Taotleja – XX, volitatud esindaja Kaili-Helina Kolts Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Svjatoslav Podgornõi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20.12.2019 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.12.2019 määruse haldusasjas nr 3-19-2356 resolutsiooni punktid 2 ja 3 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX ja tema pojad CC ning XX elasid munitsipaaleluruumis, aadressil XXX. Laste vanemad XX ja OO on lahutatud.
2.Munitsipaaleluruumi üürileping oli sõlmitud Tallinna linna ja OO vahel. XX esitas 11.11.2019 Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsusele (LOV) avalduse võtta OO-ga sõlmitud üürileping üle samadel tingimustel, mis olid OO-ga sõlmitud lepingus. XX põhjendas elamispinna vajadust seoses laste kasvatamise sooviga.
Lasnamäe linnaosa eluasemekomisjon ei nõustunud 20.11.2019 otsus 4-toalise munitsipaaleluruumi (üldpinnaga 79,9 m2) üürilepingu üleandmisega üürniku lahutatud abikaasale XX-le. Otsuse põhjenduste kohaselt on korteri üürnikul üürivõlg; eluruumi üürilepingu üle võtmist taotlev isik ei ole komisjonile teadaolevate andmete põhjal
3-19-2356 maksujõuline ega suuda üürile taotletava eluruumi üüri ning kõrvalkulude eest tasuda (korteri eest tasus OO); Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr 38 „Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused“ p-ga 2 on kinnitatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2 eluruumide üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m2 perekonna kohta, mis ei võimalda XX-le üürile anda 4-toalist korterit üldpinnaga 79,9 m2, mistõttu ei ole üürilepingu üleandmine XX-le põhjendatud.
4.XX esitas 29.11.2019 Lasnamäe linnaosa eluasemekomisjoni 20.11.2019 otsuse peale vaide.
5.XX esitas 16.12.2019 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus: 1) keelata viivitamatult vastustajal XX ja tema laste asjade välja tõstmine XXX korterist; 2) kohustada vastustajat viivitamatult teavitama XX või tema lepingulist esindajat, kuidas XX saab korterisse sisse; 3) viivitamatult lubada XX-l ja tema alaealistel lastel kasutada tasu eest (üür ja muud kulud) XXX korterit kuni 01.12.2019 esitatud vaide lõpliku lahendamiseni või asjas kohtumenetluse lõppemiseni ning 4) kohustada Tallinna linna alates 04.12.2019 kuni vaide lõpliku lahendamiseni või asjas kohtumenetluse lõppemiseni esitama XXX munitsipaaleluruumi kulude arved XX-le e-posti teel. Taotluse kohaselt käis taotleja 16.12.2019 koos oma lapse CCga arsti juures ning koju tagasi tulles korterisse sisse ei pääsenud, sest ukselukk oli vahetatud. Korteris on taotleja ja tema laste isiklikud asjad. Taotlejal ja lastel puudub teine elukoht. Taotleja on raske puudega ja hetkel haiguslehel, taastudes põlveoperatsioonist. Ka taotleja poeg CC on raske puudega. Taotlejal on kehtiv töösuhe Norras tegutseva ettevõttega. XX ja OO on lahutatud. Vanemad on saavutanud lastekaitsespetsialisti juures kokkuleppe lastega suhtlemise korras.
6.Tallinna Halduskohus kohustas 17.12.2019 määrusega Tallinna linna tagama viivitamatult XX-le ja tema pereliikmetele juurdepääs XXX munitsipaaleluruumile ning selle kasutamine kuni 16.01.2020 (k.a). Määruse kohaselt tuleb selleks Tallinna linnal anda XXle XXX munitsipaaleluruumi võtmed hiljemalt 17.12.2019 kell 17:00 ning teavitada kohustuse täitmisest viivitamatult kohut (resolutsiooni p 1). Kohus kohustas Tallinna linna esitama XXX munitsipaaleluruumi arved taotlejale e-posti teel (resolutsiooni p 2).
7.Tallinna linn esitas 17.12.2019 halduskohtu 17.12.2019 määrusele määruskaebuse.
8.Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2019 määrusega jäeti Tallinna linna määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 17.12.2019 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.
9.XX esitas 18.12.2019 halduskohtule avalduse, milles teatas, et Tallinna linn ei ole halduskohtu 17.12.2019 määrust täitnud.
10.Tallinna linn esitas 18.12.2019 avalduse, milles teatas, et vastustajal ei ole võimalik täita halduskohtu 17.12.2019 määruse resolutsiooni p 1 määruses sätestatud viisil, sest kõik XXX munitsipaaleluruumi võtmed on OO käes.
11.Tallinna linn esitas 20.12.2019 kohtule Lasnamäe LOV sotsiaalhoolekande osakonna (SHO) 16.10.2019 kodukülastuse akti, millest nähtuvalt elavad kõik kolm last koos emaga aadressil BBB. Tallinna linn selgitas, et Tallinna linnale kuuluv 4-toaline XXX munitsipaaleluruum eraldati OO-le. XX-le ei ole määratud puuet ning ta ei ole sotsiaalabi vajav isik. XX-l on kehtiv tööleping, mistõttu suudab ta üürida elamispinda vabaturult. Kuna XX
2(6)
3-19-2356 töökoht asub Norras, siis tõenäoliselt viibib ta Eestis harva ja võib-olla ei vajagi Eestis elamispinda. Tallinna linn kinnitas, et XXX eluruumi võtmed on OO käes.
12.Tallinna Halduskohus tühistas 20.12.2019 määrusega halduskohtu 17.12.2019 määruse resolutsiooni p-dega 1 ja 2 kohaldatud ajutise esialgse õiguskaitse alates 20.12.2019 (resolutsiooni p 2) ning jättis XX esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Kohtule on esitatud uued olulised asjaolud, mis ei olnud kohtule esialgse õiguskaitse ajutise kohaldamise ajal teada. Nimelt on vastustaja selgitanud, et XXX munitsipaaleluruumi kõik võtmed on antud OO-le, kellega oli Tallinna linn sõlminud munitsipaaleluruumi kasutamiseks üürilepingu. Seega on kõnesoleva munitsipaaleluruumi valdus perekond X käes. Tallinna linna määruskaebuse kohaselt kolis munitsipaaleluruumi üürnik OO koos laste CC ja XX-ga XXX korterist välja 2019. a-l. Asjaolu, et OO elab koos lastega aadressil BBB, Tallinn, kinnitas kohtule 20.12.2019 telefonivestluses ka Lasnamäe LOV SHO lastekaitse vanemspetsialist AA. Lisaks on selle tõenduseks esitatud kohtule 16.10.2019 kodukülastusakt. Seega puudub kohtul alus kahelda haldusorgani väidetes. Seda ei väära ka asjaolu, et OO ja XX vahel on kokku lepitud lastega suhtlemise kord, mille kohaselt viibivad lapsed CC ja XX vaheldumisi kord ema juures ja kord isa juures. Määruskaebuses on ka märgitud, et OO esitas 17.10.2019 Tallinna linnale avalduse lõpetada temaga 04.12.2018 sõlmitud munitsipaaleluruumi üürileping alates 31.10.2019, kuna tema ning tema lapsed CC ja XX seal enam ei ela. Kuivõrd lahutatud abikaasa XX kirjalikku nõusolekut lepingu lõpetamiseks ei andnud, ei saanud Lasnamäe LOV rahuldada avaldust soovitud kuupäeval 31.10.2019 ja üürileping lõppes 03.12.2019. Nimetatud asjaolu kinnitab määruskaebusele lisatud 04.12.2019 eluruumi vastuvõtmise akt, mille kohaselt on XX vahetanud ukseluku; XX keeldub korterist lahkumast; korteris on senise üürniku vallasvara ning korterit vastu võtta ei ole võimalik. Määruskaebuse lisa 2 kohaselt on munitsipaaleluruumi üürnik OO teinud Tallinna linnale 16.12.2019 avalduse sooviga avada ja vahetada XXX munitsipaaleluruumi ukselukud. Eeltoodust nähtub, et XX pidi olema teadlik M. X soovist lõpetada üürileping ning anda munitsipaaleluruum üle Tallinna linnale. Samuti saab eelnevast järeldada, et Tallinna linn on lähtunud üürilepingu poole soovist üürileping lõpetada ja anda korter üürileandjale üle ning seetõttu vahetanud välja munitsipaaleluruumi ukselukud. Samas on Tallinna linn andnud võtmed üürnik OO kätte, mistõttu on kõnesoleva munitsipaaleluruumi valdus üürniku käes. Küsimus sellest, milline kokkulepe on üürnik OO ja üürniku endise abikaasa XX vahel viimase poolt munitsipaaleluruumi kasutamise kohta on tsiviilõiguslik küsimus ega kuulu halduskohtu pädevusse. Asjaolu, et korteri võtmed on OO käes, näitab, et XX-l on võimalik pöörduda XXX eluruumi pääsemiseks OO poole. 19.12.2019 telefonivestluses XX-ga, teatas ta, et ei ole OO-ga seoses kõnesolevasse munitsipaaleluruumi sisse saamisega ühendust võtnud, kuid ta on tutvunud Tallinna linna 18.12.2019 avaldusega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13.XX palub 06.01.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 20.12.2019 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ning XX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Lapsele CC-le on määratud raske puue, tal on Q sündroom, mis on grupp pärilikke haigusi, mis mõjutavad sidekude. Laste isale XX-le on alates 27.04.2017
3(6)
3-19-2356 Eesti Töötukassa 10.05.2017 otsusega nr TVH/17/018715 määratud osaline töövõime juhindudes töövõimetoetuse seaduse § 5 lg 3 p-st 2. Määruskaebuse esitaja läks 16.12.2019 CC-ga arsti juurde ning koju tagasi tulles ei saanud ta enam XXX eluruumi sisse, kuna ukselukud olid vahetatud. Tallinna linn vahetas korteri ukselukud ajal, mil kaebaja oli lapsega arsti juures. XX ei saa vaidlusalusest korterist kätte enda ja laste isiklikke asju. XX-l ja lastel puudub teine elukoht, mistõttu on oluline tühistada halduskohtu 20.12.2019 määrus ja taastada esialgne õiguskaitse, mida halduskohus 17.12.2019 määrusega esialgu kohaldas ning millega Tallinna Ringkonnakohus 18.12.2019 määruses nõustus. Tallinna linn ei ole võimaldanud XX-le korterisse ligipääsu ning ta ei tea, kas tema isiklikud asjad (dokumendid, tehnika, riided, mööbel) on korteris alles või on varastatud/välja tõstetud OO või Tallinna linna esindajate poolt. Kui OO sai avalduse alusel 16.12.2019 korterisse ligipääsu ning talle anti korteri võtmed, tungiti ilma Tallinna linna poolse informeerimiseta XX valdusesse. XX ei mõista, miks on OO-l ligipääs XXX eluruumile ning XX-l mitte, kuigi üürileping on OO-ga lõppenud 03.12.2019 ning OO on teavitanud Tallinna linna oma uuest elukohast. Kohtumääruse p-s 12 on kohus ekslikult asunud seisukohale, et munitsipaaleluruumi valdus on perekond X käes, kuna korteri võtmed on OO-l, kes elab hoopis teisel aadressil. Kehtiva seaduse kohaselt ei määrata alates 2010. a laste elukohta kummagi vanema juurde ning seega on ebaõige kohtu väide, et lapsed, kelle vanemate vahel on suhtluskord vaheldumisi poole ajaga kokku lepitud, elavad ema juures. Sellisel juhul on tegemist vahelduva elukohaga.
14.Tallinna linn palub 13.01.2020 seisukohas jätta määruskaebus rahuldamata. Üürileping Tallinna linna ja OO vahel lõppes 03.12.2019, kuid 04.12.2019 politseiametniku juuresolekul oli XX agressiivne ning keeldus eluruumist lahkumast. Seetõttu eluruumi üleandmist-vastuvõtmist ei toimunud. 04.12.2019 eluruumi vastuvõtmise akti kohaselt on XX vahetanud korteri ukseluku ning keeldub korterist lahkumast, korteris on senise üürniku vallasvara ning korterit vastu võtta ei ole võimalik. Lasnamäe LOV andis 06.12.2019 XX-le 10-päevase tähtaja vaides esinenud puuduste kõrvaldamiseks ja tegi talle ettepaneku vabastada ja anda XXX eluruum üle Lasnamäe LOV esindajale 13.12.2019 kell 13:00. XX vastas 12.12.2019 Tallinna linna pöördumisele, et vaide esitamise tähtaeg on 16.12.2019, seega ei toimu korteri vabastamist 13.12.2019 kell 13:00. Puudused vaides kõrvaldas XX 16.12.2019 ning vaie koos lisade ja täiendavate dokumentidega edastati läbi vaatamiseks Tallinna Linnavalitsusele. Üürnik OO tegi 16.12.2019 Tallinna linnale avalduse, paludes avada ja vahetada XXX munitsipaaleluruumi ukselukud. Üürileandja lähtus üürniku soovist ning vahetas ära munitsipaaleluruumi ukselukud. Määruskaebuse esitaja väitel on talle määratud raske puue ja osaline töövõime seoses põlvevigastusega, millest tulenevalt ta leiab, et tal on õigus nõuda üürilepingu üleandmist. XX tõendab oma väidet Töötukassa 10.05.2017 otsusega nr TVH/17/018715, millest nähtub, et Töötukassa on hinnanud XX töövõimet ning leidnud, et tal esineb tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud liigeshaigusest. Puuduvad tõendid selle kohta, et Sotsiaalkindlustusamet oleks tuvastanud XX-l puude. Seetõttu ei ole kinnitust leidnud määruskaebuse esitaja väide raske puude määramise kohta.
4(6)
3-19-2356 Kuna munitsipaaleluruumide üürimiseks on pikk järjekord (ligikaudu 400 perekonda), ei ole põhjendatud XX-le XXX asuva 79,9 m2 suuruse 4-toalise munitsipaalkorteri üürile andmine. XX-l on kehtiv tööleping, mille alusel ta töötab Norra Kuningriigis. XX töötasu on 18,19 eurot ühes tunnis, mis on piisavalt kõrge tasu. Seega ei saa teda lugeda Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määrusega nr 56 kinnitatud „Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise kord” p-s 3.1 nimetatud munitsipaaleluruumi saamiseks õigustatud isikuks. Ka ajutise esialgse õiguskaitse kohaldamine on õigusvastane, kuna eluruumi valdus on endiselt perekond X käes.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lgle 2 tuginedes vajalikuks neid üle korrata.
16.Praeguseks hetkeks on kohtule esitatud uued olulised asjaolud, mis ei olnud kohtule esialgse õiguskaitse ajutise kohaldamise ajal teada. Tallinna linn on andnud vaidlusaluse eluruumi võtmed OO kätte. Üürileping on küll lõppenud, kuid vaidlus puudub selle üle, et XXX eluruumi ei ole Tallinna linnale üle antud, kuna XX on keeldunud seda tegemast. XX vastuseisu tõttu ei ole üürnik OO saanud XXX eluruumi valdust üürileandjale üle anda ning seetõttu on ka selge, miks on eluruumi ukseluku võtmed OO kui üürniku, mitte üürniku perekonnaliikme XX käes. Vaidlus OO ja XX omavaheliste kokkulepete üle eluruumi kasutamise kohta, väljub halduskohtu pädevuse piiridest. XX-l on võimalik korterisse pääsemiseks küsida ukseluku võtmeid OO-lt, kellega ta paratamatult peab suhtlema, kui vastab tõele, et lastega suhtlemise kord toimib 50:50 põhimõttel.
17.Tõendatud ei ole XX-le puude määramine. Töövõime hindamine, millest räägib XX, ning puude raskusastme tuvastamine ei ole samad asjad. Ehkki töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks on võimalik esitada ühistaotlus, ei nähtu haldusasja materjalidest, et XX oleks seda teinud või Sotsiaalkindlustusamet puude raskusastet hinnanud. Lisaks on XXl Norras töökoht, kus tema töötasu on piisavalt kõrge, et üürida korterit üüriturult. Seega vastab tõele Tallinna linna väide, et XX ei saa, vähemalt olemasolevate tõendite põhjal, pidada sotsiaalabi vajavaks isikuks ega munitsipaaleluruumi saamiseks õigustatud isikuks.
18.Üheks XX põhiargumendiks munitsipaaleluruumi üürimise taotlemisel on vajadus korterit üürida selleks, et lastel oleks elukoht. Vaidlus puudub selles, et lastel on olemas elukoht ema juures. Lasnamäe LOV SHO lastekaitse spetsialisti hinnangul on ema elukohas elamistingimused laste kasvatamiseks sobivad ning kõik vajalik on olemas. Määruskaebuses on rõhutatud, et lapsed ei ela mitte emaga, vaid tegemist on laste vahelduva elukohaga, mistõttu viibivad nad kummagi vanema juures võrdse aja. Isegi siis, kui eeldada, et laste alaline elukoht oleks XX juures ning lapsed kohtuksid emaga suhtlemise korra alusel, ei oleks vaieldamatult põhjendatud 79 m2 suuruse 4-toalise munitsipaaleluruumi üürile andmine 3-liikmelisele perele. Õigus munitsipaaleluruumile ei saa tuleneda ainuüksi asjaolust, et määruskaebuse esitajal on lapsed. Munitsipaaleluruum ei ole võrreldav tavalise üüripinnaga, vaid on mõeldud nt vähekindlustatud lastega peredele, kes vajavad sotsiaalteenuseid. Määruskaebuse puhul ei ole
5(6)
3-19-2356 ilmne, et tegemist oleks vähekindlustatud isikuga, kes vajab eluaseme leidmisel kohaliku omavalitsuse abi.
19.Kõiki haldusasja materjale kogumis hinnates, on ringkonnakohus seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.