Tallinn, Xxxxxxxx korteriühistu kaebus nõudega tuvastada, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt antud heakskiit ja 21.05.2019 ehitusteatise nr 1911201/05558 ehitisregistrisse kandmine on õigusvastased, kohustada Tallinna linna uuesti sisuliselt läbi vaatama Xxxxxxxx, Tallinn korteriomandi ümberehitamiseks esitatud ehitusteatis, kohustada Tallinna linna kaaluma ehitusjärelevalvemenetluse algatamist Xxxxxxxx, Tallinn korteriomandi ümberehitamise üle
Menetlusosalised
Kaebaja – Tallinn, Xxxxxxxx korteriühistu, esindaja Dmitri Štšerbin Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Karel Raudmann ja Eva Vanamb Kolmas isik- XX
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinnas Xxxxxxxx asuva korteri omanik XX tellis Allprojekt Group OÜ-lt projekti eesmärgiga parandada korteri planeeringut. Selleks projekteeriti täiendav ava kandvasse seina, WC ja köök.
Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (edaspidi: TLPA) esitati 07.05.2019 sellekohane ehitusteatis ja ehitusprojekt. TLPA kandis 21.05.2019 ehitusteatise nr 1911201/05558 ehitisregistrisse.
2.Tallinn, Xxxxxxxx korteriühistu esitas TLPA-le 30.04.2019 arvamuse Xxxxxxxx ehitusteatise kohta, millele TLPA vastas 30.05.2019 vastusega nr 4-3/1369-2.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 29.06.2019 Tallinn, Xxxxxxxx korteriühistu kaebus TLPA 30.05.2019 vastuse nr 4-3/1369-2 tühistamiseks, TLPA 21.05.2019 ehitisregistrisse kantud ehitusteatise nr 1911201/05558 tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt tühistamiseks, TLPA keelamiseks väljastada ehitusluba ehitisele aadressil Tallinn, Xxxxxxxx.
4.Tallinn, Xxxxxxxx korteriühistu muutis 18.11.2019 esitatud kaebuse nõudeid järgmiselt: tuvastada, et TLPA poolt antud heakskiit ja 21.05.2019 ehitusteatise nr 1911201/05558 ehitisregistrisse kandmine on õigusvastased, kohustada Tallinna linna uuesti sisuliselt läbi vaatama Xxxxxxxx, Tallinn korteriomandi ümberehitamiseks esitatud ehitusteatis, kohustada Tallinna linna kaaluma ehitusjärelevalvemenetluse algatamist Xxxxxxxx, Tallinn korteriomandi ümberehitamise üle.
KAEBAJA SEISUKOHAD
5.Asjaolu, et ehitusprojekti on koostanud pädev inimene, ei tähenda, et tehtavad ümberkorraldused ja muudatused on õiguspärased. TLPA asus ekslikule seisukohale, et tegemist on sellise ehitusliku ümberkorraldusega, mis reaalselt mõjutab ainult ühe trepikoja elanikke. Projektis puudub selgitus, millise metoodika, arvnäitajate, kriteeriumite ja mõõtmiste alusel asus projekteerija seisukohale, et rekonstrueerimine on ohutu. Projekteerija pole teostanud ega toonud projektis välja hoone tugevuse ning jäikuse mõõtmisi enne kavatsetavat ümberplaneeringut ja muudatuste tegemist. Samuti pole antud hinnangut ega toodud vastavaid näitajaid hoone tugevusele ja jäikusele peale ümberplaneeringu ja muudatuste lõpuleviimist. Projekteerija järeldus on vastuoluline, sest projektis on nenditud, et „antud seintes ei ole varem teistel korrustel avasid freesitud“, mis sisuliselt tähendab seda, et kandvates seintes avade freesimise tagajärjed on reaalselt ettenägematud, eriti arvestades hoone kasutuselevõtuaastat (1977) ja selle praegust amortisatsiooni. Tegemist on põhjendamatu subjektiivse arvamusega.
6.Ilma hoone praeguseid tehnilisi parameetreid, koormust, amortisatsiooni arvestamata ja uuringuid tegemata ei saa piisava veendumusega jõuda järeldusele, et projekteeritud tööde teostamine ei oleks ohtlik hoone tugevusele ja jäikusele. Vastustaja ei ole selgitanud vastuväidetes kaebajale, millistest tehnilistest parameetritest või selle kohta antud selgitustest projektis on lähtutud, asudes seisukohale, et vaheseina täiendava ava tegemine ei ole vastavalt projektile ohtlik hoone tugevusele ja jäikusele. Samuti on eksitav vastustajapoolne mõistete segamine, mil mõistele „kandev sein“ omistatakse mõiste „vahesein“.
7.TLPA jättis arvestamata, et projektis on tehtud viide siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 kinnitatud „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Nimetatud määruse § 2 lg 9 defineerib tuletõkkekonstruktsiooni mõistet. Projektis on kirjas: „Projekteeritav korter tunnusega nr 301 on eraldi tuletõkkesektsioon. Tuletõkkesektsiooni ei ole muudetud. Tuletõkkesektsioonis on projekteeritud täiendav ukseava ning olemasolev ehitatakse kinni.“ (projekti lk 4, p 5). Samas puudub vajalik analüüs ja hinnang sellele, kuidas tuletõkkekonstruktsiooni muutmine mõjutab tuleohutust ja kuidas see vastab määruses toodud nõuetele.
8.TLPA ei ole järginud ehitusseadustiku (EhS) §-s 42 toodud ehitusloa menetluse eeldusi. Pädeva asutusena ei ole vastutaja kontrollinud, kas esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. Vastustaja on piirdunud üldise hinnanguga, et projekt vastab formaalsetele vorminõuetele. Sisulist hinnangut projektis toodule vastutaja ei ole andnud.
2(10)
9.Vastustaja ei ole teostanud EhS §-s 44 toodud aluste kontrolli. Vastustaja jättis põhjendamatult tähelepanuta, et ehitusprojekt ei tugine ehitatava ehitise asukoha ehitusuuringu tulemustele ja et nõutav uuring on tegemata. Vastustaja ei arvestanud, et ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele. Vastustaja jättis tähelepanuta, et EhS § 42 lg 7 p-s 1 nimetatud asutus on jätnud ehitusloa eelnõu põhjendatud juhul kooskõlastamata.
10.Kaebaja poolt majandatavas korterelamus olemasolevate kandvate seinte muutmine on lubamatu, seab ohtu korterelamu kandvate konstruktsioonide terviklikkuse ja püsivuse ning võib põhjustada kandvate konstruktsioonide kahjustamist. Kuivõrd esinesid EhS §-s 44 sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise aluseid, ei tohtinud vastustaja 21.05.2019 ehitusteatist nr 1911201/05558 ehitisregistrisse kanda.
11.TLPA poolt antud heakskiit (sooritatud toiminguna) on õigusvastane ja (edasi) ehitamiseks kuni uue heakskiiduni alus puudub. Tallinna linn on teinud kaalutlusvea ning see on olemuselt sedavõrd oluline, et tingib antud heakskiidu ja 21.05.2019 ehitusteatise nr 1911201/05558 ehitisregistrisse kandmise õigusvastasuse. Kaebaja viitab Riigikohtu lahendile 3-3-1-73-16 ning leiab, et vastustaja ei ole kõiki olulisi asjaolusid arvesse võtnud ja neid kaalunud.
12.Vastustaja poolt ehitusteatise kooskõlastamine (sisuliselt heakskiit) ühele kaasomanikule loob pretsedendi, mis annab võimaluse ja aluse teistele kaasomanikele käituda samal viisil ehk sisuliselt annab õiguse muuta hoone kandekonstruktsioone, omades ainult pädeva isiku arvamust (ehitise audit), Päästeameti soovitust ja vastustaja ehitusteatise kooskõlastust. Ehkki üksikjuhtumil võib konkreetne lahendus tinglikult ka tervele korterelamule ohutu olla, ei anna see alust luua teistele kaasomanikele käitumismudelit ja soovi hakata omavoliliselt muutma korterelamu kandvaid konstruktsioone. Vältimaks olukorda, kus teised kaasomanikud hakkavad sisuliselt puurima korterelamu kandvaid seinu, kahjustades sel viisil korterelamu terviklikkust ja püsivust, on põhjendatud tuvastada vastustaja toimingud (mh ehitusteatise kooskõlastamise osas) õigusvastasteks. Mitmekorruselises korterelamus kandvates konstruktsioonides muudatuste tegemiseks ei piisa: 1) pädeva isiku või asutuse arvamusest/hinnangust (mh ehitise auditist) üksikjuhtumi kohta; 2) Päästeameti heakskiidust; 3) eeldusest, et on olemas tugevuslahendus ühe konkreetse juhtumi/korteri kohta (sest see ei pruugi olla sobilik terve maja kohta); 4) eeldusest, et tegemist on ehitisega, mille ehitisealune pind on üle 60 m2; 5) eeldusest, et tegemist on väikesemahulise olemasolevas ehitises asuva korteri ümberehitusega, mistõttu väidetavalt puudub vajadus teostada eraldi põhjalikku kontrolli vastavuse üle detailplaneeringule.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
13.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. EhS § 23 lg 4 sätestab, et kutse- või pädevustunnistuse olemasolu korral eeldatakse isiku vastavust kutse- või pädevustunnistusega hõlmatud tööde tegemiseks. Kutse- ja pädevustunnistuse mõte on isiku kvalifikatsiooni tõendamine ning isiku kvalifikatsioon on kahtlemata oluline tunnus, mille alusel otsuseid teha. Kutsetunnistuse regulatsioon tuleneb kutseseadusest. Diplomeeritud ehitusinseneri tase 7 kutsetunnistuse lisas on muuhulgas välja toodud, et antud taseme ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad kesktaseme- või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina muuhulgas hoonete ja rajatiste laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning töötavad iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Kutseregistri andmetel on Edgar Pukk diplomeeritud ehitusinsener (tase 7) hoonete ehitusel (projekteerimine, projekteerimise juhtimine ja ehitise audit) ning ehitusjuht, tase 6.
14.Kolmas isik esitas EhS §-s 35 sätestatud ehitusteatise, sest soovis ümberehitamist elamus, mille ehitisealune pind on üle 60 m2. Vastavalt taotlusele sooviti teostada ehitise kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmist või asendamist, mis on ümberehitamine tulenevalt EhS § 4 lg 3 p-st 2. Tulenevalt EhS lisast on elamu ümberehitamisel, mille ehitisealune pind on üle 60 m 2, nõutud esitada ehitusteatis koos ehitusprojektiga. EhS § 24 lg-s 2 on välja toodud üldised tegevusalad, mille puhul 3(10)
tuleb pädeval isikul kvalifikatsiooni tõendada ning EhS § 24 lg-st 4 tuleneva volitusnormi alusel on kehtestatud EhS § 24 lg-st 2 tulenevate tegevusalade täpsemad kvalifikatsiooninõuded (ettevõtlusja infotehnoloogiaministri määrus nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“). Kuigi EhS § 24 lõikest 2 ei tulene nõuet, et ehitusteatisega seotud ehitusprojekti koostamisel peab pädev isik tõendama enda kvalifikatsiooni, on antud ehitusprojekti koostanud kõrge pädevusega ehitusinsener. See annab vastustajale lisakindluse, et ehitusprojekt on koostatud suure asjatundlikkusega.
15.Vaidlusaluse ehitusteatise teavitatuks lugemise aluseks oleva ehitusprojekti seletuskirja lk 3 punktis 2 on kirjas, et korteri kandvatesse seintesse on projekteeritud täiendav ava ning mõõdud ja tugevduslahendus on antud joonistel. Vaidlust ei ole selles, et soovitud on teha üks ukseava kandvasse seina. Nimetatud jooniste nimetused ehitusprojektis on vastavalt ST-002 ning ST-003. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata joonisele ST-002, millel on välja toodud korteri plaan ülevalt vaates (tähistatud numbriga 1), väljafreesitava seinaosa asukoht, detailid ning sillus (I tala) seoses kandva seinaga korruselises vaates (tähistatud numbriga 2) ning paigaldatava silluse (I tala) sisemus lõikes (tähistatud numbriga 3). Korruselisel vaatel (tähistatud numbriga 2) on välja toodud I tala (sillus), mille pikkuseks on märgitud 1300 mm (I = 1300 mm). Kõrval oleval joonisel (tähistatud numbriga 3) on sillus kujutatud lõikes. Vastustaja on joonisel ühendanud need punase joonega, sest tegemist on sama ehitusdetailiga, lihtsalt erinevas vaates ning sellelt on näha, et väljafreesitava seinaosa kohal on märgitud olemasolevad raudbetoonsillused, kuid nende kõrvale lisaks on märgitud veel täiendav terassillus, mis vastavalt joonisele tuleb krohvida raabitsvõrgul või katta tulekaitsevõõbaga. Tegemist on detailiga, mis tuleb olemasolevatele sillustele lisaks, et soovitud ava ei avaldaks mõju kandva seina püsivusele ehk ei oleks ohtlik hoone tugevusele ja jäikusele (tugevduslahendus). Joonistel on ka näha vastavad mõõtmed ning näiteks joonisel number 2 on näha väljafreesitava seinaosa mõõtmed. Nimetatud I tala paigaldatakse freesitava ava kohale horisontaalselt.
16.Samuti on vastustaja hiljem saanud ehitusprojekti koostaja poolt tehtud auditi, mille tellijaks on kolmas isik. Auditist selgub, et kohapeal on teostatud visuaalne, kasutus- ning dokumentatsiooni kontroll ning kokkuvõtlikult leitud, et kõik konstruktsioonid on väga heas korras. Samuti on näiteks nii ehitusprojekti seletuskirjas (lisa 2, lk 3 punkt 2) ning auditis ( lisa 6, lk 2 punkt 3) kirjeldatud, et välisseinad on 51 cm ja 38 cm paksused, siseseinad on laotud silikaattellistes, vahelaed on monteeritavatest õõnespaneelidest, mis toetuvad kandvatele seintele ning hoone jäikus on tagatud vahelagede ja seinte koostööga.
17.30.05.2019 kirjas nr 4-3/1369-2 on ekslikult viidatud vaheseinale. Arusaadavalt soovitakse ust teha kandvasse seina. Tulenevalt EhS § 36 lg 5 p-st 2 kontrollib pädev asutus, kas seoses ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega tuleb kooskõlastada ehitis või ehitamine pädeva asutusega. Ehitusteatis ja ehitusprojekt on kooskõlastatud Päästeametiga, kelle pädevuses on ka tuleohutusnõuete kontroll. Algselt on Päästeamet esitanud omapoolsed märkused, neid on projekteerija arvestanud ja teinud ehitusprojektis vastavad parandused. Päästeamet kooskõlastas 15.05.2019 ehitusteatise ja ehitusprojekti. Puudub mõistlik põhjus kahelda, et Päästeameti poolt antud kooskõlastus oleks ebapädev.
18.Tegemist on väikesemahulise olemasolevas ehitises asuva korteri ümberehitusega – puudub vajadus teostada eraldi põhjalikku kontrolli vastavuse üle detailplaneeringule. Kaebaja ei ole välja toonud ega põhjendanud, missuguseid uuringuid oleks vastustaja pidanud nõudma. EhS seletuskirja kohaselt on EhS § 42 lg-s 4 välja toodud, et viidatud ehitusuuringud on sätestatud ehitusprojekti uuringuid kirjeldavas paragrahvis. Ehitusuuringuid kirjeldav säte on EhS § 14 lg 4 p 2. Volitusnormiga on kehtestatud kaks majandus- ja taristuministri määrust (topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded; ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded). Vastustaja hinnangul ei ole sellised ehitusuuringud asjakohased – topo-geodeetiline uuring 4(10)
ning ehitusgeoloogiline uuring on seotud maa-ala kui pinnase uurimisega. Vastustaja lähtus menetlusse võtmisel haldusmenetluse seaduse § 5 lg-s 2 sätestatud eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõttest, mille kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Igasuguste uuringute nõudmiseks ehitusprojekti menetluses peab olema mõistlik vajadus, mida käesoleval juhul ei eksisteeri.
19.Kaebaja ei ole välja toonud, kuidas ei vasta ehitusprojekt kaebaja arvates ehitusprojektile esitatavatele nõuetele. Vastavalt majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (edaspidi: määrus nr 97) § 13 lg-le 2 annab vastustaja ehitusprojektile hinnangu, lähtudes eelprojektile esitatavatest ja nimetatud määruse 3. peatüki nõuetest, olenemata esitatud ehitusprojekti staadiumist. Vastustajale esitatud ehitusprojekt vastab määruses esitatud mahule ning nõuetele ning seda on kinnitatud vastustaja 30.05.2019 kirjas nr 4-3/1369-2. Ka ei ole kaebaja välja toonud, milline EhS § 42 lg 7 p-s 1 nimetatud asutus on jätnud ehitusteatise ja ehitusprojekti kooskõlastamata. Kõik kooskõlastused on ehitisregistris olemas. Auditi läbiviimisel ei pea olema juures korteriühistu juhatuse liige.
20.Ehitusteatis koos ehitusprojektiga on suunatud ehitises kuuluva kolmanda isiku korteriomandi ümberehitamiseks. Seega on tegemist konkreetselt üksikjuhtumiga ning ehitusteatise alusel ei või ümber ehitada teisi korteriomandeid, mis on ehitises. Iga esitatud ehitusteatisega kaasneb eraldi menetlus, milles kontrollitakse esitatud andmeid ja muud asjakohast informatsiooni. Vastustaja ei anna konkreetses menetluses hinnangut teiste potentsiaalselt esitatavate ehitusteatiste kohta. Kaebaja on esitanud väiteid ilma igasuguste tõenditeta, mistõttu ei saa vastustaja neid pidada asjakohasteks.
21.Iga esitatud ehitusteatisega kaasneb eraldi menetlus. Ehitusteatist saab lugeda teavitatuks, kui on tõendatud, et ümberehitamine on ohutu. Vastustaja hindab ohutust igas menetluses eraldi ning keeldumine lugeda ehitusteatis teavitatuks ainuüksi põhjendusel, et iga korteriomandi omanik võib sarnaselt ehitama hakata, on ebaproportsionaalne. Kaebaja möönab ka ise, et antud üksikjuhtumi puhul ei pruugi olla tegemist ohtliku olukorraga tervele korterelamule.
22.Ehitusteatis on loetud teavitatuks 21.05.2019, mistõttu on kolmandal isikul olnud võimalik alustada juba ehitustegevust. Samuti ei ole kaebaja endiselt välja toonud, milliseid uuringuid oleks vastustaja pidanud nõudma. Menetlusse olid kaasatud vajalikud osalised ning antud spetsialistide poolt vajalikud hinnangud.
23.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 38 lg 2 kohaselt ei ole ehituslikuks ümberkorralduseks korteriomaniku nõusolekut vaja, kui see ei puuduta tema õigusi üle selle määra, mida korteriomanik peab taluma omandi tavakasutuse piirides. Näiteks juhul, kui tegemist on ehitusliku ümberkorraldusega, mis reaalselt mõjutab ainult ühe trepikoja elanikke, ei ole selliseks muudatusteks teiste trepikodade korterite omanike nõusolekut vaja. Vastustaja pädevuses ei ole igal konkreetsel juhul otsustada, kas ja milliste kaasomanike nõusolekut ehitustööde tegemiseks vaja on. Vastustaja hindab seda, kas projekt on ehituslikult sobiv või mitte. Ametipoolne avalik-õiguslik luba ehitamiseks ei välista kohustust enne ehitamist saada ka kaasomanike tsiviilõiguslik nõusolek. Selle puudumisest tulenevad korteriomanike vahelised vaidlused ei kuulu lahendamisele teatise- või loamenetluse käigus, vaid tsiviilkorras.
24.Kaebaja on ise möönnud, et konkreetse üksikjuhtumi puhul ei pruugi olla tegemist ohtliku olukorraga tervele korterelamule, mistõttu ei saa kaasneda kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Väljafreesitav seinaosa ei ole märkimisväärselt suur ning selle jaoks on ette nähtud meetmed, et tagada ohutus.
5(10)
25.Ehitusteatis on loetud teavitatuks õiguspäraselt, puudub põhjus kohustada vastustajat uuesti läbi vaatama vaidluse all olevat ehitusteatist ning samuti puudub põhjus alustada riiklikku järelevalvemenetlust.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD
26.Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata. Kolmandale isikule kuulub ühetoaline korter pindalaga 17,1 m2 , mis asub kolmandal korrusel endises ühiselamus aadressil Xxxxxxxx. Kaks korterit omavad ühist sissepääsu. On olemas WC ja dušikabiin, mida kasutavad kahe korteri elanikud. Korteris puudub köök. Köögi puudumise tõttu on kolmas isik sunnitud toidu valmistamiseks kasutama väikest elektripliiti. Seega puuduvad korteris elementaarsed mugavused. Kolmanda isiku sooviks on eraldada temale kuuluv korter, milleks on vaja teha ava kandvasse seina uue välisukse paigaldamiseks ning välja ehitada korteris eraldi WC ja kööginurk.
27.Tulenevalt EhS § 4 lg 3 p-st 2 on kandvasse seina ava tegemiseks vaja korteri rekonstrueerimise projekti. Korteri rekonstrueerimise projekti nr K-05-720/19 tegi Allprojekt Consulting OÜ 11.03.2019 ja see on üle antud TLPA-le kooskõlastamiseks. Ehitusprojektis on märgitud, et projekteeritud tööde teostamine vastavalt projektile ei ole ohtlik hoone tegevusele ja jäikusele. Antud seintes ei ole varem teisel korrustel avasid freesitud. Projekteerimistööd ja nende läbiviimine on teostatud Hea Ehitustava (ET – 10206-0068) ja Eesti Vabariigis kehtivate seaduste, määruste ja otsuste kohaselt. 07.05.2019 andis TLPA rekonstrueerimise projektile nr K-05-720/19 heakskiidu ja vastavalt EhS-le väljastati 21.05.2019 ehitusteatis nr 1911201/055.
28.Allprojekt Consulting OÜ vastutav spetsialist Edgar Pukk tegi korteriomandi Xxxxxxxx konstruktsioonide ehitusauditi ja ülevaatuse akti nr A176/19. Korteriomandi Xxxxxxxx konstruktsioonide ehitusauditel ja ülevaatusel nr A176/19 on märgitud, et kõik konstruktsioonid on väga heas seisukorras. Projekteeritud ava on ametlikult lubatud teha vastavalt ehitusprojektile ning ei ole ohtlik hoone tugevusele ja jäikusele. Takistusi, mis põhjustavad ehitustööde tegemist, puuduvad. Seega korteri rekonstrueerimisel on täidetud EhS-s ettenähtud ehitise korrashoiu ja ohutuse nõuded. Vastavalt majandustegevuse registrile on Edgar Puki tegevusalaks ehitise audit ja tegevusala liik on konstruktsioonide osa. Seega ehitise auditi on teostanud kompetentne spetsialist.
29.Kaebaja ei ole märkinud, millist õigusnormi on vastustaja rikkunud ning millise seaduse alusel on vastustaja ehitusteatise kooskõlastamisel kohustatud läbi viima täiendava kontrolli. Kaebaja ei ole põhjendanud, mille alusel on vaja teha audit kogu korterelamu kohta juhul, kui soovitakse ühte kandvasse seinal teha täiendav ava, mitte lammutada terve kandev sein. Arvestades seda, et rekonstrueerimine toimub ainult ühes korteris ja planeeritavad ehitustööd puudutavad täiendava ava tegemist kandvasse seina, mitte terve kandva seina lammutamist, siis konstruktsioonide ehitusaudit on teostatud ainult rekonstrueerimisele kuuluvas korteris vastavalt seaduse nõuetele. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et ehitise auditi läbiviimisel on vaja kaasata korteriühistu juhatus.
30.Kolmas isik on nõus kaebajaga, et omavoliline elamu kandvate konstruktsioonide muutmine on keelatud ja ohtlik. Põhjendatud ei ole aga keelata kolmandal isikul teostada seadusele vastavaid ehitustöid oma korteris, et parandada elukvaliteeti, ainult põhjusel, et teistel korteriomanikel ei tekiks soovi samuti parendada elementaarseid mugavusi oma korteris. On arusaamatu, miks kaebaja arvab, et teised korteriomanikud hakkavad muutma korterelamu kandvaid konstruktsioone ning teevad seda omavoliliselt. Korteriühistul on juhatus, kellel on kontrolli õigused ja kohustused reageerida korteriomanike omavolilisele seadusevastasele tegevusele.
KOHTU PÕHJENDUSED
31.Tallinnas Xxxxxxxx asuva korteri omanik XX tellis Allprojekt Group OÜ-lt projekti eesmärgiga parandada korteri planeeringut. Selleks projekteeriti täiendav ava kandvasse seina, WC ja köök. TLPA-le esitati 07.05.2019 sellekohane ehitusteatis ja ehitusprojekt. TLPA kandis 21.05.2019 ehitusteatise nr 1911201/05558 ehitisregistrisse. Kaebaja esitas TLPA-le 30.04.2019 arvamuse 6(10)
Xxxxxxxx ehitusteatise kohta, millele TLPA vastas 30.05.2019 vastusega nr 4-3/1369-2. Kaebaja leiab, et TLPA registreeris ehitusteatise õigusvastaselt, kuna ilma hoone praeguseid tehnilisi parameetreid, koormust, amortisatsiooni arvestamata ja uuringuid tegemata ei tohi piisava veendumusega jõuda järeldusele, et projekteeritud tööde teostamine ei oleks ohtlik hoone tugevusele ja jäikusele.
32.Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada kaebuse esemega seonduvat. Kohus lasi kaebajal taotlust muuta ja võttis menetlusse kohustamisnõude, kuna nõude ese on toiming. Ehitusteatis esitatakse EhS § 35 lg-te 1 ja 2 alusel pädevale asutusele (teavitamine) ning EhS § 35 lg-st 3 tulenevalt on ehitusteatis nõutav selle seadustiku lisas 1 toodud ehitiste puhul. Teavitamine toimub reeglina elektrooniliselt ehitisregistri kaudu (EhS § 36 lg 1 esimene lause) ja vähemalt 10 päeva enne ehitamise alustamist (EhS § 36 lg 2 esimene lause). Kui pädev asutus omakorda ei teavita (10 päeva jooksul ehitusteatise esitamisest ehitusteatise esitajat) vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist (EhS § 36 lg 2 teine lause). EhS §-st 36 nähtub, et pädev asutus teostab kõigepealt esmast kontrolli, mille käigus võib selguda täiendava kontrolli vajadus. Haldusorgan peab igal juhul kontrollima, kas ehitusteatises on märgitud EhS § 36 lg-s 3 toodud andmed ning kas need vastavad olemasolevatele andmetele. EhS § 36 lg 4 sätestab, et EhS lisas 1 nimetatud juhul tuleb koos ehitusteatisega esitada ehitusprojekt, mille esitamist ja määruse nr 97 nõuetele vastavust tuleb samuti kontrollida. Ka eelnõu seletuskirjast (lk 67) nähtub selgelt, et teatise eesmärk ei ole üksnes teavituslik, ilma haldusorganile kohustusi toomata (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2019 otsus haldusasjas nr 3-17-1282).
33.Täiendava kontrolli tulemusel esitatavad nõuded antakse haldusaktis (EhS § 36 lg 6 viimane lause). Mitteammendav loetelu täiendava kontrolli käigus esitatavatest nõuetest on toodud EhS § 36 lg-s 5. Seega võib järeldada, et kui esmases kontrollis ei selgu täiendava kontrolli vajadust (sh vajadust esitada lõikes 5 toodud nõudeid), aktsepteerib pädev haldusorgan vaikimisi ehitusteatise, andmata selle kohta haldusakti. Ka praegusel juhul pole vastustaja sellist haldusakti andnud. Sellest ei järeldu siiski, et ehitusteatis ise poleks suunatud õiguste ja kohustuste tekitamisele. Ehitusteatist ei saa selles osas samastada ehitamise alustamise teatisega (EhS § 43 lg 1; ehitusseadustiku eelnõu (SE 555) seletuskiri, lk 67).
34.EhS lisas 1 eristatakse juhtumeid, kus piisab üksnes ehitusteatise esitamisest, ning juhtumeid, kus lisaks ehitusteatisele tuleb esitada ka ehitusprojekt. Ehitusprojekti esitamise kohustuse on seadusandja elamu puhul näinud ette mahukama ja/või keerukama ehitustegevuse korral, kus ehitamine peaks toimuma pädeva isiku koostatud projekti alusel.
35.Ehitustegevuseks nõusoleku andmine on haldusorgani diskretsiooniline otsustus, mis toiminguna peab vastama haldusmenetluse seaduse (HMS) § 107 ja § 108 nõuetele. Täitevvõimu diskretsiooniotsused on kohtute poolt vaid piiratud ulatuses kontrollitavad (vt HKMS § 158 lg 3). Riigikohus on asjas nr 3-3-1-42-03 rõhutanud, et seda enam omab tähtsust asutuse poolt menetlusnormidest ja -põhimõtetest kinnipidamine (vt p 35). Punktides 36 ja 37 on Riigikohus leidnud: “Kohalik omavalitsus kui pädev haldusorgan ei või ehitusloa väljaandmise menetluses piirduda vaid dokumentide formaalse kontrolliga, lootes kergemeelselt, et ehitise nõuetekohasuse ning huvide tasakaalustamise tagab ainuüksi ehitusprojekti koostamine riiklikult tunnustatud arhitekti poolt. Arhitekt on küll kohustatud koostama projekti ehitusnormidele ja -nõuetele vastavalt, kuid ehitusnormide ja -nõuete kohaldamine võib tihti vajada tõlgendamist ja väärtusotsuste tegemist avaliku võimu kandja poolt. /.../ Kui kogu vastutus projekti nõuetekohasuse eest lasuks arhitektil, siis kujutaks ehitusloa andmise menetlus endast tarbetut bürokraatlikku asjaajamist. Ehitusloa taotlemise kohustuse eesmärk on sisuline kontroll ehitusnormidest ja -nõuetest kinnipidamise üle ning huvikonfliktide lahendamine. Jättes ehitusprojekti sisulise nõuetekohasuse, sh kooskõla naabri õigustega kontrollimata, rikub kohalik omavalitsus haldusmenetluses kehtivat uurimisprintsiipi. Uurimisprintsiibi kohaselt peab pädev asutus omal initsiatiivil selgitama välja otsustamiseks vajalikud asjaolud. /.../ Uurimisprintsiibist tulenevate kohustuste täitmist võib lihtsustada 7(10)
puudutatud isikute haldusmenetlusse kaasamine. Menetlusse kaasatud isik peab esitama ehitusprojekti suhtes oma huvidest lähtuvad vastuväited, mistõttu asutusel on lihtsam selgitada välja selle isiku jaoks tähtsust omavad asjaolud ja oma kaalutlusotsust motiveerida. Sama põhimõte on ka osa heast haldustavast.“ Riigikohtu toodud seisukoht on asjakohane ka ehitusteatise menetluses. Ehitusprojekti sisulise nõuetekohasuse ja selle alusel toimuva ehitamise mõju kolmandatele isikutele tuleb kaaluda esmalt haldusorganil ja selle kaalumise tulemust kontrollib kohus.
36.Kolmas isik esitas koos ehitusteatisega TLPA-le Allprojekt Group OÜ korteri rekonstrueerimise ehitusprojekti (vt kaebuse lisa nr 2). EhS § 23 lg 4 järgi eeldatakse kutse- või pädevustunnistuse olemasolu korral isiku vastavust kutse- või pädevustunnistusega hõlmatud tööde tegemiseks. Ehitusprojekti on koostanud diplomeeritud ehitusinsener E. Pukk (tase 7), kes on ühtlasi ka 6. taseme ehitusjuht (vt vastustja lisa nr 3). Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad kesktaseme- või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete ja rajatiste kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on ehitustehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7, töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine (vastustaja lisa nr 4). Kohus nõustub vastustajaga eelnevat käsitlust arvesse võttes, et puudub mõistlik põhjendus eelduseks, et vaadeldava projekti on koostanud ebapädev isik, jättes arvesse võtmata rekonstrueerimiseks vajalikke elemente, sh seda, kas esineb oht hoone jäikusele tervikuna.
37.Vastavalt määruse nr 97 § 13 lg-le 2 annab vastustaja ehitusprojektile hinnangu, lähtudes eelprojektile esitatavatest ja nimetatud määruse 3. peatüki nõuetest, olenemata esitatud ehitusprojekti staadiumist. Vastustajale esitatud ehitusprojekt vastab määruses esitatud mahule ning nõuetele. Vaadeldavast projektist nähtuvalt on korterisse kandvatesse seintesse projekteeritud täiendav ava, ning ette on hähtud ka tugevuslahendus. Kohtu hinnangul on vastustaja piisaval määral kirjeldanud käsitletud projekti, kus on välja toodud korterisse ava tegemine selliselt, et see ei kahjustaks hoonet tervikuna. Tugevduslahendused on ehitusprojektis esitatud joonistel ST-002 ning ST-003. Jooniselt nähtub, et väljafreesitava seinaosa kohal on märgitud olemasolevad raudbetoonsillused, kuid nende kõrvale on lisaks märgitud veel täiendav terassillus, mis vastavalt joonisele tuleb krohvida raabitsvõrgul või katta tulekaitsevõõbaga. See detail tuleb olemasolevatele sillustele lisaks, et tehtav ava ei avaldaks mõju kandva seina püsivusele, st ei oleks ohtlik hoone tugevusele ja jäikusele (tugevduslahendus). Joonistel on ka näha vastavad mõõtmed ning näiteks joonisel number 2 on näha väljafreesitava seinaosa mõõtmed. Nimetatud I tala paigaldatakse freesitava ava kohale horisontaalselt. Välja on toodud ka, et projekteeritud tööde teostamine ei ole ohtlik hoone tugevusele ja jäikusele. Seintes ei ole teistel korrustel avasid freesitud. Kuna korteris teostatakse ainult siseplaneeringu muudatused, teisi kommunikatsioone ei muudeta. Vastustaja on märkinud 30.05.2019 vastuses, et tegemist on vaheseinaga, kuid hiljem vastustaja võttis õigeks, et soovitakse teha ava kandvasse seina.
38.Kaebaja hinnangul on vastustaja aktsepteerinud ehitusteatise rutakalt, kuna ilma hoone tehnilisi parameetreid, koormust, amortisatsiooni arvestamata ei saa jõuda järeldusele, et tehtavad tööd ei avalda mõju hoone jäikusele. EhS § 18 lg 1 kohaselt on ehitise auditi eesmärk tõendada ehitise nõuetele vastavust ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutust või anda ehitise kohta muu hinnang. 22.09.2019 on Allprojekt Consluting OÜ spetsialist E. Pukk koostanud Xxxxxxxx konstruktsioonide ehitusauditi ja ülevaatuse (vastustaja lisa nr 6). Nimetatud auditist nähtub, et E. Pukk külastas objekti 17.09.2019. Kohal viibis ka korteri omanik kolmas isik XX. Majandus- ja taristuministri 24.09.2015 määrusega nr 116 kinnitatud „Ehitise auditi tegemise korra“ §-s 2 on sätestatud ehitise auditi tegemise juhised. Ei nimetatud sättest ega korrast tervikuna ei tulene kohustust kaasata auditi tegemisel peale tellija täiendavalt korteriühistut. 8(10)
39.Auditi jooksul tehti ülevaade kõikidest kandvatest konstruktsioonidest ning olukord oli fikseeritud. Spetsialist tõi välja, et analüüsitud hoone kandekonstruktsioonid on ehitatud tellistest, välisseinad on 51 cm ja 38 cm paksused, siseseinad on laotud silikaattellistest. Vahelaed on monteeritavatest õõnespaneelidest, mis toetuvad kandvatele siseseintele. Hoone jäikus on tagatud vahelagede ja seinte koostööga. Konstruktsioonides vajumeid ega pragusid ei nähtu. Kõik konstruktsioonid on väga heas seisukorras. Projekteeritud ava on lubatud teha vastavalt ehitusprojektile ning ei ole ohtlik hoone tugevusele ja jäikusele. Takistusi, mis põhjustavad ehitustööde tegemist, puuduvad. Kohtu arvates ei ole eelnevast tulenevalt ja kaebuses esitatud väiteid arvestades alust eeldada kaebaja subjektiivsete õiguste riivet, mida tulnuks kaaluda haldusorganil haldusmenetluses.
40.Kohus ei nõustu kaebaja käsitlusega, et suurte korterelamute suhtes ei kohaldu nõue esitada üksnes ehitusteatis ning ehitusprojekt, kuna Xxxxxxxx korterelamu ehitisealune pind on 897 m 2, millisel juhul on vajalik esitda ehitusluba. KrtS § 1 lg 1 järgi on korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. KrtS § 38 lg 1 kohaselt ei saa ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. Lõikes 1 nimetatud muudatuseks ei ole vaja selle korteriomaniku nõusolekut, kelle õigusi ümberkorraldused ei puuduta üle määra, mida korteriomanik peab KrtS § 31 lõike 1 punkti 2 kohaselt taluma (KrtS § 38 lg 2). Kuna kaebaja soovis kandvasse seina teha ava oma korteris, puudus TLPA-l alus pädeva isiku poolt projekti koostanud isiku väidetes kahelda ning täiendavalt kaasata menetlusse kõiki korteriomanikke. Väljafreesitav seinaosa ei ole märkimisväärselt suur ning selle jaoks on ette nähtud meetmed, et tagada hoone ohutus tervikuna.
41.EhS § 35 lg 3 kohaselt on ehitusteatise esitamine nõutav EhS lisas 1 nimetatud ehitiste puhul. Lisast 1 nähtuvalt kohustab esitama ehitusteatise ja ehitusprojekti elamule ehitisealuse pinnaga 20– 60 m2. EhS ei defineeri täiendavalt elamu ega korteriomandi mõistet. VÕS järgi on elamu ja korteri mõiste sisustamine otsustuse küsimus ja eluruumina saab käsitleda nii maja tervikuna kui ka osa sellest. VÕS §-s 272 kohaselt on eluruum maja või korter, mida inimene kasutab elamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.12.2010 kohtuotsus nr 3-10-474). Kuna kolmas isik soovis oma korteris seina eemaldada, ei olnud vaja EhS lisa nr 1 sisustamisel arvestada kogu korterelamu ehitusaluse pindalaga.
42.Kaebaja toob välja tuletõkkekonstruktsiooni mõiste tulenevalt siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ ning viitab, et ehitusprojekti seletuskirjas on kirjutatud tuletõkkesektsioonist, kuid puudub vajalik hinnang või analüüs, kuidas tuletõkkekonstruktsiooni muutmine mõjutab tuleohutust. EhS § 36 lg 5 p 2 järgi kontrollib pädev asutus, kas seoses ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega tuleb kooskõlastada ehitis või ehitamine pädeva asutusega. Ehitusteatis ja ehitusprojekt on kooskõlastatud Päästeametiga 15.05.2019 peale projekteerija poolt täiendavate paranduste sisseviimist. Kohus nõustub vastustajaga, et puudub mõistlik põhjus kahelda, et Päästeameti poolt antud kooskõlastus oleks ebapädev või korteri seina osalise eemaldamisega satuks ohtu tuleohutuse nõuete täitmine.
43.Kaebaja heidab vastustajale ette, et viimane ei ole järginud EhS §-s 42 toodud ehitusloa menetluse eeldusi ning vastustaja ei ole kontrollinud, kas esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule, projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. EhS §-s 42 on sätestatud nõuded ehitusloa menetlusele. Kuna kolmas isik soovis oma korteris vaheseina osaliselt eemaldada, millisel juhul ehitusloa väljastamine ei ole nõutav, puudus vastustajal kohustus ka järgida EhS § 42 lg-test 1 ja 4 tulenevate kõigi nõuete järgmist. Kaebaja ei ole välja toonud ega põhjendanud, milliseid uuringuid oleks vastustaja pidanud nõudma olukorras, kui vaadeldava rekonstrueerimise puhul on esitatud pädeva isiku poolt projekt ning täiendavalt on koostatud audti. Eelneva tõttu ei anna kohus hinnangut ka kaebaja seisukohale, et vastustaja ei ole teostanud EhS §-s 44 toodud aluste kontrolli, kuna nimetatud sättes on välja toodud 9(10)
alused ehitusloa andmisest keeldumiseks. Vastustajal oli kohustus kontrollida projekti ning ehitusteatises toodud andmeid EhS §-st 36 tulenevalt. Kaebaja ei ole välja toonud, millises osas ei vasta ehitusprojekt ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või milline asutus on jätnud vaadeldava projekti ning ehitusteatise kooskõlastamata. Ehitisregistris on märkuste koondleht, millest nähtuvad pädevate haldusorganite kooskõlastused, sh Päästeameti oma.
44.TLPA on aktsepteerinud ehitisteatise õiguspäraselt, kontrollides vajalike lubade olemasolu ning seda, kas korteriomandi rekonstrueerimine on ohtutu. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kaebaja hirm, et kõik korteriühistu liikmed avaldavad soovi oma korterite rekonstrueerimiseks. Juhul, kui teised korteriühistu liikmed ka vastavat soovi avaldavad, tuleb TLPA-l arvestada ehitusteatise menetluses eelneva olukorraga, sh sellega, et eelnevalt on hoones kandvat seina muudetud. Seetõttu puudub alus kohustamisnõuete ning sellest tulenevalt ka teiste kaebaja esitatud teiste nõuete rahuldamiseks.
45.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ja kolmas isik ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.