Maksu- ja Tolliameti taotlus saada luba täitmist tagavate toimingute tegemiseks XXX suhtes
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – XXX (isikukood xxx)
Asja läbivaatamise vorm
RESOLUTSIOON
Lihtmenetlus
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile ning pärast Maksu- ja Tolliameti teate saamist käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest toimetatakse määrus kätte XXXle.
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus haldusasjas nr 3-20-201 ning anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) XXX (isikukood xxx) nimel olevate panga- ja hoiukontode arestimiseks 45 811,71 euro ulatuses kõikides Eesti krediidiasutustes ning luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) käsutamise keelumärke kandmist Maanteeameti liiklusregistrisse XXX omandis olevale sõidukile Volkswagen Passat Variant (registreerimismärgiga xxxTLH).
2.Maksu- ja Tolliametil tuleb käesoleva loa alusel täitetoimingu sooritamisest kohut viivitamatult teavitada.
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 3. veebruaril 2020 maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 ning § 130 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel Tartu Halduskohtule taotluse, milles palus anda luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu): 1) keelumärke kandmiseks liiklusregistrisse XXX nimele registreeritud mootorsõidukile Volkswagen Passat Variant (registreerimismärgiga XXXTLH); 2) aresti seadmiseks xxx panga- ja hoiukontodele kogusummas 45 811,71 eurot. Taotlust põhjendati järgmiselt:
1.1.Maksuhalduri menetluses on Utungako Kanokupolu OÜ (registrikood 12872739; endine Civiler Ehitus OÜ) maksuvõla sissenõudmine. Äriühingu maksuvõlg on 3. veebruari 2020. a seisuga 52 811,71 eurot, millest põhivõlg moodustab 35 962,87 eurot ja intress 16 848,84 eurot. Utungako Kanokupolu OÜ maksuvõlg on kujunenud 31. jaanuari 2019. a maksuotsusega nr 12.23/043275-452 täiendavalt tasumisele määratud, kuid tasumata jäetud maksusummadest perioodil september 2017 kuni jaanuar 2018 ning nimetatud maksusummadelt arvestatud intressist. XXX oli äriregistri andmete kohaselt Utungako Kanokupolu OÜ ainuke juhatuse liige perioodil 31. august 2015 kuni 8. märts 2018. Kui äriühingul on vaid üks juhatuse liige, vastutab tema äriühingu maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise eest ning äriühingupoolsed maksuseaduste rikkumised on temale omistatavad. XXX osales äriühingu juhtimises – tal olid ligipääsuõigused äriühingu e-maksuametisse (sh raamatupidaja õigused deklaratsioonide esitamiseks e-maksuametis), ligipääs äriühingu arvelduskontodele, õigused pangatehinguteks. Seega nähtub eeltoodust, et XXX osales äriühingu juhtimises aktiivselt.
1.2.Kohtule esitatud taotlusega alustab MTA Utungako Kanokupolu OÜ endise juhatuse liikme XXX suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse, mille tõenäoline tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. Sellest tulenevalt võib XXX solidaarselt Utungako Kanokupolu OÜ-ga vastutada 31. jaanuari 2019. a maksuotsusega täiendavalt tasumisele määratud, kuid tasumata jäetud maksukohustuste ning nendelt arvestatud intressi tasumise eest MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses.
1.3.MTA tuvastas, et Utungako Kanokupolu OÜ jättis perioodil september 2017 kuni jaanuar 2018 esitamata käibedeklaratsioonid ja deklareerimata käibe, käibemaksu, sisendkäibemaksu ning tasumisele kuuluva käibemaksu. Utungako Kanokupolu OÜ käive oli kontrollitaval perioodil 116 065,19 eurot, sellelt arvestatud käibemaks 23 213,04 eurot, sisendkäibemaks 7 150,59 eurot ja tasumisele kuuluv käibemaks 16 062,45 eurot.
1.4.MTA tuvastas, et Utungako Kanokupolu OÜ pangakontolt nr EE801010220246070224 on kontrollitaval perioodil tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid summas 74 991,63 eurot, millelt oleks pidanud deklareerima ja tasuma tulumaksu 18 747,91 eurot.
1.5.XXX korraldas Utungako Kanokupolu OÜ juhatuse ainuliikmena teadlikult äriühingu majandustegevust viisil, mille tulemusel jäid äriühingu maksudeklaratsioonid perioodil september 2017 kuni jaanuar 2018 esitamata ning hiljem puudusid rahalised vahendid maksuotsusega määratud maksukohustuste täitmiseks, tekitades seeläbi äriühingule maksuvõla, mille sissenõudmine Utungako Kanokupolu OÜ-lt on võimatu.
1.6.Pangakonto väljavõtte kohaselt on maksuvõla kujunemise perioodil tehtud sularaha väljamakseid ning ülekandeid XXX vähemalt kaks korda suuremas summas kui seda on kehtiv maksuvõlg. Mõistliku ja vastutustundliku majandamise korral oleks äriühingul olnud piisavalt rahalisi vahendeid maksuotsusega määratud maksukohustuste tasumiseks. Äriühingu käibe deklareerimata jätmine ning rahaliste vahendite väljaviimine on otseses põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisega.
1.7.Maksuhaldurile kättesaadavate andmete kohaselt on XXX saanud tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid 2019. a jaanuaris Lõuna-Eesti Haigla AS-ist 82,20 eurot ning alates 2019. a maikuust Sotsiaalkindlustusametist keskmiselt 909,76 eurot kuus. 2018. a on XXX saanud väljamakseid Lõuna-Eesti Haigla AS-ilt keskmiselt 922,24 eurot kuus. MTA-le kättesaadavatest andmetest nähtub, et XXX 2019. a tehtud väljamaksete suurus on võrreldes 2018. a väljamaksetega vähenenud. Samuti ei ole MTA-l käesoleval hetkel võimalik hinnata väljamaksete võimalikku suurenemist. Lisaks nähtub rahvastikuregistri andmetest, et XXX on kolm alaealist last. Lähtudes eeltoodust ei ole XXX sissetulekud piisavad vastutusotsusega kavandatava kohustuse täielikuks täitmiseks ning tõenäoliselt esineb vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks.
1.8.XXX käitumine, mis seisnes Utungako Kanokupolu OÜ maksudeklaratsioonide mitteesitamises, äriühingust rahaliste vahendite väljaviimises ning maksumenetluses talle väljastatud korralduste mittetäitmises, iseloomustab tema suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. On tõenäoline,
et sarnaselt võib XXX suhtuda ka võimaliku vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks teha end maksejõuetuks.
1.9.Käesolevas asjas algab varaseima maksusumma määramise aegumistähtaeg 2017. a septembrikuu TSD esitamise ja tasumise tähtpäevast, milleks oli 10. oktoober 2017. a. Võttes aluseks viieaastase aegumistähtaja, lõppeb Utungako Kanokupolu OÜ maksusumma määramise aegumistähtaeg 10. oktoobril 2022. a. Seega aegumistähtaeg möödunud ei ole.
1.10.Utungako Kanokupolu OÜ ei ole tegutsev äriühing ja pole võimalik maksuvõlga sisse nõuda äriühingu majandustegevusest tekkiva tulu arvelt. Sellest tulenevalt on põhjendatud maksumenetluse algatamine äriühingu endise juhatuse liikme XXX suhtes. Eeltoodust tulenevalt puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu enda vara või majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt ning sundtäitmise tulemusena ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul äriühingu maksuvõlga sisse nõuda, seega on meil MKS § 96 lg-le 5 tuginedes olemas alus vastutusotsuse koostamiseks.
1.11.Kuivõrd XXXle ei kuulu rohkem registervara, peab maksuhaldur maksuvõla suurust arvestades otstarbekaks taotleda luba kanda Maanteeameti liiklusregistrisse käsutamise keelumärge xxx omandis olevale mootorsõidukile Volkswagen Passat Variant, (registreerimismärgiga XXXTLH), mille väärtus on umbkaudu 7000 eurot.
1.12.MKS § 131 lg 4 kohaselt võib arestitud pangakontolt teha väljamakseid ainult maksuhalduri loal. Võttes arvesse eeltoodut ning pidades silmas, et XXXt võimaliku vastutusotsusega nõutava võla suuruseks on kokku vähemalt 52 811,71 eurot, on igati põhjendatud XXX pangakontode arestimine 45 811,71 euro ulatuses (52 811,71 – 7000). Sõiduautole keelumärke seadmine ning pangakontode arestimine ei ole piisav, et tagada isikul võimaliku vastutus-otsusega tasumisele kuuluvat vastutuskohustust, s.o kokku summas 52 811,71 eurot. Sellest tulenevalt on igati põhjendatud seada arest ka XXX võimalikele hoiustele kogusummas 45 811,71 eurot.
1.13.Juhul, kui XXX on mitu panga- ja hoiukontot, milledel aresti hoidmise ajal koguneb ühele või mitmele neist võimaliku vastutusotsusega nõutav summa, on tal võimalus sellest maksuhaldurit teavitada, misläbi on võimalik jooksvalt vabastada kontod, milledel olevad rahalised vahendid võivad hakata üle tagama maksuhalduri nõuet.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
3.Praeguses asjas esitas MTA halduskohtule MKS § 1361 lg 1 ning § 130 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel taotluse, milles palus anda luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) keelumärke kandmiseks liiklusregistrisse XXX nimele registreeritud mootorsõidukile Volkswagen Passat Variant (registreerimismärgiga XXXTLH) ja aresti seadmiseks XXX panga- ja hoiukontodele kogusummas 45 811,71 eurot.
4.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. MKS § 130 lg 1 sätestab, et kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust täitnud maksuhalduri haldusaktis või MKS § 128 lg 4 p-s 2 nimetatud lahendis määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. Maksuhalduril on MKS § 130 lg 1 alusel õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (p 1); taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (p 2); pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (p 3); arestida muud varalised õigused, millele ei saa sissenõuet pöörata käesoleva lõike punkti 3 alusel, samuti taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist õiguste kohta peetavasse registrisse (p 4); anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule (p 5).
5.MKS § 1361 lg 1 sõnastusest võib järeldada, et maksuhalduril on õigus taotleda halduskohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks, kui maksukontrolli menetluse käigus on tekkinud kahtlus maksukohustuslase tulevase võimaliku käitumise suhtes. Seega peab olemas olema menetlus, kus selline kahtlus saab tekkida. MTA taotlusest nähtub, et vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust alustati taotluse esitamisega kohtule. Riigikohus on senises praktikas aktsepteerinud MTA õigust alustada maksumenetlust täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks taotluse esitamisega selgelt piiratud juhtudel, kui maksustamise aluseks olevad asjaolud on mõnes eelnevas menetluses juba välja selgitatud. Vastutusmenetluse korral on maksuhaldur kontrollinud eelnevalt juriidilise isiku suhtes läbi viidud maksumenetluse käigus maksukohustusega seotud asjaolusid ja juhatuse liikme vastutust juriidilisele isikule maksuvõla tekkimisel. Seega saab menetlust alustada taotluse esitamisega halduskohtule.
6.MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-st, maksuseadusest ja MKS § 3 lg-s 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. XXXt vastutusotsusega esitatava nõude tõenäoliseks suuruseks on vähemalt 52 811,71 eurot. Kohus on seisukohal, et MKS § 96 lg 1 ja § 40 lg 1 alusel rakendatava vastutuse materiaalsed eeldused on täidetud.
7.Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaks vastutusotsuse tegemise. Utungako Kanokupolu OÜ-l on maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Ka ei ole Utungako Kanokupolu OÜ õigusvõime lõppenud.
8.MKS § 96 lg 5 teine lause sätestab, et vastutusotsuse võib teha alles pärast seda, kui maksumaksja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale on välja kuulutatud pankrot. MTA taotlusest tulenevalt on maksuhaldur teinud Utungako Kanokupolu OÜ maksuvõla sissenõudmise eesmärgil võimalikud toimingud, kuid need on osutunud edutuks, sest äriühingul puudub vara ja rahalised vahendid, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik maksuvõlga tasuda. Maksuhaldur alustas maksusumma sissenõudmist enam kui kolm kuud tagasi, s.t 13. märtsil 2019, edastades krediidiasutustele korraldused äriühingu pangakonto arestimise ning raha ülekandmise kohta, kuid pankadest saadud vastustest nähtus, et äriühingul ei olnud sellel hetkel üheski pangas arvelduskontot avatud. Utungako Kanokupolu OÜ nimel deklareeriti viimati käivet ning töötasu väljamakseid 2018. a jaanuarikuu kohta. Äriühing ei ole esitanud ühtegi majandusaastaaruannet. Äriühing on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud 22. märtsil 2018. Seega nõustub kohus MTA-ga, et Utungako Kanokupolu OÜ ei ole tegutsev äriühing ja pole võimalik
maksuvõlga sisse nõuda äriühingu majandustegevusest tekkiva tulu arvelt. Seetõttu on põhjendatud maksumenetluse algatamine äriühingu endise juhatuse liikme XXX suhtes.
9.MTA on kohtu hinnangul veenvalt põhjendanud, miks võib rahalise nõude või kohustuse määramine või selle sundtäitmine osutuda XXX tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. MTA on põhjendatult selgitanud, et XXX varasem käitumine Utungako Kanokupolu OÜ majandustegevuse korraldamisel iseloomustab isiku suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse ning seega esineb tõenäosus, et sarnaselt võidakse suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ja sellest hoidumiseks asuda vara võõrandama. Samuti puuduvad XXX sissetulekud, mille arvelt oleks võimalik planeeritav vastutusotsusega määratav maksukohustus täies ulatuses täita. Kohus leiab, et eelpoolnimetatud asjaolud on käesolevas asjas piisavad tekitamaks maksuhalduril põhjendatud kahtluse selles, et kontrolli tulemusena antava vastutusotsuse sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
10.Selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. Maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuses põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2015. a määrus haldusasjas nr 3-14-52172 ning 27. jaanuari 2015. a määrus haldusasjas nr 3-14-51698). Nõutav ei ole, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele.
11.MKS § 1361 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse halduskohtule esitatavas taotluses üks või mitu sama seaduse § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Riigikohtu üldkogu rõhutas 27. novembri 2012. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12, et loa andmine täitetoiminguks MKS § 1361 alusel on kaalutlusotsus. Lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetuse hindamisele tuleb kohtul arvestada ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust hüpoteegi summa osas (võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada) (p 57). MKS § 1361 kohaldamisel tuleb kohustatud isiku õigustatud huvisid ja juhtumi asjaolusid arvestades vältida ületagamist. Üldkogu leidis, et kui ei võrrelda nõude suurust ja vara väärtust, mille osas sundtäitmise tagamise abinõusid taotletakse, rikutakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 378 lg-t 4 (p 60).
12.Selles asjas taotleb maksuhaldur MKS § 130 lg 1 p-dele 1 ja 3 tuginedes käsutuskeeldu nähtavaks tegeva märke kandmist Maanteeameti liiklusregistrisse XXX nimel olevale sõidukile Volkswagen Passat Variant (registreerimismärgiga XXXTLH) ja panga- ja hoiukontode arestimist summas 45 811,71 eurot. Kohus leiab, et MTA poolt arvestatud sõiduki Volkswagen Passat Variant XXXTLH turuväärtus 7000 eurot on põhjendatud. Kuna MTA taotleb käsutuskeelu nähtavaks tegemist sõiduki osas, mille väärtus on hinnanguliselt 7000 eurot ning panga- ja hoiukontode arestimist kogusummas 45 811,71 eurot, pole ületagamist taotletud. Kohus märgib täiendavalt, et täitekulusid ei ole kohtupraktika kohaselt peetud ülemäärasteks. Ka on maksuhalduril õigus esitada taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks mitte üksnes maksuvõla, vaid ka muude rahaliste nõuete ja kohustuste katteks. HKMS võimaldab taotluste esitamist ka tulevikus tekkivate nõuete katteks.
13.Lähtudes MTA poolt esitatud taotlusest ja selle lisadest ning asjaolust, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on vastavas suuruses rahalise nõude määramine, peab kohus MTA valitud täitmist tagavate toimingute liike käesoleval juhul proportsionaalseteks. Kohus märgib täiendavalt, et
keelumärke kandmine liiklusregistrisse sõidukile Volkswagen Passat Variant (registreerimismärgiga XXXTLH) ja panga- ja hoiukontode arestimine, on sisuliselt ainsad meetmed MKS § 130 lg-s 1 sätestatud kataloogist, mille sooritamine on käesoleval juhul võimalik. Kohus märgib, et sõidukile keelumärke seadmine ei takista vara kasutust ning on ajutise iseloomuga, kuid tagab samal ajal maksuhalduri poolse võimalikust vastutusotsusest tekkiva nõude.
14.Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt tagatise. Esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui XXX soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 52 811,71 eurot. Seega on XXX võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega (MKS § 1361 lg 3).
15.Kohus selgitab täiendavalt, et kui täitetoimingu sooritamiseks loa andmise menetluses selgub, et rahalise nõude või kohustuse suurus on tunduvalt väiksem, kui esialgu leiti, tuleb MKS §-st 121 lähtudes muuta ka tagatise ulatust. Kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks antud luba pole tähtajatu, vaid see antakse n-ö äramuutva tingimusega, kuivõrd täitetoimingu sooritamise lõpetamise tähtpäev on kindlaks määratud vastava sündmuse saabumisega.
16.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Seega tuleb taotlus rahuldada.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.