lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-408/22

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 23.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-408/22
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.01.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1094
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-19-408

Otsuse kuupäev

23. jaanuar 2020

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

M M kaebus Viru Vangla tegevusetuse (üldkasutatavate ruumide koristamata jätmise) õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

Menetlusosalised

Kaebaja M M Vastustaja Viru Vangla, esindaja Agu Rillo

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata vastustaja taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud kaebaja menetluskulud välja mõistmata.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

kanda.

Jätta

4.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 25.02.2020. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
5.Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 8).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1.Kaebaja M M esitas 03.03.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 25.09.2019 täiendava seisukoha. Kohus võttis kaebuse menetlusse Viru Vangla tegevusetuse (üldkasutatavate ruumide koristamata jätmise) õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes. Kaebuse kohaselt oli Viru Vangla II üksuse osakonna V7 üldkasutatavate ruumide põrand alates 01.02.2019 koristamata. Põrandal veeresid suured tolmurullid ning maas oli remonditööde praht, padjatäidis ja toiduplekid. Kaebajal on astma ja toatolmu suur kontsentratsioon õhus teeb hingamise võimatuks. Kaebaja ei saanud magada ega teha ravivõimlemist. Kaebaja suulised

pöördumised antisanitaarse ja kaebaja tervist ohustava olukorra kohta jäeti vangla poolt tähelepanuta. Kaebaja esitas 25.02.2019 vanglale vaide, milles palus osakonna üldkasutatavate ruumide põranda koheselt koristada. Kaebaja teada koristatakse teistes vanglates ja Viru vangla teistes osakondades põrandaid 2-5 korda nädalas.

2.Vastustaja esitas 22.04.2019 ja 03.05.2019 vastuse kaebusele. Vastustaja palus jätta kaebuse läbi vaatamata, kuna kaebajal ei ole tuvastamiskaebuse esitamise õigust. Kaebaja sai esitada tõhusama ehk kohustamisnõude ning kaebaja tegevusest nähtub, et see oli talle teada. Tuvastamiskaebuse esitamise õigust ei saa tuletada üksnes sellest, et kohustamisnõude esitamise võimalus oli ära langenud, kuna taotletud toiming oli tehtud. Õigusaktides ei ole vangla üldkasutatavate ruumide puhastamise sagedust ette nähtud, ruume koristatakse vastavalt vajadusele. Kaebajal ei saa olla preventiivset huvi, kui ei ole kahte võrreldavat olukorda. Kui pooled on tulevikus selles küsimuses eriarvamusel, siis saab kaebaja kasutada kohustamisnõuet. Kaebuse sisulise läbivaatamise korral palus vastustaja jätta selle rahuldamata. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda, kui tihti peab vangla üldkasutatavaid ruume koristama. Vangla peab tagama üldised tervisekaitse nõuded. Kaebaja ei ole oma väiteid tõendanud. Ruumides ei olnud antisanitaarne olukord. Koristamise vajadust ei saa määrata kaebaja subjektiivse hinnangu põhjal. Vangla on määranud koristaja, kelle valvemeeskond saab vajadusel tuua ruume koristama. Puudub põhjus arvata, et vanglaametnikud koristamise vajadust ei märka või neil on mingi põhjus koristajat mitte kutsuda. Vastustaja avaldas menetluse käigus, et V7 osakonna põrandad puhastati 06.03.2019. Kohtu seisukoht
3.Kohus nõustub vastustajaga, et õigusaktid ei näe ette, kui sageli tuleb vangla üldkasutatavaid ruume koristada ja milliseid töid tuleb selleks täpsemalt teha, sh kui tihti tuleb teostada põrandate kuiv- või märgpuhastust. Selliste igapäevaelu toimingute reguleerimine õigusakti tasandil ei oleks ka mõeldav. Eraõiguses tunnustatakse üldist hoolsus- ja käibekohustust, mis tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 sätestatud hea usu põhimõttest ning mille järgi peab isik õigusi teostades ja kohustusi täites tegema kõik mõistliku selleks, et teistel isikutel ei tekiks kahju. Kohtu hinnangul saab ka vangistusseaduse § 41 lg 1 tuletada eeltooduga sarnase põhimõtte, mis paneb vanglale kohustuse rakendada mõistlikult vajalikud abinõud selleks, et ruumide seisukord ei kahjustaks isikute tervist. Vastustajale ei saa tuletada õiguslikult siduvaid kohustusi selle põhjal, kuidas on koristamine korraldatud teistes vanglates või osakondades.
4.Kaebaja kirjeldatud olukorda (põrandal esines tolmu, puurimisel tekkinud puru jms) ei saa pidada selliseks, mis võinuks ohustada isikute tervist või põhjustada neile muul viisil kahju. Isikud mõistavad ja tajuvad erinevalt seda, milline ruum on nende jaoks piisavalt puhas. Vastustaja ei saa ruumide korrasoleku hindamisel lähtuda kaebaja arvamusest, vaid lähtuda tuleb üldiselt tunnustatud miinimumnõuetest. Ka ei oma määravat tähendust koristamise sagedus, vaid ruumide seisukord. Kuigi kaebaja avaldatu põhjal oleks ruumide seisukord kindlasti võinud olla parem, ei ole siiski ületatud otsuse punktis 3 toodust tulenev piir, mis annaks aluse heita vastustajale ette isikute tervise ohtu seadmist ja sellest lähtuvalt õigusvastast tegevusetust. See tähendab, et kaebuse rahuldamine ei ole võimalik. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et kuigi kaebaja väitel ei koristatud üldkasutatavaid ruume alates 01.02.2019, pöördus kaebaja kirjaliku taotlusega vastustaja poole alles 25.02.2019. Selle põhjal

ei saanud olukord olla kaebajale väga häiriv. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud tervisekahju tekkimist. See, et kaebaja tajus mõningaid ebamugavusi ja oli olukorrast häiritud, ei ole piisav üldisest hoolsuskohustusest tuleneva subjektiivse nõudeõiguse tekkimiseks.

5.Kohus ei rahulda vastustaja taotlust jätta kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata. Kohus ei nõustu vastustajaga selles, et kaebajal ei olnud tuvastamiskaebuse esitamise õigust. Poolte vahel on olnud mitmeid kohtuvaidlusi seoses üldkasutatavate ruumide koristamisega (kohtuasjad 3-17-1238, 3-17-1447, 3-18-593), kaebuse menetlusse võtmise ajal ega praegu ei ole üksi neist lõppenud jõustunud kohtuotsusega. Kaebaja kavatses algselt esitada kohustamisnõude (põrandate puhastamise nõude), kuid kohtueelse menetluse kestel põrandad puhastati, kaebaja loobus vaidest ja kohustamiskaebuse esitamise võimalus langes ära. Eeltoodut arvestades oli tuvastamiskaebuse menetlusse võtmine põhjendatud. Kohus jõudis asja sisulisel läbivaatamisel küll järeldusele, et asjas puudub kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine ning see tähendab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 alusel ka kaebeõiguse puudumist. Kuna eeltoodu selgus alles asja sisulisel käsitlemisel, siis on kohtul õigus otsustada, kas jätta kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata või rahuldamata. Kohus peab õigeks jätta kaebus rahuldamata.
6.Kohus leidis eespool, et asja lahendamisel tuleb lähtuda nii-öelda keskmise isiku arusaamadest ja vajadustest. Ka kaebaja on tuginenud sellele, et tingimused vanglas ei vastanud üldtunnustatud hügieeninõuetele. Kui kaebaja hinnangul esinevad tal terviseseisundist tingitud erivajadused, mille tõttu kaebaja ei saa viibida keskmisele isikule sobivates tingimustes, siis see nõue väljub praeguse vaidluse piiridest. Kaebajal tuleb sel juhul esitada vastustajale taotlus paigutada ta ümber tema erivajadustele vastavatesse tingimustesse, taotluse rahuldamata jätmise korral vaie ja kohustamiskaebus kohtule. Tuvastamiskaebus ei ole eelkirjeldatud olukorras kohane õiguskaitsevahend ning tuleks selle esitamise korral tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna tuvastamiskaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki ehk kaebaja paigutamist tema erivajadustele vastavatesse oludesse. Kaebaja nõude muutmine praeguse kohtuasja raames ei ole võimalik, kuna kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Menetluskulud. Selgitused
7.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
8.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium