lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1767/20

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 12.12.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-1767/20
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.12.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1332
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Ülle Polluks

Määruse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2019

Haldusasja number

3-18-1767

Haldusasi

N. K i kaebus

Menetlusosalised

Kaebaja  N. K Vastustaja  Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määruse tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.N. K esitas 5. septembril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, millele oli lisanud Viru Vangla 5. septembri 2018. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse nr 6-16/135-4, millest ta ei saa aru, kuna ta ei oska eesti keelt.
2.Tartu Halduskohus jättis 27. märtsi 2019. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Viimane päev kaebuses esitatud puuduste kõrvaldamiseks oli 4. aprill 2019.
3.Tartu Halduskohus tagastas 8. aprilli 2019. a määrusega N. K i kaebuse. Halduskohus andis kaebajale võimaluse kõrvaldada kaebuses esinenud puudused. Nimelt ei sisaldanud kaebus konkreetset nõuet ega tõendeid (halduskohtumenetlus seadustik (HKMS) § 37 lg 2 ja 38 lg 1 p 8). Ka ei olnud kaebaja lisanud kaebusele andmeid riigilõivu tasumise kohta. Kuna kaebaja jättis loetletud puudused kõrvaldamata, tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vasta HKMS § 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.Tartu Ringkonnakohtu 18. juuni 2019 määrusega rahuldati N. K i määruskaebus ja tühistati Tartu Halduskohtu 8. aprilli 2019. a määrus ning saadeti asi menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtusse. Asja materjalide hulgas on N. K i avaldus puuduste kõrvaldamiseks (tl 12 ja 12p), mis on vanglale üle antud 3. aprillil 2019 (tl 14p). Seega esitas kaebaja HKMS § 68 lg 4 järgi avalduse tähtaegselt. Asjaolu, et avaldus saadeti

välja 4. aprillil 2019 (tl 14) ja et halduskohtus registreeriti avaldus 8. aprillil 2019, ei tähenda, et kaebaja oleks ületanud avalduse esitamiseks ette nähtud tähtaega. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus toiminud vastuolus HKMS § 68 lg-ga 4, kui ta jättis kaebaja poolt tähtaegselt esitatud avalduse 8. aprilli 2019. a määruse tegemisel arvestamata.

5.Kaebaja edastas kohtule ka Viru Vangla vastused, et kohus saaks neile tugineda ja asjaolud välja selgitada. Kaebaja ei valda eesti keelt ning vangla kasutab seda asjaolu ära. Seetõttu ei saa kaebaja ka vangla koostatud teksti sisuga tutvuda. Kaebajal ei ole raha, et kasutada tõlgi teenust. Probleemi kõrvaldaks see, kui kaebajale määrataks advokaadist esindaja. Seega lisaks taotles kaebaja riigi kulul advokaati kohtumenetluse ajaks ja riigilõivust vabastamist kaebuse esitamisel

KOHTU SEISUKOHT

6.Kaebaja N. K on halduskohtus vaidlustanud vangla tegevust ja seoses sellega on ta esitanud 5. septembril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, millele oli lisanud Viru Vangla 5. septembri 2018. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsus nr 616/135-4, millest ta ei saa aru, kuna ta ei oska eesti keelt (haldusasi 3-17-1767).
7.Varasemalt on ta kurtnud halduskohtule, et vangla ei tutvusta kaebajale vene keeles vangla koostatud eestikeelsete dokumentide sisu ja vangla ei võta vastu ega vaata läbi kaebaja koostatud venekeelseid dokumente ning nõudnud seoses sellega tekitatud kahju hüvitamist Tartu Halduskohtu haldusasi nr 3-17-1792.
8.Tartu Halduskohus tagastas haldusasjas 3-17-1792 12.09.2018. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebuse järgmiste juhtumitega tekitatud kahju hüvitamise nõuetes: vangla ei tutvusta kaebajale vene keeles vangla koostatud eestikeelsete dokumentide sisu (p 1.7); vangla ei võta vastu ega vaata läbi kaebaja koostatud venekeelseid dokumente (p 1.8). Kohus jättis määruse resolutsiooni p 6 kohaselt rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Määruse põhjendused: 1) Kahju hüvitamise nõuete osas, milles kaebaja ei ole vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 järgi kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud, kuulub kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele. 2) Kaebusest ja selle täiendustest nähtuvalt on kaebaja iseseisvalt suutnud selgitada, millise probleemiga seoses ta on kohtusse pöördunud ja mida ta soovib kohtus saavutada. Faktiliste väidete pinnalt õiguslike järelduste tegemine on halduskohtu ülesanne. Kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse lahendamiseks vajalikud asjaolud, õigusnormid ja kohtupraktika. Halduskohtus valitsev uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Kuna kaebaja suudab kohtu abil oma õigusi ise kaitsta, kuulub kaebaja riigi õigusabi taotlus riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata jätmisele.
9.Tartu Ringkonnakohtu 11.10.2018 määrusega jäeti Tartu Halduskohtu 12.09.2018. a määruse resolutsiooni p 1 (v.a. p.1 alap 1.6 ) ja p 6 muutmata.
10.Haldusasjas nr 3-17-1792 märkis Tartu Ringkonnakohus 11.10.2018 määruse p-s 10 : halduskohtule esitatud kümne vangla otsuse kohaselt vangla jättis muuhulgas ka „05.09.2018. a otsusega nr 6-16/135-4 rahuldamata N. K i kahju hüvitamise taotluse tekitatud piinade ja tervishoiuteenuse osutamata jätmise eest (II kd, tl 39-39p). Kaebaja ei ole asjas väitnud, et halduskohus oleks eksinud tema kaebuse ja selle täiendustes märgitud, kahju tekitanud juhtumite tõlgendamisel. Arvestades halduskohtule esitatud kaebuses ja selle täiendustes märgitud juhtumeid, mille eest kaebaja kohtumenetluses kahju hüvitamist nõuab, ning kohtule esitatud ülalnimetatud vangla otsuseid, ei ilmne ringkonnakohtu hinnangul osas, milles ringkonnakohus nõustub halduskohtuga kaebaja kaebuse tagastamise kohta, asja materjalidest kaebaja poolt kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, mistõttu on vastavas osas halduskohus õigesti kaebaja kaebuse tagastanud HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus on ka asjakohaselt määruses kaebajale selgitanud, et tal on õigus esitatud eelmainituga seoses vanglale kahju hüvitamise taotlused ning kui vangla need õigusvastaselt tagastab või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätab, siis tekib kaebajal õigus pöörduda hüvitamiskaebusega halduskohtusse. Halduskohus asus vaidlustatud määruses seisukohale, et kaebaja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohus peab vajalikuks kaebajale selgitada, et riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist ning kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada, millest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Ka eesti keele mitteoskamine ei põhista riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise ebaõigsust, kuna asja materjalidest nähtuvalt on kõik kaebajale esitatud kohtunõuded ja -määrused tõlgitud vene keelde. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 12.09.2018. a määruse resolutsiooni p-i 6 muutmata“.
11.Kirjeldatu alusel halduskohus tagastab kaebaja kaebuse osas, kus vangla ei tutvusta kaebajale vene keeles vangla koostatud eestikeelsete dokumentide sisu ja ei võta vastu ega vaata läbi kaebaja koostatud venekeelseid dokumente HKMS § 121 lg 2 p 2 ’ alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
12.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
13.Kohtule esitatud Viru Vangla 05.09.2018. a otsusega nr 6-16/135-4 jäeti rahuldamata N. K i kahju hüvitamise taotlus tekitatud piinade ja tervishoiuteenuse osutamata jätmise eest. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe.1 Samuti on

RKHKm 3-3-4-1-11, p 9.

leitud, et ravivajaduse diagnoosimise ja ravimite määramise vajadusele hinnangu andmisel osutab vangla meditsiinitöötaja tervishoiuteenust, mistõttu kujuneb vangla ja kinnipeetava vahel välja eraõiguslik suhe.2 Eraõiguslik suhe on ka juhul, kui kaebaja soovib vaidlustada arstide otsuseid, kes ei tööta vanglas. Tervishoiuteenuse osutamisest keeldumine toimub samuti eraõiguslikus suhtes.3 Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine, aga samuti arstide poolt vale diagnoosiga tekitatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine4.

14.Halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta riigi õigusabi taotluse ja riigilõivust vabastamise taotluse osas.

(allkirjastatud digitaalselt)

RKHKm 3-3-4-1-12, p 9. RKHKo 3-3-1-53-10; 3-3-1-69-10.

RKHKo 3-3-1-50-14; RKTKo 3-2-1-171-10.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium