X kaebus Viru Vangla 15.11.2019 käskkirja nr 6-2/741-1 ja 03.12.2019 käskkirja nr 6-3/890-1 tühistamiseks
Resolutsioon
1.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus käiguta.
2.Kohustada taotlejat kõrvaldama esialgse õiguskaitse taotluses esinenud puudused 3 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.
3.Tagastada kaebus Viru Vangla 15.11.2019 käskkirja nr 6-2/741-1 ja 03.12.2019 käskkirja 6-3/890-1 tühistamise nõuete osas.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
Asjaolud ja menetluse käik
1.X esitas 04.12.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 15.11.2019 käskkirja nr 62/741 tühistamiseks. Ühtlasi taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras nimetatud käskkirja täitmise peatamist. Kaebaja taotles riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
2.Tartu Halduskohus tegi 04.12.2019 Viru Vanglale päringu, milles palus edastada kohtule Viru Vangla 15.11.2019 käskkirja nr 6-2/741 peale esitatud vaide ja seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas.
3.Kaebaja esitas kohtule 05.12.2019 ja 06.12.2019 täiendavad avaldused, milles palus kohtul lisada need avaldused varem kohtule esitatud kaebuse juurde. Kohtule esitatud avaldustes palus X Viru Vangla 03.12.2019 käskkirja nr 6-3/890-1 tühistamist ja esialgse õiguskaitse korras selle täitmise peatamist. Ühtlasi andis kaebaja kohtule teada, et ta esitas Viru Vangla 03.12.2019 käskkirja nr 6-3/890-1 peale vaide.
Kohtu seisukoht
4.Tulenevalt haldusasja materjalidest esitas kaebaja esialgselt kohtule 04.12.2019 kaebuse Viru Vangla 15.11.2019 käskkirja nr 6-2/741 tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega 15.11.2019 käskkirja nr 6-2/741 kehtivuse peatamiseks. Nimetatud käskkirjaga oli kaebaja määratud vanglas koristajana tööle. Kaebuse 06.12.2019 täienduse kohaselt palus kaebaja tühistada Viru Vangla 03.12.2019 käskkiri nr 6-3/890-1 ja peatada selle täitmine. Seega, hetkel on ühes haldusasjas kaks tühistamisnõuet ja kaks esialgse õiguskaitse sisuliselt erinevat taotlust.
5.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 1 sätestab, kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vormi- või sisunõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, sealhulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, jätab kohus avalduse käiguta ja määrab menetlusosalisele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
6.HKMS 250 lg 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada. Kohus võib taotluse esitajalt nõuda oma väidete tõendamist. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
7.Kohus selgitab, et kaebaja poolt 06.12.2019 esitatud esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta nõuab Viru Vangla 03.12.2019 käskkirja nr 6-3/890-1 täitmise peatamist, on nõuetekohaselt põhistamata. Kaebusest on võimalik aru saada, et Viru Vangla 03.12.2019 käskkirjaga nr 63/890-1 määrati kaebajale distsiplinaarkaristus selle eest, et ta keeldus täitmast vanglaametniku korraldust asuda tööle. Seega, need põhjendused, mis kaebaja tõi välja esmases esialgse õiguskaitse taotluses, ei ole asjakohased teises esialgse õiguskaitse taotluses.
8.Kohus märgib, et puuduste kõrvaldamise korral peab kaebaja teatama kohtule, milline pöördumatult negatiivne tagajärg võib saabuda, kui kohus ei kohalda esialgset õiguskaitset vaidemenetluse ajaks ja jätab Viru Vangla 03.12.2019 käskkirja nr 6-3/890-1 täitmise peatamata.
9.HKMS § 104 lg 1 kohaselt tasutakse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv seaduse kohaselt. Kohus selgitab, et riigilõiv tuleb isikul tasuda iga kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluse eest. Kohtule 06.12.2019 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest ei tasunud kaebaja riigilõivu ega taotlenud kohtult riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
10.Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-le 6 halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida taotleja nimi ja käesoleva haldusasja number. Taotlejal tuleb esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument (maksekorraldus). Kohus selgitab, et riigilõivu võib tasuda ka kolmas isik.
11.Kohus selgitab täiendavalt, et juhul, kui kaebajal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks, on tal õigus 3 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest esitada kohtule menetlusabi taotlus, milles taotleda esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist seoses maksejõuetusega kooskõlas HKMS § 110 lg 1 p-ga 1.
12.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 55 lg-st 1, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning kohustab kaebajat 3 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama esialgse õiguskaitse taotluses esinenud puudused: 1) teatama kohtule, milline pöördumatult negatiivne tagajärg võib saabuda, kui kohus ei kohalda esialgset õiguskaitset vaidemenetluse ajaks; 2) tasuma esialgse õiguskaitse esitamise eest riigilõivu või esitama kohtule menetlusabi taotlus. Vastuses kohtumäärusele tuleb märkida haldusasja nr 319-2256.
13.Kohus selgitab täiendavalt, et kohtu poolt määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral, jätab kohus vastavalt HKMS § 55 lg-le 2 esialgse õiguskaitse taotluse, mis laekus kohttusse 06.12.2019 läbi vaatamata.
14.Vastavalt HKMS § 120 lg 1 p-le 8, kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile.
15.Kaebaja kinnitas kohtule, et esitas Viru Vangla 15.11.2019 käskkirja nr 6-2/741-1 ja 03.12.2019 käskkirja 6-3/890-1 peale vaided vastavalt 02.12.2019 ja 03.12.2019. Võttes arvesse eelpoolnimetatut, on hetkeseisuga kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus, mistõttu kaebus ei ole vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 lubatud.
16.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 4 tagastab kohus kaebuse Viru Vangla 15.11.2019 käskkirja nr 6-2/741-1 ja 03.12.2019 käskkirja 6-3/890-1 tühistamise nõuete osas selle esitajale läbivaatamatult. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 on kaebajal õigus uuesti pöörduda kaebusega kohtusse peale kohustusliku kohtumenetluse läbimist.
17.Kohus selgitab täiendavalt, et vastavalt HKMS § 249 lg-le 2 esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Seega hetkel jäävad kohtumenetlusse kaks kaebaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotlust - Viru Vangla 15.11.2019 käskkirja nr 62/741-1 kehtivuse ja 03.12.2019 käskkirja nr 6-3/890-1 täitmise peatamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.