X.X. kaebus Viru Vangla 15.11.2019. a tööle määramise käskkirja nr 6-2/741-1 ja 03.12.2019. a distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 6-3/890-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X.X. Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.X. kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud, s.o riigilõiv 15 eurot, mille tasumisest ta oli menetlusabi korras vabastatud, Eesti Vabariigi kanda. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
3.Tühistada Tartu Halduskohtu 20.12.2019. a määrusega asjas nr 3-19-2256 kohaldatud esialgne õiguskaitse. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos käesoleva kohtuotsusega.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.12.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-20-82
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla määras 15.11.2019. a käskkirjaga nr 6-2/741-1 kinnipeetav X.X. (edaspidi ka kaebaja) majandustööde abitööliseks Viru Vangla II üksuse üldkasutatavate ruumide koristajana tähtajatult alates 18.11.2019, tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele, kusjuures vastavalt 21.09.2019. a arsti ettekirjutusele võib kaebaja töötada kuni 30 minutit päevas, püstises asendis ning tööülesandeks on tolmu pühkimine. Käskkirja kohaselt on vangla perearst enne käskkirja andmist hinnanud kaebaja terviseseisundit ja töövõimelisust, arvestades kaebaja reaalse terviseseisundiga. Ravimid ja raviskeem on kaebajale määratud konkreetse terviserikke või terviseseisundist tuleneva vajaduse tõttu, mitte eesmärgiga sundida teda vahetult enne töötamist manustama valuvaigisteid. Vangla on teadlik, et kaebaja manustab opioidide rühma kuuluvat tugevatoimelist valuvaigistit, mis toimub kesknärvisüsteemile. Seega on vanglal ka võimalus jälgida seda, et ravimi manustamine ja tööle määramine ei toimuks ühel ja samal kellaajal, samuti anda kaebajale töökorraldus ajal, mil ravimi toime on vähenenud (nt ajaliselt hiljem). Asjaoluga, et pärast ravimi manustamist võib kinnipeetaval esineda iiveldus ja uimasus, on vangla meditsiiniosakond ka arvestanud. Tervisekaardi kohaselt ei ole kaebaja tervises midagi kardinaalselt muutunud, et ta ei oleks võimeline töötama kuni 30 minutit päevas. Kinnipeetavale antakse korraldus täita selliseid ülesandeid, mida ta reaalselt on suuteline täitma ja milleks reaalselt esineb vajadus (nt märja lapiga aknalaua puhastamine, laudadelt tolmu võtmine jms). Tolmu pühkimisega kaasnev käeliigutus ei erine kuidagi kaebaja igapäevaselt kasutatavatest käežestidest (nt telefonitoru hoidmine, käsitsi kirjutamine, söömine jms), s.t füüsiline koormus toimingu sooritamiseks ei erine kuidagi tema igapäevasest koormusest. Kui vanglaametnik annab kaebajale korralduse asuda koristama, aga kaebaja tunneb, et tema terviseseisund ei võimalda tööd teha, tuleb kaebajal teatada sellest koheselt valvurile, kes kutsub kohale medõe, hindamaks tema tervislikku seisundit, ning põhjendatud juhul annab medõde talle tööst vabastuse. Tolmu pühkimine näiteks aknalaudadelt ja mööblilt kuni 30 minutit päevas pole raske füüsiline töö, mistõttu saab sellega seonduvaid ülesandeid täita ka terviseprobleemidega isik, kui ta järgib arsti antud soovitusi, kasutab oma seisundiga sobivaid töövõtteid ja arvestab tööga kaasneda võivate riskidega. Koristajana töötades on kinnipeetaval võimalus valida, mis asendis ning millise intensiivsusega ta tööd teeb, et see oleks tema jaoks sobiv ja mugav.
2.Kaebaja esitas käskkirjale nr 6-2/741-1 vaide, mille Viru Vangla jättis 17.01.2020. a vaideotsusega nr 6-12/469-2 rahuldamata.
3.Viru Vangla tunnistas 03.12.2019. a käskkirjaga nr 6-3/890-1 kaebaja süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 19.11.2019 ning määras talle distsiplinaarkaristuseks seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamise. Käskkirja kohaselt ei allunud kaebaja 19.11.2019 talle antud korraldusele asuda tööle. Juhtumi kohta koostati ettekanne nr 6-20/5728-1, mille kohaselt põhjendas kaebaja keeldumist tervisliku seisundiga, kuid medõde ta ei soovinud, lisades, et tal on kaks arsti tõendit, mis ütlevad, et ta ei saa vanglatööd teha. Kaebajale tööle määramise korralduse andmise hetkel kehtis tema tööle määramise käskkiri, seega lasus tal kohustus täita vanglateenistuse ametnike antud korraldusi. Mitte igasugune terviseprobleem, valuaisting või ebamugavustunne ei ole käsitatav töökohustusest vabastava töövõimetusena. Ruumide koristamist ei peeta üldreeglina füüsiliselt raskeks ja sellega seonduvaid töid saab teha ka terviseprobleemidega isik, kui ta kasutab selleks sobivaid töövõtteid ja -vahendeid. Arst on kaebaja töövõimelisust kindlaks tehes arvestanud tema terviseprobleemidega, kuivõrd väljastatud tõendis on määratletud, millises asendis on ta töövõimeline ning kui pika aja vältel. Kuna toime pandud distsipliinirikkumise näol on tegemist väga raske rikkumise ja kohustuse eiramisega, on proportsionaalne ja eesmärgipärane
4.Kaebaja esitas käskkirjale nr 6-3/890-1 vaide, mille Viru Vangla jättis 17.01.2020. a vaideotsusega nr 6-12/473-2 rahuldamata.
5.X.X. palus Tartu Halduskohtule 01.12.2019 esitatud ja hiljem täiendatud kaebuses tühistada Viru Vangla 15.11.2019. a käskkiri nr 6-2/741-1 ja Viru Vangla 03.12.2019. a käskkiri nr 63/890-1 ja peatada need esmase õiguskaitse korras (asi nr 3-19-2256). Tartu Halduskohus tagastas 10.12.2019. a määrusega asjas nr 3-19-2256 kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Halduskohus peatas viimati nimetatud haldusasjas 20.12.2019. a määrusega Viru Vangla 15.11.2019. a käskkirja nr 6-2/741-1 kehtivuse.
6.X.X. esitas 12.01.2020 kohtule kaebuse (praegune haldusasi), milles märkis, et on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse Viru Vangla 15.11.2019. a käskkirja nr 6-2/741-1 ja 03.12.2019. a käskkirja nr 6-3/890-1 tühistamise nõuetes. Kaebaja palus kohtul tühistada Viru Vangla 15.11.2019. a käskkiri nr 6-2/741-1 ja Viru Vangla 03.12.2019. a käskkiri nr 6-3/8901; tuvastada, et 03.12.2019. a käskkirjaga määratud 7-ööpäevane distsiplinaarkaristus on ebaproportsionaalne ning kaebaja õigusvastane kartseris hoidmine ei pea vangistusega paratamatult kaasnema ja on inimväärikust alandav; tühistada Viru Vangla 08.01.2020. a vaide tagastamise otsus nr 6-12/480-2 (seoses kartserikaristuse kandmise ajal madratsite päevaseks ajaks saamisega); kohustada Viru Vanglat jätma kaebaja tulevikus toimuva kartserikaristuse kandmise ajal madratsid päevasel ajal kambrisse ning tuvastada, et olukord, kus kaebajat asetatakse teadlikult oludesse, mis ei vasta tema puudest tulenevatele tingimustele ja tekitavad valu, ei pea vangistusega paratamatult kaasnema ning on inimväärikust alandav. Kaebaja palus kohtul arvestada asjas nr 3-19-2256 esitatud kaebuse ja selle lisadega. X.X. esitas 07.12.2020 kohtule kaebuse täienduse, milles palus täiendada kaebust Viru Vangla poolt tema vaietele viivitusega vastamise õigusvastasuse tuvastamise nõuetega.
7.Tartu Halduskohus tagastas 22.04.2021. a määrusega kaebuse Viru Vangla keelamise nõudes võtta kaebaja kartseris viibimise ajal kambrist päevaseks ajaks ära madratsid (resolutsiooni p 1); Viru Vangla 08.01.2020. a otsuse nr 6-12/480-2 tühistamise nõudes (resolutsiooni p 2); Viru Vangla tegevuse, mis seisnes kaebaja hoidmises kartseris inimväärikust alandavates tingimustes, õigusvastasuse tuvastamise nõudes (resolutsiooni p 3); ning Viru Vangla tegevuse, mis seisnes kaebaja vaietele viivitusega vastamises, õigusvastasuse tuvastamise nõuetes (resolutsiooni p 4). Sama määrusega võttis kohus kaebuse Viru Vangla 15.11.2019. a käskkirja nr 6-2/741-1 ja 03.02.2019. a käskkirja nr 6-3/890-1 tühistamise nõuetes asjas nr 3-20-82 menetlusse (resolutsiooni p 7).
8.Viru Vangla esitas 24.05.2021 kaebusele vastuse, milles palus jätta see rahuldamata.
9.Kohus otsustas 06.09.2021. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses.
10.Kohus uuendas 28.10.2021. a määrusega asja arutamise ning andis pooltele täiendavalt võimaluse enda seisukohtade esitamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
11.Kaebaja palub Viru Vangla 15.11.2019. a käskkirja nr 6-2/741-1 ja 03.12.2019. a käskkirja nr 6-3/890-1 tühistada järgmistel põhjustel.
11.1.Käskkirja nr 6-2/741-1 tühistamine hoiab ära selle, et kaebajat sunnitakse taas õigusvastaselt täitma ülesandeid, mille täitmine tekitab talle valu. Kaebajale on tehtud kolm alaseljaoperatsiooni ning oma seljaprobleemide tõttu on ta juba aastaid osalise töövõime ja puudega. Selleks, et liikuda, vajab kaebaja seljaortoosi ja küünarkarku. Õhtuti, kui valu on tugevam, kasutab kaebaja liikumiseks kahte karku. Valu summutamiseks võtab ta igapäevaselt
3-20-82 mitmeid erinevaid ravimeid (sh psühhotroopseid), mis vaigistavad valu või aitavad sellele kaasa. Vahel neist ka ei piisa ja tuleb teha valuvaigistav süst. Mitme erineva vanglas töötava arsti ja töövõime hindamise arstide poolt kaebajale pandud ja haigusloos kajastatud diagnoosid kinnitavad muude probleemide hulgas seda, et kaebaja ei saa valu tundmata istuda, ta vajab abi seismisel, püstiasendi hoidmisel ja käimisel ning ta vajab söömiseks, kirjutamiseks jms lauda, mille taga ta saaks püsti seista. Kaebaja töövõimet vahetult hinnanud arst on tuvastanud, et ta saab tööd teha seistes 1–2 tundi päevas korraga 30 minutit, toetudes tasakaalu hoidmiseks mõlema küünarvarrega lauale (vt haldusasi nr 3-18-1331). See, et kaebaja ei saa täita koristaja ülesandeid, on tuvastatud juba 13.02.2018. Kui mõni teine arst leiab, et kaebaja on vahepeal muutunud töövõimeliseks, peab see arvamus tuginema uuel vahetul hindamisel ja diagnoosil, kust on näha, millistele uutele asjaoludele tuginedes vana diagnoosi muudeti. Midagi sellist kaebaja haigusloos ei kajastu. Kaebaja taotles vaatamata oma tervislikule seisundile enda tööle määramist juba 2017. aastal ning koos toonase kontaktisiku ja arstiga jõuti järeldusele, et tema tervislikust olukorrast tulenevalt ja paiknemisest tugevdatud järelevalvega osakonnas saab ta töötada vaid raamatute parandajana sellise laua taga, kus ta saab töötada püsti seistes. Seda töökohta ei ole kaebajale võimaldatud, kuigi selline töökoht on vastupidiselt vangla sellekohastele väidetele vanglas olemas. Kaebaja terviseseisund on läinud ajaga hullemaks ning ta liigub nii vähe kui vältimatult võimalik (käib kambrist väljas vaid helistamas, arsti ja külmutuskapi juures ning velotrenažööriga sõitmas). Selleks, et kaebaja oma eluga hakkama saaks, on ekspertarst ja vangla arst määranud talle hooldaja, kelle kohustusteks on muude tööde hulgas kaebaja aitamine igapäevatoimingute tegemisel ja kambri koristamisel.
11.2.Vangla viidatud 21.09.2019. a otsuse kaebaja võimekuse kohta tööd teha on teinud teadmata isik, arvestamata kaebaja haigusloos fikseeritud teavet ja hindamata vahetult kaebaja tervist. Kaebaja haigusloos seda kirjas ei ole. Kaebajalt võeti selliselt võimalus arsti otsust järelevalvekomisjonis või kohtus vaidlustada. Kaebaja esitas arsti otsusele vastulause, kuid vangla jättis tema põhiväited vastuseta ning kaebaja arvamuse küsimine oli formaalne toiming.
11.3.Kaebaja keeldus 19.11.2019 kell 9.40 tööle asumisest, sest ta oli selleks hetkeks juba 2 x 30 minutit töötanud ja tema selg valutas üsna tugevalt; ta oli veidi aega tagasi manustanud psühhotroopseid ja lihaseid lõdvestavaid ravimeid, mis teevad tasakaalu säilitamise väga raskeks; korralduse täitmine oleks olnud ajafaktorist tulenevalt võimatu, kuna osakonna V7 läänepoolsed kambrid avatakse kell 9.50 (kodukorra lisa nr 1.8 p 1); ning arst, kes oleks pidanud kontrollima kaebaja väidet, et tööle asumine seab ohtu tema tervise (seismine sundasendis tekitab kaebajale valu), ei küsinud kaebajalt ühtegi küsimust ega tulnud isegi kambrisse. Lisaks ei ole kaebajal sobiva tugevusega prille, mistõttu ei näe ta koridori hämaruses heledal värvipinnal olevat tolmu. Kaebajale määratud 7-päevane kartserikaristus on ilmselgelt ebaproportsionaalne (Tartu Ringkonnakohtu otsus nr 3-10-2294, p 9).
12.Vastustaja palub jätta kaebuse järgmistel põhjendustel rahuldamata.
12.1.Vangla arst on 21.09.2019 kooskõlastanud kaebaja tööle määramise ning otsustanud, et ta võib pühkida püstiasendis tolmu. Vanglal puudub mõistlik alus selle hinnangu pädevuses ja õigsuses kahelda. Kaebaja väited tema töövõimetusest on muu hulgas ümber lükatud tema enda poolt kohtule esitatud töövõime hindamise 16.11.2018. a eksperdihinnanguga. Selles hinnangus on arst suhtunud väga kriitiliselt mitmetesse kinnipeetava kirjeldusesse, viidates, et kinnipeetava väited ei ole leidnud dokumentaalset kinnitust. Lisaks on kaebajale lubatud tööülesande, s.o püstiasendis tolmu pühkimise näol tegemist ilmselgelt väikest pingutust nõudva kerge tööga ning kaebaja on selleks tööks võimeline. Vangiregistriga liidestatud terviseinfosüsteemi andmete töötlemise logilt nähtub, et V. Pronevitš on 21.09.2019 hommikul, kell 10.43 töödelnud infosüsteemis kaebaja andmeid. Lisaks on kaebaja pidevalt vangla
3-20-82 tervishoiutöötajate jälgimise all ning ei ole põhjust kahelda, et tema terviseseisund on neile teada.
12.2.Kuna kaebaja osas oli kehtiv tööle määramise käskkiri, oli ta kohustatud 19.11.2019 kell 09.33 ametniku korraldust tööle asumiseks täitma. Kinnipeetava erinev arusaam oma kohustustest ei vabasta teda ametniku korralduse täitmisest. Kaebaja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid enda väidetava halva terviseseisundi kohta korralduse saamise hetkel. Vangla tervishoiutöötajatele on kaebaja terviseseisund olnud kogu aeg teada, kaebaja tervist on jälgitud, teda on ravitud, kuid arstid ei ole pidanud vajalikuks kaebajat vangistusseaduses sätestatud töötamiskohustusest täielikult vabastada. Tööle asumise korralduse täitmisest keeldumisel on vangla meditsiiniõde pädev kinnipeetava konkreetse hetke terviseseisundit hindama ning seda tehakse vastavalt erialastele teadmistele. Kui kaebaja terviseseisund takistas tal töötamist, oleks meditsiiniõde saanud teda antud korral töökohustusest vabastada. Vaidlusalusel juhtumil ei soovinud kaebaja meditsiinitöötaja hinnangut ja sellega läks talle üle tõendamiskoormis, et konkreetsel juhul tema terviseseisund ei lubanud töötada. Sellist tõendit esitatud ei ole. Seega puudus kaebajal töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p 4 kohane õigustus tööle asumise korralduse täitmisest keeldumiseks.
KOHTU SEISUKOHT
13.Kohtu menetlusse on otsuse tegemise ajaks jäänud kaebaja nõuded Viru Vangla 15.11.2019. a käskkirja nr 6-2/741-1 ja 03.12.2019. a käskkirja nr 6-3/890-1 tühistamiseks. Ülejäänud nõuded tagastas kohus 22.04.2021. a määrusega ning see määrus on jõustunud. Kohus käsitleb esmalt kaebaja nõuet tema tööle määramise käskkirja tühistamiseks (I), lahendab seejärel nõude distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamiseks (II) ning esitab viimasena lõppjäreldused (III). I
14.Kaebaja määrati Viru Vangla 15.11.2019. a käskkirjaga nr 6-2/741-1 (tl 61–62) tööle majandustööde abitööliseks Viru Vangla II üksuse üldkasutatavate ruumide koristajana tähtajatult alates 18.11.2019. Vastavalt arsti 21.09.2019. a ettekirjutusele võib kaebaja töötada kuni 30 minutit päevas, püstises asendis ning tööülesandeks on tolmu pühkimine.
15.VangS § 37 lg 1 sätestab kinnipeetavale töökohustuse. Töötama ei pea üksnes sama paragrahvi teises lõikes nimetatud tunnustele vastav isik – kinnipeetav, kes on kas üle kuuekümne kolme aasta vana, omandab üld- või kutseharidust või osaleb tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel, ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama või kasvatab kuni kolmeaastast last. Vastavalt VangS § 37 lg-le 3 teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst.
16.Riigikohus on selgitanud 13.11.2014. a otsuses asjas nr 3-3-1-44-14 (p 19), et VangS § 37 lg-s 3 viidatud arsti kooskõlastuse andmise näol on tegemist haldusesisese menetlustoiminguga vangistuse täideviimisel, mis on osa kinnipeetava tööle määramise käskkirja andmise menetlusest. Kui vangla arst annab haldusmenetluses ebaõige kooskõlastuse, muudab see õigusvastaseks ka kooskõlastusele tugineva käskkirja. See kehtib ka juhul, kui käskkirjale alla kirjutav ametnik ei pea meditsiinihariduse puudumise tõttu saama aru kooskõlastuse õigusvastasusest. Eeltoodust lähtub kohus ka käesolevas asjas ning hindab järgnevalt arsti poolt 21.09.2019 kaebaja töövõimelisusele antud kooskõlastuse õigsust.
17.Kohtule on esitatud Viru Vangla direktori asetäitja allkirjastatud väljavõte Vangiregistrisse 21.09.2019 vangla arsti V. Pronevitši poolt kaebaja kohta tehtud järgmisest sissekandest: „Saab töötada seistes kuni 30 min. korraga - tolmu pühkimine kuni vabanemiseni“ (tl 129). Puudub vaidlus, et kaebaja tervisekaardi väljavõttelt (tl 141) sellise kuupäeva ja sellise sisuga kannet ei
3-20-82 nähtu. Vangiregistri ehk kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimääruse (s.o Vabariigi Valitsuse 01.03.2018. a määruse nr 19) lisa 1 punkti 7 kohaselt kantakse Vangiregistrisse muu hulgas andmed kinnipeetava terviseseisundi kohta, samuti andmed tõendite väljastamise kohta. VangS § 37 lg-st 3 ega mujalt õigusaktidest ei tulene, kuidas täpselt või kus (sh millises registris) peab olema kajastatud arsti seisukoht kinnipeetava töövõimelisuse kohta. Oluline on kooskõlastuse sisu, samuti selle kontrollitavus. Kohtule on muu hulgas esitatud logi andmed kaebaja Vangiregistriga liidestatud terviseinfosüsteemi andmete töötlemise kohta ajavahemikus 01.09.2019–21.09.2019 (tl 173– 176) ning logist nähtuvalt on V. Pronevitš töötlenud kaebaja andmeid 21.09.2019 kell 10.43 ja kell 10.46 (tl 176). Seega puudub kohtul alus V. Pronevitši antud kooskõlastuse olemasolus või tõepärasuses kahelda.
18.Kõnealust arsti kooskõlastust ei muuda õigusvastaseks kaebaja väited, justkui oleks olnud tegemist salajase sissekandega ning kooskõlastuse andmisel ei ole arst tema tervist vahetult hinnanud. Kohus ei näe põhjuseid, miks ei peaks vangla arst saama anda hinnangut kinnipeetava töövõimelisusele tema varasemalt fikseeritud terviseandmete pinnalt, ilma et arst sellise kooskõlastuse andmise kinnipeetavaga tingimata n-ö läbi räägiks. Kaebuses toodust (tl 53 pöördel) ilmneb, et kaebaja oli käinud tema jaoks uue perearsti V. Pronevitši vastuvõtul vähemalt alates 07.04.2019, seega saab eeldada, et V. Pronevitš oli 2019. a septembris kaebaja terviseseisundiga tuttav. Samuti on kaebaja kinnitanud, et ta käis kooskõlastuse andmisega samal päeval V. Pronevitši vastuvõtul.
19.Kohtu hinnangul ei saa V. Pronevitši 21.09.2019. a arvamust kaebaja töövõimelisuse kohta pidada ilmselges vastuolus olevaks kaebaja töövõimelisusele varem antud hinnangutega.
19.1.Arst R. Aadamsoo on teinud kaebaja tervisekaarti 13.02.2018 järgmised sissekanded: „Toodud töövõime hindamiseks. Hetkel enesetunne paranenud, otsmikuvalu kadunud. Nohu jääknähud. Liigub käimiskepi toel. istuda ei saavat seljavalu tõttu.“ (anamnees); „Diagnoos: M51.1 0 Nimme ja muude lülivaheketaste haigusseisundid radikulopaatiaga“; „Töövõimeline osaliselt. Kp. ise soovib töötada lühiajaliselt ilma sundasenditeta 1-2 tundi päevas (näit: raamatute parandamine, vms. istuda ei saavat). Koristaja tööülesandeid ei saa täita tervislikel põhjustel.“ (otsus) (tl 77). Kohus ei nõustu kaebajaga, et eeltoodud arsti seisukoht välistab täielikult kaebaja poolt koristaja tööülesannete täitmise ning et arsti hinnangu järgi on ainsaks kaebajale sobivaks tööks püstiasendis laua taga raamatute parandamine. Esiteks on kohtu hinnangul tõenäoline, et selles arsti sissekandes on kajastatud raamatute parandamise tööd kui kaebajale tema enda hinnangul sobivat tööd, mitte kui arsti konkreetset ettekirjutust. Samuti võis arst selle sissekande puhul silmas pidada seda, et kaebaja ei ole võimeline täitma koristaja tööülesandeid ilma erisusteta. Selle üle, et kaebaja ei ole oma terviseseisundist tulenevalt võimeline täitma hulka tööülesandeid, mida tavaliselt vanglas koristustööde tegemisel täidetakse (näiteks põranda pühkimine ja märgpesu, prügikastide tühjendamine jm), ei ole käesolevas asjas vaidlust.
19.2.R. Aadamsoo on kajastanud kaebaja tervisekaardis tema töövõimelisust ka 11.06.2018, täpsustamata sel korral kaebajale sobivat tööd või seda, kas kaebajale on vastunäidustatud koristaja tööülesannete täitmine või mitte. Kõnealuse sissekande kohaselt vajab kaebaja abistajat jalutuskäigul, treppidest käimisel ja igapäeva toimingutes ning on töövõimeline seisvas asendis 30 minutit korraga ja ei saa istuda (tl 79).
19.3.Veel kajastub kohtule esitatud materjalide seas N. Neglasoni 20.11.2018. a otsus, mille järgi kaebaja ei ole täielikult töövõimetu ning talle sobib kerge, kohandatud töö (tl 133).
3-20-82
19.4.Eelnevalt kajastatud teiste arstide seisukohtadest ei saa seega järeldada, et kaebaja saaks nende hinnangul teha tööd üksnes laua taga ja püsti seistes, nagu väidab kaebaja, vaid arstid on pidanud selgelt võimalikuks kaebaja poolt lühiajalist ja talle kohandatud töö tegemist. Kohtu hinnangul ei kinnita seda kaebaja väidet ka arstide tõendid, mille kohaselt on kaebajale tervislikel põhjustel näidustatud püsti kirjutamise võimalus (A. Aasametsa 06.12.2016. a tõend, tl 74) ning abistaja kasutamise võimalus treppidest käimisel, kambri koristamisel, voodipesu vahetamisel, jalgade hügieeni eest hoolitsemisel ja kingapaelte sidumisel, tugikepi kasutamise võimalus ja võimalus kasutada voodist tõusmisel käetuge või voodiohjasid (R. Aadamsoo 05.09.2017. a tõend, tl 76). Vastavalt arsti ettekirjutusele ongi kaebajale Viru Vangla 09.10.2018. a käskkirjaga nr 6-2/810-1 (tl 127–127 pöördel) määratud abistaja, kelle tööülesanneteks olid abistamine treppidest käimisel, jalutuskäigul, kambri koristamisel, voodipesu vahetamisel, jalgade hügieeni eest hoolitsemisel ja kingapaelte sidumisel. Kõik need tõendid viitavad selgelt kaebaja võimetusele või raskustele käia erinevatel tasapindadel, kummarduda, tõusta isteasendist püsti ning vajadusele seistes millelegi toetada. V. Pronevitši 21.09.2019. a kooskõlastuses märgitu ehk seistes mitte enam kui 30 minuti jooksul tolmu pühkimine ei ole sellega aga vastuolus.
20.Kaebaja on kohtule esitanud ka Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassa otsused, millest nähtuvad järgmised hinnangud ja järeldused seoses kaebaja terviseseisundi ja töövõimelisusega.
20.1.Sotsiaalkindlustusameti 13.05.2011. a otsuses nr 744834 kaebajal töövõimetuse tuvastamise kohta (tl 182 pöördel) on toodud järgmine ekspertarsti ülevaade: „nimme-ristluu piirkonna radikuliit opereeritud 2004a., valude ägenemine parema jala nõrkuse ja depressiooniga põhjustavad keskmise raskusega funktsioonihäire püsiva töövõime kaotusega 40% ulatuses.“ Otsusega on tuvastatud kaebajal töövõime kaotuse protsent 40%, põhjus üldhaigestumine.
20.2.Sotsiaalkindlustusameti 16.05.2012. a otsuses nr 866262 kaebajal püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta (tl 183–183 pöördel) sisaldub järgmine ekspertarsti ülevaade: „isikul parempoolse nimmediski väljasopistis närvijuure kahjustusega; parema ölaliigese mõõdukas funktsioonihäire. Astma raviga kompenseeritud. Võimalik operatiivne ravi lülisambal. Füüsilise töö võime alanenud.“ Otsusega on tuvastatud kaebajal töövõime kaotuse protsent 60%, põhjus üldhaigestumine.
20.3.Sotsiaalkindlustusameti 03.04.2014. a otsusega nr 1087282 (tl 184) on tuvastatud kaebajal töövõime kaotuse protsent 70%, põhjus üldhaigestumine.
20.4.Sotsiaalkindlustusameti 01.07.2016. a otsuses nr 1362090 puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kohta (tl 185–186) on märgitud ekspertarsti arvamus, mille kohaselt esineb kaebajal keskmisele puude raskusastmele vastav liikumisfunktsiooni mõõdukas kõrvalekalle, keskmisele puude raskusastmele vastav liigutuste funktsiooni suur kõrvalekalle ja keskmisele puude raskusastmele vastav kehadefekt (suur struktuurimuutus). Samas otsuses on märgitud, et kaebaja puude raskusastme tuvastamise aluseks on kompenseeritud kehadefektid, liigutuste funktsioonihäire. Kaebajal on tuvastatud keskmine puue.
20.5.Sotsiaalkindlustusameti 17.01.2017. a otsuses nr 1427647 puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kohta (tl 188–189) on märgitud ekspertarstide arvamus, mille kohaselt esineb kaebajal raskele puude raskusastmele vastav liikumisfunktsiooni suur kõrvalekalle. Puude raskusastme tuvastamise aluseks on märgitud kompenseeritud liikumise funktsioonihäire ning kaebajal on tuvastatud raske puue. Samal kuupäeval koostatud Sotsiaalkindlustusameti otsuses nr 1427646 (tl 187–187 pöördel) on peetud kaebaja töövõime kaotuse protsendiks 70%.
3-20-82
20.6.16.11.2018. a dokumendipõhises töövõime hindamise eksperthinnangus (tl 65–73) on selgitatud kaebajal esineva liikumise piirangu avaldumist, selle mõju tegevusvõimele ja põhjuseid järgmiselt: „Käimine, seismine, püstitõusmine on raskendatud intensiivsete seljavalude tõttu, mis on seotud lülisamba struktuuri muutustega. Korduvalt op-tud nimmediski haiguse tõttu paremal. 27.12.04. teostatud interlaminektoomia L4/5 paremal pool ning eemaldatud ligamendi alla protruseerunud tugeva rõhu all olev diski mass. Dr. A. Asser: 2015 opitud nimmedisk L5 S1 koos stenoosiga dex“ (tl 66). Sama eksperthinnangu kokkuvõttes on leitud, et taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on muud dorsopaatiad, üldsümptomid ja -tunnused (tl 72 pöördel). Eesti Töötukassa 19.11.2018. a otsusega nr TVH/18/055230 (tl 190–190 pöördel) on kaebajal tuvastatud osaline töövõime. Sama otsuse kohaselt on kaebajal muu hulgas mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas.
20.7.Sotsiaalkindlustusameti 20.11.2018. a otsusega nr P26-2018-258780 (tl 191– 191 pöördel) on kaebajal tuvastatud keskmine puue, sest tema igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi.
20.8.Eesti Töötukassa 07.09.2020. a otsusega nr TVH/20/069135 (tl 34–35) on kaebajal tuvastatud osaline töövõime. Sama otsuse kohaselt on kaebajal muu hulgas mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on lülisamba kahjustus. Samuti on taotlejal piiratud pikkade vahemaade läbimine, eri tasapindadel liikumine, kehaasendi muutmine, pikemaajaline istumine ja seismine ning raskuste tõstmine ja kandmine.
20.9.SKA 08.09.2020. a otsuses nr P26-2020-101889 (tl 36) on tuvastatud, et kaebajal esineb keskmisele puude raskusastmele vastav liikumise funktsiooni kõrvalekalle.
20.10.Eeltoodu kinnitab kohtu hinnangul üksnes Viru Vangla arsti seisukohta, et kaebaja ei ole 100% töövõimeline ning tema töötamisele tuleb teha erisusi. Seda ongi vangla arst antud juhul ette näinud. Samuti on kohtupraktikas kinnitatud, et dokumendipõhise töövõime hindamise eksperthinnang saab küll olla tõendiks kinnipeetava tervislikule seisundile hinnangu andmisel, kuid sellega ei määratleta vastustaja jaoks siduvalt kaebaja töövõimelisuse küsimust (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2018. a otsus nr 3-18-233, p 18).
21.Püstises asendis tolmu pühkimist mitte enam kui 30 minuti jooksul päevas saab pidada lihtsaks tööülesandeks, mille täitmiseks ei ole vaja, et seda tegev isik oleks täiesti terve. Lisaks on kaebaja ka ise väitnud, et ta on püstises asendis töötamisest huvitatud. Kohtu hinnangul ei saa olukorras, kus kaebajale tööülesannete jagamisel lähtutakse tema tööle määramise käskkirjast ja antakse talle tööülesandeid täitmiseks üksnes püstises asendis (sh mitte kummardavas asendis), erineda selline töötamine oluliselt kaebaja enda poolt välja pakutud püstises asendis raamatute parandamisest. Mitte enam kui 30 minuti jooksul püstises asendis tolmu pühkimisel saab kaebaja ise valida enda töötempo ja tööasendi ega pea suure tõenäosusega tegema tööd sundasendis.
22.Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et Viru Vangla 15.11.2019. a käskkirjaga kaebaja tööle määramine ning käskkirja andmise menetluses vangla arsti 21.09.2019. a kooskõlastusele tuginemine ei ole vastuolus tema terviseseisundile teiste arstide poolt antud hinnangutega.
23.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja tööle määramine õigusvastane ka põhjusel, et kaebaja kasutab tugevaid valuvaigisteid. Vanglal on võimalik kaebajale tööle asumise korralduse andmisel kaebaja ravikuuriga arvestada. Kui aga kaebaja valude ägenemine või tema poolt manustatud ravimite mõju takistab tal ka arsti ettekirjutusele vastavas määras töötada või seaks selliselt töötamine ohtu tema tervise, saab meditsiinitöötaja pärast kaebaja ülevaatust anda kaebajale töötamisest sel korral vabastuse. Lisaks, kui kaebaja terviseseisund peaks ajas
3-20-82 muutuma, on kaebajal võimalus taotleda tema tööle määramise käskkirja andmise menetluse uuendamist ning käskkirja kehtetuks tunnistamist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 68 lg 1, § 44 lg 1). Seda ei takista ka vangla arsti 21.09.2019. a kooskõlastuses märgitud sõnad „kuni vabanemiseni“.
24.Käskkirja andmisel on järgitud kaebaja ärakuulamise kohustust (HMS § 40). Kuigi kaebaja sõnul oli tema ärakuulamine üksnes formaalne, ei vaidle ta siiski vastu sellele, et talle anti 29.10.2019 võimalus esitada tema majandustöödele määramisele oma seisukohad (tl 124) ning et ta seda võimalust ka kasutas, esitades vanglale oma vastavad seisukohad 30.10.2019 (tl 124 pöördel–126 pöördel). Vastustaja on neid kaebaja väiteid käskkirjas käsitlenud ning üksnes sellest, et need ei toonud vastustaja hinnangul kaasa kaebaja arsti poolt ette nähtud erisustega majandustöödele määrama jätmist, ei saa veel järeldada, et vastustaja oleks ärakuulamiskohustust rikkunud.
25.Kohtule ei ilmne asja materjalide pinnalt ka muid menetluslikke või vormilisi rikkumisi, mis saaks kaasa tuua Viru Vangla 15.11.2019. a käskkirja nr 6-2/741-1 õigusvastasuse. Seega on käskkiri kohtu hinnangul õiguspärane. II
26.Pärast kaebaja tööle määramise käskkirja tegemist on kaebajale antud korraldus tööle asumiseks 19.11.2019, kuid kaebaja korraldust ei täitnud. Korralduse täitmata jätmise eest karistati teda 03.12.2019. a käskkirjaga nr 6-3/890-1 (tl 9–10) seitsme päeva pikkuse kartserikaristusega.
27.Kinnipeetaval on vanglas julgeoleku tagamiseks kohustus täita vangla sisekorraeeskirju ja alluda vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele (VangS § 67 p 1). Vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui see vastab ilmselgelt HMS § 63 lg‐s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele (vt Riigikohtu 07.03.2003. a määrus nr 3-3-1-21-03, p 13; 01.03.2007. a otsus nr 3-3-1-103-06, p 14; 14.11.2012. a otsus nr 3-3-144-12, p 17; 22.01.2015. a otsus nr 3-3-1-53-14, p 13).
28.Kinnipeetava tööle vanglas laieneb vangistusseaduses sätestatud erisustega töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS § 1 lg 3 p 1). Nimetatud seaduse § 14 lg 5 p 4 annab töötajale õiguse keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema tervise. Sellise õiguse kasutamisel ei riku kinnipeetav VangS § 67 p-s 1 sätestatud kohustust. (vt ka Riigikohtu 30.05.2012. a otsus nr 3-3-1-14-12, p 10) Seega on asja lahendamiseks tarvis selgitada, kas kaebaja sai praegusel juhul tugineda TTOS § 14 lg 5 p-le 4.
29.Vanemvalvuri poolt 19.11.2019 koostatud ettekandest nr 6-20/5728-1 (tl 63) nähtub, et ta andis kaebajale korralduse asuda tööle sama päeva hommikul kella 9.33 paiku. Ettekande järgi selgitas valvur kaebajale tööülesandeid, milleks oli lapiga tolmu pühkimine seisvas asendis, ning kaebaja põhjendas enda keeldumist tervisliku seisundiga, kuid medõde ei soovinud. Samuti oli kaebaja tööst keeldumisel lisanud, et tal on kaks arsti tõendit, mille kohaselt ei saa ta vanglatööd teha. Viimati välja toodu viitab kohtu hinnangul sellele, et kaebaja on keeldunud tööle asumisest, kuna ta ei nõustunud tema tööle määramise käskkirjas võetud seisukohaga tema töövõimelisuse kohta. Vaidlus puudub aga selles, et kaebajale 19.11.2019 tööle asumise korralduse andmise ajal oli kaebaja tööle määramise käskkiri kehtiv ning seetõttu kaebajale täitmiseks kohustuslik.
30.Kaebaja väidete pinnalt (vt ka käesoleva otsuse p 11.3) ei ole võimalik asuda seisukohale, et 19.11.2019 tööle asumise korralduse andmise ajal oleks tal olnud õigus kasutada TTOS § 14 lg 5 p-s 4 sätestatud võimalust tööst keeldumiseks. Kuigi kaebaja väidab, et tal valutas üsna tugevalt selg, tal oli raske säilitada tasakaalu ning arst, kes pidanuks kaebaja väiteid
3-20-82 kontrollima, ei tulnud isegi kambrisse, ei ole kohtule usutav, et kui kaebaja pidas tema tööle asumise võimatust tingituks tal sel konkreetsel hetkel esinenud terviseprobleemidest, ei oleks ta palunud neid meditsiinitöötajal fikseerida. Antud juhul puudub kaebaja vastava aja terviseseisundile igasugune meditsiinitöötaja hinnang ning valvuri koostatud ettekande kohaselt kaebaja medõde ei soovinud. Seega ei ole millegagi tõendatud, et kaebajal oleks olnud õigus keelduda tööle asumisest TTOS § 14 lg 5 p 4 alusel.
31.Kaebaja poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmist ei saanud õigustada ning korraldust ei muutnud tühiseks ka kaebaja väited, et korraldus anti talle ainult natuke aega enne osakonna kambrite avamist ning et sobiva tugevusega prillide puudumise tõttu ei oleks ta näinud tolmu, mida koristada. Nende väidete pinnalt ei saa järeldada HMS § 63 lg-s 2 toodud korralduse tühisuse aluste esinemist.
32.Eelneva põhjal leiab kohus, et kaebaja oli kohustatud talle 19.11.2019 antud tööle asumise korraldust täitma ning korralduse täitmata jätmisega pani ta toime VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumise.
33.Kaebaja leiab, et talle määratud seitsmepäevane kartserikaristus esimese vanglas toime pandud rikkumise eest ei ole asjaolusid arvestades proportsionaalne. Kohus sellega ei nõustu ja leiab, et vangla ei ole kaebajale karistuse määramisel kaalutlusreegleid rikkunud.
34.Kohtule esitatud väljavõttest kaebajale määratud distsiplinaarkaristustest (tl 45) nähtub tõepoolest, et kaebajale 03.12.2019. a käskkirjaga määratud seitsmepäevane kartserikaristus oli tema esimene distsiplinaarkaristus vanglakaristuse ajal. Kohtupraktikas on rõhutatud, et esmakordsel distsipliinirikkumisel peab küll olema võimalik karistada kinnipeetavat kõige rangemaliigilisema distsiplinaarkaristusega, milleks on kartserisse paigutamine, kuid seda ei saa õigustada üksnes üldiste standardformuleeringutega, vaid määratavat karistust peavad õigustama konkreetse juhtumi asjaolud ja kaebaja süü suurus (vt Tartu Ringkonnakohtu 02.07.2013. a otsus nr 3-11-2363, p 23). Seda, et kartserikaristuse määramine kinnipeetava poolt esmakordse rikkumise tuvastamisel ei ole keelatud, kui rikkumise raskus ja muud asjaolud seda õigustavad, on kinnitatud ka hilisemas kohtupraktikas (vt Tartu Ringkonnakohtu 28.10.2021. a otsus nr 3-18-474, p 14 (käesoleva otsuse tegemise ajal veel jõustumata)).
35.Kohtupraktikas on juurdunud ka seisukoht, et kinnipeetava poolt tööle asumise korraldustele mitteallumine on käsitatav raske rikkumisena. Seadusandja on VangS § 37 lg-st 1 nähtuvalt pidanud kinnipeetavate töötamist oluliseks taasühiskonnastamise viisiks, mistõttu seab töökohustuse täitmisest keeldumine ohtu vangistuse eesmärkide saavutamise (Riigikohtu 10.10.2017. a otsus nr 3-15-3133, p 17). Kinnipeetavate töötamine, eriti koristamise näol, on igati vajalik nõue, sest lisaks tööharjumuse kujundamisele on mõistlik see, et kinnipeetavad hoolitsevad oma kinnipidamistingimuste puhtuse eest ise, selle asemel, et kulutada selleks eraldi avalikke vahendeid (vt Tartu Ringkonnakohtu 16.10.2018. a otsus nr 3-17-698, p 9).
36.Vastustaja on praegusel juhul karistuse määramisel kohtu hinnangul asjakohaselt võtnud arvesse kaebaja rikkumise ohtlikkust, sh sisuliselt seda, et kaebaja on selgelt vastandunud vanglas kehtivale korrale ja vanglaametnike korralduste täitmisele, ning seda, et samal ajal ei ilmnenud kaebajal töötamist välistavaid asjaolusid. Raske rikkumise korral tuleb pidada kartserikaristusega reageerimist õigustatuks. Olukorras, kus kaebajal puudusid varasemad samaliigilised distsiplinaarkaristused, oli vastustaja määratud karistuse määr õigustatult miinimumilähedane. Seega ei ole vastustaja antud juhul väljunud kaalutlusõiguse piiridest ning on lähtunud asjakohastest kaalutlustest.
3-20-82
37.Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest (tl 64), selgitatud menetluse käiku ja menetluslikke õigusi ning distsiplinaarmenetlus on läbi viidud vastavalt VangS § 64 nõuetele, mistõttu ei ole kohtule äratuntavad ka muud rikkumised, mis annaks aluse käskkirja tühistamiseks. III
38.Eeltoodud põhjendustel puuduvad alused vaidlustatud käskkirjade tühistamiseks ning kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata.
39.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 alusel jäävad praegusel juhul menetluskulud, mille kandmisest oli kaebaja menetlusabi korras vabastatud (riigilõiv 15 eurot) riigi kanda. Vastustaja ei ole kohtule kohtumenetluses kantud menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
40.Vastavalt HKMS § 253 lg-le 3 tühistab kohus Tartu Halduskohtu 20.12.2019. a määrusega asjas nr 3-19-2256 (tl 96–97 pöördel) kohaldatud esialgse õiguskaitse. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.