Teenistussuhted › Kaitseväeteenistus (sh aresti seaduslikkuse kontroll)

13.12.2018 esitas Kaitseliit oma selgitused/vastuväited Tööinspektsiooni e-kirjale. Vastuskirjas jäi Kaitseliit aktis toodu juurde, et tööõnnetuse tekke aluseks peab olema töö- või teenistussuhe, mida ei ole, seega tööõnnetuse raportit ei koostata (sellele seisukohale jäi vastustaja ka kohtumenetluses). Ettekirjutuses asus Tööinspektsioon seisukohale, et kuna Kaitseliidu tegevliige G. P. oli Kaitseliidu plaanilisel sõjaväelisel väljaõppel „Orkaan“ ning täitis KaLS § 4 lg 1 p 4, 5 ülesannet, millega tagatakse Kaitseliidu eesmärkide täitmine, seega 01.12.2018 Kaitseliidu tegevliige G. P. tegutses Kaitseliidu huvides, siis saadud raske vigastus on põhjuslikus seoses Kaitseliidu ülesannete täitmisega ning tegemist on tööõnnetusega. Ettekirjutuses kohustati Kaitseliitu esitama Tööinspektsioonile G. P. 01.12.2018 toimunud tööõnnetuse kohta tööõnnetuse raporti.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja väidab, et Kaitseliidu liige on ainulaadne erisubjekt, kelle õigused ja kohustused tulenevad Kaitseliidu seadusest (KaLS) ja selle alamaktidest. Kaitseliidu tegevliige ei ole Kaitseliiduga töö- või teenistussuhtes, mistõttu ei kohaldata Kaitseliidu tegevliikmele KaLS § 4 lg 1 ja lg 2 p 3 sätestatud tegevustele Tööohutuse ja töötervishoiu seadust (TTOS) ning selle alamakte. TTOS § 24 lg 6 (10) alusel kehtestatud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise korda saaks rakendada Kaitseliidu tegevliikme puhul vaidlusaluses ettekirjutuses viidatud tegevuse osas vaid siis, kui selline viide oleks Kaitseliidu seaduses selgesõnaliselt olemas sarnaselt abipolitseiniku ja vabatahtliku päästja puhul, kuid sellist viidet ei ole. Kaitseliidu tegevliikme puhul toimub sisuliselt õnnetusjuhtumi uurimine, sest nendega töö- ja teenistussuhe puudub. Kuna Kaitseliit on avalik- õiguslik juriidiline isik, mille olemasolu keskmeks on tema vabatahtlikud liikmed, siis on Kaitseliidu seaduses ette nähtud ka liikmetele tagatised. Eeltoodu on oluline näitamaks, et Kaitseliidu liikmeks olemise puhul ei ole tegemist tavalise vabatahtliku tegevusega, kus õnnetusjuhtumi puhul tagatised sisuliselt puuduvad, vaid kuna vabatahtlikud aitavad ellu viia riigile olulisi ülesandeid, on seaduse tasandil neile ette nähtud ka tagatised. Tagatised on erinevad nendest tagatistest, mis on ette nähtud isikutele, kes tegutsevad Kaitseliidu nimel igapäevaselt ehk on Kaitseliiduga töö- või teenistussuhtes. Ettekirjutus on õigusvastane, sest ettekirjutus on muuhulgas olulise kaalutlusveaga. Kaitseliidu tegevliikme ja Kaitseliidu vahel puudub töö- või teenistussuhe, Kaitseliidu tegevliiget ei saa võrdsustada tegevväelasega. TTOS § 1 lg 1 ja lg 2 ütlevad üheselt, et seadust kohaldatakse töö- ja teenistussuhtes ning lg 3 täpsustab, kelle suhtes seadust kohaldatakse. Loetelus ei ole toodud Kaitseliidu liikmelisust ega Kaitseliidu liikme teenistuskohustuste täitmist. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 annab töösuhte olulised tunnused, s.o peab olema sõlmitud tööleping ning selle alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Puudub tööleping (töölepingule kehtestatud nõudeid TLS § 5 lg 1), puuduvad konkreetsed tööülesanded, ei maksta tasu tehtud töö eest, ei peeta puhkusearvestust, ei arvestata pensioniõiguslikku staaži, puudub märge TÖR-is jne. Eelmine Kaitseliidu seadus (kehtis 05.03.1999 kuni 01.03.2013) ütles § 23 lg-s 3, et teenistuskohustuse täitmise ajal võrdsustatakse Kaitseliidu tegevliige tegevteenistuses oleva kaitseväelasega ja selle aja kestel laienevad temale tegevteenistuses oleva kaitseväelase kohta kehtestatud õigusaktid ja määrustikud Kaitseliidu seaduses sätestatud ulatuses. Kehtivas Kaitseliidu seaduses taolist põhimõtet kirjas ei ole. KaLS § 4 lg-s 1 sätestatud ülesannete täitmisel ja lg 2 p-s 3 sätestatud tegevusse kaasamisel töötervishoiu ja tööohutusnõuete tagamine on sätestatud üldise ohutuse eesmärgil. KaLS § 60 lg 1 sätestab, et Kaitseliidu liikme vigastada saamise ja hukkumise korral Kaitseliidu seaduse § 4 lgs 1 sätestatud ülesannete täitmisel ja lg 2 p-s 3 sätestatud tegevuses osalemisel korraldab töötervishoiu ja tööohutuse uurimise Kaitseliit. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et Kaitseliidus tehtava töötervishoiu ja tööohutuse uurimise korra kehtestab Kaitseliidu ülem. KaLS § 60 lg 1 ja

lg 2 sätestavad menetluskorra, kuidas Kaitseliidu liikmega teenistuskohustuste täitmisel juhtunud õnnetusi menetleda ning kontrollida, kuidas oli tagatud KaLS § 59 lg 1 sätestatud ohutus. Kaitseliidu seadus ütleb, et Kaitseliidu ülemal on pädevus kehtestada Kaitseliidus tehtava töötervishoiu ja tööohutuse uurimise kord ehk tegevliikmetega juhtunud õnnetuste uurimise pädevus on Kaitseliidu ülemal. Seaduses ei ole öeldud, et rakendama peab Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 24 lg 6 (10) sätestatud korda. Riigikohus on oma otsuses asjas nr III-4/A-6/94 muuhulgas selgitanud, et seadust ei tohi tõlgendada viisil, mis muudaks seaduse või selle sätte mõttetuks. Kui tegevliikmega juhtunud õnnetused kvalifitseerida automaatselt tööõnnetuseks, mille uurimisel tuleb rakendada TTOS § 24 lg 10 alusel kehtestatud korda, siis muudaks see KaLS § 60 lg 2 mõttetuks, sest seda poleks võimalik kohaldada. Sellisel juhul poleks Kaitseliidu ülemal tegelikku õigust Kaitseliidus tehtava töötervishoiu ja tööohutuse uurimise korra kehtestamiseks. Tegemist on vastustaja hinnangul lubamatu kaalutlusega, sest muudaks KaLS § 60 lg 2 mõttetuks. Kaebaja on seisukohal, et kui seadusandja oleks pidanud vajalikuks Kaitseliidu liikmete puhul vigastada saamise juhtumeid uurida ja menetleda TTOS § 24 lg 10 toodud nõuete järgi, oleks õigusselguse mõttes selline viide olemas ka Kaitseliidu seaduses või TTOS-s sarnaselt vabatahtliku päästja ja abipolitseinikuga, sellist viidet kummaski seaduses ei ole. Eeltoodud sätetest (KaLS § 59 lg 1 ja § 60 lg-d 1 ja 2) ei tule kohustust rakendada Kaitseliidu tegevliikme õnnetusjuhtumi uurimiseks TTOS § 24 lg 6 (10) sätestatud korda, vaid tugineda tuleb Kaitseliidu seadusele. Kuna vastavat korda veel ei ole, tuleb vabatahtliku tegevliikme puhul menetlemisel rakendada Haldusmenetluse seadust Kaitseliidu seadusest tulenevate erisustega. Kaitseliidu tegevliikmete tagatised sätestab Kaitseliidu seadus, mille § 58 lg 1 ütleb, et Kaitseliidu liikmel, kes täidab Kaitseliidu seaduse § 4 lg 1 p-s 4 sätestatud ülesannet ja saab vigastada või hukkub, on õigus Kaitseliidu seaduse §-des 61, 64 ja 65 sätestatud tagatistele. KaLs § 61 sätestab hüvitise ja selle määrad tegevliikmetele, kellel tekib õnnetuse järgi püsiv töövõimetus (osaline või puuduv töövõime) ning KaLS § 65 sätestab hüvitised tegevliikme lähedastele tegevliikme hukkumise korral, G. P. kumbagi eeltoodud kategooriasse ei kuulu. KaLS § 64 lg 3 alusel on kehtestatud kaitseministri 16.05.2018 määrus nr 3 „Kaitseliidu liikme ravikulu hüvitamise tingimused, piirmäär ja kord“, mis sätestab tingimused ravikulu hüvitamiseks. Vastavalt määruse §-le 5 on maksimaalseks hüvitatava ravikulu määraks 3196 eurot. Kui tegevliige G. P. vigastada sai, viis Kaitseliit uurimise läbi, mis lõppes Kaitseliidu poolt väljastatud traumaaktiga. Traumaaktis tõdeti, et tegemist ei ole töö- või teenistussuhtega, mistõttu ei toimunud tööõnnetust ja tööõnnetuse raportit ei koostata. Ühtlasi on traumaaktis toodud välja, et kannatanul on võimalus saada hüvitust KaLS §-is 64 sätestatud korras ehk ravikulude hüvitamist. Vastustaja väidab, et Tööinspektsiooni üheks rolliks, lähtudes Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO seatud eesmärkidest, on tagada töiste tegevuste tõttu kahjustada saanud isikute võrdne ja õiglane sotsiaalne kaitse. Käesoleval ajal on kujunenud olukord, kus Tööinspektsiooni hinnangul Kaitseliidu liikmetele seda kaitset sisuliselt riigikaitseliste ülesannete täitmise tagamiseks ja valmisoleku kindlustamiseks toimuvatel õppekogunemistel tagatud ei ole. Kaitseliidu liikmetega õppekogunemiste käigus juhtunud õnnetusi käsitletakse erinevalt ehk juhul, kui Kaitseliidu tegevliige osaleb Kaitseväe korraldatud õppekogunemisel „Kevadtorm“, siis uurib juhtumit ja vormistab tööõnnetuse uurimise raporti Kaitsevägi ning kaitseliitlasele on tagatud Ravikindlustusseaduse alusel 100% hüvitise saamine Eesti Haigekassalt. Kui see õnnetus juhtub aga Kaitseliidu poolt korraldatud õppekogunemisel, siis asutakse jäigale positsioonile, et isik osaleb vabatahtlikult ning seega ei saa olukorda vaadelda tööõnnetusena ning vormistatakse akt ja töövõimetuslehele jäämisel makstakse isikule hüvitist RaKS § 54 lg 1 p 1 alusel (alates töövõimetuse 9. päevast 70% statsionaarse ja ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise ning terviseseisundile mittevastavast tööst keeldumise, ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest vabastamise ja karantiini korral). Kuigi situatsioon ja õppekogunemise eesmärk on sisuliselt samad, s.o harjutada riigikaitselise ülesande ühist täitmist ja valmisolekut reageerida kogunemisning tegutsemiskorraldusele, siis sotsiaalsed garantiid on kahel juhul täiesti erinevad. Erineva

käsitluse tulemuseks on kahju tekkimine nii kannatanule kui ka kolmandale isikule, mis tähendab, et kui juhtumit ei uurita ega vaadelda tööõnnetusena, kui vabatahtlikult plaanilisele õppekogunemisele läinud Kaitseliidu liige on sunnitud töövõime vähenemise tõttu jääma pikemaks ajaks töövõimetuslehele, siis tema tegelik tööandja peab, lähtudes Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 lg-st 1, maksma töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse 4-8 kalendripäeva eest 70% Töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg-s 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust. Vastustaja on seisukohal, et Kaitseliidu tegevliikmele vastava korra kehtestamine ning Kaitseliidu tegevliikmete teavitamine nende õigustest ja võimalustest õppekogunemisel saadud vigastuste hüvitamisel on hädavajalik. Tööinspektsioon jääb seisukoha juurde, et Kaitseliidu tegevliige kuulub isikute hulka, kelle suhtes rakendatakse Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) regulatsiooni, sh ka tööõnnetuse registreerimise ja uurimise korda. Kaebaja väidab, et Kaitseliidu seaduses sätestatud kohustus tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine ning vajadusel nõuete rikkumise uurimise läbiviimine tähendab seda, et kuivõrd õigusruumis olid juba kindla sisuga mõisted (töötervishoid ja tööohutus) olemas, oli mõistlik neid kasutada ka Kaitseliidu seaduses. See tähendab, et Kaitseliit kohustub oma tegevuses rakendama oma liikmete tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõusid, edendama liikmete füüsilist, vaimset ja sotsiaalset heaolu ning kohaldama selliseid töökorraldusabinõusid ja tehnikavahendeid, mis võimaldavad liikmel tegutseda oma tervist ohtu seadmata. Töötervishoiu ja tööohutuse mõisted on avatud TTOS §-is 2. Kaebaja vastusest nähtuvalt on just nendest TTOS §s 2 sätestatud mõistetest kaebaja oma töötervishoiu ja tööohutusalases tegevuses lähtunud. Ei ole ühtegi põhjendatud argumenti, ja see ei tule ka tõlgendamise kaudu välja, miks tegevliikmega juhtunud õnnetusjuhtumi uurimisel ei tule lähtuda TTOS § 24 lg-s 6 (10) ettenähtud regulatsioonist. Nõustuda tuleb kaebajaga selles, et KaLS § 59 lg 1 (vastustaja arvates ka KaLS § 60 lg-te 1 ja 2) puhul on tegemist abstraktsete sätetega, mis otsesõnu ei viita õnnetusjuhtumi uurimisel TTOS § 24 lg-le 6 (10). Kaebaja ise väidab, et „Seadusandja on tahtnud, et Kaitseliit tagab oma liikmetele ülesannete täitmise ajal ohutu keskkonna ning kui juhtub siiski õnnetus, ammendava loetelu kohalduvatest sotsiaalsetest garantiidest“. Vastustaja leiab, et kaebaja põikleb kõrvale seadusega pandud kohustuste täitmisest. Seadusandja sätestab kohustused korraldada töötervishoiu ja tööohutuse uurimine ning kehtestada töötervishoiu ja tööohutuse uurimise kord, kuid selle täitmisest hiilitakse mööda erinevate argumentide ja tõlgendustega. Ei ole eluliselt usutav, et seadusandja tahe oli vaid kasutada sama terminoloogiat, mis TTOS-is, jättes selle meelevaldseks sisustamiseks. Kaitseliidu tegevliiget saab võrdsustada tegevteenistuses oleva tegevväelasega, st Kaitseliidu tegevliikme staatus (ka abipolitseiniku ja vabatahtliku päästja staatus) on vaadeldav teenistuja eriliigina, kelle töökeskkonna ja tööohutuse nõuete osas kehtib TTOS, vaatamata asjaolule, et seaduses see kirjas ei ole. Kuigi kehtivas Kaitseliidu seaduses puudub sarnane regulatsioon, nagu seda oli varasema KaLS § 23 lg-s 3, mille kohaselt teenistuskohustuse täitmise ajal võrdsustatakse Kaitseliidu tegevliige tegevteenistuses oleva kaitseväelasega ja selle aja kestel laienevad temale tegevteenistuses oleva kaitseväelase kohta kehtestatud õigusaktid ja määrustikud Kaitseliidu seaduses sätestatud ulatuses, mis kehtis kuni 31.03.2013, siis ei ole sellest põhimõttest siiski loobutud. Kaebaja on viidanud oma vastuses Riigikogu kodulehel olevale Kaitseliidu seaduse seletuskirja § 55 selgitusele, mis peaks selgitama Kaitseliidu tegevliikme staatust: „KVTSi eelnõus nähti ette kehtiva KaLSi § 23 lõike 3 kehtetuks tunnistamine ja § 31 lõike 3 muutmine. Seda eelkõige seetõttu, et KL on avalik-õiguslik organisatsioon ja KV aga riigiasutus. Kaitseväeteenistus on riigiteenistus (töö), kuid kaitseliitlaseks olemine on vabatahtlik tegevus, seetõttu erineb ka kaitseliitlaste ja kaitseväelaste tegevuse intensiivsus. KaLSi ettevalmistamise ajal on lisatud vastavad põhimõtted KaLSi ja võetud välja KVTSi rakendusseadusest. Kehtivas KVTSis jaguneb tegevteenistus kolmeks: ajateenija, õppekogunemisel olev reservväelane ja kaadrikaitseväelane, mis muudab KaLSis toodud võrdsustamise ebaselgeks. KLi liikme õigused ja kohustused peavad olema selgelt välja toodud KaLSis“. Sellest selgitusest nähtub, et Kaitseliidu liikme õigused ja kohustused peavad olema selgelt välja toodud KaLS-s, sest Kaitseliidu liikme tegevuse intensiivsust ja vabatahtlikuks

olemist arvestades ei saa nende tegevust täies mahus võrdsustada kaitseväelase tegevusega, millest aga ei saa kuidagi välja lugeda, et Kaitseliidu tegevliiget ei saa võrdsustada teenistuja eriliigina. Seega tuleb Kaitseliidu tegevliikme teenistusülesannete täitmisel vigastada saamise juhtumit uurida vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud normidele.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustajate kirjalike seisukohtadega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas Kaitseliidu tegevliikme G. P. 01.12.2018 Kaitseliidu Lääne maleva plaanilise õppuse „Orkaan“ käigus saadud raske kehavigastus liigitub tööõnnetuse alla ning kas Kaitseliit on kohustatud esitama Tööinspektsioonile G. P. 01.12.2018 (töö)õnnetuse kohta tööõnnetuse raporti. Kaebaja leiab, et Kaitseliidu tegevliige ei ole Kaitseliiduga töö- või teenistussuhtes, mistõttu ei kohaldata Kaitseliidu liikmega Kaitseliidu seaduse (KaLS) § 4 lg 1 ja lg 2 p 3 sätestatud tegevustele Tööohutuse ja töötervishoiu seadust (TTOS) ja selle alamakte. KaLS § 60 lg 2 annab pädevuse Kaitseliidus tehtava töötervishoiu ja tööohutuse alase uurimise korra kehtestamiseks Kaitseliidu ülemale. Praegu sellist korda kehtestatud ei ole. Kaitseliidu ja Kaitseliidu tegevliikme vahel puudub töö- või teenistussuhe, Kaitseliidu tegevliiget ei saa võrdsustada tegevväelasega. Kaebaja väitel Kaitseliidu tegevliikme puhul toimub sisuliselt õnnetusjuhtumi uurimine, kuna töö- ja teenistussuhe Kaitseliidu tegevliikmega puudub. Kaitseliidu tegevliikmel G. P. on õigus vaid ravikulude hüvitamisele vastavalt KaLS §-le 64 (maksimaalseks hüvitatava ravikulu määraks on 3196 eurot). Kaitseliidu tegevliikme G. P. plaanilisel õppusel saadud vigastuse suhtes viis Kaitseliit läbi uurimise, mis lõppes Kaitseliidu poolt traumaakti koostamisega. Vastustaja leiab, et käesoleval ajal on kujunenud olukord, kus Kaitseliidu liikmetele sotsiaalset kaitset riigikaitseliste ülesannete täitmise tagamiseks ja valmisoleku kindlustamiseks toimuvatel õppekogunemistel tagatud ei ole. Kaitseliidu liikmetega õppekogunemiste käigus juhtunud õnnetusi käsitletakse erinevalt ehk juhul, kui Kaitseliidu liige osaleb Kaitseväe korraldatud õppekogunemisel „Kevadtorm“, siis uurib juhtumit ja vormistab tööõnnetuse uurimise raporti Kaitsevägi ning osalejatele on tagatud Ravikindlustusseaduse (RaKS) alusel 100% hüvitise saamine Eesti Haigekassalt. Kui see õnnetus juhtub aga Kaitseliidu poolt korraldatud õppekogunemisel („Orkaan“), siis asutakse jäigale positsioonile, et isik osaleb sellel vabatahtlikult, mistõttu ei saa õnnetust vaadelda tööõnnetusena, mille tulemusena vormistatakse (trauma)akt ja töövõimetuslehele jäämisel makstakse Kaitseliidu tegevliikmele hüvitist RaKS § 54 lg 1 p 1 alusel (alates töövõimetuse 9. päevast 70% statsionaarse ja ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise ning terviseseisundile mittevastavast tööst keeldumise, ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest vabastamise ja karantiini korral). Kuigi situatsioon ja õppekogunemise eesmärk on sisuliselt sama, s.o harjutada riigikaitselise ülesande ühist täitmist ja valmisolekut reageerida kogunemis- ning tegutsemiskorraldusele, siis sotsiaalsed garantiid on kahel juhul täiesti erinevad. Seega kui juhtumit ei uurita ega vaadelda tööõnnetusena, kui vabatahtlikult õppekogunemisele läinud Kaitseliidu tegevliige on sunnitud töövõime vähenemise tõttu jääma pikemaks ajaks töövõimetuslehele, siis tema tegelik tööandja peab, lähtudes TTOS § 122 lg-st 1, maksma töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse 4-8 kalendripäeva eest 70% Töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg-s 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust. Tööinspektsioon on seisukohal, et Kohus nõustub kaebajaga, et Kaitseliidu tegevliikmeks olemise puhul ei ole tegemist tavalise vabatahtliku tegevusega, kus õnnetusjuhtumi puhul tagatised sisuliselt puuduvad, vaid kuna liikmed aitavad ellu viia riigile olulisi ülesandeid, on seaduse tasandil neile ette nähtud ka

tagatised. Kohus nõustub vastustajaga, et Kaitseliidu tegevliige, kellele kohalduvad sotsiaalsed tagatised, kuulub isikute hulka, kelle suhtes võib rakendada TTOS regulatsiooni, sh tööõnnetuse registreerimise ja uurimise korda, kuna Kaitseliidul endal sellist korda veel kehtestatud ei ole. Sellisel juhul on lubatud kohaldada seaduse analoogiat, milleks antud juhtumi puhul on Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS). Kohus sarnaselt vastustajaga leiab, et Kaitseliidu tegevliikmetele Kaitseliidu seaduses ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse uurimise korra kehtestamine, mida Kaitseliidu ülem ei ole teinud, ning Kaitseliidu tegevliikmete teavitamine nende õigustest ja võimalustest riigikaitsealastel õppekogunemistel ja sõjalise riigikaitse ülesannete täitmisel saadud vigastuste hüvitamisel, on hädavajalik. Seni aga, kuni ei ole Kaitseliidu ülem vastavat korda kehtestanud (seega kuni sellise korra kehtestamiseni), on igati mõistlik ja eesmärgipärane, et Kaitseliidu tegevliikmete suhtes rakendatakse kehtiva TTOS regulatsiooni, sh tööõnnetuse registreerimise ja uurimise korda. TTOS § 24 lg 1 2. lause kohaselt tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise eesmärk on välja selgitada tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. Sama paragrahvi lg 4 2. lause kohaselt tööõnnetuse uurimise tulemuste kohta tuleb raport koostada juhul, kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm. Raport esitatakse lisaks kannatanule ka Tööinspektsioonile. Vaidlust ei ole selles, et Kaitseliidu tegevliige G. P. sai Kaitseliidu korraldatud plaanilisel riigikaitsealasel sõjaväeõppusel „Orkaan“, kus ta tegutses Kaitseliidu huvides, raske kehavigastuse. Kohus nõustub vastustajaga, et antud situatsioonis, kus Kaitseliidu ülem ei ole vastavat korda Kaitseliidu tegevliikmete suhtes kehtestanud, on kohaseks kohaldatavaks seaduseks TTOS. Vastustaja on õigesti välja toonud, et käesoleval ajal on kujunenud olukord, kus Kaitseliidu tegevliikmetele sotsiaalset kaitset riigikaitseliste ülesannete täitmiseks ja valmisoleku kindlustamiseks toimuvatel sõjaväelistel õppekogunemistel ei ole vajalikul määral tagatud. Kaitseliidu tegevliikmetega sõjaväelise väljaõppe õppekogunemiste käigus juhtunud õnnetusi käsitletakse erinevalt ehk juhul, kui Kaitseliidu liige osaleb Kaitseväe korraldatud õppekogunemisel „Kevadtorm“, uurib juhtumit ja vormistab tööõnnetuse uurimise raporti Kaitsevägi ning Kaitseliidu tegevliikmetele on tagatud Ravikindlustusseaduse alusel 100% hüvitise saamine Eesti Haigekassalt. Seevastu Kaitseliidu poolt korraldatud plaanilise õppekogunemise „Orkaan“ osas, millel olid sisuliselt samad eesmärgid, asuti seisukohale, et kui isik osaleb vabatahtlikult õppusel, siis selle käigus saadud vigastust (sh rasket) ei saa vaadelda tööõnnetusena ning sellisel juhul vormistatakse vaid traumaakt ja töövõimetuslehele jäämisel makstakse hüvitist RaKS § 54 lg 1 p 1 alusel (alates töövõimetuse 9. päevast 70% statsionaarse ja ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise ning terviseseisundile mittevastavast tööst keeldumise, ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest vabastamise ja karantiini korral). Kohus märgib, et plaanilisi sõjaväelisi õppekogunemisi, sh Kaitseliidus, korraldatakse eelkõige riigikaitseliste ülesannete võimalikult efektiivse/tõrgeteta täitmise tagamiseks ja täieliku valmisoleku kindlustamiseks. Ehk siis Kaitseliidu ja Kaitseväe sõjaväeliste õppekogunemiste eesmärk on oma sisult sama, s.o harjutada riigikaitseliste ülesannete täitmist ning täielikku valmisolekut viivitamatult reageerida kogunemis- ning tegutsemiskorraldusele. KaLS § 2 sätestab Kaitseliidu mõiste ja eesmärgi, mille lg 1 kohaselt Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon. Sõjaväeline harjutus käesoleva seaduse tähenduses on sõjaväeline väljaõpe, mida Kaitseliit annab oma liikmetele Kaitseliidu ülesannete täitmiseks (lg 2). Kaitseliitu juhib Kaitseliidu ülem, kes allub vahetult Kaitseväe juhatajale vastavalt KaLS § 11 lg le 1. Seadusandja on kehtestanud kohustuse korraldada Kaitseliidus kui riigikaitseorganisatsioonis töötervishoiu ja tööohutuse uurimist oma tegevliikmete suhtes (KaLS § 60 lg 1) ning vastava korra kehtestamise kohustus on pandud Kaitseliidu ülemale (KaLS § 60 lg 2). Kohus märgib, et sellist

korda ei ole siiani kehtestatud. Kohus nõustub Tööinspektsiooni käsitlusega, et Kaitseliidu tegevliige, antud juhul G. P., kuulub isikute hulka, kelle suhtes võib kehtiva seaduse analoogiat kasutades (vastava korra puudumisel) rakendada Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse regulatsiooni, sh ka tööõnnetuse registreerimise ja uurimise korda. Selliselt võib Kaitseliit toimida seni, kuni vastavat korda ei ole Kaitseliidu ülem kehtestanud. Kohus nõustub Tööinspektsiooni tõlgendusega, et Kaitseliidu tegevliikme staatust (sarnaselt abipolitseiniku ja vabatahtliku päästjaga) võib käsitleda teenistuja eriliigina, kelle töökeskkonna ja tööohutuse nõuete osas kehtib TTOS. Kehtivas Kaitseliidu seaduses puudub sarnane regulatsioon, nagu seda oli varasema KaLS § 23 lg-s 3 (kehtis kuni 31.03.2013), mille kohaselt teenistuskohustuse täitmise ajal võrdsustatakse Kaitseliidu tegevliige tegevteenistuses oleva kaitseväelasega ja selle aja kestel laienevad temale tegevteenistuses oleva kaitseväelase kohta kehtestatud õigusaktid ja määrustikud Kaitseliidu seaduses sätestatud ulatuses, mis aga kohtu hinnangul ei tähenda, et sellest põhimõttest lähtumine oleks antud juhul täielikult välistatud (olukorras, kui Kaitseliidu ülem ei ole kehtestanud Kaitseliidu liikmete töötervishoiu ja tööohutuse uurimise läbiviimise korda, nagu seadus seda nõuab vastavalt KaLS § 60 lg-le 2). Kohus kordab, et kuni vastava korra kehtestamiseni Kaitseliidu ülema poolt on põhjendatud ja mõistlik kohaldada Kaitseväe tegevliikmete suhtes, kes on saanud (raskelt) vigastada riigikaitsealase sõjaväelise väljaõppe käigus, TTOS regulatsiooni. Kohus nõustub vastustajaga, et töö-või teenistussuhte olemasolu ei ole ainus asjaolu tööõnnetuse tuvastamisel. Kaitseliidu koht riigikaitses, selle eesmärk, ülesanded, ülesehitus, tegevuse ja juhtimise õiguslikud alused, liikmelisus ning liikmete õigused ja kohustused on sätestatud Kaitseliidu seaduses. KaLS § 4 lg 1 p 4 kohaselt Kaitseliit annab ja korraldab tegevliikmetele sõjaväelist väljaõpet KaLS § 6 lg 3 alusel Kaitseväe juhataja kehtestatud korras. Sama seaduse § 4 lg 1 p 5 sätestab, et Kaitseliit annab ja korraldab ka muud väljaõpet ja koolitust. KaLS §-is 33 on sätestatud Kaitseliidu liikme teenistuskohustuste täitmine, mille lg 1 kohaselt teenistuskohustus on ülesanne, mida Kaitseliidu liige täidab käesoleva seaduse § 4 lg-s 1 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmise eesmärgil ning Kaitseliidu koosseisus lg-s 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete ja lg-s 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemise või valves osalemise eesmärgil. KaLS § 59 (ohutuse tagamine) lg 1 sätestab, et KaLS § 4 lg-s 1 loetletud ülesannete täitmisel ja lg 2 p-s 3 sätestatud tegevusse kaasamisel tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimise Kaitseliit. KaLS § 60 (Kaitseliidu liikme vigastuse ja hukkumise põhjuse kindlakstegemine) lg 1 näeb ette, et Kaitseliidu liikme vigastada saamise ja hukkumise korral KaLS § 4 lg-s 1 sätestatud ülesannete täitmisel ja lg 2 p-s 3 sätestatud tegevuses osalemisel korraldab töötervishoiu ja tööohutuse uurimise Kaitseliit. Uurimise tulemuse kinnitab Kaitseliidu ülem. KaLS § 60 lg 2 sätestab, et Kaitseliidus tehtava töötervishoiu ja tööohutuse uurimise korra kehtestab Kaitseliidu ülem. Vaidlust ei ole selles, et mainitud korda ei ole kehtestatud. Vaidlust ei ole ka selles, et Kaitseliidu liikme vigastada saamise või hukkumise korral KaLS § 4 lg-s 1 sätestatud ülesannete täitmisel, milleks muuhulgas on riigi sõjalise kaitsevõime ettevalmistamine, tegevliikmetele sõjaväelise väljaõppe korraldamine Kaitseväeteenistuse seaduse § 6 lg 3 alusel Kaitseväe juhataja kehtestatud korras, samuti muu väljaõppe ja koolituse korraldamine jne, korraldab töötervishoiu ja tööohutuse uurimise Kaitseliit (vastava korra puudumisel kohaldades TTOS regulatsiooni). Sellises ebaselges õiguslikus situatsioonis, kus puudub Kaitseliidu ülema kehtestatud kord, mis reguleeriks Kaitseliidu tegevliikmetega toimunud tööõnnetuste uurimist, võib kohaldada kehtiva TTOS regulatsiooni (ei ole seaduses selgesõnaliselt välistatud). Praeguse juhtumi puhul on ilmne, et Kaitseliidu tegevliikmega on juhtunud raske õnnetus plaanilise sõjaväelise väljaõppe „Orkaan“ käigus, mida võib tõlgendada tööõnnetusena ning seaduse analoogiat kasutades kohaldada kannatanu suhtes asjakohaseid TTOS sätteid.

Kohus nõustub vastustajaga, et Kaitseliidu liikme tegevuse intensiivsust ja vabatahtlikuks olemist arvestades ei saa nende tegevust täies mahus võrdsustada kaitseväelase tegevusega, mis aga iseenesest ei tähenda seda, et Kaitseliidu tegevliiget ei saaks võrdsustada teenistuja eriliigina. Nii näiteks Kaitseliidu tegevliige täidab teenistuskohustusi vastavalt KaLS §-le 33 ning Kaitseliidu tegevliikme võib võtta distsiplinaarvastusele ja distsiplinaarkorras karistada KaLS § 55 alusel. TTOS § 1 lg 2 kohaselt käesolevat seadust kohaldatakse kaitseväelaste ja asendusteenistujate teenistustingimuste ning Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ja päästeasutuste töötajate töö kohta niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. KaLS on TTOS-suhtes eriseadus ning Kaitseliidu tegevliige on erisubjekt, kelle (raskelt) vigastada saamisel tuleb läbi viia tööõnnetuse uurimine. Kaitseliidu tegevliige G. P. oli Kaitseliidu plaanilisel sõjaväelisel väljaõppel „Orkaan“ ja täitis KaLS § 4 lg 1 p-des 4 ja 5 toodud teenistusülesandeid, millega tagatakse Kaitseliidu eesmärkide täitmine, seega tegutses Kaitseliidu huvides. Kaitseliidu tegevliige G. P. sai kõnealusel plaanilisel sõjaväelisel õppusel raske kehavigastuse, mis kohtu hinnangul võib liigituda tööõnnetuse alla, millest tulenevalt viiakse uurimine läbi TTOS nõudeid järgides. Tööõnnetuse uurimist reguleerib „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“. TTOS § 24 lg 2 kohaselt tööandja esitab uurimistulemuste kohta raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ning Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Uurimine lõpeb määruse lisas 2 toodud vormi kohase raporti koostamisega ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele (sh kannatanule) esitamisega. Kohus eeltoodut kokku võttes asub seisukohale et Kaitseliidu tegevliikme G. P. 01.12.2018 Kaitseliidu Lääne maleva plaanilise sõjaväelise õppuse „Orkaan“ käigus teenistuskohustuste täitmisel saadud raske kehavigastuse võib liigitada tööõnnetuse alla, millest tulenevalt kaevatava ettekirjutusega Kaitseliidule pandud kohustus esitada Tööinspektsioonile G. P. 01.12.2018 tööõnnetuse kohta tööõnnetuse raport on õiguspärane ning puudub alus ettekirjutuse tühistamiseks. HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.