Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Madis Ernits 13.03.2018, Tartu 3-16-1725 Hansu Farm OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 10.02.2016. a otsuse nr 12-6/168 tühistamiseks osas, millega kaebajalt nõutakse tagasi mahepõllumajanduse toetust aastate 2009-2014 eest, ning 25.07.2016. a vaideotsuse nr 12-4/16/199-5 tühistamiseks või alternatiivselt PRIA 10.02.2016. a otsuse nr 12-6/168 tühistamiseks osas, milles kaebajalt nõutakse tagasi mahepõllumajanduse toetust aastate 2009-2011 eest Tartu Halduskohtu 01.02.2017. a otsus Hansu Farm OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant Hansu Farm OÜ Seaduslik esindaja Meelis Vist Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)
RESOLUTSIOON
Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt, tühistada Tartu Halduskohtu 01.02.2017. a otsus ja saata asi halduskohtule uueks arutamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 12.04.2018 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hansu Farm OÜ esitas 19.05.2009 PRIA-le mahepõllumajandusliku tootmise (MAH) toetuse taotluse (I-4-6) kokku 147,18 ha-le ning kinnituse mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse ülevõtmise kohta (tl I-105).
2.17.10.2013 teavitas Hansu Farm OÜ PRIA-t Käru Lihaveis OÜ MAH-kohustuse ülevõtmisest kokku 117,09 ha ulatuses (tl I-122-122p).
27.08.2014 esitas kaebaja PRIA-le MAH-toetuse taotluse nr 11014117625 (tl II-1-63), milles taotles MAH-toetust kokku 609,7 ha-le.
4.Hansu Farm OÜ esitas 07.07.2015 PRIA-le pindalatoetuste- ja maksetaotluse nr 110151110572 (tl I-123-192), milles taotles MAH-toetust kokku 612,91 ha-le ning soovis asendada perioodi 2007-2013 MAH-toetuse kohustuse perioodi 2014-2020 MAH-toetuse kohustusega.
5.PRIA nõudis 10.02.2016. a otsuse nr 12-6/168 p-ga 5 Hansu Farm OÜ-lt tagasi alusetult saadud MAH-toetuse aastate 2009-2014 eest summas 21 289,73 eurot (tl I-78-79, I-93p-95).
6.12.03.2016 esitas Hansu Farm OÜ nimetatud otsuse peale PRIA-le vaide (tl I-80). PRIA jättis 25.07.2016. a vaideotsusega nr 12-4/16/199-5 vaide rahuldamata (tl I-85-86, I-96-96p). Vaideotsuses põhjendas PRIA tagasinõuet järgnevalt. Hansu Farm OÜ-l oli 2015. aastal kehtiv MAK 2007-2013 alusel võetud MAH-kohustus. 2015. aastal esitatud taotlusega vähendas Hansu Farm OÜ MAH-kohustust kokku 22,71 ha võrra, sest Hansu Farm OÜ ei taotlenud 2015. aastal perioodi 2014-2020 MAH-toetust 22,71 ha osas põldudele, mis olid tal 2007-2013 MAH-kohustusega hõlmatud. Hansu Farm OÜ ei asendanud oma kehtivat kohustust täielikult. Põllumajandusministri 08.04.2010. a määruse nr 44 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 44) § 17 lg 6 mõttes vähenes kohustus kokku 38,53% ehk üle 30%. Määruse nr 44 § 13 lg 7 p 2 kohaselt võib taotleja oma kehtiva perioodi 2007-2013 MAH-kohustuse asendada täielikult perioodi 2014-2020 MAH-kohustusega. Juhul kui kohustust ei asendata täielikult, rakendub määruse nr 44 § 12 kohustuse vähendamise osas. Kui kohustuse vähenemine kohustuse asendamise aastal ületab lubatud vähenemist (antud juhul 30%), küsitakse seda ületavas osas kõigi aastate eest makstud toetus tagasi. Lisaks algab kohustuse asendamise aastal uus kohustus uue algse kohustusealuse pinnaga.
7.Hansu Farm OÜ esitas 26.08.2016 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse PRIA 10.02.2016. a otsuse nr 12-6/168 ja 25.07.2016. a vaideotsuse nr 12-4/16/199-5 peale (tl I-2-3, I-103-104), milles nõudis PRIA 10.02.2016. a otsuse nr 12-6/168 tühistamist osas, milles kaebajalt nõutakse tagasi MAH-toetust aastate 2009-2014 eest, ja PRIA 25.07.2016. a vaideotsuse nr 12-4/16/199-5 tühistamist. Alternatiivselt nõudis kaebaja PRIA 10.02.2016. a otsuse nr 12-6/168 tühistamist osas, milles kaebajalt nõutakse tagasi MAH-toetust aastate 20092011 eest. Kaebaja oli seisukohal, et tema poolt 2009. aastal taotletud mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse kohustusperiood lõppes 5 aasta möödumisel kohustuse võtmisest, s.o hiljemalt 31.12.2014, mistõttu ei olnud PRIA 10.02.2016. a otsus nr 12-6/168 põhjendatud ega õiguspärane. Kaebaja arvates ei olnud PRIA-l õiguslikku alust nõuda tagasi toetust aastate 2009-2011 eest olukorras, kus kaebaja uueks kohustusperioodi alguseks sai väidetavalt peale OÜ Käru Lihaveis kohustuse ülevõtmist 2012. aastal, kuna aastate 2009-2011 osas oli kaebajal kohustusperiood lõppenud. Kaebaja arvates ei olnud õiged vastustaja väited, et kaebajal oli 2015. aastal kehtiv MAK 20072013 alusel võetud MAH-kohustus, mis algas 21.05.2015 ja oleks kestnud kuni 31.12.2016. Kaebaja väidab, et tegelikult algas tal 01.01.2015 uus 5-aastane MAH-kohustus, mis kestab kuni 31.12.2019.
8.Vastustaja palus vastuses kaebusele (tl I-119-120) jätta kaebus rahuldamata. Vaidlust ei ole, et kaebaja võttis 2009. aastal MAK 2007-2013 alusel antava MAH-kohustuse, mis algas 21.05.2009 ja kestis kuni 31.12.2013. Kaebaja võttis 2013. aastal taotlejalt OÜ Käru Lihaveis üle MAH-kohustuse (117,09 ha), mis oli kestusega kuni 31.12.2016. Selle tulemusel tekkis kaebajal uus MAH-kohustusperiood. Vastavalt määruse nr 44 § 10 lg-le 3 loetakse kohustuse ülevõtmisel ülevõetud kohustus ja algne kohustus üheks kohustuseks, mille kestus arvestatakse lühemat aega kestnud kohustuse järgi. Kuivõrd kaebaja poolt üle võetud (OÜ Käru Lihaveis) kohustus oli lühemat aega kestnud kohustus kui Hansu Farm OÜ algne kohustus, muutus Hansu Farm OÜ uueks kohustusperioodi lõpuks 31.12.2016. 2015. a pindalatoetuste taotlusega esitas kaebaja soovi asendada vana MAH-kohustus uue, MAK 2014-2020 alusel antava MAH-kohustusega ja võtta uus 5-aastane kohustus. Kaebaja ei asendanud aga oma vana MAH-kohustust uue MAH-kohustusega täielikult. Määruse nr 44 § 13 lg 7 p 2 kohaselt võib taotleja oma kehtiva vana perioodi mahekohustuse asendada täielikult uue perioodi kohustusega. Juhul kui kohustust ei asendata täielikult, rakendub kohustuse vähendamise osas määruse nr 44 § 12, ja juhul kui kohustuse vähenemine kohustuse asendamise aastal ületab lubatud vähenemist (st 30 %), küsitakse seda ületavas osas kõigi aastate eest makstud toetus tagasi. Kohustuse asendamise aastal kontrollitakse toetuse määramisel vana perioodi täielikku asendamist ja samal aastal algab uus kohustus uue algse kohustusealuse pinnaga, st samal aastal küsitakse vana perioodi üle lubatud määra kohustuse vähenemise eest toetus tagasi ja siis alles algab uus 5-aastane kohustus. Uus MAH-kohustus kestab kaebajal kuni 2019. aastani.
9.Halduskohus jättis 01.02.2017. a otsusega (tl II-73-74p) kaebuse rahuldamata. 17.10.2013 võttis kaebaja teiselt taotlejalt OÜ Käru Lihaveis üle MAH kohustuse (117,09 ha), mille perioodiks oli 21.05.2012–31.12.2016 ja mille tulemusel tekkis kaebajal uus MAHkohustusperiood. Antud juhul võttis kaebaja üle kohustuse, mis oli kestnud lühemat aega kui kaebaja poolt võetud algne kohustus. Halduskohtu arvates on antud juhul oluline, et kaebaja ei asendanud oma vana MAH-kohustust uue MAH-kohustusega täielikult, vaid osaliselt. Kaebaja ei taotlenud 2015. aastal MAH 2014 toetust 22,71 ha osas põldudele, millele ta veel näiteks 2014. aastal toetust taotles ning mis olid tal 2007-2013 MAH-kohustusega hõlmatud. Kaebaja ei asendanud oma vana kehtivat kohustust uue kohustusega täielikult. Kaebaja kohustus vähenes 2015. aastal kokku 22,71 ha, mis varasemate vähendustega moodustas kokku 38,53%, seega määruse nr 44 § 17 lg 6 mõttes vähenes kaebaja kohustus üle 30%. Juhul kui kohustust ei asendata täielikult, rakendub kohustuse vähendamise osas määruse nr 44 § 12, milles sätestatakse kohustuse vähendamise juhtumid. Kui kohustuse vähenemine kohustuse asendamise aastal ületab lubatud vähenemist (antud juhul 30%), küsitakse seda ületavas osas kõigi aastate eest makstud toetus tagasi. Seega nõudis vastustaja määruse nr 44 § 3 lg 3 ning § 17 lg 6 alusel kaebajalt tagasi aastate 20092014 makstud MAH-toetuse selle maa osas, mille võrra on algse kohustuse aluse maa pindala vähendatud üle 30%, õiguspäraselt.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Kaebaja esitas 28.02.2017 halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl II-104-108), milles palub tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada kaebus. Kui lähtuvalt määruse nr 44 § 10 lg-st 3 loetakse kohustuse üle võtmisel ülevõetud kohustus ja algne kohustus üheks kohustuseks, mille kestus arvestatakse lühemat aega kestnud kohustuse järgi, siis ei olnud PRIA-l võimalik nõuda toetust tagasi aastate eest, mille osas oli kohustusperiood lõppenud.
Kuna kaebaja perioodi kestvus oli kohustuse asendamise hetkel 2015. aastal 21.05.201231.12.2016, siis oleks PRIA pidanud kohustuse perioodi asendamisel kontrollima vana perioodi täielikku asendamist uuega lähtuvalt kehtivast kohustuse kestvusest 21.05.2012-31.12.2016. Selle suhtes ei ole tagasinõude aluseks olevat üle 30% vähenemist toimunud (peale kohustuse ülevõtmist oli algne kohustuse alune pindala ca 532 ha, samas kui asendamisel taotles kaebaja toetus ca 612 ha, ehk vähenemine oli ca 13%). Alternatiivselt tuleks asuda seisukohale, et ei ole võimalik nõuda tagasi toetust aastate eest, mille osas oli kohustusperiood lõppenud. Vastasel juhul oleks kaebaja olukorras, kus tema poolt 2009. aastal võetud toetuse kohustusperioodi kestvuseks ei oleks mitte 5 aastat, vaid hoopis 8 aastat. 2009. aasta taotluses nõustus kaebaja võtma endale kohustuse 5-ks aastaks, mitte 8 aastaks. Kuna kaebaja kohustusperioodi kestvuse osas vaidlus puudub ning selle alguseks loetakse 21.05.2012, siis oleks PRIA pidanud ka kohustuse vähendamise arvutamisel võtma algseks kohustuse alguseks 2012. aastal alanud kohustuse (532 ha), mitte 2009. aastal alanud kohustusperioodi.
11.PRIA palub vastuses apellatsioonkaebusele (tl II-83-83p) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Määruse nr 44 § 10 lg 3 tähendab, et kohustuse ülevõtmise korral loetakse ülevõetud kohustus (vaidlusalusel juhul kestus 2012-2016) ja § 3 lg-s 3 nimetatud algne kohustus (kestus 2009-2014) üheks kohustuseks, mille kestus arvestatakse lühemat aega kestnud kohustuse järgi. St kui taotleja võtab üle hiljem alanud kohustuse, siis tema enda varasemalt võetud kohustus sellega ei lõpe. Kuna vaidlusalusel juhul oli 2012. aastal alanud kohustus kestnud lühemat aega, siis 2009. aastal alanud kohustus pikenes ülevõetud kohustuse pikkuse võrra, st kuni 2016. aastani. Kokkuvõttes oli kohustuseperioodi pikkuseks 2009-2016. Kuna kaebaja ei asendanud täielikult oma MAK 2007-2013 kohustust MAK 2014-2020 kohustusega, siis nõudis vastustaja kaebajalt määruse nr 44 § 3 lg 3 ning § 17 lg 6 alusel tagasi aastatel 2009-2014 makstud MAH-toetuse selle maa osas, mille võrra on algse kohustuse aluse maa pindala vähendatud üle 30%.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Halduskohtu otsus tuleb tühistada ja asi tuleb saata halduskohtule tagasi uueks arutamiseks.
13.HKMS § 2 lg 4 ls 1 järgi tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Vastavalt HKMS § 2 lg-le 6 tagab kohus kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid. HKMS § 198 lg 2 p 1 kohaselt tuvastab ringkonnakohus halduskohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid juhul, kui halduskohus jättis esitatud tõendid või viidatud asjaolud põhjendamatult tähelepanuta. HKMS § 199 lg 2 p 2 järgi võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest olenemata kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Täpsemad nõuded kohtuotsuse põhjendusele on sätestatud HKMS §-s 165. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole halduskohtu otsus olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik
puudust kõrvaldada ilma, et ringkonnakohus ei asuks ise asja esimese astme kohtuna läbi vaatama.
14.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei ole asja sisuliselt läbi vaadanud, vaid tuginenud otsuses üksnes vastustaja põhjendustele, kontrollimata seejuures vastustaja seisukohtade aluseks olevaid andmeid. Kui PRIA väidab vaideotsuses, et 2015. aastal vähenes kaebaja MAH-kohustus 22,71 ha võrra, mis varasemate vähendustega moodustas kokku 38,53%, siis on halduskohtul kohustus kontrollida, milline oli algseis, millest tuleb arvutust teostada, millised on varasemad vähendused, millele PRIA viitab, ning kas PRIA arvutus peab paika. Kui võrrelda kaebaja erinevatel aegadel esitatud taotlusi, siis on kaebaja MAH-toetusega põldude kogupindala kasvanud, mitte vähenenud. Samuti ei nähtu kusagilt, et halduskohus oleks hinnanud, milline tähendus on antud asjas kaebaja 27.08.2014. a MAH-toetuse taotlusel nr 11014117625. PRIA 10.02.2016. a otsuse nr 12-6/168 p-s 5 esitatud tabel ei ole ilma lisaselgitusteta arusaadav ning järelikult oleks halduskohtul tulnud selle tähendus välja selgitada.
15.Halduskohus ei ole käsitlenud kaebaja vastuväiteid. Kaebaja on väitnud, et algne toetusperiood pidi kestma kuni 31.12.2013, mitte 2016, nagu on vaideotsuses toonud välja PRIA. Samuti on kaebaja väitnud, et soovis 2014. aastal esitada uue taotluse, mida talle ei võimaldatud ja mille asemel pidi ta esitama varasema kohustuse pikendamise taotluse. Samuti väitis kaebaja, et e-PRIA järgi algas kaebaja uus kohustuste periood 2015. aastal. Halduskohus ei ole neile väidetele otsuses vastanud, vaid asunud seisukohale, et vaidlust ei ole selles, et 2015. aasta seisuga oli kaebajal kehtiv MAK 2007-2013 alusel antav MAH-kohustus.
16.Halduskohus on jätnud kogumata asjas olulised tõendid. PRIA väitel oli kaebaja poolt üle võetud Käru Lihaveis OÜ MAH-kohustuse periood 21.05.2012-31.12.2016. Toimikus ei ole Käru Lihaveis OÜ taotlust, millest Käru Lihaveis OÜ MAH-kohustuse pikkus nähtuks. Samuti ei ole halduskohus hinnanud kaebaja väidet, et sellisel juhul tuleks MAH-kohustusperioodiks lugeda hoopis 21.05.2012–31.12.2016, mitte 2009–2016. Ringkonnakohus peab selgitamist vajavaks küsimuseks, kas määruse nr 44 § 12 lg 1 mõttes algseks kohustuseks tuleb lugeda taotleja faktiliselt esialgne kohustus või hoopis uus liidetud kohustus.
17.Samuti ei ole halduskohus sisuliselt kontrollinud, kas täidetud on toetuse tagasinõude aluseks oleva ELÜPS § 111 eeldused. Põhiseaduse § 3 lg 1 lause 1 järgi ei saa põllumajandusministri määrus olla tagasinõude aluseks.
18.Eelnevast tulenevalt tuleb halduskohtu otsus tühistada ja saata asi halduskohtule tagasi uueks arutamiseks.
19.Vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. Kuna ringkonnakohus saadab asja halduskohtule tagasi uueks arutamiseks, siis ei jaota ringkonnakohus käesolevas otsuses menetluskulusid.
/Allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.