XXXXX XXXX OÜ kaebus Maksu-ja Tolliameti 20.06.2019 maksuotsuse nr 12.2-3/045938-8 tühistamiseks Kaebaja – XXXXX XXXX OÜ, volitatud esindaja Asso Prii
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki Meister Asja läbivaatamise vorm
Kolmas isik – X. X. Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXXXX XXXX OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja temaga seotud füüsiliste isikute ning ütlusi andnud isikute nimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 13.01.2020. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
Maksu- ja Tolliamet (edaspidi maksuhaldur) kontrollis XXXXX XXXX OÜ (registrikood XXXXXXXX) tööjõumaksude (tulu- ja sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse) arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil august 2017 kuni august 2018. Nimetatud kontroll hõlmas ka XXXXX XXXX OÜ-s töötamise tuvastamise menetlust töötamise registrisse (edaspidi TÖR) kantud andmete õigsuses veendumiseks.
2.Maksuhaldur kajastas kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud 09.05.2019 kontrolliaktis nr 12.2-3/045938-6 (edaspidi kontrolliakt), millele XXXXX XXXX OÜ esitas 06.06.2019 arvamuse ja vastuväited. Maksuhaldur väljastas 09.05.2019 oma seisukohtadega akti arvamuse esitamiseks ka X. X. (edaspidi kolmas isik), kuna XXXXX XXXX OÜ kontrollimenetluses tuvastatud asjaolud mõjutavad tema kui füüsilise isiku maksukohustust. X. X. ei esitanud kontrolliakti osas arvamust ja vastuväiteid.
3.Maksuhaldur vähendas 20.06.2019 maksuotsusega nr 12.2.-3/045938-8 (edaspidi maksuotsus), mille lahutamatuks osaks on kontrolliakt, XXXXX XXXX OÜ esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis näidatud maksusummat 20 106,61 euro võrra ning tühistas 10.11.2017 TÖR-is vormistatud registrikande nr 2202169 X. X. töötamise kohta XXXXX XXXX OÜ-s. Maksuotsuse ja selle aluseks oleva kontrolliakti põhjendused on kokkuvõetult järgmised: XXXXX XXXX OÜ esitas tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonil (edaspidi TSD) valeandmeid. Kolmandal isikul ei olnud XXXXX XXXX OÜ-ga november 2017 kuni aprill 2018 reaalset töösuhet, mistõttu olid alusetud temale tehtud töötasu väljamaksed ning tema töötamise registreerimine TÖR-is alates 04.09.2017 (sotsiaalmaksuseaduse § 7 lg 1, § 9 lg 1 p 1 ja p 4, tulumaksuseaduse § 4 lg 1, § 40 lg 2, lg 4 ja lg 5, § 41 p 1 ja p 3, töötuskindlustuse seaduse § 42 lg 1 p 1, p 2 ja p 3, kogumispensionide seaduse § 11 lg 1 p 1 ja p 4, maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 83 lg 4. XXXXX XXXX OÜ novembri ja detsembri 2017 TSD-l deklareeritud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt väljamaksetelt (vastavalt 17 245,85 eurot ning 17 116,18 eurot) arvestatud sotsiaalmaks on aluseks sünnitus- ja vanemahüvitise arvutamisel ning tõele mittevastavate andmete esitamisega võimaldas XXXXX XXXX OÜ saada kolmandal isikul riigilt hüvitisi suuremas summas, kui tal seaduse järgi õigus on. Maksuhalduri järelduste aluseks on järgmised asjaolud kogumis: 1) XXXXX XXXX OÜ esindaja X. X. ei mäleta kolmanda isiku tööle võtmise asjaolusid ning tema seletus kolmanda isiku töötamise kohta on üldsõnaline; 2) maksuhaldurile ei esitatud kolmanda isikuga sõlmitud töölepingut; 3) kolmanda isiku 2017. aasta novembris ja detsembris deklareeritud töötasu on ebaproportsionaalselt suur ning XXXXX XXXX OÜ ei tea, mille eest maksti kolmandale isikule novembris ja detsembris 2017 erakordselt suurt töötasu; 4) kolmas isik ei mäleta, millal temaga tööleping sõlmiti ja millised olid töölepingus kokkulepitud tingimused; samuti ei mäleta ta, kuidas töötasu kokkuleppimine käis, ning talle ei meenu, kui suur tema töötasu töölepingus on; 5) kolmanda isiku töötamine farmis ja põllul põllutöömasinatega ei ole usutav; 6) väär on kolmanda isiku väide, et tema korraldas lammaste müügi; 7) tööleping, mille kolmas isik esitas, on tagantjärele koostatud formaalne dokument; 8) kolmanda isiku väide X. X. töölt lahkumise kohta on vastuolus XXXXX XXXX OÜ selgitustega ning väide partneritega koostöö lõpetamise kohta on väär; 9) X. X. ja kolmas isik on perekondlikult seotud; 10) kolmas isik teadis XXXXX XXXX 2 (12)
OÜ majandustegevusest oma isa X. X. ja elukaaslase X. X. kaudu; 11) X. X. registreeris kolmanda isiku XXXXX XXXX OÜ töötajana TÖR-is paar päeva peale seda, kui kolmas isik oli naiste nõuandlat külastanud; 12) rasedusest tuleneva seisundi tõttu ei saanud kolmas isik väidetavalt traktoriga põllutöid teha ning lasi endale alates 01.01.2018 kuni rasedus- ja sünnituspuhkuseni töövõimetuslehe väljastada; 13) kolmanda isiku eluliste huvide keskpunkt oli 2017. a ja 2018. a alguses Tallinn ja väidetav töötamine Saaremaal farmis 40 tundi nädalas ei ole usutav; 14) kolmas isik võttis raha, mille XXXXX XXXX OÜ talle maksis, suures osas sularahas välja ja maksuhalduril on alust arvata, et see liikus osaliselt või täielikult äriühingu käsutusse tagasi; 15) X. X. oli passiivne juhatuse liige ja X. X. oli võimalus deklareerida oma tütrele erakordselt suured väljamaksed hüvitiste saamiseks. Eelevast tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et kolmanda isiku töötamise registrikande eesmärgiks oli üksnes võimaldada tal saada alusetult suuremat haigus-, sünnitus- ja vanemahüvitist (MKS § 252 lg 1, lg 2, § 253 lg 1 ja lg 2)
4.XXXXX XXXX OÜ esitas 12.07.2019 maksuhaldurile vaide ning 31.07.2019 selle täienduse maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks. Maksuhaldur jättis 02.08.2019 vaideotsusega nr 6-1/4431-3 (edaspidi vaideotsus) vaide rahuldamata, kuna vaide esitaja ei esitanud vaides selliseid asjaolusid ega tõendeid, mis annaks alust kahelda vaidlustatud maksuotsuse õigsuses.
5.XXXXX XXXX OÜ (edaspidi kaebaja) esitas 26.08.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuhalduri 20.06.2019 maksuotsuse tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja seisukohad
6.1.Väär on maksuhalduri järeldus, mille kohaselt ei täitnud kolmas isik mitte ühtegi tööülesannet ning seetõttu on kogu talle makstud töötasu alusetu. Kaebaja ja kolmanda isiku vahel eksisteeris töösuhe töölepingu seaduse § 1 mõttes, kolmas isik täitis talle töölepinguga pandud ülesandeid ning talle makstud töötasu oli asjakohane. Kolmas isik esitas maksumenetluses 06.06.2017 sõlmitud töölepingu, mille kohaselt on tööle asumise aeg 04.09.2017, kuid tegelikkuses alustas ta töötamist kaebaja juures juba suvel. Kolmas isik kinnitas töötamist ja kirjeldas tööülesandeid maksumenetluse käigus antud ütlustes. Töötamist kinnitas ka kaebaja osanik ja endine juhatuse liige X. X., kes kolmanda isiku tööle võttis ja kes teostas järelevalvet tööülesannete täitmise üle. Samuti ei ole kaebaja kaasosanik ning praegusel hetkel ainuosanik X. X. maksuhaldurile ütluseid andes seadnud kolmanda isiku töötamist farmis ega talle makstud töötasu suurust kahtluse alla, mis näitab, et X. X. ei pidanud vaidlusalust töösuhet näilikuks ega töötasu põhjendamatult suureks. Kolmanda isiku kontoväljavõttelt nähtub, et ta tegi oste ja viibis Saaremaal, seega on väär maksuhalduri väide, et kolmas isik ei saanud kontrollitaval perioodil mingisugust tööd kaebaja heaks teha. Maksuhaldur ei ole esitanud tõendeid, mis välistaksid kolmanda isiku poolt täielikult töö tegemist. Kolmanda isiku töötamine kaebaja juures on eluliselt usutav, kuna ta on omandanud taimekasvataja 4. taseme kutsenimetuse ning esitanud avalduse asuda omandama 5. taseme kutsenimetust, mis kinnitab püsivat huvi põllumajandusliku tegevuse vastu.
6.2.Väär on ka maksuhalduri järeldus, et AS Lääne-Tallinna Keskhaigla ämmaemanda tõend raseduse kohta on võetud pettuse eesmärgil. Tõend oli vajalik, kuna kolmas isik ei saanud 3 (12)
raseduse tõttu teha tööd traktoriga. Kolmas isik ei esitanud eksitavat teavet, kuna esiteks tehakse põllutöid vajadusel ka detsembris ning teiseks ei pruukinud ta eristada erinevaid põllutöömasinaid, viidates ATV-le kui traktorile.
6.3.Määravat tähendust ei oma, milliseid ülesandeid ja kui suures mahus töötaja täitis. Maksuhaldur ei ole kaalunud, kas töösuhe võis eksisteerida väiksemas mahus kui lepingujärgne 8 tundi või kas kolmanda isiku tööülesanded võisid olla teistsugused kui lepingus kajastatud. Lepingust erinevas mahus töö tegemine ei tähenda, et töösuhet ei eksisteeri. Töösuhe on faktiliselt olemas hetkest, kui töötaja asub tööandja heaks tööülesandeid täitma, seda sõltumata lepingust või registreeringust töötamise registris). Eelnev ei tähenda, et kaebaja möönaks, et kolmas isik ei oleks tööd kokkulepitud mahus teinud.
6.4.Maksuhalduril ei ole võimalik hinnata seda, milliste tööülesannete ja töömahu puhul on töötajale töötasu maksmine aktsepteeritav. Ükski õigusakt ei keela tööandjal maksta töötajale ülisuurt tasu ka juhul kui töötaja töötab tööandja heaks näiteks ühe tunni nädalas. Kaebaja jaoks on kummastav olukord, kus maksuhaldur püüab aktiivselt tõendada, et kaebajal ei ole maksu tasumise kohustust tekkinud. Kuivõrd selle ajendiks ei ole mitte maksuhalduri soov, et kaebaja ei tasuks ülemääraselt makse, vaid kolmanda isiku poolt taotletud vanemahüvitis, siis oleks kaebaja hinnangul loogilisem, et vastavat menetlust viiks läbi Sotsiaalkindlustusamet.
6.5.Tähendust ei oma, et X. X. on kolmanda isiku isa, kuna vanematele kuuluvas või nende kontrolli all olevas ettevõttes töötamine ei viita töösuhte fiktiivsusele.
6.6.Maksuhalduril puudub õiguslik alus hinnata eraõigusliku kokkuleppe sisuks oleva töötasu suurust ning anda sellele määratlevaid hinnanguid. See, kas makstav töötasu vastab mingi piirkonna või ametikoha keskmisele, ei oma õiguslikku ega siduvat tähendust. X. X. ei näinud tulenevalt oma positsioonist kaebaja juures takistusi määrata enda tütrele selline palk nagu ta õigeks pidas, samuti korraldada vajalikuks peetava palga ja tulemustasu väljamaksmine. Jääb selgusetuks, miks ei võinud isa endale kuuluvast ettevõttest maksta oma tütrele sõltumata tema tööpanuse suurusest ja väärtusest ükskõik millist (sh keskmisest oluliselt suuremat) palka. Seadusandja poolt oli aktsepteeritav praktika, et ka raseduse kestel oli võimalik leida täiendavaid sissetulekuid püüdes seeläbi seaduse piires maksimeerida riigilt hüvitiste saamist. On loomulik, et kolmas isik püüdis leida lisateenistust, et suurendada enda sissetulekut, eriti peale rasedusest teada saamist. Samuti on loogiline, et ta teeb seda enda isale kuuluvas ettevõttes ning loogiline on ka see, et isa nõustub maksma talle keskmisest suuremat palka teades, et see mõjutab tütrele makstavat vanemahüvitist. See ei ole pettus, vaid normaalne viis seaduse piires kasulikult ja ratsionaalselt tegutseda.
6.7.Maksuhalduril ei ole õigust sekkuda äriühingu otsustesse ja võtta maksumenetluses seisukohti, kas kolmas isik on täitnud töölepinguga kokku lepitud tulemustasu kriteeriume ning kas tulemustasu määramine on põhjendatud. Maksuhalduril ei ole alust väita, et tulemustasu maksmine on näilik või alusetu kui tööandja pidas tulemustasu maksmist põhjendatuks. Isegi kui maksuhalduril oleks õiguslik alus määratleda, kui palju tegi kolmas isik tööd ning millist palka ta töö eest vääris, siis ei ole maksuhaldur esitanud ka enda nägemust nö õiglasest tasust tehtud töö eest.
6.8.Alusetu on maksuhalduri väide, et kolmanda isiku töötamine oli vormistatud hüvitispettuse eesmärgil. Pettust ei saa toime panna, kui väidetavat petetut (riik) ei ole milleski eksimusse viidud. Kui isik on teinud faktiliselt mingilgi määral tööd (on tekkinud töösuhe töölepingu seaduse 4 (12)
kohaselt ja saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, siis ei saa pettuse objektiks olla töösuhte olemasolu. Töösuhe võib seisneda ka töö tegemises minimaalses mahus ja selle eest ei ole keelatud tööandjal maksta keskmisest suuremat töötasu. Sealjuures ei oma tähendust, kas see loob töötajale võimalusi saada riigilt mingeid hüvesid. Sellise hinnangu aluseks saavad olla seaduses sätestatud kriteeriumid mitte maksuhalduri hinnang töösuhte olemasolu osas.
7.Kolmanda isiku seisukohad
7.1.Kaebus on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Kolmas isik töötas vaidlusalusel perioodil XXXXX XXXX OÜ-s, täites tööandja antud tööülesandeid. Tegemist ei olnud fiktiivse töösuhtega ning selle eesmärgiks ei olnud kolmandale isikule makstava vanemahüvitise suurendamine. Kaebaja osanikuks ja juhatuse liikmeks oli kolmanda isiku isa X. X., kelle huviks oli võimaldada kolmandal isikul omandada põllumajandusettevõttes töötamise kogemus. Kolmas isik on omandanud kutseõppes taimekasvataja 4. kutsetaseme ning on asunud omandama 5. kutseõppe taset. Kolmandale isikule makstud töötasu suurus oli kaebaja otsus ning see ei tohiks mingil viisil töösuhte sisu tegelikkusele vastavust mõjutada, kuna töötasu suurusest ei saa tuletada töösuhte fiktiivsust.
8.Vastustaja seisukohad
8.1.Maksuotsuses ja selle aluseks olevas kontrolliaktis on maksuhaldur jõudnud kogutud tõenditele tuginedes järeldusele, et väidetava töösuhte kohta puuduvad usaldusväärsed dokumendid ja seletused, mis kokkuvõttes viitavad deklareeritud töösuhte fiktiivsusele. Kontrolliakti punktis 1.1.2 esitatud asjaolud ning lisaks ka maksuotsuse punktis 3 toodud vastuväited kummutavad võimaluse reaalse töösuhte eksisteerimise kohta. Ei ole usutav, et väidetavas töösuhtes tööandja esindajaks olnud X. X. ja töötaja X. X. annavad reaalselt toimunud töösuhte sisuks olnud tööülesannete kohta sedavõrd vastuolulisi seletusi, samuti ei ühti nende ütlused teiste maksumenetluse käigus seletusi andnud isikute ütlustega ning kaebaja ja X. X. vahel sõlmitud töölepingus kajastatuga võrreldes. Oluline on seegi, et kaebaja raamatupidamise dokumentide hulgas ei olnud kolmanda isikuga sõlmitud töölepingut ning lõpuks saatis selle maksuhaldurile kolmas isik alles 10.01.2019. Samuti ei tõenda asjaolu, et kolmas isik on 2019. aastal saanud taimekasvataja kutsetunnistuse, tema töötamist 2017. – 2018.a kaebaja juures farmijuhataja ametikohal 160 tunni ulatuses kuus, nagu on näidatud töölepingus.
8.2.Kaebaja on teadlikult kolmanda isikuga koostöös esitanud maksuhaldurile valeandmeid seoses kaebaja deklareeritud tööjõumaksudega. Kaebaja poolt perioodil november 2017 kuni aprill 2018 deklareeritud sotsiaalmaksuga maksustatavad väljamaksed andsid kolmandale isikule üksnes fiktiivse aluse saada alates 01.01.2018 oluliselt suuremat töövõimetushüvitist kuni rasedus- ja sünnituspuhkuseni, samuti oluliselt suuremat sünnitus- ja vanemahüvitist kui ta fiktiivset töösuhet kaebajaga vormistamata oleks saanud.
8.3.Kaebuse punktis 21 on kaebaja sisuliselt möönnud, et kolmanda isiku ja kaebaja vahel vormistatud väidetav töösuhe on tehtudki eesmärgil suurendada kolmanda isiku sissetulekuid raseduse ja lapsepuhkuse ajal. See ei ole normaalne viis kasulikult ja ratsionaalselt tegutsemiseks ning alusetu on kaebaja väide, et tegemist on seaduse raames lubatud tegutsemisega.
8.4.Kuna kaebaja kordab kaebuses täielikult oma varasemaid seisukohti ja vastustaja on maksuja vaideotsustes andnud kaebaja vastuväidetele põhjalikud vastused, palub vastustaja asja 5 (12)
lahendamisel arvestada maksuotsuse punktis 3 ning vaideotsuse punktides 13-19 toodud vastuväidetega.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, olles tutvunud maksumenetluse toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et XXXXX XXXX OÜ kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul viitavad maksuhalduri kogutud tõendid piisava veenvusega sellele, et kaebajal puudus kolmanda isikuga töösuhe. Seega on XXXXX XXXX OÜ maksustamisperioodil november 2017 kuni aprill 2018 TSD-l alusetult deklareerinud sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid kolmandale isikule ning töösuhte puudumise tõttu on ebaõige ka 10.11.2017 tehtud TÖR-i kanne X. X. töötamise kohta.
10.Maksuhalduri ülesanneteks on kontrollida maksude arvutamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras (MKS § 10 lg 2 punkt 1) ning arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad (MKS § 10 lg 2 punkt 2). Selleks on maksuhalduril õigus deklareeritud maksusummasid kontrollida ja korrigeerida ning vajadusel määrata maksusumma aegumistähtaja jooksul (MKS § 88 lg 1). MKS § 92 lg 1 punkti 2 kohaselt määrab maksuhaldur maksukohustuse suuruse juhul, kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel deklaratsioonis näidatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. Kohtupraktikas on leitud, et ei ole põhjust asuda seisukohale, et vastupidise sisuga maksuotsuse tegemine ei oleks lubatud. Selline tõlgendus ei ole vastuolus ka põhiseaduse § 3 lg-ga 1 ega halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 157 lg-ga 1, kuna maksuotsusega maksusumma vähendamine ei too kaasa ühegi isiku, sh kaebaja kõrgemat maksukoormust. Vastupidine tõlgendus piiraks põhjendamatult maksuhalduri pädevust ega oleks kooskõlas maksuõiguse põhimõtetega, eelkõige MKS § 11 lg-s 1 sätestatud uurimispõhimõttega, mille kohaselt on maksuhaldur kohustatud arvestama maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. MKS § 88 lg-st 6 ilmneb, et maksukohustust vähendav asjaolu võib kaasa tuua ka maksuteate muutmise või kehtetuks tunnistamise. Maksuhalduri sekkumine maksukohustuslase käitumisse maksukohustuse või maksuseadusest tulenevate teiste kohustuste täitmisel on õigustatud siis, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuse ning on samas piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-34-07, p 11). Seega kui maksukohustuslane on maksusumma mingil moel valesti deklareerinud, siis on maksuhalduri ülesandeks tagada, et maksud määrataks ja tasutaks õiges ulatuses, mis tähendab, et maksuhalduril on õigus maksusummat korrigeerida nii suuremaks kui väiksemaks (Tallinna Halduskohtu 08.02.2018 otsus nr 3-17-1430, Tallinna Halduskohtu 02.08.2019 otsus nr 319359). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et maksusumma korrigeerimine maksuotsuse vormis on õiguspärane.
11.Maksuhalduril on samuti õigus tuvastada töötamise alustamine ja lõpetamine ning teha vajaduse korral selle kohta MKS §-s 46 sätestatud tingimustele vastav otsus (MKS § 253 lg 1). Maksuhaldur on töötamise registri, kui maksukohustuslaste registri alamregistri (MKS § 251), vastutavaks töötlejaks (MKS § 17 lg 3). TÖR kanded tehakse MKS §-s 255 sätestatud alustel ning üheks kande tegemise aluseks on maksuotsus (MKS § 255 punkt 5). Seega on maksuhalduril õigus TÖR kande muutmiseks, kui maksuhaldur tuvastab, et kande õiguslik 6 (12)
alus puudub. Maksuhalduri pädevust TÖR kande muutmiseks on tunnustanud ka kohtupraktika (nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2016 otsus nr 3-15-1334, punkt 1; Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2019 otsus nr 3-171430, punkt 9).
12.Poolte vahel on vaidlus selles, kas vastustajal oli pädevus sekkuda kaebaja ja kolmanda isiku vahelisse eraõiguslikku suhtesse ja anda hinnang selle suhte olemasolu ja iseloomu kohta. Käesolevas asjas on tegemist olukorraga, kus maksuhaldur hindas kaebaja töösuhte kolmanda isikuga näilikuks, mistõttu muudeti kaebaja maksuarvestust. Kaebaja on seisukohal, et kuivõrd maksuarvestuse muutmise aluseks ei ole maksuhalduri soov vältida kaebaja poolt ülemääraste maksude tasumist, vaid kolmanda isiku poolt taotletud vanemahüvitise väidetava alusetu suurendamise vältimine, siis oleks vastava menetluse läbiviimiseks pädevus Sotsiaalkindlustusametil (edaspidi SKA). Kohtupraktikas on varasemalt järjepidevalt tunnustatud maksuhalduri õigust anda maksukohustuse kindlaksmääramise eesmärgil hinnang ka maksukohustuslaste ja kolmandate isikute vahelistele tehingutele. Maksu õige määramise eesmärgil on maksuhalduril pädevus kvalifitseerida tehinguid tühisteks või näilikeks (MKS § 83 lg 1, § 83 lg 4). MKS § 83 lg 4 kohaselt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Maksuhalduril on pädevus sekkuda, kui näiliku tehingu kaudu saaks maksukohustuslane maksueelise. Kuigi suuremate hüvitiste saamine kellegi muu kui maksukohustuslase poolt ei ole maksukohustuslase jaoks maksueelis, ei sõltu näiliku tehingu tuvastamise õigus ainuüksi maksueelise saamisest. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et maksuhalduril on õigus maksuarvestust muuta ka juhul, kui tuvastatakse, et näilike töösuhete eesmärk oli suurendada riigilt saadavaid hüvitisi. Kuna vanemahüvitise suuruse määramisel, ümber arvutamisel kui ka tagasi nõudmisel on SKA-le aluseks sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud isikustatud sotsiaalmaksu andmed ning maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimine ei ole mitte SKA vaid maksuhalduri pädevuses, siis saab sotsiaalkaitse infosüsteemi andmetes toimunud muudatuse ja seetõttu õigusvastaselt makstud vanemahüvitise tuvastamise aluseks olla üldjuhul maksuhalduri maksuotsus. Sellest järeldub kohtu hinnangul, et õigusvastaste võtetega suurendatud vanemahüvitise tuvastamine saab toimuda maksuhalduri tegevuse tulemusel. Seega on vastustaja pädevuses hinnata, kas kaebaja ja kolmanda isiku vahel eksisteeris töösuhe, mille eest maksti kaebajale töötasu ja millega omakorda kaasnes kaebaja jaoks tööjõumaksude tasumise kohustus.
13.Eelpool toodud õigusnormidest tuleneb seega maksuhalduri pädevus anda hinnang poolte vahelise eraõigusliku suhte sisule ja olemasolule ning pädevus muuta TÖR kannet, kui ta tuvastab maksuotsusega kande aluseks olevate andmete ebaõigsuse. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja liigselt sekkunud poolte eraõiguslikku suhtesse, kuna vastustaja ei ole hinnanud töölepingu nõuetekohast täitmist, vaid on asjas kogutud tõendite põhjal hinnanud, kas väidetava lepingulise töösuhte raames üldse mingisugust töö tegemist kolmanda isiku poolt kaebaja heaks toimus ning jõudnud järeldusele, et väidetav töösuhe tegelikkuses puudus. Kohus hindab järgnevalt kas maksuhalduri järeldused on õiged. Kuna kaebuses esitatud seisukohad ja väited kattuvad suures osas kaebaja eriarvamuses ja vaides esitatuga ning kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud uusi seisukohti või olulisi tõendeid, siis tugineb kohus kooskõlas HKMS § 165 lg-ga 2 ka maksuotsuse1, selle lahutamatuks lisaks oleva kontrolliakti2
Kaebuse lisa 2 Kaebuse lisa 1 7 (12)
ja vaideotsuse 3 põhjendustele neid täismahus üle kordamata. Olulisemana ja vastuseks kaebusele toob kohus välja alljärgneva.
14.Kohus nõustub maksuhalduriga, et üksnes kaebaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud tööleping ei tõenda töösuhte olemasolu. Maksuhaldur tugineb töösuhte puudumise üle otsustamisel tõendite ja asjaolude kogumile. Töösuhte olemasolu hindamisel on oluline arvestada isikute ütlustega. Maksumenetluse käigus on seletusi andnud isikud X. X., X. X., X. X., X. X. ja X. X. Maksuhalduri poolt kontrolliaktis, maksuotsuses ja vaideotsuses kirjeldatud vastuolud isikute ütlustes kinnitavad kohtu hinnangul töölepingu näilikkust ja seega töösuhte puudumist.
14.1.Kaebaja esindaja (volikirja alusel) X. X. ütluste kohaselt ei mäleta ta, kes kolmanda isikuga töölepingu sõlmis, milline oli sõlmitud lepingus kokkulepitud töö eest makstav tasu, töö tegemise aeg ja koht. Samuti ei esitanud kaebaja maksuhaldurile töölepingut ning väitis, et ei leia seda. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kolmanda isikuga sõlmitud töölepingut ei olnud kaebaja raamatupidamise dokumentide hulgas, vaid selle edastas kolmas isik maksuhaldurile alles 10.01.2019 4 . Kohus nõustub, et X. X. kui kaebaja esindaja oleks pidanud teadma kolmanda isikuga sõlmitud lepingu aega ja asjaolusid. Samuti oleks pidanud töölepingu sõlmimisega seotud asjaolusid oskama selgitada kolmas isik, kuid ka kolmas isik ei osanud selgitada kus, millal ja kuidas tööleping sõlmiti. Kolmanda isiku seletuse järgi sõlmis temaga töölepingu X. X. ning tööle asus ta tegelikkuses juba 2017. aasta suvel, mitte 04.09.2017 nagu lepingus kirjas. Ta ei osanud maksumenetluses öelda, millised olid tema lepingust tulenevad tööülesanded, kui suur oli kokkulepitud töötasu, milline oli töötasu maksmise kord või veelgi enam, millal ta tööle pidi asuma. Töötasu kokkuleppimisel pidas ta väidetavalt läbirääkimisi X. X., kuid ta ei mäleta kui suur tema töötasu töölepingus on 5 . Kohus nõustub vastustajaga, et sellised vastuolud kaebaja ütlustes annavad alust arvata, et sõlmitud tööleping on hiljem vormistatud formaalne dokument ning see eraldiseisvana ei tõenda töösuhte olemasolu. Samas märgib kohus, et töölepingu tingimustest kõrvale kaldumine eraldivõetult ei ole ka piisav, et lugeda sellest tulenev töösuhe näilikuks.
14.2.X. X. selgitused kolmanda isiku töötamisest on samuti vastuolulised. X. X. sõnul olid kolmanda isiku tööülesanneteks farmijuhatajana hoolitsemine loomade heaolu, toitmise, ravimise jms eest 6 . Maksumenetluses esitatud tõendite hulgas on samal ajal XXXXXXXX OÜ 31.08.2017 esitatud arved tööjõukulude jagamise kohta ning teenustööde kohta farmis7, mille kohta selgitas X. X. 27.12.2018 meilis8, et XXXXXXXX OÜ arve on kaebajale esitatud loomade eest hoolitsemise kohta. XXXXXXXX OÜ juhatuse liige X. X. selgitas maksuhaldurile, et nemad aitasid kaebajal lammaste eest hoolitseda.9 X. X. selgitas, et kolmanda isiku tööpanus või selle ettevõtluses mõõdetavus võis seisneda selles, et ta suutis aasta edukalt lõpetada, sest kaebaja lambad olid elus10. Samas X. X. ütluste ja müügiarvete kohaselt müüdi kõik lambad septembris 11 , seega oli
Kaebuse lisa 3 Maksuhalduri lisad 9 ja 10 Maksuhalduri lisa 7, küsimused 4–7, 11–14, 18, 19; maksuhalduri lisa 17, küsimus 1 Maksuhaldur lisa 4, küsimus 9
Maksuhalduri lisa 13
Maksuhalduri lisa 12; küsimused 7–9 ja nende vastused Maksuhaldur lisa 18
Maksuhaldur lisa 4, küsimused 15–16 Maksuhaldur lisa 4, küsimus 4 8 (12)
müügikokkulepe sõlmitud ja müügitehingud korraldatud enne kolmanda isiku väidetavat farmijuhina tööle asumist. Ka kolmanda isiku seletuse järgi oli kõige tähtsam lammaste realiseerimine12. Kolmanda isiku kirjeldus tema väidetavalt tehtud töödest on üldsõnaline, ta ei osanud öelda lammaste täpset arvu, millises farmihoones kaebaja lambaid hoiti ega teadnud kelle lambad veel farmis olid. Kohus nõustub, et ebausutav on ka kolmanda isiku seotus lammaste müügi korraldamisega, kuna ta ei osanud selgitada kuidas toimus lammastele ostja leidmine, kellega ta selles osas läbi rääkis ning kellele ja millal kaebaja lambad müüs 13 . Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et maksuhalduri põhjendused selles osas, et kolmas isik ei tegelenud kaebaja juures loomade eest hoolitsemise ega nende realiseerimisega, on veenvad ja usutavad ning kaebaja ja kolmanda isiku väited ei anna alust vastupidiseks järelduseks.
14.3.Peale loomade müümist oli kolmanda isiku ütluste kohaselt tema ülesandeks viljakasvatuse korraldamine 14 . Lisaks töötas ta kuni rasedaks jäämiseni traktori ja kombainiga põllul, millest tingituna oli vajalik võtta ka AS Lääne Tallinna Keskhaigla ämmaemanda tõend ning viibida alates 01.01.2018 töövõimetuslehel, kuna rasedana ta enam traktoriga töötamist jätkata ei saanud15. Kaebaja ainuosaniku ja juhatuse liikme X. X. arvates ei olnud kolmas isik tõenäoliselt traktorist, kuid ta ei osanud ka öelda, mis tööd ta täpselt kaebaja juures tegi16. X. X. ütluste kohaselt töötas 2017. aastal kaebaja juures kombainiga X. X. teenuse korras läbi enda ettevõtte XXXX XXXXX OÜ. Teenuseid ostetakse sisse alltöövõtu korras, sest põllumajanduses on töö hooajaline ja ei ole mõistlik inimesi läbi aasta palgal hoida. 27.12.2018 meilis selgitas X. X., et perioodil august – november 2017 teostas X. X. XXXX XXXXX OÜ arvete alusel kaebajale kõiki töid, mis seisnesid tehnika hoolduses ja korrashoius ning lisaks teostas ta viljavõttu, sõnniku laotamist, randaalimist, külvi jms17. Sellest nähtub kohtule, et põllutöid tegi traktoriga X. X., mitte kolmas isik X. X. ütluste kohaselt suhtles temaga tööalaselt vaid X. X. ning ta keeldus andmast ütluseid kolmanda isiku töötamise kohta18. Maksuhalduri põhjendused on veenvad ka selles osas, et kolmas isik ei osalenud XXXXX XXXX OÜ põllutöödel ning ta ei teinud tööd traktoriga.
14.4.Kaebaja märgib kaebuses, et kaebaja ainuosanik ja juhatuse liige X. X. ei seadnud oma ütlustes kahtluse alla kolmanda isiku töötamist XXXXX XXXX OÜ-s, ei pidanud töösuhet näilikuks ega talle makstud töötasu põhjendamatult suureks. Samas on X. X. maksumenetluses selgitanud, et ta oli perioodil 2017 kuni august 2018 passiivne juhatuse liige ning delegeeris kõik õigused volituse alusel X. X. X. X. ei teadnud oma ütluste kohaselt midagi kolmanda isiku töötamisest, temaga sõlmitud töölepingust ega makstavast töötasust. Seega ei muuda asjaolu, et X. X. kaebaja väitel kolmanda isiku töötamist kaebaja juures kahtluse alla ei seadnud, alusetuks maksuhalduri järeldusi töösuhte puudumise kohta.
15.Kaebaja leiab, et maksuhalduri seisukoha, et kolmas isik ei ole vaidlusalusel perioodil mitte mingisugust tööd kaebaja juures teinud, lükkab ümber asjaolu, et ta on teinud Kuressaares
Maksuhalduri lisa 17, küsimus 6
Maksuhalduri lisa 17, küsimused 9–13 Maksuhalduri lisa 7, küsimus 19
Maksuhalduri lisa 7, küsimused 19 ja 22 Maksuhalduri lisa 23, küsimused 13, 18
Maksuhalduri lisa 4, küsimused 6 ja 8
Maksuhalduri lisa 15
9 (12)
kaardimakseid ning seega viibinud Saaremaal. Kolmanda isiku arvelduskonto väljavõttele tuginedes ei ole usutav, et kolmas isik eelistab üldjuhul kasutada sularaha, nagu ta ise kaebuses väidab. Valdava osa vaidlusalusel perioodil tehtud kaardimaksetest on kolmas isik teinud Tallinnas ja Harjumaal, mis viitab, et peamiselt viibis kolmas isik just seal. Farmis tehtav töö, sh eelkõige loomade eest hoolitsemine, kuid hooajaliselt ka põllutööd, on igapäevane töö. Kohtu hinnangul ei saa selliseid tööülesandeid täita vähem kui kord kuus maksimaalselt nelja päeva kaupa Saaremaal viibides, mistõttu ei ole kolmanda isiku töötamine kaebaja heaks usutav.
16.Kohus ei nõustu kaebaja väidetega, et maksuhalduril puudub seadusest tulenev õiguslik alus hinnata eraõigusliku kokkuleppe sisuks oleva töötasu suurust ning anda sellele määratlevaid hinnanguid nagu „väike“, „suur“ või „erakordselt suur“. Kaebaja leiab ekslikult, et kui maksuhalduril on õigus võtta seisukoht töötajale makstud töötasu suuruse osas, siis peaks tal olema ka kohustus hinnata ja põhjendada, millises summas töötasu oleks olnud tehtud töö eest õiglane, heites maksuhaldurile ette, et seda ta teinud ei ole. Kohus on nõus vastustajaga, et töötasu suurus võib olla üheks töösuhte fiktiivsusele osundavaks asjaoluks ning seetõttu on töösuhte olemasolu kindlaks tegemisel oluline arvesse võtta ka seda. Sealjuures ei ole maksuhalduril mingisugust põhjust või alust hinnata, milline töötasu tehtud töö eest oleks olnud õiglane. Maksuhaldur on toonud välja tõendid, sh põllumajandustöötaja keskmine palgatase Saare maakonnas19, kaebaja endise töötaja X. X. töötasu kuni augustikuuni 201720 ja kolmanda isiku tööjõukulude proportsioon lammaste müügikäibest, mis arvestades kolmanda isiku väidetavaid tööülesandeid viitavad ka kohtu hinnangul sellele, et talle makstud töötasu suurus 2017 novembris ja detsembris oli erakordne. Nimelt deklareeriti 2017. aasta novembris kolmandale isikule makstava töötasu suuruseks 17 245,85 eurot ning detsembris 17 116,18 eurot20. Kohtumenetluses esitatud 2017. aasta majandusaasta aruandest21 nähtub, et perioodil 01.06.2016– 31.05.2017 olid kaebaja tööjõukulud kokku 4303 eurot, seevastu perioodil 01.06.2017– 31.05.2018 olid tööjõukulud 66 241 eurot. Ebatavaline on äriühingu otsus tasuda sedavõrd suurt töötasu olukorras, kus majandusaasta lõpetatakse 78 248 euro suuruse kahjumiga. Maksuhaldur on oma kohtule esitatud täiendavas seisukohas välja toonud, et 2019.a II ja III kvartalis ei ole kaebaja üldse riiklikke makse tasunud ning säilinud on vaid minimaalne käive. Eelnevast nähtub üheselt, et kolmandale isikule sedavõrd suure töötasu maksmine 2017. aasta novembris ja detsembris oli kaebaja äritegevust arvestades ebatavaline ja koosmõjus muude tuvastatud asjaoludega kinnitab kahtlust, et tegelikku töösuhet kaebaja ja kolmanda isiku vahel ei eksisteerinud. Nimetatud järeldust kinnitab ka asjaolu, et ei kaebaja ega ka kolmas isik ei osanud sedavõrd suurte väljamaksete tegemist põhjendada.
17.Töötasu väljamaksmine kolmanda isiku pangakontole ei muuda usutavamaks, et kaebaja ja kolmanda isiku vahel oli sõlmitud tööleping. Kolmanda isiku arvelduskonto väljavõttest 22 nähtub, et 10.11.2017 temale laekunud töötasust 13 300 eurost võttis ta perioodil 13.11.2017– 30.11.2017 sularahas välja 11 250 eurot. Samuti võttis kolmas isik koheselt välja 3000 eurot temale 26.12.2017 laekunud 13 200 euro suurusest töötasust ning perioodil jaanuar-aprill 2018 võttis ta veel välja 4850 eurot sularaha. Seega kohtule on usutav maksuhalduri järeldus, et
Kontrolliakti punkt 1.1.2.1 alapunkt c; 20 Ibid.
Kontrolliakti punkt 1.1.1; kaebuse lisa 1 Kaebaja 18.11.2019 menetlusdokumendi lisa 1
Maksuhalduri lisa 19
10 (12)
töötasu maksmise näivuse tekitamiseks kanti kolmandale isikule raha, mille tema osaliselt või täielikult kaebajale sularahas tagastas.
18.Kohus nõustub kaebajaga, et asjaolu, et X. X. on kolmanda isiku isa, ei saa eraldiseisvalt olla töösuhte puudumise tuvastamise ainsaks aluseks. Küll aga leiab kohus, et koosmõjus teiste maksumenetluses tuvastatud asjaolude ja kogutud tõenditega, viitab see käesolevas asjas töösuhte fiktiivsusele. Kaebaja sõnul on loomulik, et kolmas isik püüdis leida peale rasedusest teada saamist lisateenistust oma sissetulekute suurendamiseks. Kaebaja peab loogiliseks ka seda, et kolmas isik leidis lisateenistuse oma isale kuuluvas ettevõttes ning isa nõustub talle maksma keskmisest suuremat palka, kuna see mõjutab otseselt tütrele tulevikus makstavat vanemahüvitist. Samuti on kaebaja hinnangul selline teguviis normaalne viis kasulikult ja ratsionaalselt tegutsemiseks. Kohus möönab, et ei saa pidada lubamatuks, kui rasedusest teadasaamise järgselt püüab isik leida endale vanemahüvitise suurendamiseks lisatöö, kuid kohus ei nõustu sellega, et selline lisatöö võiks olla näilik. Selline praktika ei ole kindlasti seadusandja poolt aktsepteeritav, millele viitab ka vanemahüvitise arvestamise muutmine alates 01.09.2019 ning käesoleva vaidluse aluseks olev maksumenetlus.
19.Kaebuses toodud argumendid osundavad kohtu hinnangul sellele, et kolmas isik registreeriti TÖR-is kaebaja töötajaks ning talle tasuti väidetavalt töötasu väljamakseid ainuüksi põhjusel, et luua talle võimalus saada suuremat haigus-, sünnitus- ja vanemahüvitist. Kande ebausaldusväärsust kinnitavad ka maksumenetluses tuvastatud asjaolud, mille kohaselt sai kolmas isik kinnituse raseduse kohta 08.11.2017 (kolmas isik ei ole sellele vastu vaielnud) ning kanne tema töötamise kohta kaebaja juures tehti tagantjärele 04.09.2017 alustatud töötamise kohta TÖRi vaid paar päeva hiljem 10.11.2017, samal päeval tegi kaebaja kolmandale isikule ka esimese töötasu ülekande. Kohus märgib, et kui kolmas isik oleks tegelikult asunud kaebaja juurde tööle, siis oleks talle tulnud esimene töötasu väljamakse teha hiljemalt oktoobris või isegi juba 2017. aasta suvel, kuna suuliste selgituste kohaselt asus kolmas isik kaebaja juurde tööle juba 2017. aasta suvel. Et 2017. aasta novembris ja detsembris tehtud erakordselt suured töötasu väljamaksed oleksid seotud varem välja maksmata töötasuga, seda kaebaja ja kolmas isik väitnud ei ole.
20.Kaebaja heidab maksuhaldurile ette, et maksuhaldur ei ole esitanud tõendeid, mis välistaksid kolmanda isiku poolt täielikult töö tegemise (nt viibis välisriigis, haiglas töövõimetuna jne), lisades, et töötamine on tänapäeval võimalik ka distantsilt. Kohus leiab, et maksuhaldur on hinnanud kõiki maksumenetluses kogutud tõendeid kogumis ning jõudnud põhjendatud järelduseni töösuhte puudumisest kaebaja ja kolmanda isiku vahel. Seejuures ei saa maksuhaldurile ette heita, et ta ei hinnanud võimalust, et tööd oleks võimalik olnud ka distantsilt, kuna kolmanda isiku väidetud tööülesannete täitmine distantsil oleks olnud pea võimatu. Seega jääb vastavasisuline kaebaja väide kohtule arusaamatuks. Maksuhalduri põhjendused ja järeldused on loogilised, usutavad ja veenvad. MKS § 150 lg-st 1 tulenevalt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Maksuhalduril on tõendamiskoormus nende tõendite osas, mida valdab ainult maksuhaldur. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud tõendeid või seisukohti, mis maksuotsuses tehtud järeldusi ümber lükkaksid, samas kui töötamise fakti tõendamist saab pidada just kaebaja ülesandeks.
11 (12)
21.Maksuhaldur on õigesti hinnanud kõiki tõendeid kogumis ning teinud nende põhjal usutavad järeldused, et kolmanda isiku tööleping, töötasude deklareerimine TSD-l ja töötamise kanne TÖR-is on tehtud üksnes eesmärgiga suurendada tema haigus-, sünnitus- ja vanemahüvitist. Kohus ei pea maksuhalduri põhjendatud järelduste ümberlükkamiseks piisavaks kaebaja poolt iga üksiku maksuotsuse aluseks olnud asjaolu olulisuse kahtluse alla seadmist. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud täiendavaid selgitusi ega asjakohaseid tõendeid, mis selgitaksid või kummutaksid maksuhalduri välja toodud vastuolusid ja asjaolusid ning muudaksid töösuhte olemasolu kohtu jaoks usutavaks.
22.Kokkuvõttes leiab kohus, et maksuhaldur on asjakohastele õigusnormidele ja tõenditest tehtud järeldustele toetudes õigesti tuvastanud, et XXXXX XXXX OÜ-l puudus töösuhe X. X. ning seega kajastas XXXXX XXXX OÜ TSD-l ebaõigeid andmeid. Õiged ei olnud ka kaebaja TÖR-isse kantud andmed X. X. töötamise kohta. Eeltoodud põhjustel on vaidlustatud maksuotsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Menetluskulud
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks, seega jäävad kaebaja kulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1)
24.Kaebaja taotles HKMS § 175 lg 3 alusel andmete avaldamise piiramist selliselt, et kohtuotsuses oleks tähemärgiga asendatud kaebaja ning temaga seotud füüsiliste isikute ja tunnistajate nimed, registri- ja isikukoodid, aadress ja muud andmed, mis võimaldaksid isikuid identifitseerida. Vastustaja ei ole kaebaja taotlusele vastu vaielnud. HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Säte ei sea andmesubjekti taotluse rahuldamist sõltuvusse põhjendustest, mida taotleja taotluse esitamisel esitab, vaid piisab üksnes taotleja HKMS § 175 lg 3 kohasest taotluse esitamisest. Seega tuleb kaebaja taotlus rahuldada ning asendada tema ärinimi, kolmanda isiku nimi ning ütlusi andnud isikute nimed tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.