Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 6. veebruar 2020, Tartu
Haldusasi
Harri Värsi kaebus Tartu Ringkonnakohtu kohustamiseks väljastada kohtuotsus kriminaalasjas või taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks Tartu Halduskohtu 9. juuli 2019. a määrus Harri Värsi määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Harri Värs Vastustaja Tartu Ringkonnakohus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-19-1096
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 9. juuli 2019. a määrus ning saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harri Värs esitas 30. märtsil 2019 Tartu Ringkonnakohtule taotluse saata talle kohtuotsus kriminaalasjas 1-08-10454. Talle vastati 1. aprillil 2019 Tartu Ringkonnakohtu kantselei juhataja poolt, et „KrMS § 408-1 alusel kuulub avalikustamisele jõustunud lahend. Tartu Ringkonnakohtu 16. aprilli 2010 otsus nr 1-08-10454 ei ole jõustunud, see on 5.102015 Riigikohtu poolt tühistatud.“
2.Pärast seda, kui H. Värsi poolt esitatud vaie oli Andmekaitse Inspektsiooni poolt 10. mail 2019 pädevuse puudumise tõttu tagastatud, esitas H. Värs kaebuse, milles palus kohustada Tartu Ringkonnakohtu kantseleid avaldama kaebajale taotletud otsus või kohustada selle taotluse uueks läbivaatamiseks.
3.Tartu Halduskohtu 9. juuli 2019. a määrusega tagastati kaebus järgmistel põhjendustel.
3.1.Kaebaja ei olnud kriminaalasjas nr 1-08-10454 menetlusosaliseks. Kuna selles asjas tehtud Tartu Ringkonnakohtu 16. aprilli 2010. a otsus on tühistatud, siis ei ole see jõustunud kohtulahend. Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri jõustumata kohtulahendi avalikustamist, mistõttu tuleb lähtuda avaliku teabe seadusest (AvTS).
3.2.Taotletud ringkonnakohtu otsus sisaldab juurdepääsupiiranguga isikuandmeid. AvTS § 14 lg 2 kohaselt peab teabenõudja teatama teabele juurdepääsu aluse ja eesmärgi, kui ta soovib juurdepääsupiiranguga isikuandmeid kolmandate isikute kohta. Kaebaja ei ole välja toonud, millisel alusel ta kolmanda isiku kohta käivaid andmeid nõuab ning millise eesmärgi täitmiseks tühistatud kohtulahendi väljastamine vajalik on.
3.3.Kaebusest ei nähtu, et kaebaja subjektiivseid õigusi oleks taotletud otsuse väljastamata jätmisega rikutud. Kaebajal on võimalik tutvuda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2015. a otsusega asjas nr 3-1-2-4-1-15, milles on kirjeldatud ka Tartu Ringkonnakohtu 16. aprilli 2010. a otsuse sisu.
3.4.AvTS § 23 lg 1 p 1 kohaselt keeldub teabevaldaja teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust.
3.5.Eeltoodu tõttu tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel (kohus võib kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.H. Värs esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 9. juuli 2019. a määrus tühistada järgmistel põhjendustel.
4.1.Tartu Ringkonnakohtu kantselei juhataja ei aidanud kaebajat korrektse teabenõude koostamisel. Selline nõue tuleneb AvTS § 9 lg 2 p-st 5 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg-test 1-2. Tema vastustes ei ole üldse viidatud avaliku teabe seadusele.
4.2.Kaebaja palus juurdepääsu vähemalt sellele osale teabest, millele juurdepääsupiirangud ei kehti. AvTS § 38 lg 2 järgi tagatakse juurdepääs üksnes sellele osale teabest või dokumendist, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti.
4.3.Ka halduskohus ei andnud kaebajale võimalust kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
4.4.Riigikohtu lahendist ei saa kogu teavet, mis sisaldub taotletud ringkonnakohtu otsuses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Määruskaebus tuleb rahuldada.
6.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus tagastanud kaebuse põhjendamatult 121 lg 2 p 1 alusel seetõttu, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
7.Kaebeõiguse olemasolule viitab kaudselt juba see, et kaebaja on vaidlustanud kohustamisnõudega seda, et tema taotlus oli jäetud rahuldamata. Sellisel juhul on alust arvata, et isik püüab realiseerida mingit subjektiivset õigust, st tegemist pole sellise olukorraga, kus isik soovib vaidlustada halduse tegevust, millel puudub temaga igasugune seos ning mille puhul on kohane rääkida kaebeõiguse ilmselgest puudumisest. Käesolevas olukorras saaks kaebeõigust ilmselgelt puuduvaks lugeda siis, kui oleks ilmselge, et kaebajal puudub subjektiivne õigus taotleda toimingu tegemist (st teabenõudes soovitud kohtuotsuse väljastamist). Halduskohtu otsusest ei nähtu, mis põhjustel halduskohus seda leidis. Halduskohus on kaebajale ette heitnud seda, et ta ei ole teabenõudes selgitanud juurdepääsu alust ja eesmärki, kuid on jätnud täiesti tähelepanuta selle, et ringkonnakohtu kantselei juhataja
ei ole enne teabenõude rahuldamata jätmist kaebajalt selle kohta üldse selgitusi küsinud ega andnud võimalust tal oma teabenõudes puuduste kõrvaldamiseks. Määruskaebuse esitaja on põhjendatult viidanud, et selline kohustus tuleneb haldusorganile HMS § 15 lg-st 2 ning sarnaselt on tõlgendatav ka AvTS § 9 lg 2 p 5.
8.Veelgi enam, ringkonnakohtu kantselei juhataja vastusest (vt tsitaat ülal põhjenduste p-s 1) nähtub, et kantselei juhataja on keeldumises viidanud üksnes sellele, et jõustumata lahend ei kuulu kriminaalmenetluse seadustiku järgi avalikustamisele, kuid ei ole tähele pannud seda, et kaebaja ei taotle üldse lahendi avalikustamist ning pole käsitanud kaebaja taotlust üldse teabenõudena. Ringkonnakohus viitab siinkohal, et AvTS § 4 lg 1 sätestab üldreegli, et teabevaldajad on kohustatud tagama nende valduses olevale teabele seaduses sätestatud tingimustel ja korras. See tähendab, et teabenõude saamisel peab teabevaldaja seda menetlema vastavalt avaliku teabe seadusele. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodut arvestades pigem küsitav, kas kaebaja teabenõuet on menetletud vastavalt avaliku teabe seadusele. Ei nähtu ka, et oleks välja selgitatud, millistele alustele kaebaja teabenõuet esitades tugineb. Sellises olukorras ei saa ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et kaebajal puudub teabenõude rahuldamisest keeldumise vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus.
9.Lisaks on juhul, kui isiku taotlus jäetakse rahuldamata, võimalik ka see, et rikutud võib olla tema subjektiivne õigus taotluse õiguspärasele menetlusele, mis tuleneb põhiseaduse §-s 14 sätestatud õigusest korraldusele ja menetlusele (vt nt RKÜKo 3-4-1-4-12, p 62). Eeltoodu tekitab küsimuse, kas kaebaja õigust õiguspärasele menetlusele on järgitud.
10.Neid asjaolusid arvestades on ringkonnakohtu hinnangul keeruline väita, et kaebajal puudub kaebeõigus, st keeldumine ei riiva mingil juhul tema subjektiivseid õigusi.
11.Halduskohus on märkinud ka seda, et kaebusest ei nähtu, et kaebaja subjektiivsed õigused oleks taotletud otsuse väljastamata jätmisega rikutud. Sarnaselt haldusmenetluses puuduste kõrvaldamiseks võimaluse andmisega (HMS § 15 lg 2) kehtib halduskohtumenetluses lähenemine, et kui menetlusosalise avaldus (sh kaebus) on puudustega, mida saab kõrvaldada, jätab kohus selle käiguta ja määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (HKMS § 55 lg 1). Määruskaebuse esitaja on põhjendatult viidanud, et talle ei antud võimalust kaebuses halduskohtu poolt ette heidetud puuduse kõrvaldamiseks. Halduskohus ei ole välja selgitanud, milliseid subjektiivseid õigusi üritab kaebaja kohtumenetluses kaitsta.
12.Eeltoodu põhjal ei jaga ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Seetõttu tuleb halduskohtu määrus tühistada ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
13.Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab halduskohtu määruse, ei pea ringkonnakohus vajalikuks tõstatada küsimust sellest, kas ringkonnakohus saab käesolevat määruskaebust lahendada ilma kohtualluvust muutmata või kas tagatud on ringkonnakohtu erapooletus. Et määruskaebus rahuldatakse, siis ei saa kellelgi olla kahtlust selles, et ringkonnakohus erapooletuse nõuet rikkuda ei saanud. Niisugune lahendus on kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega, sest ära jäävad toimingud, mis tuleks teha kohtualluvuse muutmisel (HKMS § 10) või taandamisel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-d 23-30). See ei tähenda, et ka järgnevaid käesolevas asjas tõusetuvaid vaidlusi peaks ringkonnakohus võimalikuks lahendada.
14.Ringkonnakohus märgib, et menetluse jätkamisel saab halduskohus kontrollida muid kaebuse lubatavuse eeldusi. Muuhulgas märgib ringkonnakohus, et ehkki kaebaja on kaebuses kirjeldanud, et ta pöördus Tartu Ringkonnakohtu poole teabenõudega 30. märtsil 2019 ja sai sealt vastuse 1. aprillil 2019 (tl 1), nähtub asja materjalidest, et samasisulise nõude on kaebaja esitanud ringkonnakohtule juba 14. jaanuaril 2018 ja saanud ringkonnakohtult vastuse 15. jaanuaril 2018 (tl 4-4p). Halduskohus saab võtta seisukoha, kas kohustamiskaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg (HKMS § 46 lg 2 ls 1) võis hakata kulgema juba esimese keeldumise teatavakstegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.