lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1350/19

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 12.12.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-1350/19
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.12.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
817
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 12. detsember 2019, Tartu

Haldusasi

Vladimir Fartõgini kaebus Tartu Vangla vastu

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 29. juuli 2019. a määrus Vladimir Fartõgini määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Vladimir Fartõgin Vastustaja Tartu Vangla

3-19-1350

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Vladimir Fartõgini määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 29. juuli 2019. a määrus osas, milles halduskohus tagastas Vladimir Fartõgini esitatud kohustamisnõude ning saata asi vastavas osas halduskohtule menetluse jätkamiseks.
3.Muus osas jätta määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Vladimir Fartõgin esitas 19. juunil 2019 Tartu Vanglale taotluse tema ümberpaigutamiseks kinnisest vanglast avavanglasse. Tartu Vangla jättis 27. juuni 2019. a otsusega nr 6-24/3464-2 V. Fartõgini taotluse rahuldamata, viidates sellele, et kinnipeetavale on 9. aprillil 2018 koostatud ja kinnitatud individuaalses täitmiskavas (ITK) märgitud avavanglasse paigutamise kuupäevaks 14. aprill 2023. Avavanglasse paigutamise menetlust alustatakse nimetatud kuupäeval juhul, kui ITK-s planeeritud tegevused on täidetud ning karistusaja lõpuni on jäänud vähem kui 18 kuud.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.V. Fartõgin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus, et talle hüvitatakse kohtu äranägemisel kahju, mis tekkis seetõttu, et teda ei paigutatud avavanglasse. Ka soovis kaebaja, et Tartu Vanglat kohustataks teda avavanglasse ümber paigutama.
3.Tartu Halduskohus tagastas 29. juuli 2019. a määrusega V. Fartõgini kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Määruses märkis halduskohus järgnevat.
3.1.Kaebaja eesmärk on saada avavanglasse. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kaebaja ei ole vanglale esitanud vaiet, milles ta oleks vaidlustanud tema avavanglasse paigutamisest keeldumist. Järelikult ei ole kaebaja nõuetekohast kohustuslikku kohtueelset menetlust kohustamisnõude osas läbinud.
3.2.Ka hüvitamiskaebuse korral peab kinnipeetav lähtudes VangS § 11 lg-st 8 esitama riigivastutuse seaduses sätestatud korras taotluse vanglale ning vangla peab taotluse kas tagastama, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätma. Kaebaja ei ole vanglalt taotlenud kahju hüvitamist seoses avavanglasse paigutamisest keeldumisega, mistõttu on kahju hüvitamise nõude esitamise eeldus täitmata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.V. Fartõgin esitas hiljem täiendatud määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 29. juuli 2019. a määruse tühistada. Otsuses, millega vangla keeldus kaebajat avavanglasse ümber paigutamast, ei olnud vangla vaidlustamisviidet märkinud. Kui praegusel juhul kaebus tagastada, tähendab see põhjendamatut kohtumenetluse venimist. Vangla rikkus haldusmenetluses kehtivaid põhimõtteid, kuid halduskohus ei pidanud seda isegi rikkumiseks. Vajadusel peab kohus ennistama kaebuse esitamise tähtaja.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ning saata asi kohustamisnõude osas halduskohtule menetluse jätkamiseks.
6.Halduskohus tagastas kaebaja kahju hüvitamise ja kohustamisnõuded põhjusel, et kaebaja ei olnud läbinud nõuetekohast kohustuslikku kohtueelset menetlust.
7.Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule 14. juulil 2019, paludes kahju hüvitamist, mis tekkis seetõttu, et vangla keeldus teda avavanglasse ümber paigutamast ning esitades ka kohustamisnõude, mille sisuks on vangla kohustamine paigutada kaebaja ümber avavanglasse.
8.Halduskohus tagastas kaebuse 29. juuli 2019. a määrusega ning tolleks hetkeks ei olnud kaebaja tõepoolest vanglale esitanud vaiet avavanglasse paigutamisest keeldumise peale või taotlust kahju hüvitamiseks põhjusel, et teda avavanglasse ei paigutatud.
9.Ringkonnakohtule esitatud määruskaebusele on kaebaja lisanud hiljem ka Tartu Vangla
2.septembri 2019. a vaideotsuse nr 1-11/229-4, millest nähtub, et kaebaja esitas vaide vanglale
2.augustil 2019 ning soovis toimingu sooritamist – tema avavanglasse paigutamist. Nimetatud vaideotsusega jättis vangla kaebaja vaide rahuldamata.
10.HKMS § 203 lg 2 sätestab, et määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS 19. peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 198 lg 2 p 3 sätestab, et ringkonnakohus tuvastab halduskohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid juhul, kui asjaolule või tõendile ei saanud varem viidata muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist halduskohtus ning menetlusosalise käitumist ei ole alust pidada pahauskseks.
11.Seega peab ringkonnakohtus määruskaebuse lahendamisel juhinduma muuhulgas ülal viidatud HKMS § 198 lg 2 p-st 3 ning arvestama ka neid asjaolusid, mis on tekkinud pärast halduskohtu määruse tegemist. Praeguseks on kaebaja kohustamisnõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud. Kaebuse tagastamine selles osas ei oleks kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega, kuna halduskohtu määruse muutmata jätmisel peaks kaebaja esitama uuesti sama kohustamisnõude ning muuhulgas tuleks lahendada küsimus kaebetähtaja ennistamisest. Seetõttu tuleb halduskohtu määrus kohustamisnõude osas tühistada ning saata selles osas menetluse jätkamiseks halduskohtule.
13.Kahju hüvitamise nõude osas määruskaebus rahuldamisele ei kuulu, sest 2. augustil 2019 esitatud vaidest ega ka 2. septembri 2019. a vaideotsusest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud vanglale kahju hüvitamise nõude. Seega ei ole selle nõude osas kaebaja jätkuvalt kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. Järelikult on kaebuse tagastamine kahju hüvitamise nõude osas õiguspärane.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium