Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Madis Ernits, Tiina Pappel 27.06.2019, Tartu 3-19-603 Meeme Mallene kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 14.05.2019. a määrus Meeme Mallene määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Meeme Mallene Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde Viru Vangla 20.06.2019. a vastuse lisad 22-l lehel.
2.Rahuldada Meeme Mallene määruskaebus osaliselt.
3.Tühistada Tartu Halduskohtu 14.05.2019. a määruse resolutsiooni p 1 kaebuse tagastamise kohta osas, milles Meeme Mallene palus tuvastada Viru Vangla tegevuse õigusvastasus, kuna teda hoiti õigusliku aluseta lukustatud kambris ajavahemikul 03.-08.11.2018 ning vangla piiras õigusvastaselt tema õigust liikuda osakonna piires 4 tundi päevas ajavahemikel 05.-06.01.2019, 12.-13.01.2019, 19.-20.01.2019 ja 26.-27.01.2019. Saata eeltoodud osas haldusasi tagasi Tartu Halduskohtule eelmenetluse jätkamiseks. Jätta ülejäänud osas Tartu Halduskohtu 14.05.2019. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
4.Tühistada Tartu Halduskohtu 14.05.2019. a määruse resolutsiooni p 2 ning saata eeltoodud osas haldusasi tagasi Tartu Halduskohtule menetlusabi taotluse uueks lahendamiseks.
Määruse resolutsiooni p-de 2-3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M. Mallene esitas 01.04.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tuvastada õigusvastasus Viru Vangla järgmistes tegevustes: kaebajat hoiti õigusliku aluseta lukustatud kambris 17 päeva (27.07.-13.08.2018) ning vangla seadis osakonda koristamata jättes ohtu kaebaja tervise ja alandas tema inimväärikust (kaebuse p 3.1); kaebajat hoiti õigusliku aluseta lukustatud kambris 5 päeva (03.-08.11.2018), alandades kaebaja inimväärikust (kaebuse p 3.2);
vangla piiras õigusvastaselt kaebaja õigust liikuda osakonna piires 4 tundi päevas 8 päeva jooksul perioodil 05.-27.01.2019, alandades kaebaja inimväärikust (kaebuse p 3.3). Kaebaja taotles ka riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist maksejõuetuse tõttu.
2.Tartu Halduskohus jättis 08.04.2019. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kaebajal tuli selgitada, miks on tuvastamisnõude esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks.
3.M. Mallene esitas 15.04.2019 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles ta selgitas, et kaebuses nimetatud episoodides rikuti tema õigusi sellisel moel, et nende kordumise vastu tulevikus saab kaebaja oma õigusi kaitsta tuvastamiskaebuse esitamisega. Kaebuse eesmärk on preventiivne. Kaebaja arvates on väär kohtu käsitlus tuvastamiskaebusest seonduvalt hilisema kahjunõude esitamisega. Kaebaja viitas Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikale. Kaebaja leidis, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 2 teine lause on põhiseadusega (PS) vastuolus. Kaebaja väitel kavatseb ta käesolevas asjas tehtud otsust kasutada esitatavas kahjunõudes.
4.Tartu Halduskohus tagastas 14.05.2019. a määrusega kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel (resolutsiooni p 1) ning jättis menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused: 1) Kaebaja eksib, kui leiab, et tal puudub võimalus kogu vangistuse jooksul oma õigusi kaitsta ning puudub õigus nõuda rikkumise lõpetamist. Kaebaja ei ole kasutanud varasemalt tõhusaid õiguskaitsevahendeid ja see ei anna õigust esitada kohtule tuvastamiskaebust preventiivsel eesmärgil. Kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale vaie vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile. Kui vaie on esitatud, siis võib taotleda kohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist, kui see on kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kinnipeetaval on õigus kohtule esitada lisaks haldusakti tühistamiskaebusele (HKMS § 37 lg 2 p 1) ka HKMS § 37 lg 2 p 3 kohaselt kaebus haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamiseks. Üksnes teabenõude esitamisega ei saavuta kaebaja oma õiguste kaitset, kui ta leiab, et vangla haldusakti või toiminguga rikub tema õigusi. Kui vangla muudab kodukorda, siis on tõhus õiguskaitsevahend kodukorra vaidlustamine esmalt vaidega ja vajadusel tühistamiskaebusega kohtule. Seega on kaebajal oma õiguste kaitseks võimalik esitada muid tõhusamaid nõudeid. 2) Ainuüksi tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei aita kaebaja õigusi kaitsta, kuna see ei muuda olematuks väidetavalt toimunud juhtumit ega aita seda heastada (Tartu Halduskohtu 21.09.2018. a määrus nr 3-18-1068). Samuti ei aita see ära hoida tulevikus aset leida võivaid juhtumeid, sest kaebuses kirjeldatud juhtumid, kus vangla osakonnad suletakse erakorralistel põhjustel on ettenägematud olukorrad ning on vähe tõenäoline, et täpselt samasugused sündmused korduvad. Kui kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla on alandanud tema inimväärikust osakonna sulgemiste ja liikumise piiramisega, siis on tal õigus nõuda vanglalt kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõude lahendamisel hindab vangla ning vajadusel kohus, kas vangla tegutses õigusvastaselt. Kahju hüvitamise nõude kohtule esitamise eelduseks on kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine. Kaebuse materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks seda teinud. 3) Taotlus jätta HKMS § 45 lg 2 kohaldamata selle põhiseadusvastasuse tõttu ei ole põhjendatud. Kaebajale on seadusega tagatud kohtusse pöördumise võimalus oma õiguste rikkumise korral vastavalt PS-le, kuid HKMS kohustab kaebajat praegusel juhul pöörduma kohtu poole koheselt põhinõudega, s.t hüvitamiskaebusega. Kohtule ei nähtu, et tegemist oleks situatsiooniga, kus on vajalik kohtuotsusega kindlaks teha haldusakti või toimingu õigusvastasus enne kahju hüvitamise nõude lahendamist, sest see ei aitaks kaasa asja kiiremale ja väiksemate kuludega lahendamisele (HKMS § 171).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.M. Mallene esitas 03.06.2019 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 14.05.2019. a määrus ja võtta tema kaebus menetlusse. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest, sest ta on maksevõimetu. Määruskaebuse põhjendused: Tõele ei vasta kohtu väide, et kaebaja oleks saanud oma õigusi paremini kaitsta kohtule esmase õiguskaitse taotlust esitades ning kuna ta seda ei teinud, kaotas ta tuvastamiskaebuse esitamise õiguse. Ka haldusasjas nr 3-18-1571 tagastas kohus kaebuse. Kaebuses nimetatud rikkumised on toime pandud moel, et kaebaja saab nende kordumise vastu tulevikus end kaitsta vaid tuvastamiskaebust esitades. Analoogsed, kuid veidi erinevad rikkumised on ka menetluses haldusasjades nr 3-18-593, 3-17-1447 ja 3-19-408 ning viienda kaebuse jaoks kogub kaebaja uut materjali. HKMS § 45 lg 2 on vastuolus PS-i mõtte ning Riigikohtu ja EIK seisukohtadega.
6.M. Mallene esitas 19.06.2019 avalduse, milles ta märgib, et vangla seadis uued piirangud 25.-26.05.2019, 06.06.2019, 08.06.2019, 13.06.2019 ja 15.06.2019, millest ilmneb, et vangla kavatseb ka tulevikus sedasi käituda. Kaebaja väitel on ta eelmainitud episoodide osas esitanud halduskohtule ka 10.06.2019 kaebuse ning kuna 10.06.2019. a kaebuse episoodid on käesolevas haldusasjas nimetatud episoodide järg, siis oleks mõistlik need kohtuasjad ühendada.
7.Viru Vangla esitas 20.06.2019 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Kaebaja on varasemalt haldusasjas nr 3-18-593 vaidlustanud osakonna lukustamist. Haldusorgani tegevuse õigusvastasus tuvastatakse kahjunõude menetluse käigus. Osakonna lukustamised tingis vangla julgeoleku tagamise vajadus. Erakorraliselt ei olnud võimalik tagada osakonnas piisaval arvul valvemeeskonna liikmeid. Tuvastamiskaebus ei ole lubatav ka preventiivsest huvist tulenevalt. Kirjeldatud juhtumite puhul ei ole tõenäoline, et kordub täpselt sama faktiline olukord ning haldusorgani võimuses oleks see ära hoida. Vanglal ei ole võimalik välistada olukorda, kus ametnikud haigestuvad või juhtub mõni muu erakorraline sündmus. Muudel juhtumitel (nt ebasanitaarne olukord osakonnas) on asjaolud eelduslikult erinevad, mistõttu ei annaks käesolev preventiivsel huvil põhinev vaidlus kaebajale praktilist kasu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.HKMS § 2 lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades kaebaja määruskaebuses märgitut, leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb Tartu Halduskohtu 14.05.2019. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 tühistamist.
9.Kaebaja palub ka määruskaebuses võtta tema kaebus menetlusse. Ringkonnakohus selgitab, et sellekohane pädevus ringkonnakohtul määruskaebemenetluse raames puudub. HKMS §-s 120 on sätestatud kohtu toimingud kaebuse saamisel ning neid toiminguid teeb kaebuse menetlusse võtmisel kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, seega halduskohus. Eeltoodust lähtudes jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse kaebuse menetlusse võtmise kohta tähelepanuta.
10.Kuna haldusasja materjalide juurde ei olnud esitatud ühtegi kaebaja kaebuses nimetatud dokumenti (kaebuse lisad), siis nõudis ringkonnakohus 10.06.2019. a määrusega (tl 28-28p) vastustajalt nende dokumentide esitamist. Vastustaja esitas nõutud dokumendid 20.06.2019. a vastuse lisana ning ringkonnakohus võtab need dokumendid haldusasja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2).
11.Kaebaja palus kaebuses (p 6, tl 4p-5) tuvastada õigusvastasus Viru Vangla järgmistes tegevustes: 1) kaebajat hoiti õigusliku aluseta lukustatud kambris 17 päeva (27.07.-13.08.2018) ning vangla seadis osakonda koristamata jättes ohtu kaebaja tervise ja alandas tema inimväärikust; 2) kaebajat hoiti õigusliku aluseta lukustatud kambris 5 päeva (03.-08.11.2018), alandades kaebaja inimväärikust; 3) vangla piiras õigusvastaselt kaebaja õigust liikuda osakonna piires 4 tundi päevas 8 päeva jooksul perioodil 05.-27.01.2019, alandades kaebaja inimväärikust.
12.Halduskohus tagastas 14.05.2019. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu, kuna kaebajal on oma õiguste kaitseks tõhusamad vahendid ning kaebajal ei saa olla preventiivset huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja ei nõustu määruskaebuses kaebuse tagastamisega, leides, et tema tuvastamiskaebusel on muuhulgas preventiivne eesmärk, mistõttu ei saa kohus keelduda tema kaebuse menetlemisest.
13.Kohtupraktikas on selgitanud, et tuvastamiskaebuse esitamine on lubatud preventiivse huvi esinemisel. Preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (RKHK 09.02.2017. a määrus nr 3-3-1-75-16, p 8.1 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega on tuvastamisnõue preventiivse huvi korral lubatud, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, oht rikkumise kordumiseks on piisavalt kindel ning õigusvastasuse tuvastamine aitab seda reaalselt vältida.
14.Viru Vangla 03.11.2018. a korralduse nr 1-4/1142-1 kohaselt keeldus 22 kinnipeetavat V7 osakonnas toitu vastu võtmist ning vangla julgeoleku tagamiseks, edaspidiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks ning täpsete asjaolude väljaselgitamiseni lukustati V7 osakonna kambrite uksed alates 03.11.2018 kl 7. Vangla 08.11.2018. a korralduse nr 1-4/1142-2 kohaselt seoses asjaolude ära langemisega ja/või seoses asjaolude väljaselgitamisega avati V7 osakonna kambrid 08.11.2018 alates kl 9 vastavalt päevakavale. Vangla 04.01.2019. a korralduse nr 1-4/25-1 kohaselt vangla üldise julgeoleku tagamiseks ja õigusrikkumiste ärahoidmiseks lukustati 05.-06.01.2019 V7 ja V8 osakonnad, välja arvatud korralduses nimetatud kellaaegadel. Vangla 11.01.2019. a korralduse nr 1-4/56-1 kohaselt lukustati 12.-13.01.2019 V7 ja V8 osakonnad, välja arvatud korralduses nimetatud kellaaegadel. Vangla 18.01.2019. a korralduse nr 1-4/83-1 kohaselt lukustati 19.-20.01.2019 V7 ja V8 osakonnad, välja arvatud korralduses nimetatud kellaaegadel. Vangla 25.01.2019. a korralduse nr 1-4/106-1 kohaselt lukustati 26.-27.01.2019 V7 ja V8 osakonnad, välja arvatud korralduses nimetatud kellaaegadel. Seega kaebajat hoiti ajavahemikul 03.-08.11.2018 lukustatud kambris, kuna ilmnes, et 22 kinnipeetavat keeldus toitu vastu võtmist, millega seoses tekkis vajadus asjaolude täpsemaks väljaselgitamiseks. Ühtlasi olid V7 ja V8 osakonnad ajavahemikel 05.-06.01.2019, 12.-13.01.2019, 19.-20.01.2019 ja 26.-27.01.2019 lukustatud, välja arvatud korraldustes nimetatud kellaaegadel. Vangla selgitas 20.06.2019. a vastuses, et osakonna lukustamised tingis vangla julgeoleku tagamise vajadus. Lühiajaliste kambrite lukustamise puhul, kus kinnipeetavate vaba liikumist osakonnas piirati ainult osaliselt, tingis lukustamise asjaolu, et erakorraliselt ei olnud sel päeval võimalik tagada osakonnas piisaval arvul valvemeeskonna liikmeid. Vangla väitel ei ole tal võimalik välistada näiteks olukorda, kus ametnikud haigestuvad või juhtub muu erakorraline sündmus. Kaebaja 19.06.2019. a avalduses väidetu kohaselt piiras vangla kaebaja õigust liikuda osakonnas vähemalt 4 tundi päevas ka ajavahemikel 25.-26.05.2019, 06.06.2019, 08.06.2019, 13.06.2019 ja 15.06.2019. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja sellekohase kaebuse ka halduskohtule esitanud (haldusasi nr 3-19-1107). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas haldusasjas eelkirjeldatud
juhtudega sarnaste olukordade tekkimine ja vangla poolt samaselt toimimine välistatav. Seda kinnitab ka kaebaja 19.06.2019. a avalduses märgitu. Eelnevat arvestades loeb ringkonnakohus kaebaja preventiivse huvi tuvastamisnõude esitamiseks eeltoodud osas piisavaks. Seega on halduskohus ebaõigesti tagastanud kaebuse osas, milles kaebaja palus tuvastada Viru Vangla tegevuse õigusvastasus, kuna kaebajat hoiti õigusliku aluseta lukustatud kambris ajavahemikul 03.-08.11.2018 ning vangla piiras õigusvastaselt kaebaja õigust liikuda osakonna piires 4 tundi päevas ajavahemikel 05.-06.01.2019, 12.-13.01.2019, 19.-20.01.2019 ja 26.-27.01.2019.
15.Vangla 27.07.2018. a korralduse nr 1-4/745-1 kohaselt lukustati V7 osakonna kambrite uksed 27.07.2018 alates kl 15-st kuni olukorra taastumiseni, s.t ajani, mil kinnipeetavad on teostanud koristustööd (s.o põrandate märg- ja kuivpesu). Lukustamise tingis asjaolu, et 27.07.2018 on kinnipeetava poolt V7 eluosakonna põrand, seinad ja lagi rikutud tundmatu haisva ainega ning osakonnas on raskendatud liikumine ja levib ebameeldiv lõhn. Vangla 13.08.2018. a korraldusega nr 1-4/745-1 avati V7 osakond päevakava kohaselt 13.08.2018 alates kl 13-st, sest osakond on koristatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eelkirjeldatud juhtumiga sarnase olukorra kordumine usutav, vaid pigem on tegemist ühekordse juhtumiga. Eelnevat arvestades ei saa pidada kaebaja preventiivset huvi tuvastamisnõude esitamiseks piisavaks. Seega on halduskohus õigesti tagastanud kaebuse osas, milles kaebaja palus tuvastada Viru Vangla tegevuse õigusvastasus, kuna kaebajat hoiti õigusliku aluseta lukustatud kambris ajavahemikul 27.07.-13.08.2018 ning vangla seadis osakonda koristamata jättes ohtu kaebaja tervise ja alandas tema inimväärikust. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust eeltoodud osas halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
16.Kaebaja jääb määruskaebuses väite juurde, et ta soovib esitada tuvastamiskaebuse eesmärgiga esitada hiljem kahju hüvitamise nõue. HKMS § 45 lg 2 teine lause sellist võimalust kaebajale ette ei näe, mistõttu on õige tuvastamiskaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, s.o kaebeõiguse puudumise tõttu. HKMS § 45 lg 2 esimese lause kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Halduskohus on selgitanud, mil viisil kaebajal on võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta. Asjaolu, et kaebaja ei soovi toimida halduskohtu antud selgitustest lähtuvalt ei tähenda, et halduskohtu määrus on ebaõige. Halduskohus ei ole määruses kohustanud kaebajat esitama kohtule esialgse õiguskaitse taotlust, nagu kaebaja määruskaebuses väidab. Halduskohus üksnes selgitab määruses esialgse õiguskaitse taotluse esitamise võimalust. Kaebaja viide haldusasjas nr 3-18-1571 tehtud halduskohtu määrusele kaebuse tagastamise kohta ei ole käesoleva vaidluse eseme seisukohalt asjakohane, kuna eelviidatud haldusasjas tagastas halduskohus kohustamiskaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, sest kaebaja ei pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast. Ka viited haldusasjadele nr 3-18-593, 3-17-1447 ja 3-19-408 ei oma käesoleva vaidluse seisukohalt mingit tähtsust.
17.Kõike eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse osaliselt ning tühistab Tartu Halduskohtu 14.05.2019. a määruse resolutsiooni p 1 kaebuse tagastamise kohta osas, milles kaebaja palus tuvastada Viru Vangla tegevuse õigusvastasus, kuna teda hoiti õigusliku aluseta lukustatud kambris ajavahemikul 03.-08.11.2018 ning vangla piiras õigusvastaselt tema õigust liikuda osakonna piires 4 tundi päevas ajavahemikel 05.-06.01.2019, 12.-13.01.2019, 19.-20.01.2019 ja 26.-27.01.2019. Ringkonnakohus saadab eeltoodud osas haldusasja tagasi halduskohtule eelmenetluse jätkamiseks. Ülejäänud osas (s.o osas, milles kaebaja palus tuvastada Viru Vangla tegevuse õigusvastasus, kuna kaebajat hoiti õigusliku aluseta lukustatud kambris ajavahemikul 27.07.-13.08.2018 ning vangla seadis
osakonda koristamata jättes ohtu kaebaja tervise ja alandas tema inimväärikust) jätab ringkonnakohus halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
18.Halduskohus jättis vaidlustatud määruse resolutsiooni p 2 kohaselt läbi vaatamata kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, sest tagastas kaebuse tervikuna. Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 1 osas osaliselt, siis tingib see halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 tühistamise ning halduskohtul tuleb kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks uuesti lahendada.
19.Kaebaja märkis 19.06.2019. a avalduses, et ta esitas halduskohtule 10.06.2019 kaebuse, milles toodud episoodid on käesolevas haldusasjas nimetatud episoodide järg, mistõttu oleks mõistlik need kohtuasjad ühendada. Ringkonnakohus ei käsitle kaebaja märgitut kaebuste liitmise taotlusena, kuid märgib, et halduskohtul on võimalik hinnata käesolevas haldusasjas ja haldusasjas nr 3-19-1107 esitatud kaebuste liitmise võimalikkust ja mõistlikkust.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.