Eesti Ornitoloogiaühingu, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Eesti Metsloomaühingu kaebus metsateatiste nr 50000636586, nr 50000636588 ja nr 50000636598 registreerimise tühistamiseks ning Keskkonnaameti kohustamiseks täiendama metsateatisi kõrvaltingimusega
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad – Eesti Ornitoloogiaühing, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Eesti Metsloomaühing, volitatud esindaja vandeadvokaat Villy Lopman Vastustaja – Keskkonnaamet Kolmas isik – Tornator Eesti OÜ, seaduslik esindaja MT
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tornator Eesti OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse Tornator Eesti OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2022. a määruse resolutsiooni punktide 5.1 ja 5.2 peale asjas nr 3-22-744.
2.Jätta Tornator Eesti OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2022. a määruse resolutsiooni punktid 5.1 ja 5.2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustik § 252 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Keskkonnaamet registreeris 06.03.2022 Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Sirtsi külas Ojakalda kinnistul (katastritunnus 44901:001:0250) metsateatised järgmiselt: teatis nr 50000636586 (eraldise pindala 4,6 ha; raieliik lageraie, raiutav maht 791 tm, eraldis nr 17); teatis nr 50000636588 (eraldise pindala 1,3 ha; raieliik lageraie, raiutav maht 256 tm, eraldis nr 14); teatis nr 50000636598 (eraldise pindala 0,3 ha; raieliik lageraie, raiutav maht 18 tm, eraldis nr 1).
3-22-744
2.Eesti Ornitoloogiaühing, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Eesti Metsloomaühing esitasid 30.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 06.03.2022 metsateatiste nr 50000636586, 50000636588 ja 50000636598 tühistamiseks ning Keskkonnaameti kohustamiseks täiendama metsateatisi kõrvaltingimusega, mis keelab raiete teostamise lindude pesitsemise perioodil 15. märtsist kuni 15. augustini. Kaebajatel on kaebeõigus (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 30 lg 2). Kõik kaebajad on valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid KeÜS § 31 lg 1 mõttes, kelle põhikirjaline eesmärk on keskkonnakaitse (Eesti Ornitoloogiaühingu põhikirja p-d 2.1 ja 2.2.5; Päästame Eesti Metsad MTÜ põhikirja p 1.2 ja Eesti Metsloomaühingu põhikirja p-d 2.1.1 ja 2.2). Metsateatiste väljastamisel on jäetud kaalumata raie ajalise piirangu seadmise vajalikkus. Vastustaja pidanuks konkretiseerima looduskaitse seaduse (LKS) § 55 lg 61 regulatsiooni, lisades kõrvaltingimuse, mis keelaks raiete teostamise raieala lindude pesitsemise perioodil, arvestades vastavas metsatüübis pesitsevate linnuliikide pesitsusfenoloogiat. Keskkonnaametil on metsateatiste registreerimisel kohustus tagada LKS § 55 lg 61 järgimine (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2021 määrus nr 3-20-2652, p 26; vt ka õiguskantsleri 07.06.2019 kiri nr 7-4/190856/19029271 ning 05.07.2021 kiri nr 7-4/211014/21044042). Järelevalvesüsteem ei taga lindude pesitsusaegset kaitset ning kahjustada saavad kaitsealused liigid (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2013 otsus nr 3-11-1504, p 14). Näiteks on Keskkonnaamet tuvastanud 2021. a pesitsusperioodil raiete kontrollimise käigus I kaitsekategooria liikide merikotka ja väike-konnakotka, II kaitsekategooria liigi kanakulli, III kaitsekategooria liikide hiireviu, laanepüü, roo-loorkulli ja must-harksaba seni registreerimata elupaigad. Vastustaja väljastas metsateatised sooviku- ja palumetsa tüübirühma kuuluvatel metsaaladel. Eraldistel nr 1 ja 17 asub soovikumets, mis on metsatüübilt väga soodsaks pesitsuskohaks mitmetele linnuliikidele (nt sinikael-part, herilaseviu (II kat), hiireviu (III kat), raudkull (III kat), väike-konnakotkas (I kat), laanepüü (III kat), metskurvits, metstilder, kaelustuvi, kägu, värbkakk (III kat), händkakk (III kat), hallpea-rähn (III kat), suur-kirjurähn, valgeselg-kirjurähn (II kat), väike-kirjurähn (III kat), käblik, võsaraat, punarind, musträstas, laulurästas, vainurästas, aed-põõsalind, mustpea-põõsalind, mets-lehelind, väike-lehelind, salu-lehelind, pöialpoiss, hall-kärbsenäpp, väike-kärbsenäpp (III kat), must-kärbsenäpp, sabatihane, salutihane, sinitihane, rasvatihane, puukoristaja, porr, peoleo, pasknäär, mänsak, metsvint, leevike, harva esinevad ka must-toonekurg (I kat), suur-konnakotkas (I kat), merikotkas (I kat), männikutes metsis (II kat) jt). Lankidel ja noorendikes on tüüpilised pesitsejad sookurg (III kat), tikutaja, soo-roolind, jõgi-ritsiklind, aed-põõsalind, väike-põõsalind, pruunselg-põõsalind, salu-lehelind, väike-lehelind, punaselg-õgija (III kat), metsvint ja karmiinleevike (Tammekänd, I. Metsade linnustik. – Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti Ornitoloogiaühing. Tartu: 2018). Soovikumetsade tüüpilistest liikidest alustab märtsi keskpaigas või lõpuosas munemist händkakk ja mänsak. Juba märtsis võivad soovikutes pesitsemist alustada ka mitmed rähniliigid. Teiste liikide puhul algab pesitsusaeg reeglina aprilli teises pooles. Pesitsushooaja kõrghetk kestab mai teisest poolest kuni juuni teise pooleni. Pooled soovikute linnuliigid lõpetavad pesitsemise juuli viimasel poolel. Hiliseimate pesitsejate – leevike, siisike ja väike-lehelind – pesi võib leida ka veel augusti teises pooles. Eraldisel nr 14 asub valdavalt palumets. Palumetsades pesitseb kokku umbes 45 linnuliiki (nt metsis (II kat), teder (III kat), laanepüü (III kat), õõnetuvi (III kat), kaelustuvi, kägu, karvasjalgkakk (II kat), öösorr (III kat), musträhn (III kat), suur-kirjurähn, nõmmelõoke (III kat), metskiur, punarind, lepalind, laulurästas, hoburästas (III kat), väike-lehelind, salu-lehelind, pöialpoiss, hall-kärbsenäpp, põhjatihane, tutt-tihane, musttihane, rasvatihane, porr, pasknäär, 2(8)
3-22-744 ronk, metsvint, siisike, leevike, harva esineb ka merikotkast (I kat), kalakotkast (I kat), kassikakku (I kat), männi-käbilindu). Lankidel ja noorendikes on tüüpilised pesitsejad öösorr (III kat), metskiur, käblik, punarind, aed-põõsalind, väike-põõsalind, pruunselg-põõsalind, salu-lehelind, väike-lehelind, punaselg-õgija (III kat), metsvint, karmiinleevike, säilikpuudel ka ronk. Palumetsade kõige varajasem pesitseja on veebruari keskpaigas pesitsemisega alustav kuuse-käbilind, kellele järgnevad märtsi alguses ronk ja vähearvukad I kaitsekategooria kaitsealused liigid merikotkas ja kassikakk, samuti karvasjalg-kakk. Palumetsades saab lindude pesitsemine hoo sisse alates aprilli teisest poolest, saavutades kõrghetke mai teises pooles ja püsides juuni teise pooleni. Pooled palumetsade linnuliigid lõpetavad pesitsuse juuli viimaseks või augusti esimeseks pooleks. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p-d 1 ja 2 ning lg 2 p 2 näevad haldusorganile ette kõrvaltingimusega haldusakti andmise võimaluse ja isikule sellise haldusakti taotlemise võimaluse (vrdl Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 33 ja keskkonnaministri 11.08.2017 määrus nr „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ § 4 lg 2). Vastustaja on varem metsateatiste väljastamisel seadnud raieajale piiranguid kõrvaltingimuste näol (nt 06.01.2021 väljastatud metsateatis nr 50000459667). Keskkonnaamet pidi arvestama ettevaatuspõhimõttega (KeÜS § 11 lg 1). Metsalindude arvukus on pärast 2000. a-t olnud Eestis olulises languses, mille tagajärjel on linnustik vähenenud ca 25% võrra. Üheks põhjuseks on metsaelupaikade vähenemine. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (linnudirektiivi) mõttes ei ole olulised ja kaitsmist väärt üksnes alal leiduvad kaitsealused liigid, vaid kõik looduslikud linnuliigid, sh rändliigid. Seetõttu tuleb linnudirektiivi art 5 rakendamiseks ja direktiivi eesmärkide elluviimiseks kohaldada sarnaseid regulatiivseid meetmeid metsades, kus ei ole teada keskkonnaregistris piiritletud kaitsealuste liikide elupaiku. Metsateatiste esemeks olevad eraldised asuvad rohevõrgustiku tuumalal, mis on loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, vääriselupaigad, Natura elupaigad jne) ja/või kõrge elurikkusega ja/või rohelise võrgustiku seisukohalt olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad (vt Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 11/2016/278 (täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25) kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ maakasutusjoonis „Ruumilised väärtused“ ja seletuskirja p 3.1.3). Ida-Viru maakonna teemaplaneeringu „Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (TP) maakasutusjoonise kohaselt asub Ojakalda kinnistu rohevõrgustiku tuumalal. TP seletuskirja kohaselt tuleb rohelise võrgustiku funktsioneerimise säilitamiseks tagada, et rohelise võrgustiku looduslike alade osatähtsus tuumalas ei langeks alla 90%. Tuumaladel ja koridorides on metsakategooriaks üldjuhul tulundusmets ja seal võib arendada majandustegevust vastavalt metsakorralduskavadele (vt ptk 3.3, lk 15; vrdl ka koostamisel oleva Lüganuse valla üldplaneeringu (ÜP) seletuskirja ptk 6.3.2, lk-d 55 ja 54).
3.Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus peatada metsateatiste nr 50000636586, 50000636588 ja 50000636598 kehtivus kuni kohtuotsuse jõustumiseni praeguses haldusasjas, samuti keelata Ojakalda kinnistu eraldistel nr 1, 14 ja 17 igasugune puude ja põõsaste langetamisega seotud raietegevus, sh võimalik metsaseaduse (MS) § 28 lg 11 osadele tunnustele vastav tegevus kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kehtivate metsateatiste alusel on võimalik kohe alustada lageraiega. Palumetsades alustavad osad linnuliigid pesitsusega juba veebruari lõpus ning soovikumetsades märtsi keskpaigas. Seega on mitmete lindude pesitusaeg praeguseks alanud. Kui kinnistul alustatakse raiega, muutub kaebus ainetuks, mistõttu on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik. Vastasel juhul
3(8)
3-22-744 on kaebajate õiguste hilisem kaitse võimatu. Raie-eelse olukorra taastamine ei ole võimalik ning kahju pesitsevatele liikidele on juba saabunud. Kaebus ei ole perspektiivitu. Vastustaja ei ole metsateatiste väljastamisel arvestanud asjas tähtsust omavate asjaoludega, st raierahu kõrvaltingimuse määramise vajadusega, kehtivate ja koostamisel olevate planeeringutega ning nendest tulenevate põhimõtetega metsa majandamisel. Metsateatised on registreeritud automaatselt, kaalutlusõigust teostamata. Puudub oluline avalik huvi, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Kaebuse rahuldamata jätmise korral on kolmandal isikul võimalik esitada uued metsateatised. Ei nähtu, et metsateatiste esitajal oleks raie teostamisega kiire või sellega kaasneks talle kahju. Asjas esineb ülekaalukas looduskaitseline avalik huvi (Eesti Vabariigi põhiseaduse §-d 5 ja 53).
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 31.03.2022 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas metsateatiste nr 50000636586, nr 50000636588 ja nr 50000636598 kehtivuse kuni 29.04.2022 (resolutsioon p 5.1) ja keelas Ojakalda kinnistu eraldistel nr 1, 14 ja 17 igasuguse puude ja põõsaste langetamisega seotud raietegevuse, sh võimaliku MS § 28 lg 11 osadele tunnustele vastava tegevuse kuni 29.04.2022 (resolutsiooni p 5.2). Määruse põhjenduste kohaselt tuleb metsateatise kehtivus peatada kuni 29.04.2022 halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 4 alusel.
MÄÄRUSKAEBUSE PÕHJENDUSED
5.Tornator Eesti OÜ palub 18.04.2022 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 31.03.2022 määruse resolutsiooni p-d 5.1 ja 5.2 ning teha uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole metsateatiste realiseerimine
15.märtsist kuni 15. augustini keelatud. LKS keelab lindude tahtliku häirimise lindude pesitsusperioodil, kuid see ei ole seotud kuupäevaliselt määratletava perioodiga. LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keelu osas on järelevalvepädevus vastustajal, mitte ennetava meetmena kohtutel. Metsaraie lubamine on avalikes huvides ning kooskõlas MS § 41 lg-ga 7. Kaebuses ei ole viidatud ühelegi asjaolule, millest nähtuvalt kaasneks pöördumatult oluliste loodusväärtuse kahjustamine. Vaidlusalustel kinnistutel ning selle vahetus läheduses puuduvad kaitsealused loodusobjektid. Maakonnaplaneeringuga on küll kogu Ida-Virumaa määratud rohevõrgustiku alaks, kuid Tornator Eesti OÜ-le kuuluvad eraldised moodustavad sellest üksnes 6,2 ha. Maakonnaplaneering ei keela rohevõrgustiku säilimise tingimusena metsade majandamist, vaid seda tuleb teha säästvalt. Tornator Eesti OÜ-l on kõrge standard metsamajandamise korraldamisel (standardid FSC3 ja PEFC4; vt ka FSC standardi p 6.2.6). Maakonnaplaneeringuga määratakse rohevõrgustiku üldised tingimused, mida tuleks edaspidi üldplaneeringute koostamisel arvesse võtta (planeerimisseaduse (PlanS) § 55 lg-d 1 ja 2 ning PlanS § 56 lg 1 p 9). Kehtiva Maidla valla ÜP kohaselt toimub metsa majandamine vastavalt MS-le ning ÜP ei sea tavalise metsa kasutamisele piiranguid. Seda ei tee ka menetluses olev uus ÜP. Maakasutuse joonise kohaselt asub Tornator Eesti OÜ kinnistu metsamajanduse maaalal, mitte roheala tuumalal. Tegemist on endise allmaakaevanduse territooriumiga (triibutatud ala joonisel). Metsaportaali kaudu on kontrollitud tegevuse vastavust kehtivale ÜP-le. Metsateatiseid ei muuda õigusvastaseks see, et need ei sisaldanud kõrvaltingimust. LKS, linnudirektiiv ega MS ei näe ette raierahu kehtestamise kohustust. Seni on Riigimetsa Majandamise Keskus rakendanud kõigis metsades raierahu perioodil 15. aprillist kuni 15. juunini (kaks kuud). Tegemist on hea tava, mitte seadusest tuleneva kohustusega. Vaidlusaluste metsateatiste kehtivuse peatamine on ebaproportsionaalne, sest sellega keelati raie juba enne 4(8)
3-22-744
15.aprilli (vt ka looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (SE 118) § 1 p 2). Vastustaja märkis metsateatistes, et lindude pesitsemise tippaeg on aprilli keskpaigast suve keskpaigani. Ükski vaidlusalune metsaeraldis ei asu looduskaitsealal, sh ei paikne eraldistel kaitsealuseid liike. Kui seadusandja ei pidanud raierahu kehtestamist vajalikuks kaitsealadel kolmeks kuuks, ei saa olla õigusvastased metsateatised, mis ei sätesta tavalises majandusmetsas raiekeeldu 15. aprillist kuni 15. augustini (viis kuud). Põhjendatud ei ole raie keelamine kogu kohtuvaidluse ajaks, kui lindude rahu ja nende pesade ning munade säilimine on tagatud. Igasugune metsaraie pesitsusajal ei ole LKS § 55 lg 61 rikkumine. Kaebajad saavutasid esialgse õiguskaitse kohaldamisega soodsama seisundi võrreldes kaebuse eesmärgiga. Halduskohus keelas eraldistel nr 1, 14 ja 17 igasuguse puude ja põõsaste langetamisega seotud raietegevuse, sh võimaliku MS § 28 lg 11 osadele tunnustele vastava tegevuse. Viimati nimetatu ei ole MS mõttes raie ega vaja metsateatise registreerimist. Lisaks oli Tornator Eesti OÜ alltöövõtja Paavli Puu OÜ halduskohtu 31.03.2022 määruse tegemise ajaks eraldistel 1, 14 ja 17 teostanud MS § 28 lg 11 tähenduses alusmetsa puhastustööd. Alusmetsaraie (kuni 8 cm jämeduste puude ja põõsaste raie) teostati 27.03.2022–30.03.2022. Avalik huvi on jäetud kaalumata. Avalikes huvides ei ole metsaraie keelamine, kui see on kooskõlas kehtivate avalik-õiguslike piirangutega. Vastupidi, küpse metsa raie on tavapärane metsamajandustegevus. Eestit ning ülejäänud Euroopat on tabanud tõsine toorainekriis puidutööstuses. Ohus on metsa- ja puidusektor ning sellega seotud ettevõtete toimimine. Metsateatistega on hõlmatud tavaline maatulundusmaal asuv mets. Kolmandale isikule on esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasnenud kahju ning ta jäi ilma saadavast tulust. Tornator Eesti OÜ oli teinud kinnistul alusmetsaraie tellimiseks kulutusi ning oli sõlmimas Stora Enso Eesti AS-ga raieõiguse võõrandamise lepingut nimetatud eraldistele. Leping jäi esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu sõlmimata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
7.Halduskohus tugines määruse tegemisel HKMS § 252 lg-le 4, mis võimaldab kohtul kuni 30päevaseks tähtajaks kohaldada esialgset õiguskaitset määrusega, mis ei sisalda põhjendusi. Põhjendusteta määruse tegemine on võimalik olukorras, kus kohus nõustub kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasoluga, ei pea teiste menetlusosaliste huve kaalukamaks ega kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Esialgse õiguskaitse abinõu üle 30 päeva pikendamise vältimiseks ei pea menetlusosalised esitama määruskaebust ringkonnakohtule, vaid piisab ka halduskohtule vastuväidete esitamisest. Sellisel juhul tuleb halduskohtul enne 30-päevase esialgse õiguskaitse lõppemist esialgse õiguskaitse taotlus uuesti sisuliselt lahendada, analüüsides menetlusosaliste vastuväiteid (Tallinna Ringkonnakohtu 31.07.2017 määrus nr 3-17-1462, p 11; 29.07.2020 määrus nr 3-20-1350, p 15). Kuna kolmas isik on määruskaebusega vaidlustanud halduskohtu 31.03.2022 määruse, tuleb halduskohtul lahendada esialgse õiguskaitse taotlus põhjendatud määrusega enne 29.04.2022, mida on võimalik soovi korral vaidlustada ringkonnakohtus. Ringkonnakohtul tuleb määruskaebuse lahendamisel hinnata, kas esialgse õiguskaitse kohaldamine 30 päevaks oli põhjendatud või mitte, sest halduskohtu määrusega ette nähtud esialgne õiguskaitse ei kehti sellest tähtajast määruskaebusest tulenevalt kauem. Edasist
5(8)
3-22-744 perioodi puudutavas osas tuleb halduskohtul lahendada esialgse õiguskaitse taotlus põhjendusi sisaldava määrusega.
8.Esialgse õiguskaitse taotluses on soovitud mitte üksnes metsateatiste alusel teostatava raie, vaid igasuguse raietegevuse, sh MS § 28 lg-s 11 nimetatu, keelamist 15. märtsist 15. augustini, sest ka selline tegevus võib häirida linde nende pesitsusperioodil. Halduskohus ei väljunud esialgse õiguskaitse taotlust rahuldades kaebuse piiridest, sest kaebuse nõuded ei ole selged. Kaebuse nõuetest nähtuvalt soovisid kaebajad ühtaegu metsateatiste tühistamist kui neile kõrvaltingimuste kehtestamist. Metsateatise tühistamise nõude all tuleb mõista määruskaebuse esitaja esitatud metsateatiste registreerimise kohta antud haldusaktide tühistamise nõuet (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 28.10.2020 määrus asjas nr 3-20-580, p 9). Registreerimisotsuse tühistamise korral uue, kõrvaltingimusega registreerimisotsuse tegemisega ei ole kaebajate eesmärk täies ulatuses saavutatav, sest lindude pesitsusaegset kaitset seeläbi täiel määral saavutada ei ole võimalik. Kaebuse p-s 22 viidatud linnuatlas ei kinnita, et lindude pesitsemine ei toimu MS § 28 lg-s 11 nimetatud puudel ja põõsastel või selles sättes nimetatud tegevus lindude pesitsemist LKS § 55 lg-ga 61 keelatud lindude pesitsusaegset häirimist või pesade kahjustamist kaasa ei too. Halduskohtul tuleb anda kaebajale tähtaeg kaebuse nõuete täpsustamiseks ning 30 päevaks esialgse õiguskaitse kohaldamine viisil, nagu esialgse õiguskaitse taotluses näidatud, on seetõttu põhjendatud.
9.Halduskohus keelas 31.03.2022 määrusega vaidlusalustel eraldistel igasuguse puude ja põõsaste langetamisega seotud raietegevuse, sh võimaliku MS § 28 lg 11 osadele tunnustele vastava tegevuse kuni 29.04.2022. Määruskaebuses selgitas Tornator Eesti OÜ, et alltöövõtja Paavli Puu OÜ oli halduskohtu 31.03.2022 määruse tegemise ajaks MS § 28 lg 11 tähenduses alusmetsa puhastustööd juba teinud. Seda kinnitab määruskaebuses joonisena toodud väljavõte määruskaebuse esitaja haldussüsteemist. Ringkonnakohus märgib, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ei ole menetluse kiireloomulisust arvestades võimalik koguda faktiliste asjaolude tuvastamiseks tõendeid, vaid kohus võib lähtuda ka menetlusosaliste põhistatud väidetest (HKMS § 250 lg 2). Määruskaebusele lisatud joonis ei ole tõend HKMS § 56 mõttes, küll aga põhistab, et MS § 28 lg-s 11 nimetatud tööd olid eraldistel nr 1, 14 ja 17 halduskohtu määruse tegemise ajaks lõppenud. Kaebajatel puudus alusmetsa raie osas seetõttu halduskohtu määruse tegemise ajal esialgse õiguskaitse vajadus. Siiski ei anna see alust halduskohtu määruse muutmiseks, sest esialgse õiguskaitse eesmärk on keelata raietööd ja MS § 28 lg-s 11nimetatud tööd 30 päevaks eranditult. Seega, kui selle tähtaja jooksul ilmneb, et määruskaebuse esitaja haldusprogrammis on kajastatud tööd ekslikus ulatuses ning lindude pesitsusaja välisel ajal oleks võimalik veel mõnda liiki metsatööd, siis halduskohtu määrusega ei ole see lubatud.
10.Ka muus osas tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Seejuures juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et vaidlusalustel eraldistel on kuni 29.04.2022 lisaks metsateatiste alusel teostatavatele raietöödele keelatud ka muud puude ja põõsaste langetamisega seotud raietööd, sh MS § 28 lg 11 nimetatud tööd, mis ei hõlma juba teostatud alusmetsa puhastustöid.
11.Halduskohtu määrust oleks põhjust pidada õigusvastaseks siis, kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei saaks kohtumenetluse ajal mingil juhul kaasa tuua neid tagajärgi, mida kaebaja soovib kaebuse esitamisega ära hoida, kaebusel puuduks eduväljavaated või esineks ülekaalukas vastanduv huvi, mis saaks ebaproportsionaalselt riivatud juba 30 päeva jooksul (Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2019 määrus nr 3-19-2356, p 12; 31.07.2017 määrus nr 3-171462, p 12 ja 29.07.2020 määrus nr 3-20-1350, p-d 15 ja 17).
6(8)
3-22-744
12.Ringkonnakohtule ei nähtu, et ajutise õiguskaitse kohaldamine kuni 29.04.2022 oleks ebaproportsionaalne. Kaebajatel oli esialgse õiguskaitse vajadus. Metsateatised on registreeritud 06.03.2022. Metsateatiste alusel oli võimalik alustada raietöödega kohe. Kui raietöödega alustatakse, ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki ära hoida lindude pesitsusaegne häirimine. Seda tagajärge ei oleks võimalik kõrvaldada ka kaebajatele soodsa kohtulahendi korral. Halduskohtu määruse tegemise ajaks oli alanud erinevate linnuliikide pesitsusaeg nii palu- kui ka soovikmetsades. Seega tuli halduskohtul praeguse vaidluse asjaolusid arvestades esialgse õiguskaitse taotlus lahendada kiiresti.
13.Kaebus ei ole perspektiivitu. Asja lahendamisel ei ole määrav, et LKS § 55 lg 6 1 ei sätesta kuupäevalist piirangut. Viidatud sätte eesmärk on vältida lindude häirimist nende pesitsusperioodil. Vaidlusalustele metsateatistele on märgitud, et lindude aktiivne pesitsusperiood on aprilli keskpaigast suve keskpaigani (vt ka MS § 40 lg 10). Keskkonnaameti veebilehel asuva juhendi ,,Pesitsusrahust kinnipidamise kontrollimine“ kohaselt teostatakse sellekohast järelevalvet 15. aprillist kuni 30. juunini.1 Kohtupraktikas on peetud vajalikuks tagada raierahu ka kuni 30. juulini (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2021 määrus nr 3-202652). Halduskohtu määruse alusel on raie keelatud kuni 29.04.2022. Selleks ajaks ei ole lindude pesitsusperiood lõppenud. Kaebuse keskseks väiteks on see, et praegune regulatsioon ning metsateatiste vormistamine ei taga piisaval määral lindude kaitset nende pesitsusperioodil eelkõige seetõttu, et erinevates metsatüüpides elavad linnuliigid pesitsevad erinevatel aegadel ning mitmetel linnuliikidel algab pesitsusaeg enne 15. aprilli ning lõppeb alles augusti keskpaigas. Neid väiteid tuleb halduskohtul hinnata asja edasisel menetlemisel, kaaludes seejuures kavandatavate raiete võimalikku mõju lindude pesitsemisele. Sarnaselt tuleb halduskohtul hinnata kaebajate väiteid metsateatiste vastuolust Ida-Virumaa maakonnaplaneeringus kajastatud rohevõrgustiku alade majandamise põhimõtetega (ptk 3.1), sh vastavusele metsamajandamise kava ja metsa säästliku majandamise põhimõtetele. Hoolimata sellest, kas tegemist on metsamajanduse maa-ala või roheala tuumalaga, oli esialgse õiguskaitse kohaldamine kuni 29.04.2022 põhjendatud lindude kaitsmiseks nende pesitsusperioodil.
14.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asja praeguses menetlusfaasis võimalik tõsikindlalt väita, et vaidlusaluste metsateatiste alusel kavandatav raie ei too endaga kaasa lindude tahtlikku häirimist pesitsusajal. Metsateatistega hõlmatud aladel on kavandatud lageraie ning raiutavate puude maht kokku on üle 1000 tm. Puuduvad konkreetsemad tõendid selle kohta, et nimetatud aladel oleks raietööde teostamise eel täpselt kaardistatud seal paiknevad linnupesad ning tööd planeeritud viisil, et linde ei häirita. Õige on määruskaebuse esitaja selgitus, et vaidlusalusel kinnistul ei asu ühegi konkreetse linnuliigi püsielupaika LKS § 4 lg 5 p 1 tähenduses, samuti ei ole moodustatud kaitse- ega hoiuala. Kaebuses on loetletud linnuliigid, kes võivad üldiselt vaidlusalustel eraldistel asuvates metsades pesitseda ning tõendatud ei ole ühegi linnupesa asukoht neil eraldistel. Samas tuleb pesitsusperioodil kaitsta kõiki linnuliike, mitte üksnes neid, kelle puhul on konkreetne maa-ala määratletud nende püsielupaigana. Sellele viitab LKS § 55 lg 61 sissejuhatav osa (vt ka linnudirektiivi art 1 ja art 5 p d). Metsaregistrist nähtuvalt on eraldisel nr 14 kasvav mets 80-aastane (palumets, mustika kasvukohatüüp) ning eraldisel nr 1 kasvav mets 40-aastane (soovikumets, angervaksa kasvukohatüüp). Keskkonnaameti haudelindude asustustiheduse maatriksi kohaselt on vähemalt nendel eraldistel raiete mõju linnustikule keskmine2. Seega ei ole kaebuses toodud väidete pinnalt põhjust pidada kaebust asja praeguses menetlusfaasis perspektiivituks.
15.Määruskaebuse esitaja huvid ei kaalu üles eelnevalt kirjeldatud avalikku huvi ega välista esialgse õiguskaitse ajutist kohaldamist. Ringkonnakohtule ei nähtu, et metsateatiste kehtivuse peatamine esialgse õiguskaitse kehtivusajaks välistaks täielikult raiete teostamise. Metsateatised kehtivad kuni 06.03.2023. Kehtivusaja järel on määruskaebuse esitajal võimalik esitada uued metsateatised, kui raie ei ole võimalik enne vaidlustatud metsateatiste kehtivusaja lõppemist. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei too seetõttu kaasa olukorda, kus kolmandal isikul jääb metsaraiest tulu üldse saamata. See lükkub esialgse õiguskaitse kehtivuse lõppemiseni edasi. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, tuleb halduskohtul lahendada esialgse õiguskaitse taotlus uuesti põhjendatud määrusega enne 29.04.2022. Seejuures on halduskohtul võimalik kaaluda, kas kohaldada esialgset õiguskaitset kuni lindude pesitsusperioodi või kohtumenetluse lõpuni. Seega pole praegusel juhul põhjust arvata, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega 30 päevaks kaasneks sedavõrd kahjulikke tagajärgi, mis õigustaksid olukorra loomist, kus kaebuse eesmärgi saavutamine ei oleks enam mõistlikult võimalik. Määruskaebuse esitaja on küll märkinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise tõttu jäi tal sõlmimata raieõiguse võõrandamise leping Stora Enso Eesti AS-ga, ent ei ole selle väite kinnituseks tõendeid esitanud. Lepingu sõlmimise edasilükkumisest esialgse õiguskaitse kehtivuse lõppemiseni ei saa teha järeldust, et see ei ole võimalik hiljem. Puidu kokkuostuhindade kasv viitab pigem sellele, et määruskaebuse esitajal on võimalik raie hilisema teostamise korral saada tulu suuremas ulatuses. Alusmetsaraie ettevalmistamisega seotud kulutused ei saanud esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu määruskaebuse esitajale kahju tekitada, sest määruskaebuse teostati alusraie enne halduskohtu 31.03.2022 määruse tegemist. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.