Tallinna Halduskohus Kaupo Kruusvee 20.12.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1910
Haldusasi Menetlusosalised
Menetlustoiming
I. Š. kaebus Maksu- ja Tolliameti 13.06.2018 vastutusotsuse nr 13-7/00841-8 tühistamiseks Kaebaja – I. Š., volitatud esindaja vandeadvokaat Martin Pärn Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Rinat Šaidulin Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine ja menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Lugeda I. Š. kaebus esitatuks kaebetähtaja rikkumisega.
2.Jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetada haldusasja menetlus.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4.Tagastada kaebuse eest tasutud riigilõiv 750 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 13.06.2018 vastutusotsusega nr 13-7/00841-8 I. Š. tasuma solidaarselt OÜ Hansagrand maksuvõlga summas 84 878,00 eurot.
2.I. Š. esitas 08.08.2019 MTA-le vaide 13.06.2018 vastutusotsuse peale. 1) Vastutusotsus toimetati I. Š. kätte läbi tema esindaja alles 08.07.2019. I. Š. sai läbi Swedbank AS-i juhuslikult teada, et tema pangakonto on MTA korraldusel arestitud.
3-19-1910 2) Tavakodanikule ei saa ette heida seda, kui ta ei loe regulaarselt e-kirju või ei kasuta e-maksuametit. I. Š. ei ela nende aadressidel, kuhu MTA väidetavalt dokumente saatis (XXXX tee X-X, XXXXXXXX tn XX-XXXX, XXXXXXXXX tee XX). Samuti ei kasutanud I. Š. eposti [email protected] ning vastutusotsuse projekti avaldamiseks Ametlike Teadaannete (AT) kaudu puudus alus, sest MTA-le oli teada I. Š. esindaja andmed. 3) Maksuhaldurile edastati 13.02.2018 volikiri, mille kohaselt esindas I. Š. vandeadvokaat Martin Pärn, ent alates 27.02.2018 ei suhelnud maksuhaldur enam esindajaga (sh ei saadetud vastutusotsuse projekti ega vastutusotsust esindajale). Esindajale ei saa ette heita, et ta kohe oma kliendilt üldvolikirja MTA-ga suhtlemiseks ei võtnud ning põhimõtteliselt saab MTA-le edastatud volikirjas antud volitust („esindamine seoses MTA 06.02.2018 korraldusega nr 137/00841-2“) tõlgendada laiemalt ehk esindamisena seoses vastutusotsuse tegemise menetlusega. Samuti tulnuks MTA-l esindajale selgitada, et volikirjas märgitud korralduse asemel on I. Š. väljastatud uued korraldused, mille täitmist nõutakse. Heas usus tegutseval maksuametnikul tulnuks esindaja poole pöörduda küsimusega, kas advokaat esindab või hakkab esindama I. Š. ka muude korraldustega seoses või vastutusmenetluses üldiselt. Eriti tulnuks seda teha peale seda, kui MTA-l ei õnnestunud I. Š. ühendust saada. I. Š. eeldas, et MTA suhtleb temaga läbi tema esindaja. 4) I. Š. esindaja teatas 15.03.2018 e-kirjas MTA-le mh järgmist: „Kui te soovite veel mingit informatsiooni, siis palun andke sellest teada.” Eeltoodu valguses on ainetu I. Š. ette heita kaasaaitamiskohustuse rikkumist.
3.MTA tagastas 22.08.2019 otsusega nr 6-4/4449-2 I. Š. vaide läbivaatamatult. 1) Vaidlus puudub selles, et peale seda, kui I. Š. oli tutvunud e-maksuametis temale 06.02.2018 tehtud korraldusega vastutusmenetluse alustamise kohta, maksuhalduril temaga enam kontakti saada ei õnnestunud. Vaidlust ei ole selleski, et 13.02.2018 e-kirja lisana esitas I. Š. esindaja ilma kuupäevata volikirja I. Š. esindamise kohta MTA-s seoses 06.02.2018 korraldusega. Samuti ei ole vaidlust selles, et viimane kontakt maksuhalduri ja I. Š. esindaja vahel oli 15.03.2018, mis lõppes M. Pärna lubadusega maksuhaldurit koheselt teavitada, kui tema klient on Eestis tagasi. Sellest e-kirjast selgub seegi, et M. Pärna teadmine oma kliendi kohta piirdus sellega, et viimane on lahkunud Eestist, aga ei ole veel tagasi pöördunud ja tema teadmine põhineb sellel, et tema klient ei ole teda Eestisse pöördumisest teavitanud. 2) Vaidlust ei saa olla ka selles, et nii I. Š. kui tema esindaja olid teadlikud vastutusotsuse tegemisele suunatud menetlusest ning sellest, et maksuhaldur soovib saada I. Š. teavet, et otsustada, kas I. Š. võib vastutada OÜ Hansagrand tasumata maksuvõla eest. Seega oli ennekõike I. Š. huvides anda maksuhaldurile selles küsimuses seletused, mistõttu korraldus sisaldas kohustust ilmuda isiklikult maksuhalduri juurde. Kuigi seadus annab menetlusosalisele õiguse kasutada maksumenetluses esindajat, seab MKS § 48 lg 2 piirangud toimingutele, mille olemusest tulenevalt on vajalik esindatava isiklik osavõtt. Olukorras, kus maksumenetluse eesmärgiks oli välja selgitada I. Š. süü vorm OÜ Hansagrand maksude tasumata jätmisel, sai teabeallikaks olla eelkõige I. Š. ise. Seega on kohatud etteheited, et maksuhalduril tulnuks pöörduda M. Pärna poole. 3) Maksuhaldurile oli vastutusotsuse projekti ja vastutusotsuse saatmise ajal teada I. Š. registrijärgne aadress XXXX tee X-X Tallinn, millisele aadressile mõlemad dokumendid ka edastati, kuid I. Š. posti vastu ei võtnud. Vaides kinnitab I. Š. hoopis, et ühelgi aadressil, kuhu 2(9)
3-19-1910 maksuhaldur posti saatis, I. Š. tegelikult ei ela, avaldamata sealjuures enda tegelikku elukohta. Ka vaie on seetõttu puudulike andmetega, kuna sellest ei nähtu ei I. Š. postiaadress ega sidevahendi number. Seetõttu on alust arvata, et I. Š. varjab oma kontaktandmeid ja maksuhalduril ei olnudki muud võimalust dokumentide kättetoimetamiseks kui AT kaudu
(MKS § 55).
4) Alusetu on etteheide, et maksuhaldur oleks pidanud 13.02.2018 esitatud volikirja tõlgendama laiendavalt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 117 lg-st 1 ja § 120 lg-st 2 tulenevalt ei saanud olla kahtlust, et volitus oli antud vaid piiratud ulatuses ehk siis 06.02.2018 korraldusega seoses. Sellest, et M. Pärn esitas koos vaidega uue volikirja, võib ühelt poolt järeldada, et korralduse täitmist takistavad asjaolud ei olegi ära langenud, kuna vahepealsel ajal ei ole M. Pärn maksuhalduriga kontakti võtnud, teisalt aga kinnitab uue volikirja esitamine, et I. Š. on M. Pärnale väljastanud uue ja eelnevast laiemate volitustega volikirja. 5) Tõsiseltvõetav ei ole põhjendus selle kohta, et I. Š. sai vastutusotsusest teada juhuslikult alles läbi Swedbank AS-i. I. Š. pangakonto arestiti juba 14.02.2018 ehk peale seda, kui kohus andis MTA-le loa I. Š. pangakontode arestimiseks (halduskohtu 08.02.2018 määrus asjas nr 318-270) ning ei ole usutav, et I. Š. oma pangakonto vastu ca poolteise aasta jooksul huvi ei tundnud. Nii I. Š., kui ka tema esindaja olid teadlikud toimuvast vastutusmenetlusest, kuid hoidsid sellest teadlikult kõrvale. 6) Olukorras, kus I. Š. teadis tema suhtes alustatud maksumenetlusest, oli tal kindlasti põhjust lugeda oma e-kirju kui ka kasutada e-maksuametit või vähemalt tagada see, et maksuhalduril oleksid tema kohta olemas toimivad kontaktandmed. Arvestades seda, et I. Š. kasutas e-maksuametit viimati 06.02.2018 ja peale selle ei ole e-maksuameti kaudu ühtegi dokumenti vastu võtnud, samuti ei ole menetlusest alates reageerinud maksuhalduri poolt edastatud e-kirjadele, ei saa rääkida mingist regulaarsusest. Praegusel juhul oli maksuhalduril lisaks e-posti aadressile ka v I. Š. mobiiltelefoni number, kuid I. Š. sellele ei vastanud. Teisalt ei olnud I. Š. põhjust loota ka seda, et maksuhaldur suhtleb temaga ainult läbi esindaja olukorras, kus ta oli oma esindajale väljastanud piiratud ulatusega volikirja. Lisaks kohustas maksuhaldur I. Š. korraldust täitma isiklikult, mis ei välistanud esindaja kaasamist seletuste andmisel. 7) Arvestades eeltoodut ei saa nõustuda sellega, et maksuhaldur on käitunud pahauskselt, kui avaldas vastutusotsuse resolutiivosas AT-s, mistõttu vastutusotsuse resolutiivosa tuleb lugeda kättetoimetatuks 24.08.2018. Ühtlasi tähendab see seda, et vaie on esitatud vaide esitamiseks ettenähtud tähtaega rikkudes ja see kuulub tagastamisele.
4.I. Š. esitas MTA 22.08.2019 otsuse peale MTA-le 26.08.2019 kaebuse, milles taotles vaide rahuldamist ning vaide esitamise tähtaja ennistamist. 1) Lisaks 07.08.2019 vaide esitatule tuleb arvestada ka I. Š. pandud rahalise kohustuse suurust. I. Š. väärib võimalust kasutada tema suhtes tehtud otsuse osas edasikaebeõigust. MTA peaks oma menetlusi läbi viies olema läbipaistev ja olema teistele isikutele eeskujuks, mitte üritama n.ö juriidilisi kavalusi kasutades saavutada ebaõiglaselt soovitud eesmärki. 2) MTA-le oli teada, et I. Š. viibib välismaal ja menetlusdokumendid olnuks probleemideta võimalik kätte toimetada tema esindajale. Maksukohustuslasel ei ole keelatud viibida pikaaegselt välismaal ja eriti siis kui tal on Eestis advokaadist esindaja, kelle andmed on MTA-le teada. 3) Mitte kõik isikud ei kasuta igapäevaselt oma pangakontot Eesti krediidiasutustes ja eriti veel siis, kui nad Eestis põhimõtteliselt ei viibigi. MTA peaks aktsepteerima ka sularaha kasutamist. 3(9)
3-19-1910
5.MTA jättis 11.09.2019 otsusega nr 6-1/4449-4 I. Š. kaebuse rahuldamata ja tagastas vaide läbivaatamatult. 1) I. Š. vaie ei sisaldanud taotlust vaide esitamise tähtaja ennistamiseks ja sisuliselt heidab I. Š. ette seda, et maksuhaldur oleks pidanud vaide esitamise tähtaja ennistama omal algatusel, kuna vaidest pidi maksuhaldur aru saama, et vaide esitamise tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Seega on keskseks küsimuseks see, kas vaie sisaldas mõjuvaid põhjuseid, millest tingituna I. Š. vaide ca 1,5-aastase hilinemisega esitas ja kas maksuhaldur on otsuse tegemisel need mõjuvad põhjused tähelepanuta jätnud. 2) Kaebuse väited kattuvad vaide väidetega, mida maksuhaldur on analüüsinud ning põhjendanud, miks need ei anna alust lugeda vastutusotsuse kättetoimetamise ajaks I. Š. poolt nimetatud 08.07.2019. Kuna I. Š. ühtegi täiendavat mõjuvat põhjust ei esitanud, puudub vajadus otsuses toodud põhjenduste muutmiseks, samuti nende kordamiseks. 3) Maksuhaldurile on teadmata põhjus, millest tingituna otsustas I. Š. pärast pikemat vaheaega Swedbank AS-ga suhelda, samas teades, et raha liikumisi tema pangakontol toimunud ei olnud. Seadmata kahtluse alla I. Š. õigust kasutada oma pangakontot vastavalt oma vajadustele, ei olnud praegusel juhul kindlasti tegemist vajadusest tingitud pangakonto kasutamisega. Seega ei ole I. Š. versioon vastutusotsuse kättesaamisest 08.07.2019 usutav ja vastutusotsus tuleb lugeda kättetoimetatuks 24.08.2018. 4) I. Š. esindaja andis maksuhaldurile lubaduse teavitada maksuhaldurit koheselt, kui korralduse täitmist takistavad asjaolud ära langevad. Seega jäi maksuhaldur ootama esindajalt vastavat teavitust ning on selge, et selline ootamine ei saanud kesta lõputult. Tegelikult ei ole maksuhaldur sellist teavitust saanudki ning arvestades I. Š. väitega, et ta sai vastutusotsuse kätte 08.07.2019, tähendaks see sisuliselt seda, et maksuhalduril tulnuks jätkuvalt oodata esindaja teavitust. Täiendavat infot maksuhaldur ei vajanud, vaid ootas jätkuvalt korralduse täitmist. Tõdedes, et maksuhalduril puudus vajadus uue samasisulise korralduse tegemiseks, ei tähenda see ometi, et 06.02.2018 korraldus kaotas kehtivuse. Olukorras, kus I. Š. esindaja maksuhaldurit korralduse täitmist takistavate asjaolude äralangemisest ei teavitanud, ei saanud ta loota sellele, et menetlust enam ei toimu juhul, kui ta jätkuvalt I. Š. esindas. Üldjuhul on esindaja ülesandeks esindatava huvide kaitsmine, mis käesoleval juhul väljendus sisuliselt maksuhalduri ignoreerimises ning on usutav, et see oligi I. Š. huvi. Seaduse mõttes on aga tegemist kaasaaitamiskohustuse rikkumisega koos sellest tulenevate tagajärgedega.
6.I. Š. esitas 11.10.2019 Tallinna Halduskohtule allkirjastamata kaebuse, milles palus vaide esitamise tähtaja ennistamist, MTA 11.09.2019 otsuse nr 6-1/4449-4 tühistamist ning MTA kohustamist lahendada sisuliselt kaebaja vaie, samuti MTA 13.06.2018 vastutusotsuse nr 137/00841-8 tühistamist / kehtetuks tunnistamist.
7.Tallinna Halduskohus jättis 17.10.2019 määrusega I. Š. kaebuse käiguta.
8.Kaebaja esitas 05.11.2019 ja 08.11.2019 kohtule kaebuse täienduse koos täiendavate dokumentidega, samuti tasus riigilõivu. Kaebaja täpsustas, et taotleb MTA 13.06.2018 vastutusotsuse nr 13-7/00841-8 tühistamist. Samuti selgitas kaebaja, et tema hinnangul on halduskohtule esitatud kaebus tähtaegselt, ent juhul, kui kohus kaebajaga ei nõustu, taotleb kaebaja kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja palus kaebetähtaja ennistamist sisuliselt samadel põhjendustel, mis MTA-le 07.08.2019 ja 22.08.2019 esitatud dokumentides.
9.Tallinna Halduskohus võttis 20.11.2019 määrusega I. Š. kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajaks MTA. 4(9)
3-19-1910
10.MTA esitas 05.12.2019 seisukoha, millega palub jätta kaebetähtaeg ennistamata ja lõpetada käesoleva asja menetlus. 1) MTA jääb oma 22.08.2019 otsuses ning 11.09.2019 otsuses toodud seisukohtade juurde ning palub nendega arvestada. 2) MTA-le esitati 13.02.2018 volitus, millest nähtuvalt oli volituse ulatus piiritletud kaebaja esindamisega MTA-s seoses 06.02.2018 korraldusega ning vahepeal volituse ulatust ei laiendatud. Seega ei eeldanud MTA ametnik, et advokaadil on õigus muid haldusakte vastu võtta. Advokaadi näol on tegemist professionaalse esindajaga, kes omab sügavaid teadmisi erinevatest õigusvaldkondadest ning kindlasti oli ta teadlik alustatud vastutusmenetluse võimaliketest tagajärgedest ja piiratud volituse ulatuse riskidest. Ei ole õige eeldada, et MTA hakkab iga piiratud esindusõiguse puhul uurima, äkki maksukohustuslane soovib laiendada advokaadi/juristi esindusõigust. Tegemist on esindaja ja esindatava vahelise kokkulepe tingimusega, millesse ei pea MTA sekkuma. Esindataval on õigus määrata esindusõiguse ulatus ning esindajal on võimalus vajadusel esindatavat nõustada seoses piiratud volituse riskidega. 3) Olukorras, kus maksuhaldurile esitatakse piiratud ulatusega volitus, volituses märgitud esindaja lubab teavitada maksuhaldurit koheselt korralduse täitmist takistavate asjaolude ära langemisest ning esindaja ei ole mingit huvi tundnud esindatava vastutusmenetluse seisust, ei pidanud MTA eeldama, et 13.02.2018 volituses märgitud esindajal on laiendatud esindusõigus. 4) Vastutusotsuse projekti tegi maksuhaldur kättesaadavaks e-maksuameti kaudu ning teavitas sellest kaebajat e-posti vahendusel. 18.05.2018 on maksuhaldur koostanud menetlustoimingute protokolli selle kohta, et on üritanud vastutusotsuse projekti kätte toimetada I. Š. rahvastikuregistri järgsel aadressil XXXX tee X-X Tallinn, kaebaja endisel rahvastikuregistri järgsel aadressil XXXXXXXX tn XX-XXX Tallinn, samuti OÜ Hansagrand registrijärgsel aadressil XXXXXXXXX tee XX Tallinn. Ühelgi juhul ei õnnestunud maksuhalduril vastutusotsuse projekti kätte toimetada. Samadele aadressidele edastas maksuhaldur vastutusotsuse projektid ka posti teel, kuid ka nii ei õnnestunud vastutusotsuse projekti kätte toimetada. Seejärel edastas maksuhaldur 21.05.2018 e-posti aadressile [email protected] kirja, milles andis teada, et toimetab vastutusotsuse projekti kätte AT kaudu. Kuna vastav teade avaldati AT-s 21.05.2018, siis luges maksuhaldur vastutusotsuse projekti kättetoimetatuks 01.06.2018. 5) MTA tegi 13.06.2018 vastutusotsuse kättesaadavaks e-maksuameti kaudu ning samaaegselt edastas ka posti teel aadressile XXXX tee X-X Tallinn. I. Š. vastutusotsust emaksuameti kaudu vastu ei võtnud ja Eesti Post AS tagastas vastutusotsuse 17.07.2017 selgitusega „hoiutähtaja möödumisel“. Kuivõrd maksuhalduril puudusid muud haldusakti kättetoimetamise võimalused, siis MTA luges MKS §-s 55 sätestatud kriteeriumid täidetuks ning 14.08.2018 avaldas vastutusotsuse resolutiivosa AT-s. Tulenevalt asjaolust, et otsus oli põhjendatult avaldatud AT-s, siis vastavalt MKS §-s 55 sätestatule loetakse haldusakt kättetoimetatuks 24.08.2018 ning sellisel juhul oli vastutusotsusele kaebuse/vaide esitamise tähtajaks 24.09.2018 (23.09.2018 jäi nädalavahetuse päevale). Eeltoodu tähendab, et nii vaie kui ka kaebus on esitatud vaide/kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaega rikkudes. 6) Samuti ei pea vastustaja põhjendatuks kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamise kohta. Kaebaja ei ole välja toonud sellist asjaolu, mis võib lugeda mõjuvaks põhjuseks. Mõjuva 5(9)
3-19-1910 põhjuse välja toomise asemel jätkas kaebaja etteheiteid maksuhaldurile, et viimane oleks pidanud tõlgendama 13.02.2018 volituse laiemalt ning suhtlema kaebajaga läbi tema esindaja.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.HKMS § 152 lg 1 p 2 näeb ette, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Käesolevas asjas tuleb kohtul MTA 13.06.2018 vastutusotsuse tühistamise nõude tähtaegsuse hindamisel võtta seisukoht selles, kas MTA on kaebaja vaide tagastanud õiguspäraselt (s.t kas kaebaja rikkus vaide esitamise tähtaega ning kas vaide esitamise tähtaja ületamise korral tulnuks MTA-l vaide esitamise tähtaeg ennistada). Kui MTA on kaebaja vaide tagastatud õiguspäraselt tähtaja rikkumise tõttu, ei saa lugeda kaebajat kohtueelset menetlust läbinuks ning kaebetähtaja kontrollimisel tuleb lähtuda HKMS § 46 lg-st 1 (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2009 otsust nr 3-09-507, p 9; Tallinna Ringkonnakohtu 18.08.2014 määrust nr 3-14-50241, p 18).
12.Vaidlus seisneb selles, kas täidetud olid MKS § 55 eeldused selleks, et toimetada MTA 13.06.2018 vastutusotsus kaebajale kätte dokumendi resolutiivosa avaldamisega AT-s. Maksuhaldur on avaldanud vastutusotsuse resolutiivosa AT-s 14.08.2018 ja lugenud vastutusotsuse kättetoimetatuks 24.08.2018. MKS § 55 sätestab, et kui menetlusosalise aadressi kohta puuduvad andmed või kui menetlusosaline ei ela või ei asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht või tegevuskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib maksuhaldur dokumendi resolutiivosa avaldada ametlikus väljaandes AT. Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel selle avaldamisest.
13.Kohtule esitatud teabest nähtub, et vaidlusaluse vastutusotsuse tegi maksuhaldur kaebajale esmajärjekorras kättesaadavaks e-maksuameti kaudu. Vaidlus puudub selles, et kaebaja vastutusotsust e-maksuametis ei avanud ning seega ei saa lugeda vastutusotsust kaebajale kätte toimetatuks e-maksuameti kaudu (MKS § 54 lg 3). Lisaks edastas maksuhaldur vaidlusaluse vastutusotsuse kaebaja rahvastikuregistrijärgsele aadressile XXXX tee X-X, Tallinn, kuid see tagastati maksuhaldurile 17.07.2018 selgitusega „hoiutähtaja möödumisel“. Seega ei õnnestunud maksuhalduril kaebajale vastutusotsust kätte toimetada ka posti teel (MKS § 531 lg 1).
13.1.Kuigi praegusel juhul on kaebaja tagantjärele teatanud, et ta ei ela rahvastikuregistris märgitud aadressil (kaebaja viibis / viibib välismaal), tuleb kohtul MKS § 55 sätestatud eelduste täitmist hinnata 14.08.2018 seisuga, mil maksuhaldur avaldas vastutusotsuse resolutiivosa AT-s. Kohtu hinnangul sai maksuhaldur juba 14.08.2018 järeldada, et kaebaja ilmselt ei ela rahvastikuregistrijärgsel aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada. Nimelt teavitas vandeadvokaat M. Pärn 15.03.2018 e-kirjas MTA-le, et kaebaja on Eestist Venemaale sõitnud ning ei ole teada, millal ta Eestisse tagasi tuleb. Samas kirjas lubas M. Pärn MTA-d teavitada 6(9)
3-19-1910 sellest, kui I. Š. Eestisse naaseb, ent sellist teavitust ei ole MTA-le tänaseni laekunud. MTA ametnikud on 18.05.2019 üritatud kaebajale tema registrijärgsel aadressil kätte toimetada vastutusotsuse projekti allkirja vastu ning vastutusotsuse projekt saadeti ka tavapostiga kaebaja registrijärgsele aadressile, kuid need kättetoimetamise katsed ebaõnnestusid. Ka vastutusotsuse kättetoimetamine posti teel kaebaja rahvastikuregistrijärgsele aadressile ebaõnnestus, kui vastutusotsus tagastati 17.07.2018 maksuhaldurile. Samuti tuleb arvestada, et vastutusotsuse projekti ja vastutusotsuse kättetoimetamise ajal puudus maksuhalduri alus pidada M. Pärna kaebaja esindajaks, kuivõrd maksuhaldurile 13.02.2018 esitatud volikirjast nähtuvalt oli esindaja esindusõigus piiratud (s.o esindamisega seoses MTA 06.02.2018 korraldusega). Kohus möönab, et maksuhalduril võinuks vastutusmenetluse läbiviimisel täiendavalt pöörduda M. Pärna poole selgitamaks, kas kaebaja on teadlikult piiranud esindaja volituse ulatust üksnes MTA 06.02.2018 korraldusega. Samas ei saa asuda seisukohale, et vastava asjaolu täpsustamata jätmine oleks sisustatav selgelt menetlusnõuete rikkumisena. Professionaalse õigusnõustaja puhul saab eeldada, et maksuhaldurile esitatud teave esindusõiguse ulatuse kohta vastab esindatava tahtele.
13.2.Järgnevalt tuleb kohtul hinnata, kas kaebajale ei olnud võimalik vastutusotsust kätte toimetada muul viisil. Kohus märgib esmalt, et tavapäraseks ei saa pidada olukorda, kus pärast menetluse alustamise teate saamist ei ole enam võimalik menetlusaluse isikuga isiklikult tema sidevahendi kaudu kontakteeruda. Tavapäraseks ei saa pidada ka seda, et isik ei teavita maksuhaldurit enda kontaktandmete muutumisest ning ei tunne ca 18 kuu jooksul huvi menetluse käigu vastu. Selline olukord viitab pigem sellele, et kaebaja on üritanud teadlikult vältida kontakti maksuhalduriga. Kuigi asja materjalidest ei nähtu, et MTA oleks enne vastutusotsuse resolutiivosa avaldamist edastanud vastutusotsuse kaebajale ka e-postiga, ei tähenda see praegusel juhul seda, et täitmata on nõue „dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada“. Arvestades, et MTA on vastutusmenetluse käigus eelnevalt korduvalt edastanud dokumente e-posti teel, millele kaebaja ei ole reageerinud, võis maksuhaldur eeldada, et see viis oleks olnud tulutu. Lisaks on kaebaja kohtule esitatud kaebuses ka märkinud, et ta ei kasutata e-posti aadressi [email protected]. Samuti peab arvestama, et e-maksuametisse dokumendi üleslaadimisel saadetakse automaatselt ka sellekohane e-kiri või e-posti puudumisel lühisõnum mobiiltelefoninumbrile (MKS § 54 lg 2). Maksuhalduriga tuleb nõustuda selles, et nii kaebaja kui tema esindaja (seoses 06.02.2018 korraldusega) on olnud passiivsed ega ole näidanud huvi kaebaja suhtes alustatud vastutusmenetluse vastu. Kohtu arvates ei saanud vandeadvokaat M. Pärn eeldada, et kõnesoleva MTA 06.02.2018 korralduse täitmata jätmisel / maksuhaldurile mõistliku aja jooksul vastamata jätmisel jääb maksuhaldur määramata ajaks esindaja teavitust ootama ega tee menetluses edasisi menetlustoiminguid. Nagu eelnevalt juba märgitud, on vandeadvokaat M. Pärn maksuhaldurile viimase e-kirja edastanud 15.03.2018, milles lubab maksuhaldurit koheselt teavitada, kui tema klient (kaebaja) on Eestis tagasi. Sellist teavitust maksuhaldurile ei esitatud ning mõistlikuks ei saa pidada seda, et kaebaja ja / või tema esindaja eeldasid, et kaebaja suhtes alustatud vastutusmenetlus on sellest tulenevalt ootele jäetud. Asjaolu, et vandeadvokaat M. Pärn ei pöördunud mõistliku aja jooksul täiendavalt maksuhalduri poole, annab kohtu hinnangul
7(9)
3-19-1910 kinnitust mh sellele, et kaebaja sooviks oligi esindajale esindusõiguse andmine üksnes MTA 06.02.2018 korralduse täitmisega seoses (nii nagu maksuhaldurile esitatud volikirjast nähtus).
13.3.Eeltoodud põhjendustel saab kohtu hinnangul lugeda, et kaebajale on vastutusotsus kätte toimetatud 24.08.2018.
14.MKS § 138 lg 1 sätestab, et vaie haldusakti peale tuleb esitada 30 päeva jooksul, arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast. Seega tuli kaebajal vaie MTA-le esitada hiljemalt 24.09.2018. Kuna kaebaja esitas vaide MTA-le alles 07.08.2019, siis on maksuhaldur õiguspäraselt tagastanud kaebaja vaide tähtaja rikkumise tõttu.
15.Kohtu hinnangul ei toonud kaebaja vaides ega maksuhaldurile esitatud kaebuses välja ka ühtegi objektiivset põhjust, mis takistas tal vaiet tähtaegselt esitamast (sh maksuhalduriga menetluses kontakteerumast). Kohus on kaebaja põhjendusi seoses vaide mittetähtaegse esitamisega eelnevalt analüüsinud (vt määruse p 13), samuti on kohtu hinnangul asjakohased MTA 22.08.2019 ja 11.09.2019 otsustes esitatud maksuhalduri seisukohad. Eeltoodu tõttu ei õigustanud kaebaja viidatud põhjendused vaide tähtaja ennistamist ning seega on maksuhaldur õiguspäraselt jätnud 11.09.2019 otsusega kaebaja kaebuse vaide tagastamise peale rahuldamata ning tagastanud vaide.
16.Olukorras, kus kohus jõuab järeldusele, et kaebaja ei ole kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud (vaie on tagastatud õiguspäraselt), tuleb kaebetähtaja kontrollimisel lähtuda HKMS § 46 lg-st 1. HKMS § 46 lg 1 järgi võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kaebaja 11.10.2019 kaebus on kohtule esitatud kaebetähtaega rikkudes.
17.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebaja on põhjendanud tähtaja möödalaskmist samade argumentidega nagu kaebuse tähtaegsust. Kohus on eelnevalt kaebaja põhjendusi analüüsinud (vt määruse p 13) ning leiab, et praegusel juhul ei esine mõjuvaid põhjuseid tähtaja ennistamiseks. Kohtupraktikas on leitud, et mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus (Riigikohtu 16.10.2002 otsus nr 3-3-1-41-02, p 11). Käesoleval juhul on kaebuse esitamisega hilinetud enam kui aasta. Sealjuures on selge, et nii kaebaja kui tema volitatud esindaja olid teadlikud kaebaja suhtes alustatud vastutusmenetlusest. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetab HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel asja menetluse.
18.Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2). 19. HKMS § 108 lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud menetluse lõpetamise korral. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning see ei oleks ka kehtiva kohtupraktika järgi põhjendatud, kuna praegune vaidlus ei väljunud vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest. Seetõttu jätab kohus menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
20.HKMS § 104 lg 5 p 4 järgi tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, siis tagastab kohus kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu 750 eurot. 8(9)