Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.12.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-285
Haldusasi
Kaitseliidu kaebus Tööinspektsiooni 18.12.2018 ettekirjutuse nr 3-6/11056-8 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Kaitseliit, volitatud esindaja KP Vastustaja – Tööinspektsioon, volitatud esindaja MM
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25.07.2019 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kaitseliidu apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.01.2020. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1).
3-19-285
3-19-285 tegevteenistussuhe või reservväelasena tegevteenistuses osalemine Kaitseliidu koosseisus. Kaitseliidu tegevliikme vabatahtlik suurõppusel osalemine ei kuulu nende määratluste alla. Vaidlustatud ettekirjutus on tehtud korrakaitseseaduse (KorS) § 28 alusel. See norm annab vaid üldpädevuse. Ettekirjutusest võib välja lugeda, et selle õiguslikuks aluseks on määruse nr 75 § 4 lg 5. Määrust nr 75 saab tegevliikmete puhul rakendada vaid juhul, kui sellele on KaLS-s või selle alamaktides viidatud. Vastav viide puudub. Vastustaja võrdlus abipolitseinikega on asjakohatu. Viimasel puhul on viide määrusele erinormides olemas. Ettekirjutust ei ole võimalik täita. Kaebaja on nii traumaaktis kui ka hiljem selgitanud, et ei käsitle õnnetusjuhtumit tööõnnetusena ega koosta tööõnnetuse raportit. Käesoleval ajal pole võimalik raportit enam teha, sest läbimata on kohustuslik eelnev menetlus. Vastustaja oleks pidanud tühistama kaebaja poolt saadetud akti ning kohustama kaebajat tööõnnetuse uurimist läbi viima. Töötajal, kes on saanud tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, on õigus nõuda tööandjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist. Ettekirjutusega on vastustaja pannud riigile kohustuse maksta tööõnnetuse puhul ettenähtavat haigushüvitist ning sundinud tööandjale tööõnnetusest tulenevad kohustused, kuigi kannatanu tööandja ei ole juhtumiga kuidagi seotud.
3-19-285 teenistusülesandeid, millega tagatakse Kaitseliidu eesmärkide täitmine. Seega tegutses ta Kaitseliidu huvides.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
4(6)
3-19-285 Vastustaja üheks rolliks on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni seatud eesmärkidest lähtudes tagada töiste tegevuste tõttu kahjustada saanud isikute võrdne ja õiglane sotsiaalne kaitse. Kaitseliidu liikmetele ei ole seda kaitset tagatud. Kui Kaitseliidu liige osaleb Kaitseväe korraldatud õppekogunemistel ja saab seal viga, uurib juhtumit ja vormistab raporti Kaitsevägi ning kannatanule on tagatud 100%-line hüvitise saamine haigekassalt. Kui õnnetus juhtub aga Kaitseliidu korraldatud õppekogunemisel, ei vormistata seda tööõnnetusena ning isikule makstakse hüvitist RaKS § 54 lg 1 p 1 alusel. Kuigi situatsioon ja õppekogunemise eesmärk on sisuliselt sama, on sotsiaalsed garantiid täiesti erinevad. KaLS § 59 sätestab selgelt, et Kaitseliidul lasub kohustus tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgmine, kui Kaitseliit oma eesmärgi saavutamiseks täidab KaLS § 4 lg 1 p-des 1-8 nimetatud ülesandeid. Samuti tuleneb KaLS § 60 lg-st 1 üheselt, et Kaitseliidu liikme vigastada saamise ja hukkumise korral KaLS § 4 lg-s 1 nimetatud ülesannete täitmisel korraldab töötervishoiu ja tööohutuse uurimise Kaitseliit. Seega on töö- ja teenistussuhte puudumisele vaatamata seadusandja tahe olnud kohustada Kaitseliitu järgima töötervishoiu ja tööohutuse regulatsiooni. TTOS nõuete järgmine hõlmab endas ka kohustust uurida tegevliikmega juhtunud õnnetusjuhtumeid. Uurimise korda reguleerib TTOS § 24 ja selle alusel kehtestatud määrus nr 75. Kui seadusandja tahe oli kehtestada erisusi, peaks see regulatsioonist nähtuma. Vaatamata asjaolule, et seadusest see otsesõnu ei nähtu, on Kaitseliidu tegevliikme staatus vaadeldav teenistuja eriliigina, kelle suhtes kehtib TTOS. Kaitseliidu tegevliige osaleb vabatahtlikuna seadusega ettenähtud riigikaitselises tegevuses. Kaitseliidu tegevliige ei ole täies mahus tasuta ressurss. Ta panustab tasuta sellega, et osaleb kogu liikmeks oleku vältel väljaõppes. Ette on nähtud ajaline osalemiskohustus (vähemalt 48 h kalendriaasta jooksul). Kuigi kehtivas KaLS-s puudub sarnane regulatsioon KaLS v.r § 23 lg-ga 3, ei ole siiski päris loobutud põhimõttest, mille kohaselt võrdsustatakse Kaitseliidu tegevliige teenistuskohustuste täitmise ajal kaitseväelasega. Nimelt on KaLS 6. ptk-ks ette nähtud liikme distsiplinaarmenetluse regulatsioon, mis on omane vaid avalikus teenistuses olevatele ametnikele. Õige pole kaebaja seisukoht, et ettekirjutus on antud olulise kaalutlusveaga. Uurimistulemuste kohta raporti esitamise nõue tuleneb TTOS § 24 lg 6 alusel kehtestatud korrast. KaLS § 60 lg 1 kohustab uurimist läbi viima. Seega tuleneb uurimise läbiviimise kohustus juba eriseadusest ning inspektor ei pea seda eraldi nõudma. Kaebaja poolt 12.12.2018 esitatud dokumentidest nähtub, et osaliselt on uurimine läbi viidud (olemas on kannatanu seletus). Vastustajal puudub pädevus kaebaja poolt esitatud akti tühistada.
3-19-285 kannatanu lisaks ajutise töövõimetuse hüvitist 70%-lises määras (RaKS § 54 lg 1 p 1). Vastustaja on toonud õigesti välja, et kui plaanilise õppuse oleks läbi viinud Kaitsevägi, oleks õnnetuse uurimine toimunud KVTS alusel (KaLS § 59 lg 2 ja § 60 lg 4) ning kohaldamisele oleks kuulunud TTOS ja muu hulgas määrus nr 75 (KVTS § 192 lg 1). RaKS § 54 lg 6 kohaselt makstakse tööõnnetuse korral ajutise töövõimetuse hüvitist 100%-lises määras. Kaitseliidu liikme vigastada saamisel KaLS § 4 lg-s 1 sätestatud ülesannete täitmisel korraldab töötervishoiu ja tööohutuse uurimise Kaitseliit. Uurimise tulemuse kinnitab Kaitseliidu ülem (KaLS § 60 lg 1). Töötervishoiu ja tööohutuse uurimise korra kehtestab Kaitseliidu ülem (KaLS § 60 lg 2). Vaidlust pole selles, et sellist korda pole Kaitseliidu ülem kehtestanud. Samuti puudub KaLS-s viide TTOS-le ja selle rakendusaktidele.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.