10.5.Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega kaalutlusõiguse rikkumisest. Riigikohus on kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-17-15 märkinud, et äriühingu KMKR-ist kustutamise otsuse õiguspärasuse kontrollimisel tuleb arvestada kogutud teabega ja maksukohustuslase käitumisega teabe esitamisel ja toimingute tegemisel.
3-19-1556
10.6.Tõendite esitamata jätmine kaebaja poolt raskendas oluliselt maksuhalduri võimalusi äriühingu ettevõtlusega tegelemist kontrollida. Arvelduskontode väljavõtete, korralduses märgitud ajavahemikul tehingute tegemist tõendavate dokumentide ning maksuhaldurile seletuste andmine võimaldanuks maksuhalduril põhjalikumalt hinnata kaebaja ettevõtlusega tegelemist. Kaebajal võimaldati korduvalt esitada teavet ja seletusi ettevõtlusega tegelemise kohta, kuid ta jättis oma kohustused täitmata. Vaidlusaluse otsuse tegemise seisuga oli äriühingul maksuvõlg ning esitamata ka kolme aasta majandusaasta aruanded. Olukorras, kus maksuhalduril oli kahtlus, et kaebajal ettevõtlus puudub, kuid kaebaja ei võimaldanud kontrollida äriühingu KMKR-i kandmise tingimustele vastavust, oli maksuhaldur igati õigustatud äriühingu KMKR-ist kustutama. Maksukohustuslase käitumise tulemusena vähenes maksuhalduri kaalumisruum oluliselt ning ettevõtlusega tegelemine ei olnud registreeringu säilimiseks piisavat kinnitust leidnud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11.Hinnanud poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud otsuse näol on tegemist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 mõistes nii vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud pädeva isiku poolt ning vastab haldusaktidele esitatavatele nõuetele. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohtadega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki maksuhalduri põhjendusi üle korrata.
12.Praeguses asjas on vaidluse all vastustaja 16. juuli 2019. a otsuse nr 12.2-3/3592 õiguspärasus. MTA otsustas vaidlusaluse haldusaktiga kaebaja alates 18. juulist 2019 KMKR-ist kustutada, kuna kaebaja ei esitanud maksuhaldurile teavet ja dokumente, mis tõendaksid kaebaja ettevõtlusega tegelemist. Registrist kustutamise õigusliku alusena on maksuhaldur viidanud KMS § 22 lg-le 31.
13.KMS § 22 lg 31 kohaselt on maksuhalduril õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist.
14.Ka Euroopa Kohus on rõhutanud, et liikmesriikidel on kohustus tagada, et kanded maksukohustuslaste registris oleksid õiged, et kindlustada käibemaksusüsteemi nõuetekohane toimimine (Euroopa Kohtu 14. märtsi 2013. a otsus nr C-527/11, p 29). Seega on MTA-l pädevus kontrollida maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemist ning otsustada, kas isik tegeleb ettevõtlusega KMS § 2 lg 2 tähenduses või mitte. MKS § 59 lg-st 1 tuleneb, et maksuhalduril on õigus valida, milliseid menetlustoiminguid on vajalik läbi viia ja milliseid tõendeid koguda. KMS ei sätesta konkreetselt, milliseid tõendeid tuleb isikul ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks maksuhaldurile esitada ja seega on maksuhalduril tõendite nõudmisel ning nende piisavuse hindamisel ulatuslik otsustusruum.
15.Vaidlustatud otsusele eelnes MTA 27. mai 2019. a korraldus nr 12.2-3/49379-1, kus maksuhaldur selgitas kaebajale menetluse alustamise põhjendatud kahtlust ning andis kaebajale korralduse dokumentide esitamiseks ja MTA ametiruumidesse ilmumiseks. Korralduses on
3-19-1556 kaebajale selgitatud, millist teavet ja millisel eesmärgil kaebajalt nõutakse. Samuti on MTA teinud hoiatuse selle kohta, millise sisuga haldusakti kavatseb maksuhaldur anda juhul, kui ettevõtlusega tegelemist tõendavaid dokumente ei esitata. MTA on kaebaja taotluse alusel pikendanud korralduse täitmise tähtaega. Kaebaja on korralduse kohtus vaidlustanud, kuid korraldust vaidlustades ei taotlenud kaebaja selle täitmise või kehtivuse peatamist esialgse õiguskaitse korras. Seega oli korraldus jätkuvalt kaebajale täitmiseks kohustuslik ning ta pidi aru saama, et kohustuse täitmata jätmine võib kaasa tuua KMKR-st kustutamise. Tartu Halduskohus leidis 1. novembri 2019. a otsuses haldusasjas nr 3-19-1276, et 27. mai 2019. a korraldus nr 12.2-3/49379-1 on õiguspärane. See Tartu Halduskohtu otsus on jõustunud, kaebaja seda ei vaidlustanud.
16.Lisaks õigusele olla ära kuulatud pidi kaebaja korraldust täites täitma ka oma kaasaaitamiskohustust. Riigikohus on selgitanud, et maksukohustuslasel lasub ettevõtlusega tegelemise tõendamiskoormus ning kui maksuhaldur on alustanud kontrolli, siis ka kaasaaitamiskohustus (Riigikohtu 7. mai 2015. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-17-15, p-d 19 ja 21). Kaasaaitamiskohustust mitte täites võttis kaebaja endale riski, et vastustaja leiab seni kogutud andmete alusel, et kaebaja ei tegele ettevõtlusega. See risk ongi realiseerunud.
17.Kuigi KMS § 22 lg 3 näeb ette, et maksuhalduril on õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei ole esitanud käibedeklaratsiooni kuue viimase järjestikuse maksustamisperioodi kohta, leiab kohus, et maksuhalduril põhjendatud kahtluse tekkimiseks, mis ajendas kaebaja ettevõtlusega tegelemise kontrollimise ja seega temalt teabe nõudmise vajaduse, oli piisav juba lühiajaline maksustatava käibe deklareerimata jätmine või maksustatava käibe deklareerimata jätmine. Kaebajale esitati korraldus dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks olukorras, kus kaebaja ei olnud perioodi 2018. a detsembrikuu kuni 2019. a aprillikuu kohta esitatud käibedeklaratsioonides maksustatavat käivet deklareerinud. Kuna MKS § 85 lg 1 kohaselt on maksudeklaratsioon oluline maksu määramise alusdokument, siis deklaratsiooni mittetähtaegne või mittenõuetekohane esitamine on maksukohustusest kõrvalehoidumise viis, mis võib viidata ettevõtlusega mittetegelemisele või olla ka variäriühingu tunnuseks (Riigikohtu 27. jaanuari 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-30-15, p 16).
18.Nõuet kanda KMKR-i üksnes ettevõtlusega tegelevad äriühingud ning vastavalt kustutada registrist äriühingud, kes ettevõtlusega ei tegele, õigustab oluline avalik huvi maksualaste kuritarvituste vastu võitlemisel. Seega ei saa meedet pidada ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi piiravaks. Asjaolusid kogumis arvestades ei ole kaebaja kustutamine KMKR-st praegusel juhul ebaproportsionaalne. Kaebaja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis tingiksid üldreeglist kõrvalekaldumise tema kasuks. Kustutamine ei takista kaebajal ettevõtlusega tegelemist ning tal on õigus taotleda enese uuesti registreerimist ettevõtlusega tegelemise tõendamise korral.
19.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid MTA ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise taotlust. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.