Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Madis Ernits 16.01.2020, Tartu 3-16-1725 Hansu Farm OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 10.02.2016. a otsuse nr 12-6/168 tühistamiseks osas, millega kaebajalt nõutakse tagasi mahepõllumajanduse toetust aastate 2009-2014 eest, ning 25.07.2016. a vaideotsuse nr 12-4/16/199-5 tühistamiseks või alternatiivselt PRIA 10.02.2016. a otsuse nr 12-6/168 tühistamiseks osas, millega kaebajalt nõutakse tagasi mahepõllumajanduse toetust aastate 2009-2011 eest Tartu Halduskohtu 30.08.2018. a otsus Hansu Farm OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant Hansu Farm OÜ Seaduslik esindaja Meelis Vist Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.08.2018. a otsus muutmata.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 17.02.2020 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hansu Farm OÜ võttis 2009. aastal mahepõllumajandusliku tootmise (MAH) kohustuse 562,73 ha-le perioodiks 2009-2013.
2010. aastal jätkas Hansu Farm OÜ MAH-kohustust 494,22 ha-l, millest 83,79 ha-d oli uus maa, s.t maa, millel ei olnud varasemast kehtivat kohustust.
3.PRIA andmetel oli 2011. a alguses Hansu Farm OÜ kehtiv kohustus 494,22 ha. 2011. aastal taotles Hansu Farm OÜ MAH-toetust 531,37 ha-le, millest 78,68 ha-d oli uus maa, s.t maa, millel ei olnud varasemast kehtivat kohustust. 40,29 ha ulatuses andis Hansu Farm OÜ kohustuse üle taotlejale V. Vist, kes jätkas ülevõetud kohustust 40,00 ha ulatuses.
4.PRIA andmetel oli 2012. a alguses Hansu Farm OÜ kehtiv kohustus 531,37 ha. 2012. aastal taotles Hansu Farm OÜ MAH-toetust 516,31 ha-le, millest 0,09 ha-d oli uus maa, s.t maa, millel ei olnud varasemast kehtivat kohustust.
5.2013. aastal küsis PRIA Hansu Farm OÜ-lt 2009-2012 makstud toetuse tagasi 24,90 ha eest.
6.PRIA andmetel oli 2013. a alguses Hansu Farm OÜ kehtiv kohustus 516,31 ha. 2013. aastal taotles Hansu Farm OÜ MAH-toetust 559,04 ha-le. Hansu Farm OÜ võttis 2013. aastal taotlejalt Käru Lihaveis OÜ, kel oli kehtiv kohustus perioodiks 2012-2016, üle MAH-kohustuse 117,09 ha ulatuses ja teavitas sellest 17.10.2013 PRIA-t (tl I-122-122p). Samuti andis Hansu Farm OÜ 2013. aastal 18,99 ha MAH-kohustust üle taotlejale V. Vist, kes jätkas ülevõetud kohustust 18,76 ha-l. Lisaks andis Hansu Farm OÜ 2013. aastal taotlejale Lungo talu üle 30,70 ha ulatuses kehtivat MAH-kohustust, mida PRIA tema kohustuse vähenemise hulka ei arvestanud.
7.2014. aastal küsis PRIA Hansu Farm OÜ-lt 2009-2013 makstud toetuse tagasi 1,28 ha eest.
8.PRIA andmetel oli 2014. a alguses Hansu Farm OÜ kehtiv kohustus 559,04 ha. 2014. aastal taotles Hansu Farm OÜ MAH-toetust 583,78 ha-le. Hansu Farm OÜ võttis taotlejalt OÜ Mässa üle MAH-kohustuse 26,02 ha ulatuses.
9.PRIA andmetel oli 2015. a alguses Hansu Farm OÜ kehtiv kohustus 583,78 ha. 2015. aastal asendas Hansu Farm OÜ oma kehtiva kohustuse uue kohustusega „Eesti maaelu arengukava 2014-2020“ („MAK 2014-2020“) alusel (tl I-123-192). Hansu Farm OÜ andis 24,11 ha kohustust üle taotlejale Lungo talu, kes jätkas ülevõetud kohustust 23,89 ha-l.
10.PRIA nõudis 10.02.2016. a otsuse nr 12-6/168 p-ga 5 Hansu Farm OÜ-lt tagasi alusetult saadud MAH-toetuse aastate 2009-2014 eest summas 21 289,73 eurot (tl I-78-79, I-93p-95).
11.12.03.2016 esitas Hansu Farm OÜ nimetatud otsuse peale PRIA-le vaide (tl I-80). PRIA jättis 25.07.2016. a vaideotsusega nr 12-4/16/199-5 vaide rahuldamata (tl I-85-86, I-96-96p). Vaideotsuses põhjendas PRIA tagasinõuet järgnevalt. Hansu Farm OÜ-l oli 2015. aastal kehtiva „Eesti maaelu arengukava 2007-2013“ („MAK 20072013“) alusel võetud MAH-kohustus. 2015. aastal esitatud taotlusega vähendas Hansu Farm OÜ MAH-kohustust kokku 22,71 ha võrra, sest Hansu Farm OÜ ei taotlenud 2015. aastal perioodi 2014-2020 MAH-toetust 22,71 ha osas põldudele, mis olid tal 2007-2013 MAH-kohustusega hõlmatud. Hansu Farm OÜ ei asendanud oma kehtivat kohustust täielikult. Põllumajandusministri 08.04.2010. a määruse nr 44 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 44) § 17 lg 6 mõttes vähenes kohustus kokku 38,53% ehk üle 30%. Määruse nr 44 § 13 lg 7 p 2 kohaselt võib taotleja oma kehtiva perioodi 2007-2013 MAH-kohustuse asendada täielikult perioodi 2014-2020 MAH-kohustusega. Juhul kui kohustust ei asendata täielikult, rakendub määruse nr 44 § 12 kohustuse vähendamise osas. Kui kohustuse vähenemine kohustuse asendamise aastal ületab lubatud vähenemist (antud juhul 30%), küsitakse seda ületavas osas kõigi aastate eest
makstud toetus tagasi. Lisaks algab kohustuse asendamise aastal uus kohustus uue algse kohustusealuse pinnaga.
12.Hansu Farm OÜ esitas 26.08.2016 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse PRIA 10.02.2016. a otsuse nr 12-6/168 ja 25.07.2016. a vaideotsuse nr 12-4/16/199-5 peale (tl I-2-3, I-103-104), milles nõudis PRIA 10.02.2016. a otsuse nr 12-6/168 tühistamist osas, milles kaebajalt nõutakse tagasi MAH-toetust aastate 2009-2014 eest, ja PRIA 25.07.2016. a vaideotsuse nr 12-4/16/199-5 tühistamist. Alternatiivselt nõudis kaebaja PRIA 10.02.2016. a otsuse nr 12-6/168 tühistamist osas, milles kaebajalt nõutakse tagasi MAH-toetust aastate 20092011 eest.
13.Halduskohus jättis 01.02.2017. a otsusega (tl II-73-74p) kaebuse rahuldamata.
14.Ringkonnakohus rahuldas 13.03.2018. a otsusega (tl II-105-107) kaebaja apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas halduskohtu otsuse ja saatis asja halduskohtule uueks arutamiseks.
15.Kaebaja oli kaebuses seisukohal, et tema poolt 2009. aastal taotletud mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse kohustusperiood lõppes 5 aasta möödumisel kohustuse võtmisest, s.o hiljemalt 31.12.2014, mistõttu ei olnud PRIA 10.02.2016. a otsus nr 12-6/168 põhjendatud ega õiguspärane. Kaebaja arvates ei olnud PRIA-l õiguslikku alust nõuda tagasi toetust aastate 2009-2011 eest olukorras, kus kaebaja uus kohustusperiood algas OÜ Käru Lihaveis kohustuse ülevõtmisega 2012. aastal, kuna aastate 2009-2011 osas oli kaebajal kohustusperiood lõppenud. Kaebaja arvates ei olnud õiged vastustaja väited, et kaebajal oli 2015. aastal kehtiva „MAK 20072013“ alusel võetud MAH-kohustus, mis algas 21.05.2015 ja oleks kestnud kuni 31.12.2016. Kaebaja väidab, et tegelikult algas tal 01.01.2015 uus 5-aastane MAH-kohustus, mis kestab kuni 31.12.2019.
16.PRIA palus vastuses kaebusele (tl I-119-120) jätta kaebus rahuldamata. Vaidlust ei ole, et kaebaja võttis 2009. aastal „MAK 2007-2013“ alusel antava MAH-kohustuse, mis algas 21.05.2009 ja kestis kuni 31.12.2013. Kaebaja võttis 2013. aastal taotlejalt OÜ Käru Lihaveis üle MAH-kohustuse (117,09 ha), mis oli kestusega kuni 31.12.2016. Selle tulemusel tekkis kaebajal uus MAH-kohustusperiood. Vastavalt määruse nr 44 § 10 lg-le 3 loetakse kohustuse ülevõtmisel ülevõetud kohustus ja algne kohustus üheks kohustuseks, mille kestus arvestatakse lühemat aega kestnud kohustuse järgi. Kuivõrd kaebaja poolt üle võetud (Käru Lihaveis OÜ) kohustus oli lühemat aega kestnud kohustus kui Hansu Farm OÜ algne kohustus, muutus Hansu Farm OÜ uueks kohustusperioodi lõpuks 31.12.2016. 2015. a pindalatoetuste taotlusega esitas kaebaja soovi asendada vana MAH-kohustus uue, „MAK 2014-2020“ alusel antava MAH-kohustusega ja võtta uus 5-aastane kohustus. Kaebaja ei asendanud aga oma vana MAH-kohustust uue MAH-kohustusega täielikult. Määruse nr 44 § 13 lg 7 p 2 kohaselt võib taotleja oma kehtiva vana perioodi mahekohustuse asendada täielikult uue perioodi kohustusega. Juhul kui kohustust ei asendata täielikult, rakendub kohustuse vähendamise osas määruse nr 44 § 12, ja juhul kui kohustuse vähenemine kohustuse asendamise aastal ületab lubatud vähenemist (s.t 30 %), küsitakse seda ületavas osas kõigi aastate eest makstud toetus tagasi. Kohustuse asendamise aastal kontrollitakse toetuse määramisel vana perioodi täielikku asendamist ja samal aastal algab uus kohustus uue algse kohustusealuse pinnaga, s.t samal aastal küsitakse vana perioodi üle lubatud määra kohustuse vähenemise eest toetus tagasi ja siis alles algab uus 5-aastane kohustus. Uus MAH-kohustus kestab kaebajal kuni 2019. aastani.
Halduskohtu nõudel täiendas ja selgitas PRIA hiljem asjaolusid (tl II-114-115p).
17.Halduskohus jättis 30.08.2018. a otsusega (tl II-123-125p) kaebuse rahuldamata. Hansu Farm OÜ võttis 2009. aastal „MAK 2007-2013“ alusel antava MAH-kohustuse algsuurusega 562,73 ha. Kohustus algas 21.05.2009 ja pidi kestma kuni 31.12.2013. Kogu kohustuseperioodi jooksul võis kaebaja võetud kohustust vähendada kokku 30% ehk 168,82 ha. Hansu Farm OÜ kohustuse arvestuse tabelist (tl II-117-118) nähtuvalt jätkas kaebaja 2010. aastal mahekohustust 494,22 ha-l, millest 83,79 ha olid uued maad, s.t maad, millele ei olnud varasemat kehtivat mahekohustust ehk 2009. aastal võetud kohustust. Kaebaja vähendas oma kehtivat kohustust 152,30 ha ehk 27,06%. Kaebaja pidi 2011. aastal kohustust jätkama 494,22 ha-l, kuid taotles 2011. aastal mahetoetust 531,37 ha-le, millest 78,68 ha oli uus maa. Samas andis kaebaja 2011. aastal kohustuse 40,29 ha ulatuses üle taotlejale V. Vist, kes pidi jätkama kohustust ülevõetud ulatuses, kuid jätkas kohustust 40,00 ha ulatuses. Seega vähendas kaebaja 2011. aastal kohustust kokku 1,24 ha võrra. Halduskohus leidis, et kui kohustuse ülevõtja kohustust nõuetekohaselt ei jätka, arvestatakse mittenõuetekohane osa üleandja kohustuse vähenemise hulka. Kuna V. Vist ei jätkanud ülevõetud kohustust täies ulatuses, arvestati ülevõetud kohustuse vähenemine üleandja kohustuse vähenemise hulka. Seega vähendas Hansu Farm OÜ 2011. aastal oma kohustust 1,53 ha ehk 0,27%. 2012. aasta alguseks oli kaebajal kehtivat kohustust 531,37 ha. 2012. aastal taotles ta toetust 516,31 ha-le, millest 0,09 ha ei olnud varasemast kehtiv kohustus. Seega oli kohustuse vähenemine 2012. aastal 15,15 ha ehk 2,69%. 2012. aasta lõpuks vähendas kaebaja kehtivat mahekohustust kokku 168,98 ha ehk 30,02%, s.t 0,16 ha üle lubatud määra. 2013. aasta alguseks oli kaebajal kehtivat kohustust 516,31 ha. 2013. aastal taotles ta toetust 559,04 hektarile. Kaebaja poolt võetud MAH-kohustus algas 21.05.2009 ja pidi kestma kuni 31.12.2013, kuid 17.10.2013, seega enne kohustusperioodi lõppu, võttis kaebaja taotlejalt Käru Lihaveis OÜ üle kehtiva MAH-kohustuse 117,09 ha ulatuses, mille tulemusel tekkis kaebajal uus MAH-kohustusperiood. Käru Lihaveis OÜ poolt 2010. aastal esitatud mahekohustuse võtmise taotluse MT60 vormilt (tl II-121) nähtub, et Käru Lihaveis OÜ-l oli kehtiv mahekohustus perioodiga 2012-2016. Halduskohus kohaldas määruse nr 44 § 10 lg-t 3. Antud juhul võttis kaebaja üle taotleja Käru Lihaveis OÜ kohustuse, mis oli kestnud lühemat aega kui kaebaja poolt võetud algne kohustus. Kuna kohustuse ülevõtmisel kohustused liidetakse ja kohustuse pikkust arvestatakse lühemat aega kestnud kohustuse järgi, siis pikenes kaebaja kohustus kuni 31.12.2016 vastavalt nimetatud määrusele. Halduskohus nõustus vastustaja selgitusega, et Käru Lihaveis OÜ võttis taotluse vormi MT60 järgi MAH-kohustuse 2010. aastal perioodiga 2010-2014 ja algkogusega 119,9 ha, mida ta võis suurendada kogu kohustuseperioodi jooksul kuni 30% ehk 35,97 ha ilma, et algaks uus 5-aastane mahekohustus. Kuna 2011. aastal suurendas Käru Lihaveis OÜ oma kohustust 0,04 ha ja 2012. aastal 41,53 ha võrra, algas 2012. aastal uus 5-aastane MAH-kohustus perioodiga 2012-2016 (määruse nr 44 § 11 lg 2). Kaebaja andis 2013. aastal 18,99 ha kohustust üle taotlejale V. Vist, kes jätkas ülevõetud kohustust 0,23 ha väiksemal pinnal ehk 18,76 ha-l. 2013. aastal jätkas kaebaja kehtivat kohustust 491,41 ha-l. Järelikult vähenes kohustus 24,90 ha. Kuna 2012. aastaks oli taotleja kohustust vähendanud üle 30%, siis järgnevatel aastatel nõutakse toetus tagasi iga täiendavalt vähendatud hektari eest, seega nõuti 2013. aastal 2009.-2012. aastatel makstud toetus tagasi 24,90 ha eest õigesti. Kaebajal oli 2014. aasta alguseks kehtiv kohustus 559,04 ha. 2014. aastal taotles kaebaja mahetoetust 583,78 ha-le. Taotlejalt OÜ Mässa võttis kaebaja üle kohustuse 26,02 ha ulatuses. Seega varasemalt kehtivat kohustust jätkas kaebaja 557,76 ha ulatuses ja kohustuse vähenemine
2014. aastal moodustas 1,28 ha. Seega nõuti 2009-2013 makstud toetus 1,28 ha eest tagasi õigesti. Kaebajal oli 2015. aasta alguseks kehtivat kohustust 583,78 ha. 2015. aastal asendas kaebaja oma kehtiva kohustuse uue perioodi (2014-2020) MAH-kohustusega. Halduskohus kohaldas määruse nr 44 § 13 lg 7 p-i 2 ja järeldas, et käesoleval juhul kestab uus MAH-kohustus kaebajal kuni 31.12.2019. Mahekohustust saab asendada ainult täielikult, osaliselt ei ole lubatud asendada. Selles osas, mida ei asendata, küsitakse varasematel aastatel makstud toetus tagasi. Taotlejale Lungo talu andis kaebaja üle 24,11 ha kohustust. Lungo talu jätkas ülevõetud kohustust 0,22 ha väiksemal pinnal ehk 23,89 ha-l. Halduskohtu hinnangul asendas kaebaja nõuetekohaselt ja andis üle kohustust 561,07 ha ulatuses. Kohustuse vähenemine 2015. aastal oli 22,71 ha, mille eest küsis PRIA aastatel 2009-2014 makstud toetuse tagasi seaduspäraselt. Halduskohus nõustus, et määruse nr 44 § 12 lg 1 mõttes loetakse algse kohustuse aluse maa pindalaks selline algse kohustuse maa pindala, millele taotleja võttis esialgsel taotlemisel viieaastase kohustuse ehk siis taotleja faktiliselt esialgse kohustuse alune maa pindala. Halduskohus leidis, et algseks kohustuseks ei loeta liidetud kohustust. Tagasinõude õigusliku aluse osas nõustus halduskohus, et PRIA otsustel ei ole ära märgitud kõiki mahukaid õigusakte. Määruse nr 44 § 12 sätestab kohustuse vähendamise lubatavuse, milleks on 10% algse kohustuse aluse maa pindalast määruse (EÜ) nr 1974/2006 art 44 lg 3 kohaselt. Määruse nr 44 § 17 lg-s 6 on aga ette nähtud erisused enne 02.05.2012 kohustuse võtnud toetuse saajatele, mis näeb ette kohustusealuse maa vähendamise lubatavuse kuni 30%. Seega on antud juhul otsuse tabeli vastavatel ridadel märgitud kohustusealuse maa pindala vähendamine üle lubatud 30% määruse nr 44 § 3 lg 3 ja § 17 lg 6 järgi, sest määruse nr 44 § 17 lg 6 mõttes vähenes (vana MAH-kohustuse uue MAH-kohustusega asendamisel) kaebajal 2015. aastal kohustus üle 30%, täpsemalt 38,53%. Seega ületas vähenemine lubatud määra kokku 8,53% ehk 22,71 ha. Selles osas ei asendanud kaebaja oma vana kohustust uue kohustusega. See tulenes asjaolust, et kaebaja ei taotlenud 2015. aastal MAH-toetust „MAK 2014-2020“ alusel 22,71 ha osas põldudele, millele ta veel näiteks 2014. aastal toetust taotles ning mis olid „MAK 2007-2013“ alusel MAH-kohustusega hõlmatud. Kuna kaebaja ei asendanud oma kehtivat kohustust täielikult, tõi see kaasa toetuse osalise tagasinõudmise eelnevate aastate eest 22,71 ha osas. Toetuse tagasinõudmise õiguslik alus tuleneb otsusel märgitud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusest (ELÜPS). Seega on ka otsusel märgitud toetuse tagasinõudmine ELÜPS § 111 lg 1 alusel, kuna ELÜPS § 131 näeb ette, et enne 01.01.2015 kehtinud ELÜPS alusel antud toetusraha nõutakse tagasi sama seaduse alusel sätestatud korras.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
18.Kaebaja esitas 01.10.2018 halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl II-128-130), milles palub tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada kaebus. Samuti taotleb kaebaja määruse nr 44 § 10 lg 3 põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Halduskohus ei ole käsitlenud kõiki kaebaja vastuväiteid ega nõudeid. Kaebaja väitis kaebuses, et soovis 2014. aastal esitada uue taotluse, mida PRIA talle ei võimaldatud ja mille asemel pidi ta esitama varasema kohustuse pikendamise taotluse. Samuti väitis kaebaja, et e-PRIA järgi algas kaebaja uus kohustuste periood 2015. aastal. Halduskohus ei ole neile väidetele otsuses vastanud. Kaebaja esitas kohtule seisukoha, et kui OÜ Hansu Farm võttis 2013. aastal taotlejalt OÜ Käru Lihaveis üle MAH-kohustuse, mis oli kestusega 21.05.2012-31.12.2016, siis isegi kui selle tulemusel tekkis kaebajal uus MAH-kohustusperiood, siis ei olnud PRIA-l õigusliku alust nõuda tagasi toetust aastate 2009-2011 eest, kuna nende aastate osas oli kaebajal kohustusperiood lõppenud.
Kaebaja leiab, et kui määrus nr 44 § 10 lg 2 sätestab, et kohustuse ülevõtmise korral loetakse ülevõetud kohustus ja algne kohustus üheks kohustuseks, mille kestus arvestatakse lühemat aega kestnud kohustuse järgi, siis tuleks nimetatud sätet mõista selliselt, et kohustuse ülevõtmise korral tekib uus kohustusperiood, mille nii algus kui ka lõpp kuupäevaks on lühemat aega kestnud kohustuse kuupäev, ehk siis antud juhul 21.05.2012 ja 31.12.2016. Kui täiendava kohustuse ülevõtmisel arvestatakse kohustuse kestuse muutumisel ainult lõppkuupäeva muutumisega, siis tekib olukord, kus kohustuse ülevõtjat „karistatakse“ selle eest, et ta soovib aktiivselt tegeleda ettevõtlusega ja mahepõllumajandusega ning on valmis kellegi teise kohustust jätkama. Näiteks, kui isik taotleb mahetoetust, mille algne kohustuseperiood on viis aastat 2009-2013, kuid võtab enne kehtiva kohustuseperioodi lõppu 2012. aastal üle mõne samal aastal alanud kohustuse, siis oleks tema kohustuseperiood juba 2009-2016. Ja juhul, kui isik võtab nüüd enne sama kohustuseperioodi lõppu 2015. aastal üle veel ühe kohustuse, siis oleks tema uus kohustuseperiood juba 2009-2019 ehk kümme aastat. 2009. aasta esialgses MAH-toetuse taotluses nõustus kaebaja konkreetsete maade osas võtma kohustuse kokku viieks aastaks, mitte rohkemaks. Kaebaja arvates riivab määruse nr 44 § 10 lg 3 sellekohane rakendamine oluliselt põhiseaduse § 31-s sätestatud ettevõtlusvabadust.
19.PRIA palub vastuses apellatsioonkaebusele (tl II-137-138p) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. 2014. aastal ei olnud perioodi 2014-2020 kohustust veel võimalik võtta, sest määrus nr 44 sellist võimalust ette ei näinud. Uue perioodi 2014-2020 kohustust oli võimalik võtta alates 2015. aastast, mil kaebaja ka vastava taotluse esitas. Määruse nr 44 § 13 lg 7 p 2 kohaselt võib taotleja oma kehtiva vana perioodi mahekohustuse asendada täielikult uue perioodi kohustusega. Mahekohustust osaliselt asendada ei ole lubatud. Selles osas, mida ei asendata, küsitakse varasematel aastatel makstud toetus tagasi. Kuna kaebajal oli kohustuse vähenemine 2015. aastal 22,71 ha, küsiti aastatel 2009-2014 makstud toetus tagasi. Aastate 2009-2014 eest makstud mahetoetuse tagasinõude arvestuse aluseks on võetud kohustuse vähendamise määra ületav osa ehk 22,71 ha. Arvestades kohustuse vähendamise määra on tagasinõude arvutus tehtud vastavalt nendel aastatel kehtinud ja toetuse maksmisel aluseks olnud ühikumääradele. Tagasinõue on tekkinud üle lubatud määra kohustuse vähendamisest tulenevalt, mitte Käru Lihaveis OÜ kohustuse eest 2009-2011. Määruse nr 44 § 17 lg 6 järgi nõutakse tagasi eelmistel aastatel makstud toetus juhul, kui enne 02.05.2012 kohustuse võtnud toetuse saaja vähendab algse kohustuse aluse maa pindala üle 30%. Algse kohustuse aluse maa pindalaks loetakse pindala, millele taotleja võttis viie aastase kohustuse esialgsel taotlemisel. Hansu Farm OÜ võttis mahekohustuse 2009. aastal algkogusega 562,73 ha, perioodiga 2009-2013. Kogu kohustuseperioodi jooksul võis Hansu Farm OÜ võetud kohustust vähendada kokku 30% ehk 168,82 ha. Seoses Käru Lihaveis OÜ-lt üle võetud kohustusega pikenes Hansu Farm OÜ kohustus kuni 31.12.2016, sest kohustuse ülevõtmisel kohustused liidetakse ja kohustuse pikkust arvestatakse lühemat aega kestnud kohustuse järgi (määrus nr 44 § 10 lg 3). Sama paragrahvi järgi loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus üksnes siis, kui kohustuse võtab üle isik, kel varem ei olnud kohustust. Seega peab taotleja arvestama sellega, et kui taotleja enda vabal tahtel teiselt taotlejalt kohustuse üle võtab, siis arvestatakse kohustuseperioodi pikkust lühemat aega kestnud kohustuse järgi ja taotleja kohustuseperiood pikeneb. Väide määruse nr 44 § 10 lg 3 põhiseaduse §-ga 31 vastuolu kohta on alusetu, kuna õigusnorm ei keela tegeleda ettevõtlusega. Toetuse taotlemine ning kohustuse ülevõtmised ja üleandmised on olnud kaebaja vaba tahe ning sellega kaasnevad tagajärjed on olnud kaebajale määrusest teada. Kui kaebaja ei oleks kohustustega maid üle võtnud, siis ei oleks kohustuseperiood ka pikenenud ning tema 2009. aastal võetud kohustus oleks lõppenud 2013. aastal. Määruse nr 44
§ 10 lg 3 järgi kohustuse ülevõtmise korral loetakse ülevõetud kohustus (vaidlusalusel juhul kestus 2012-2016) ja § 3 lg-s 3 nimetatud algne kohustus (kestus 2009-2014) üheks kohustuseks, mille kestus arvestatakse lühemat aega kestnud kohustuse järgi. See tähendab, et kui taotleja võtab üle hiljem alanud kohustuse, siis tema enda varasemalt võetud kohustus sellega ei lõppe. Kuna vaidlusalusel juhul oli 2012. a alanud kohustus kestnud lühemat aega, siis see tähendas, et 2009. a alanud kohustus pikenes ülevõetud kohustuse pikkuse võrra ehk kuni 2016. aastani. Ka uue kohustusega asendamise korral algab uus kohustus, mille pikkus on viis aastat. Seoses uue perioodi MAH-kohustuse asendamisega pikenes kohustusperiood veelgi ehk 2019. aastani. Seega pikeneb kohustuseperiood vastavalt taotleja poolt kohustusega maade ülevõtmisele või uue kohustusega asendamisele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).
21.Käesoleva kohtuvaidluse esemeks on PRIA 10.02.2016. a otsus nr 12-6/168, millega PRIA küsib Hansu Farm OÜ-lt tagasi alusetult saadud MAH-toetust aastate 2009-2014 eest. Kaebaja ei ole vaidlustanud ega seadnud kahtluse alla PRIA otsuse aluseks olnud ebaülevaatlikke faktilisi asjaolusid ega matemaatilisi tehteid, millega PRIA arvutas kaebaja kohustusealuse pindala suuruse aastatel 2010, 2011, 2012, 2013, 2014 ja 2015. Kaebaja võttis endale 2009. aastal MAHkohustuse kestusega viis aastat. Järgnevatel aastatel kaebaja suurendas ja vähendas kehtivat kohustust, võttis üle teise kohustusevõtja kohustuse ja andis omakorda osa kohustust üle kolmandale isikule. Lõpuks asendas kaebaja oma kohustuse uue toetusperioodi kohustusega, tehes seda vaid osaliselt. Selle tagajärjel nõudiski PRIA kaebajalt osa aastatel 2009-2014 makstud toetusest tagasi. Ringkonnakohus selgitab, et kaebaja kohustusealuste pindalade suurused nähtuvad PRIA poolt esitatud Hansu Farm OÜ (tl II-117-118) ning Käru Lihaveis OÜ kohustuse arvestuse tabelitest (tl II-119). Kaebaja neis tabelites esitatud andmeid kahtluse alla seadnud ei ole. Lisaks on PRIA neid andmeid selgitanud ja asjakohased matemaatilised tehted välja toonud 21.05.2018. a vastuses nr 1-11/16/123-13 (tl II-114-115p).
22.Ringkonnakohus võtab järgnevalt seisukoha kaebaja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väidete osas.
23.Kaebaja väidab, et soovis 2014. aastal esitada uue taotluse, mida PRIA talle ei võimaldatud ja mille asemel pidi ta esitama varasema kohustuse pikendamise taotluse. PRIA selgitas, et 2014. aastal ei olnud perioodi 2014-2020 kohustust veel võimalik võtta, sest määrus nr 44 sellist võimalust ette ei näinud. Uue perioodi 2014-2020 kohustust oli võimalik võtta alates 2015. aastast, mil kaebaja ka vastava taotluse esitas. Ringkonnakohus täpsustab, et ilmselt peab kaebaja silmas varasema kohustuse asendamist uue perioodi kohustusega. Määruse nr 44 § 13 lg 7, mis näeb ette varasema kohustuse asendamise uue perioodi kohustusega, jõustus 03.05.2015. Varasemas redaktsioonis oli määruse nr 44 § 13 kuuelõikeline ega näinud ette kohustuse asendamise võimalust uue perioodi kohustusega.
24.Kaebaja väidab, et e-PRIA järgi algas kaebaja uus kohustuste periood 2015. aastal. Samuti väidab kaebaja, et kui OÜ Hansu Farm võttis 2013. aastal taotlejalt OÜ Käru Lihaveis üle MAHkohustuse, mis oli kestusega 21.05.2012-31.12.2016, siis isegi kui selle tulemusel tekkis kaebajal uus MAH-kohustusperiood, siis ei olnud PRIA-l õigusliku alust nõuda tagasi toetust aastate 2009-2011 eest, kuna nende aastate osas oli kaebajal kohustusperiood lõppenud. PRIA on selgitanud, et seoses Käru Lihaveis OÜ-lt üle võetud kohustusega pikenes Hansu Farm OÜ
kohustus kuni 31.12.2016, sest kohustuse ülevõtmisel kohustused liidetakse ja kohustuse pikkust arvestatakse lühemat aega kestnud kohustuse järgi (määrus nr 44 § 10 lg 3). Ringkonnakohus selgitab, et e-PRIA-s märgitud periood on informatiivne, ning nõustub vastustaja tõlgendusega, et kaebaja kohustus pikenes Käru Lihaveis OÜ-lt kohustuse ülevõtmise tõttu. Määruse nr 44 § 10 lg 3 sätestab: „Kohustuse ülevõtmise korral loetakse ülevõetud kohustus ja § 3 lõikes 3 nimetatud algne kohustus üheks kohustuseks, mille kestus arvestatakse lühemat aega kestnud kohustuse järgi. Kui kohustuse võtab üle isik, kellel varem ei olnud kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus.“ Määruse nr 44 § 3 lg 3 ls 1 näeb ette, et taotleja võtab kohustuse tegeleda ettevõtte põllumajandusmaal taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates viis järjestikust kalendriaastat määruse nr 44 nõuete kohaselt mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega kohustuse võtmise aastal taotluses näidatud või taotluse kontrollimisel kindlaks tehtud maal ja selle pindalal. Seda nimetatakse algseks kohustuseks.
25.Esmalt vaidleb kaebaja vastu määruse nr 44 § 10 lg-le 3 PRIA poolt antud tõlgendusele, leides, et nimetatud sätet tuleks mõista selliselt, et kohustuse ülevõtmise korral tekib uus kohustusperiood, mille nii algus kui ka lõpp kuupäevaks on lühemat aega kestnud kohustuse kuupäev. Ringkonnakohus möönab, et määruse nr 44 § 10 lg 3 sõnastus on mõneti ebaselge, kuid ei nõustu kaebaja poolt pakutud tõlgendusega. Esiteks oleks selline tõlgendus vastuolus määruse nr 44 § 3 lg-ga 3, mille kohaselt on kohustuse minimaalne kestus viis kalendriaastat. Ülevõtmisega ei tohi võetud kohustuse kogukestus muutuda lühemaks kui viis aastat. Kohustuse viieaastasele standardkestusele viitavad ka määruse nr 44 § 11 lg 2 ja § 13 lg 8, mis mõlemad sätestavad kohustuse olulise muudatuse korral uueks kohustuseperioodiks viis aastat alates muudatusest. Lisaks leiab ringkonnakohus, et kui lubada kaebaja poolt pakutud tõlgendust, siis oleks kohustuse üleandmisega sisuliselt võimalik vabaneda riigile antud lubadusest tegeleda viis järjestikust kalendriaastat määruse nr 44 nõuete kohaselt mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega. Põllumajandustoetuste üks põhilisi ülesandeid on Nõukogu 20.09.2005. a määruse (EÜ) nr 1698/2005 „Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta“ artikkel 3 järgi jätkusuutliku maaelu arengu edendamine kogu ühenduses. Kui oleks võimalik vabaneda viieks aastaks võetud kohustusest lihtsalt mõne peatselt lõppeva kohustuse ülevõtmisega, siis ei pruugi see teenida jätkusuutliku maaelu arengu edendamise eesmärki. Sellest tulenevalt nõustub ringkonnakohus PRIA tõlgendusega, mille kohaselt tuleb määruse nr 44 § 10 lg-t 3 mõista selliselt, et kahe viieks aastaks võetud kohustuse korral võrreldakse senise kohustuse ja üle võetava kohustuse seniseid kestusi ning määravaks on, kumb on ülevõtmise hetkeks lühemat aega kestnud. Uue, liidetud kohustuse lõppkuupäevaks ongi ülevõtmise hetkel lühemat aega kestnud kohustuse lõppkuupäev.
26.Kaebaja väidab, et sellisel juhul tekib olukord, kus kohustuse ülevõtjat „karistatakse“ selle eest, et ta soovib aktiivselt tegeleda ettevõtlusega ja mahepõllumajandusega ning on valmis kellegi teise kohustust jätkama. Kaebaja toob näite, et kui isik taotleb mahetoetust, mille algne kohustuseperiood on viis aastat 2009-2013, kuid võtab enne kehtiva kohustuseperioodi lõppu 2012. aastal üle mõne samal aastal alanud kohustuse, siis oleks tema kohustuseperiood juba 2009-2016. Ja juhul, kui isik võtab nüüd enne sama kohustuseperioodi lõppu 2015. aastal üle veel ühe kohustuse, siis oleks tema uus kohustuseperiood juba 2009-2019 ehk kümme aastat. 2009. aasta esialgses MAH-toetuse taotluses nõustus kaebaja konkreetsete maade osas võtma kohustuse kokku viieks aastaks, mitte rohkemaks. Ringkonnakohus selgitab, et kohustuse saab võtta viieks aastaks ja mitte lühemaks. Kui viieaastase perioodi vältel tuleb ette mõni oluline muudatus, mille kohta on määruses nr 44 ette nähtud eriregulatsioon, siis võib tõepoolest juhtuda, et kohustus pikeneb kuni viie aasta võrra alates muudatusest. Pikenemise võimalusele kohustuse olulise muudatuse korral viitavad otsesõnu ka määruse nr 44 § 11 lg 2 ja § 13 lg 8 ning lisaks näitlikustab sellist võimalust ka käesolev juhtum.
27.Kaebaja arvates riivab määruse nr 44 § 10 lg 3 sellekohane rakendamine oluliselt põhiseaduse § 31-s sätestatud ettevõtlusvabadust. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et määruse nr 44 § 10 lg 3 riivab tõepoolest ettevõtlusvabadust, kuid põhiõiguse riive ei tähenda veel põhiõiguse rikkumist. Põhiõiguse rikkumine on ainult põhiõiguse põhjendamatu riive. Ringkonnakohus selgitab, et käesoleval juhtumil on määruse nr 44 § 10 lg 3 regulatsioon igati põhjendatud ja proportsionaalne. See on ühelt poolt tingitud sellest, et muudatused kaebaja kohustusealuses pindalas on olnud kaebaja vaba tahe, nagu on märkinud PRIA. Teisalt on perioodi teatav minimaalne pikkus vajalik, et paremini tagada meetme üldeesmärki, s.t maaelu jätkusuutlikku arengut. Sellest tulenevalt ei näe ringkonnakohus alust põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks.
28.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kuna apellatsioonimenetluses ei ole keegi menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, puudub vajadus selles osas seisukohta kujundada.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.