Hansu Farm OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 10.02.2016 otsuse nr 12-6/168 tühistamiseks osas, millega kaebajalt nõutakse tagasi mahepõllumajanduse toetust aastate 2009-2014 eest, ning 25.07.2016 vaideotsuse nr 12-4/16/199-5 tühistamiseks või alternatiivselt PRIA 10.02.2016 otsuse nr 12-6/168 tühistamiseks osas, milles kaebajalt nõutakse tagasi mahepõllumajanduse toetust aastate 2009-2011 eest
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – Hansu Farm OÜ, seaduslik esindaja Meelis Vist Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Resolutsioon
1.Jätta Hansu Farm OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 01.10.2018 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
1.Hansu Farm OÜ esitas 19.05.2009 PRIA-le mahepõllumajandusliku tootmise (MAH) toetuse taotluse (I kd, tl 4-6) kokku 147,18 ha-le ning kinnituse mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse ülevõtmise kohta (I kd, tl 105).
2.17.10.2013 teavitas Hansu Farm OÜ PRIA-t OÜ Käru Lihaveis MAH-kohustuse ülevõtmisest kokku 117,09 ha ulatuses (I kd, tl 122-122p).
3.27.08.2014 esitas kaebaja PRIA-le MAH-toetuse taotluse nr 11014117625 (II kd, tl 1-63), milles taotles MAH-toetust kokku 609,7 ha-le.
4.Hansu Farm OÜ esitas 07.07.2015 PRIA-le pindalatoetuste- ja maksetaotluse nr 110151110572 (I kd, tl 123-192), milles taotles MAH-toetust kokku 612,91 ha-le ning soovis asendada perioodi 2007-2013 MAH-toetuse kohustuse perioodi 2014-2020 MAH-toetuse kohustusega.
5.PRIA nõudis 10.02.2016 otsuse nr 12-6/168 p-ga 5 Hansu Farm OÜ-lt tagasi alusetult saadud MAH-toetuse aastate 2009-2014 eest summas 21 289,73 eurot (I kd, tl-d 78-79 ja 93p-95).
6.12.03.2016 esitas Hansu Farm OÜ nimetatud otsuse peale PRIA-le vaide (I kd, tl 80). PRIA jättis 25.07.2016 vaideotsusega nr 12-4/16/199-5 vaide rahuldamata (I kd, tl-d 85-86 ja 96-96p). Vaideotsuses põhjendas PRIA tagasinõuet järgnevalt. Hansu Farm OÜ-l oli 2015. aastal kehtiv MAK 2007-2013 alusel võetud MAH-kohustus. 2015. aastal esitatud taotlusega vähendas Hansu Farm OÜ MAH-kohustust kokku 22,71 ha võrra, sest Hansu Farm OÜ ei taotlenud 2015. aastal perioodi 2014-2020 MAH-toetust 22,71 ha osas põldudele, mis olid tal 2007-2013 MAH-kohustusega hõlmatud. Hansu Farm OÜ ei asendanud oma kehtivat kohustust täielikult. Põllumajandusministri 08.04.2010 määruse nr 44 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 44) § 17 lg 6 mõttes vähenes kohustus kokku 38,53% ehk üle 30%. Määruse nr 44 § 13 lg 7 p 2 kohaselt võib taotleja oma kehtiva perioodi 2007-2013 MAH-kohustuse asendada täielikult perioodi 2014-2020 MAH-kohustusega. Juhul kui kohustust ei asendata täielikult, rakendub määruse nr 44 § 12 kohustuse vähendamise osas. Kui kohustuse vähenemine kohustuse asendamise aastal ületab lubatud vähenemist (antud juhul 30%), küsitakse seda ületavas osas kõigi aastate eest makstud toetus tagasi. Lisaks algab kohustuse asendamise aastal uus kohustus uue algse kohustusealuse pinnaga.
7.Hansu Farm OÜ esitas 26.08.2016 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse PRIA 10.02.2016 otsuse nr 12-6/168 ja 25.07.2016 vaideotsuse nr 12-4/16/199-5 peale (I kd, tl-d 2-3 ja 103-104), milles nõudis PRIA 10.02.2016 otsuse nr 12-6/168 tühistamist osas, milles kaebajalt nõutakse tagasi MAH-toetust aastate 2009-2014 eest, ja PRIA 25.07.2016 vaideotsuse nr 124/16/199-5 tühistamist. Alternatiivselt nõudis kaebaja PRIA 10.02.2016 otsuse nr 12-6/168 tühistamist osas, milles kaebajalt nõutakse tagasi MAH-toetust aastate 2009-2011 eest.
8.20.10.2016 määrusega võttis kohus Hansu Farm OÜ kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 21.11.2016 saabus kohtule vastustaja vastus kaebusele (I kd, tl 119-120).
9.Tartu Halduskohus jättis 01.02.2017 otsusega (II kd, tl 73-74p) kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 13.03.2018 otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas Tartu Halduskohtu 01.02.2017 otsuse ja saatis asja halduskohtule uueks arutamiseks.
10.Tartu Halduskohus andis vastustajale 23.04.2018 kohtunõudega võimaluse esitada täiendav seisukoht Tartu Ringkonnakohtu 13.03.2018 otsuses esitatud põhjendustele (II kd, tl 110). Vastus kohtunõudele koos lisadega saabus kohtule 21.05.2018 (II kd, tl 114-121).
KAEBAJA VÄITED
11.Kaebaja on seisukohal, et tema poolt 2009. aastal taotletud mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse kohustusperiood lõppes 5 aasta möödumisel kohustuse võtmisest, s.o hiljemalt 31.12.2014, mistõttu ei olnud PRIA 10.02.2016 otsus nr 126/168 põhjendatud ega õiguspärane. Kaebaja arvates ei olnud PRIA-l õiguslikku alust nõuda tagasi toetust aastate 2009-2011 eest olukorras, kus kaebaja uueks kohustusperioodi alguseks sai väidetavalt peale OÜ Käru Lihaveis kohustuse ülevõtmist 2012. aastal, kuna aastate 2009-2011 osas oli kaebajal kohustusperiood lõppenud. Kaebaja arvates ei olnud õiged vastustaja väited, et kaebajal oli 2015. aastal kehtiv MAK 20072013 alusel võetud MAH-kohustus, mis algas 21.05.2015 ja oleks kestnud kuni 31.12.2016. Kaebaja väidab, et tegelikult algas tal 01.01.2015 uus 5-aastane MAH-kohustus, mis kestab kuni 31.12.2019.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
12.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, leides, et vaidlustatav otsus ja sellega määratud toetuse tagasinõue on õiguspärased. Vastustaja vastuväidete kohaselt võttis kaebaja 2013. aastal taotlejalt OÜ Käru Lihaveis üle MAH kohustuse, mis oli kestusega 21.05.2012-31.12.2016. Selle tulemusel tekkis kaebajal väidetavalt uus MAH kohustusperiood. Vastavalt määruse nr 44 § 10 lg-le 3 loetakse kohustuse ülevõtmisel ülevõetud kohustus ja algne kohustus üheks kohustuseks, mille kestus arvestatakse lühemat aega kestnud kohustuse järgi. Kuivõrd kaebaja poolt üle võetud (OÜ Käru Lihaveis) kohustus oli lühemat aega kestnud kohustus kui Hansu Farm OÜ algne kohustus, muutus Hansu Farm OÜ uueks kohustusperioodi lõpuks 31.12.2016. Määruse nr 44 § 13 lg 7 p 2 kohaselt võib taotleja oma kehtiva vana perioodi mahekohustuse asendada täielikult uue perioodi kohustusega. Juhul kui kohustust ei asendata täielikult, rakendub kohustuse vähendamise osas määruse nr 44 § 12 ja juhul kui kohustuse vähenemine kohustuse asendamise aastal ületab lubatud vähenemist (10 või 30 %), küsitakse seda ületavas osas kõigi aastate eest makstud toetus tagasi. Kohustuse asendamise aastal kontrollitakse toetuse määramisel vana perioodi täielikku asendamist ja samal aastal algab uus kohustus uue algse kohustusealuse pinnaga, st samal aastal küsitakse vana perioodi üle lubatud määra kohustuse vähenemise eest toetus tagasi ja siis alles algabki uus 5-aastane kohustus. Uus MAH kohustus kestab kaebajal kuni 2019. aastani. Määruse nr 44 § 17 lg 6 mõttes vähenes (vana MAH kohustuse uue MAH kohustusega asendades) kaebajal 2015. aastal kohustus üle 30%, täpsemalt 38,53%, seega üle lubatud määra kokku 8,53% ehk 22,71 ha (ehk selles osas ei asendanud kaebaja oma vana kohustust uue kohustusega). See tuleneski asjaolust, et kaebaja ei taotlenud 2015. aastal MAH 2014 toetust 22,71 ha osas põldudele, millele ta veel näiteks 2014. aastal toetust taotles ning mis olid tal MAH 2007-2013 kohustusega tegelikkuses hõlmatud – ehk kaebaja ei asendanud oma kehtivat kohustust täielikult. See aga, nagu märgitud, viis toetuse osalise tagasinõudmiseni. Eelnevast tulenevalt asub vastustaja seisukohale, et PRIA on õiguspäraselt nõudnud kaebajalt tagasi aastate 2009-2014 makstud mahetoetuse selle maa osas, mille võrra on algse kohustuse aluse maa pindala vähendatud üle 30% (22,71 ha), tulenevalt määruse nr 44 § 3 lg-st 3 ning § 17 lg-st 6. Vastustaja on seisukohal, et tagasi tuli nõuda toetus kõigi otsusel nr 12-6/168 märgitud ulatuses ja aastate eest, st 2009., 2010., 2011., 2012., 2013. ja 2014. aasta eest. Kohtule 21.05.2018 saadetud täiendavas seisukohas selgitab vastustaja tagasinõude aluseks olevaid asjaolusid ja arvutuskäiku seoses kohustuse aluse maa pindala vähendamisega üle lubatud määra, esitades parema ülevaate saamiseks selgitustele lisaks tabeli Hansa Farm OÜ kohustuste arvestuse kohta (II kd, tl 117-118) ja OÜ Käru Lihaveis kohustuse arvestuse kohta (II
kd, tl 119) ning OÜ Käru Lihaveis 2010. aasta taotluse (II kd, tl 120) ja mahekohustuse võtmise kinnituse (II kd, tl 121).
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
13.Kohus, analüüsinud asjassepuutuvaid õigusnorme, vaidlustatud otsuseid, hinnanud menetlusosaliste esitatud seisukohti ja kogutud tõendeid nende kogumis, vastastikuses seoses ja koosmõjus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.Vaidlust ei ole selles, et Hansu Farm OÜ võttis 2009. aastal Eesti Maaelu arengukava 20072013 alusel antava MAH toetuse algkogusega 562,73 ha kohustuse, mis algas 21.05.2009 ja pidi kestma kuni 31.12.2013. Kogu kohustuseperioodi jooksul võis ta võetud kohustust vähendada kokku 30% ehk 168,82 ha.
15.Hansu Farm OÜ kohustuse arvestuse tabelist (II kd, tl 117-118) nähtuvalt jätkas kaebaja 2010. aastal mahekohustust 494,22 hektaril, millest 83,79 ha olid uued maad, st maad, millele ei olnud varasemat kehtivat mahekohustust ehk 2009. aastal võetud kohustust. Seega 494,22 ha 83,79 ha = 410,43 ha. Järelikult kaebaja vähendas oma kehtivat kohustust 562,73 ha - 410,43 ha = 152,30 ha ehk 27,06%.
16.Asja materjalidest nähtuvalt pidi kaebaja 2011. aastal kohustust jätkama 494,22 hektaril, kuid ta taotles 2011. aastal mahetoetust 531,37 hektarile, millest 78,68 ha olid uued maad, st maad, millele ei olnud varasemat kehtivat mahekohustust. Samas andis kaebaja 2011. aastal kohustuse 40,29 ha ulatuses üle taotlejale Villu Vist, kes pidi jätkama kohustust ülevõetud ulatuses, kuid ta jätkas kohustust mitte 40,29 ha ulatuses, vaid 40,00 ha ulatuses. Seega pidi kaebaja jätkama kohustust 494,22 ha - 40,29 ha = 453,93 hektaril, kuid jätkas 531,37 ha – 78,68 ha = 452,69 hektaril ehk 2011. aastal vähendas ta kohustust 453,93 ha – 452,69 ha = 1,24 hektaril. Kohtu arvates on oluline märkida, et kui kohustuse ülevõtja kohustust nõuetekohaselt ei jätka, arvestatakse mittenõuetekohane osa üleandja kohustuse vähemise hulka. Antud juhul Villu Vist ei jätkanud ülevõetud kohustust mitte 40,29 ha ulatuses vaid 40,00 ha ulatuses ning see pindala, mille osas kohustuse ülevõtja kohustust ei jätkanud, arvestati üleandja kohustuse vähenemise hulka. Seega vähendas Hansu Farm OÜ 2011. aastal oma kohustust 1,24 ha + 0,29 ha = 1,53 ha (0,27%).
17.2012. aasta alguseks oli kaebajal kehtivat kohustust 531,37 ha. 2012. aastal taotles ta toetust 516,31 hektarile, millest 0,09 ha ei olnud varasemast kehtivat kohustust. Seega oli kohustuse vähenemine 2012. aastal 531,37 ha – 516,31 ha + 0,09 ha = 15,15 ha (2,69%). 2012. aasta lõpuks vähendas kaebaja kehtivat mahekohustust kokku 152,30 ha + 1,53 ha + 15,15 ha = 168,98 ha (30,02%) ehk 168,82 ha – 168,98 ha = 0,16 ha üle lubatud määra. Järelikult pidi kaebaja 2012. aastal tagasi maksma toetuse kohustuse üle lubatud määra vähenemise eest 2009., 2010. ja 2011. aasta eest 0,16 ha ulatuses kohtu arvates seaduspäraselt.
18.2013. aasta alguseks oli kaebajal kehtivat kohustust 516,31 ha. 2013. aastal taotles ta toetust 559,04 hektarile. Kohus nõustub kaebaja väitega, et tema poolt võetud MAH kohustus algas 21.05.2009 ja pidi kestma kuni 31.12.2013, kuid 17.10.2013, seega enne kohustusperioodi lõppu, võttis kaebaja teiselt taotlejalt OÜ-lt Käru Lihaveis üle kehtiva MAH kohustuse 117,09 ha ulatuses, mille tulemusel tekkis kaebajal uus MAH kohustusperiood.
OÜ Käru Lihaveis poolt 2010. aastal esitatud mahekohustuse võtmise taotluse MT60 vormilt (II kd, tl 121) nähtub, et taotlejal OÜ-l Käru Lihaveis oli kehtiv mahekohustus perioodiga 20122016. Määruse nr 44 § 10 lg 3 kohaselt loetakse kohustuse ülevõtmisel ülevõetud kohustus ja algne kohustus üheks kohustuseks, mille kestus arvestatakse lühemat aega kestnud kohustuse järgi. Kui kohustuse võtab üle isik, kellel varem ei olnud kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus. Antud juhul võttis kaebaja üle teise taotleja OÜ Käru Lihaveis kohustuse, mis oli kestnud lühemat aega kui kaebaja poolt võetud algne kohustus. Kuna kohustuse ülevõtmisel kohustused liidetakse ja kohustuse pikkust arvestatakse lühemat aega kestnud kohustuse järgi, siis pikenes kohtu arvates kaebaja kohustus kuni 31.12.2016 õigesti vastavalt nimetatud määrusele. Kohus nõustub vastustaja täiendava selgitusega, et OÜ Käru Lihaveis võttis taotluse vormi MT60 järgi MAH kohustuse 2010. aastal, perioodiga 2010-2014 ja algkogusega 119,9 ha, mida ta võis suurendada kogu kohustuseperioodi jooksul kuni 30% ehk 35,97 ha ilma, et algaks uus 5aastane mahekohustus. Kuna 2011. aastal suurendas OÜ Käru Lihaveis oma kohustust 0,04 ha ja 2012. aastal suurendas seda 41,53 ha, mistõttu algas 2012. aastal uus 5-aastane MAH kohustus perioodiga 2012-2016, sest määruse nr 44 § 11 lg 2 järgi algab uus kohustus, kui taotleja suurendab kohustusealuse maa pindala üle 30%.
19.Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebaja andis 2013. aastal taotlejale Lungo talu üle 30,70 ha ulatuses kehtivat kohustust, mida tema kohustuse vähenemisse ei arvestata. Taotlejale Villu Vist andis 2013. aastal kaebaja kohustust üle 18,99 ha, kes jätkas ülevõetud kohustust 0,23 ha väiksemal pinnal ehk 18,76 hektaril.
20.2013. aastal jätkas kaebaja kehtivat kohustust 559,04 ha – 117,09 ha + 30,70 ha + 18,76 ha = 491,41 ha. Järelikult kohustus vähenes 516,31 ha – 491,64 ha = 24,90 ha. Kuna 2012. aastaks oli taotleja kohustust vähendanud üle 30%, siis järgnevatel aastatel nõutakse toetus tagasi iga täiendavalt vähendatud hektari eest, seega nõuti 2013. aastal 2009.-2012. aastatel makstud toetus tagasi 24,90 ha eest kohtu arvates õigesti.
21.Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebajal kehtiv kohustus 2014. aasta alguseks 559,04 ha. 2014. aastal taotles kaebaja mahetoetust 583,78 hektarile. Taotlejalt Osaühing Mässa võttis kaebaja kohustuse üle 26,02 ha ulatuses. Seega varasemalt kehtivat kohustust jätkas kaebaja 583,78 ha – 26,02 ha = 557,76 ha ulatuses ja kohustuse vähenemine 2014. aastal moodustas 559,04 ha – 557,76 ha = 1,28 ha. Seega nõuti 2009.-2013.aastatel makstud toetus 1,28 ha eest tagasi kohtu arvates õigesti.
22.Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebajal 2015. aasta alguseks kehtivat kohustust 583,78 ha. 2015. aastal asendas kaebaja oma kehtiva kohustuse uue perioodi (2014-2020) MAH kohustusega. Määruse nr 44 § 13 lg 7 p 2 kohaselt võib toetuse saaja asendada oma kehtiva kohustuse täielikult arengukava 2014-2020 alusel antava mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamiseks võetava kohustusega. Juhul kui kohustust ei asendata täielikult, rakendub kohustuse vähendamise osas määruse nr 44 § 12 ja juhul kui kohustuse vähenemine kohustuse asendamise aastal ületab lubatud vähenemist (10 või 30%), küsitakse seda ületavas osas kõigi aastate eest makstud toetus tagasi. Kohustuse asendamise aastal kontrollitakse toetuse määramisel vana perioodi täielikku asendamist ja samal aastal algab uus kohustus uue algse kohustusealuse pinnaga, st samal aastal küsitakse vana perioodi üle lubatud määra kohustuse vähenemise eest toetus tagasi ja siis alles algabki uus 5-aastane kohustus. Käesoleval juhul kestab uus MAH kohustus kaebajal kuni 2019. aastani, st kuni 31.12.2019. Eelnevast tuleneb, et mahekohustust saab asendada ainult täielikult, osaliselt ei ole lubatud asendada. Selles osas, mida ei asendata, küsitakse varasematel aastatel makstud toetus tagasi.
23.Taotlejale Lungo talu andis kaebaja üle 24,11 ha kohustust. Lungo talu jätkas ülevõetud kohustust 0,22 ha väiksemal pinnal ehk 23,89 hektaril. Kaebaja asendas kehtiva MAH kohustuse 537,18 ha ja Lungo talu jätkas nõuetekohaselt 23,89 ha ulatuses ülevõetud kohustust järgmiselt: 537,18 ha + 23,89 ha = 561,07 ha. Seega kohtu hinnangul asendas kaebaja nõuetekohaselt ja andis üle kohustust 561,07 ha ulatuses. Kohustuse vähenemine aga 2015. aastal oli järgmine: 583,78 ha – 561,07 ha = 22,71 ha, mille eest küsis PRIA aastatel 2009-2014 makstud toetuse tagasi kohtu arvates seaduspäraselt.
24.Kohus nõustub vastustajaga ja selgitab, et määruse nr 44 § 12 lg 1 mõttes loetakse algse kohustuse aluse maa pindalaks selline algse kohustuse maa pindala, millele taotleja võttis esialgsel taotlemisel viie aastase kohustuse ehk siis taotleja faktiliselt esialgse kohustuse alune maa pindala. Seega asub kohus seisukohale, et algseks kohustuseks ei loeta liidetud kohustust.
25.Tagasinõude õigusliku aluse osas nõustub kohus vastustajaga, et PRIA otsustel ei ole ära märgitud kõiki mahukaid õigusakte. Määruse nr 44 § 12 sätestab kohustuse vähendamise lubatavuse, milleks on 10% algse kohustuse aluse maa pindalast määruse (EÜ) nr 1974/2006 art 44 lg 3 kohaselt. Määruse nr 44 rakendussätte §-s 6 on aga ette nähtud erisused enne 02.05.2012 kohustuse võtnud toetuse saajatele, mis näeb ette erinevalt §-s 12 sätestatuga kohustusealuse maa vähendamise lubatavuse kuni 30%. Seega on antud juhul otsuse tabeli vastavatel ridadel märgitud kohustusealuse maa pindala vähendamine üle lubatud 30% määruse nr 44 § 3 lg 3 ja § 17 lg 6 järgi, sest määruse nr 44 § 17 lg 6 mõttes vähenes (vana MAH kohustuse uue MAH kohustusega asendades) kaebajal 2015. aastal kohustus üle 30%, täpsemalt 38,53%, seega üle lubatud määra kokku 8,53 % ehk 22,71 ha (ehk selles osas ei asendanud kaebaja oma vana kohustust uue kohustusega). See tuleneski asjaolust, et kaebaja ei taotlenud 2015. aastal MAH 2014+ toetust 22,71 ha osas põldudele, millele ta veel näiteks 2014. aastal toetust taotles ning mis olid tal MAH 2007-2013 kohustusega tegelikkuses hõlmatud – ehk kaebaja ei asendanud oma kehtivat kohustust täielikult, mis tõi kaasa toetuse osalise tagasinõudmise eelnevate aastate eest 22,71 ha osas. Toetuse tagasinõudmise õiguslik alus tuleneb aga otsusel märgitud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusest (ELÜPS). Seega on ka otsusel märgitud toetuse tagasinõudmine ELÜPS § 111 lg 1 alusel, kuna ELÜPS § 131 näeb ette, et enne 01.01.2015 kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel antud toetusraha nõutakse tagasi sama seaduse alusel sätestatud korras.
26.Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
27.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.