Otsuse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2019, Tallinn Haldusasja number Haldusasi
3-19-1733 S. T. kaebus Maksu- ja Tolliameti 21.06.2019 vastutusotsuse nr 13-7/00933-7 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – S. T., esindaja advokaat Stig Hendrikson Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Sirle Orav-Hinno
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi kohtule esitatavad avaldused tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi: MTA) jättis maksuotsusega nr 12.2-3/041464 rahuldamata Viastol OÜ (13.07.2015 kuni 27.10.2017 nimega ST Logistics OÜ, edaspidi: Viastol OÜ) tagastusnõude summas 3480,54 eurot (p 1), kohustas tasuma maksustamisperioodi jaanuarist kuni septembrini 2017 määratud käibemaksu 26 215,39 eurot (p 2), tühistas töötamise registris registrikande nr 1340884 S. T. kohta Viastol OÜ-s alates 27.10.2017. Viastol OÜ deklareeris 2017. aasta jaanuari kuni septembrikuu käibemaksudeklaratsioonidel (edaspidi: KMD) 1) 20% määraga maksustatavat käivet kokku 9886,66 eurot, sellelt käibemaksu 1977,33 eurot; 2) 0% määraga maksustatavat käivet kokku 12 870 eurot; 3) sisendkäibemaksu kokku 27 121,93 eurot; 4) kauba ja teenuse ühendusesisest soetamist kokku 4001,17 eurot; 5) käibemaksu enammakset kokku summas 25 144,60 eurot, sh tagastusnõue 3480,54 eurot. Viastol OÜ ei esitanud MTA-le 1 (9)
dokumente ega teavet, mille alusel deklareeris 20% määraga maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksu 1977,33 eurot, 0% määraga maksustatavat käivet kokku 12 870 eurot, sisendkäibemaksu kokku 27 121,93 eurot, kauba ja teenuse ühendusesisest soetamist kokku 4001,17 eurot.
2.MTA tuvastas, et Viastol OÜ deklareeris maksustamisperioodil jaanuar-september 2017 vähem 20% määraga maksustatava käivet summas 12 870 eurot, sellelt arvestatud käibemaksu 2574 eurot, rohkem 0% määraga käivet summas 12 870 eurot, vähem sisendkäibemaksu summas 27121,93 eurot ning rohkem kauba ja teenuse ühendusesisest soetamist summas 4001,17 eurot, mis on dokumentaalselt tõendamata. MTA seisukoht tugines järgnevale: - Viastol OÜ ei täida MTA korraldusi ega esita KMD-del jaanuar-september 2017 deklareeritud andmete aluseks olevaid dokumente ega anna teavet; - Viastol OÜ-l puuduvad reaalselt töötajad; - Viastol OÜ on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist, kuna puudub reaalne majandustegevus, - Viastol OÜ-l ei ole maksuarvestus korras; - Viastol OÜ ei ole olnud seaduskuulekas; - Viastol OÜ uuel juhatuse liikmel puudub usaldusväärne taust; - Viastol OÜ panga arveldusarvelt ei nähtu arvlemist tarnijate ega ostjatega Euroopa ühenduse siseselt ja välismaalt.
3.MTA kohustas 21.06.2019 vastutusotsusega nr 13-7/00933-7 (edaspidi: VO) S. T. tasuma solidaarselt Visatol OÜ-ga 35 651,29 eurot. MTA põhjendas VO-d järgmiselt. Maksuotsusega määratud maksukohustused on Viastol OÜ-l tasumata. Samuti on tasumata intress, mis oli 19.06.2019 seisuga 9484, 88 eurot. Viastol OÜ arvelduskontol Swedbank AS-is raha puudus ning kontojääk oli miinus 5,60 eurot. Viastol OÜ-le ei kuulu kinnisvara ega sõidukeid. Viimane laekumine äriühingu ettemaksukontole toimus 20.09.2016 summas 27,57 eurot. Viimane käibedeklaratsioon on esitatud maksustamisperioodi september 2017 kohta. Viastol OÜ kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 12.11.2017. Registreeritud töötajad äriühingul puuduvad. Seetõttu puudus MTA-l võimalus maksuvõlga sisse nõuda Viastol OÜ majandustegevusest saadava tulu arvelt.
4.MTA tuvastas, et maksustamisperioodil jaanuarist kuni septembrini 2017 on Viastol OÜ KMD-del esitatud valeandmeid ning alusetult deklareerinud 0% määraga maksustatavat käivet summas 12 870 eurot, sisendkäibemaksu 27 121,93 eurot ja ühendusesisest soetust 4001,17 eurot. MTA seisukoht tugines järgnevale: - Viastol OÜ ei täitnud korraldusi ega esitanud ühendusesisese käibe tõendamiseks, sisendkäibemaksu mahaarvamise lubatavuse ja ühendusesisese soetuse tõendamiseks raamatupidamise algdokumente ega andnud küsitud teavet; - Visatol OÜ pangakontolt ei nähtu arvlemist tarnijate ega ostjatega Euroopa ühenduse siseselt ega välismaalt; - Viastol OÜ pangakontolt ja kolmandatelt isikutelt kogutud andmetest ei nähtu tarnijatele arvete tasumist, mis annaks aluse sisendkäibemaksu mahaarvamiseks summas 27 121,93 eurot; - Viastol OÜ-l puuduvad töötajad; - 12.11.2017 kustutati Viastol OÜ käibemaksukohustuslaste registrist, sest äriühing ei ole tõendanud majandustegevuse toimumist; - Viastol OÜ ei ole seaduskuulekas ja tema maksuarvestus ei ole korras; - vahetult peale kontrollimenetluse algatamist võõrandati Viastol OÜ variisikule.
5.MTA tuvastas, et S. T. jättis nõuetekohaselt juhatuse liikmeks oleku ajal korraldamata Viastol OÜ maksude tasumiskohustuse täitmise. S. T. korraldas äriühingu majandustegevust selliselt, et
2 (9)
hoiduda käibemaksu tasumise kohustustest. Tasumiskohustuse rikkumine on saanud võimalikuks valeandmete esitamisega maksudeklaratsioonidel.
6.Äriühingul oli üks vastutav seaduslik esindaja, kes täitis kõiki kohustusi, mistõttu võib äriühingu poolt rikutud kohustused omistada selle juhatuse liikmele.
7.Maksudeklaratsioonides ebaõigete andmete esitamisega rikkus S. T. maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust, mis tuleneb MKS § 85 lg-st 4 koostoimes käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-ga 1 ja § 31 lg-ga 1.
8.MTA tuvastas, et S. T. põhjustas oma tahtliku tegevusega Viastol OÜ-le maksuvõla, mida pole maksuhalduril võimalik äriühingule kuuluva vara arvel sisse nõuda. Seega kuulub VO-ga sissenõudmisele ka intress summas 9484,88 eurot, mis on arvestatud S. T. süül tekkinud ja õigeaegselt tasumata jäänud maksukohustuste summalt.
9.Kui S. T. oleks Viastol OÜ juhatuse ainuliikmena korrektselt deklareerinud ja tasunud esindatava maksukohustusi, ei oleks Viastol OÜ-l maksuvõlga tekkinud. Äriühingu maksuvõlg on tekkinud põhjusel, et S. T. esitas Viastol OÜ maksustamisperioodi jaanuarist kuni septembrini 2017 käibedeklaratsioonides valeandmeid. Deklareerides alusetult ühendusesisest käivet ja soetust, jättis S. T. deklareerimata 20% maksustatava käibe ja deklareeris sisendkäibemaksu lubatust suuremana ning jättis maksukohustused tähtpäevaks tasumata. Maksuvõla kujunemisega on otseses põhjuslikus seoses ka tasumiskohustuse rikkumine, mis sai muuhulgas võimalikuks läbi deklareerimiskohustuse rikkumise. Lisaks tegi S. T. Viastol OÜ pangakontolt endale ülekandeid ja võttis pangakaardiga välja raha laenu katteks kordades suuremas ulatuses, kui on äriühingule laenu andnud. Lisaks on S. T. teinud ettevõtlusega mitteseotult ülekandeid, mille kasutamist Viastol OÜ ettevõtluse tarbeks ei ole tõendatud. Äriühingu juhatuse liikmena ja pangakonto käsutusõigust omava isikuna oli S. T. täielik ülevaade äriühingu finantsseisust ning ettevõttel lasuvatest maksukohustustest. Mõistliku ja vastutustundliku majandamise korral oleks Viastol OÜ-l olnud raha maksukohustuste tasumiseks.
10.S. T. esitas VO-le vaide, mille MTA jättis 13.08.2019 vaideotsusega nr 6-1/4436-2 rahuldamata.
11.Tallinna Halduskohtule saabus 13.09.2019 S. T. kaebus VO tühistamise nõudes.
KAEBAJA SEISUKOHT JA TAOTLUS
12.Kaebaja palub VO tühistada. Täidetud ei ole VO tegemise eeldused. MTA on ekslikult tuvastanud, et võlgnikule edastati 16.10.2017 teade selgituste andmiseks äritegevuse ja enammakse tekkimise põhjuste kohta perioodil 01.01.2017–31.08.2017. MTA helistas 18.10.2017 numbrile XXXXXXXX äriregistris märgitud andmete õigsuse osas. Telefonis kinnitas S. T., et e-posti aadressiks on [email protected], mitte [email protected]. Eelnev on nähtav ka äriregistris. Sellele vaatamata edastas MTA päringu valele aadressile, mistõttu ei jõudnud teade ka adressaadini. Seega ei saa teha järeldust, et S. T. oleks pahatahtlikult ja teadlikult äriühingu osaluse võõrandanud äriühingule JGB Limited eesmärgiga vältida maksumenetlust ja sellega kaasnevat võimalikku vastutust äriühingu maksukohustuse eest.
13.MTA järeldus maksustamisperioodil jaanuarist kuni septembrini 2017 S. T. valeandmete esitamisest on väär. VO-st ei nähtu ja tõendamata on asjaolu, et kaebaja esitatud andmed sisendkäibemaksu ja ühendusesise käibe osas oleksid ebaõiged. MTA ei ole tuvastanud valeandmete esitamist ning on ekslikult järeldanud valeandmete esitamist asjaolust, et MTA hinnangul ei ole S.T. piisavalt veenvalt selgitanud käibedeklaratsioonide esitamisega seotud asjaolusid ega esitanud maksustamisperioodiga seotud raamatupidamisdokumente.
3 (9)
14.S. T. ei ole võimalik esitada MTA-le raamatupidamisdokumente, kuna ta andis Viastol OÜ raamatupidamisdokumendid üle uuele juhatuse liikmele. Eelnevat ei ole MTA vaidlustanud.
15.MTA on kolmandate isikute poolt esitatud andmetele tuginedes tuvastanud, et maksustamisperioodil 01.2017–09.2017 on põhjendatud sisendkäibemaksu mahaarvamine vaid Amestic OÜ arve nr MA 170222 alusel summas 25 eurot ja Tele 2 Eesti AS üheksa arve alusel summas 23,98 eurot. Väär on MTA järeldus, et ka ülejäänud osas on sisendkäibemaksu mahaarvamine olnud põhjendamatu.
16.Kontrollitaval perioodil toimusid tehingud põhiliselt sularahas ning arvestades ettevõtte sisesuhtest tulenevat töökorraldust, ei suhelnud S. T. vahetult koostööpartneritega. Sellest tulenevalt ei osanud S. T. ka täpselt selgitada, kellele arved tehti.
17.MTA on VO-s vääralt järeldanud, et Viastol OÜ-l puudus õiguslik alus käibedeklaratsioonides kajastatud ulatuses tehingutelt sisendkäibemaksu tagasisaamiseks ning ühendusesisest käivet ei ole deklareeritud ulatuses olnud. Vastavad järeldused ei põhine ühelgi objektiivsel tõendil, vaid maksuhaldur on uurimispõhimõtet rikkudes järeldanud tehingute mitteolemasolu.
18.Maksuhalduri VO-s ja vaideotsuses toodud seisukohad ei põhine faktidel, vaid maksuhalduri subjektiivsetel seisukohtadel. Oletused ei saa olla aluseks VO tegemiseks. Haldusakt peab baseeruma tõenditel ning olema kaalutlusvigadeta.
19.Viastol OÜ esitatud deklaratsioonid on korrektsed ning vastavuses raamatupidamist reguleerivates õigusaktides sätestatuga. Kaebaja ei saa MTA-le esitada dokumente, mis ei ole enam tema valduses. Seega on väärad MTA järeldused, et kaebaja oleks pahatahtlikult ja teadlikult esitanud käibedeklaratsioonides valeandmeid. Ettevõttes toimus suurem osa arveldamisest sularahas ning kõik deklaratsioonid täideti dokumentide alustel, mille kaebaja andis osaluse võõrandamisel ettevõtte uuele omanikule ja juhatusele üle. Seega on MTA asjas esitatud materjalidele ja tõenditele tuginedes teinud ebaõiged järeldusi S. T. süü osas, märkides, et kaebaja on teadlikult esitanud valeandmeid sisaldavaid käibedeklaratsioone.
20.Kuna MTA ei ole tuvastanud asjaolusid (ega esitanud tõendeid), mis kinnitaks kaebaja poolt valeandmete esitamist, s.t et deklareeritud andmed oleks faktiliselt väärad, ei ole võimalik õiguslikult järeldada, et S. T. oleks teadlikult rikkunud MKS § 8 lg-s 1 ja ÄS § 187 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustusi. Kaebaja on kohtueelses menetluses esitanud MTA-le tõendid, mis kinnitavad, et kaebajal ei ole võimalik esitada täiendavaid tõendeid MTA hinnangute ümberlükkamiseks.
21.Ka vaideotsusest ei selgu põhjendused, kuidas vastustaja leidis, et kaebaja on vastustajale esitanud valeandmeid maksukohustuste kohta. Vaideotsuses on olulises osas motiveerimata, kuidas on vastustaja jõudnud järeldusele, et kaebaja on esitanud valeandmeid. Vastustaja on refereerinud VO-s märgitud asjaolusid, mistõttu pole vaideotsus motiveeritud ning pole järgitav, kuidas vastustaja on tuvastanud juhatuse liikme vastutuse eelduste täitmise. Sellest tulenevalt on ka vaideotsus materiaalselt õigusvastane.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
22.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Nii VO kui ka vaideotsus on õiguspärased, motiveeritud, kooskõlas seadusega, põhinevad asjas kogutud tõenditel ja seega tühistamisele ei kuulu. VO-s on põhjalikult välja toodud nii Viastol OÜ maksuvõla tekkimise asjaolud kui ka asjaolud, millel põhineb kaebaja vastutus selle maksuvõla tasumise eest. VO-s on täidetud kõik VO tegemise eeldused. MTA jääb VO-s toodud põhjenduste ning järelduste juurde.
23.MTA ei nõustu kaebaja väitega, et kuna teade Viastol OÜ suhtes toimuvast kontrollist edastati ekslikult valel e-posti aadressil, siis ei ole teave adressaadini jõudnud ning seetõttu ei saa teha 4 (9)
järeldust, et kaebaja oleks pahatahtlikult ja teadlikult äriühingu osaluse võõrandanud äriühingule JGB Limited eesmärgiga vältida maksumenetlust ja sellega kaasnevat võimalikku vastutust äriühingu maksukohustuse eest.
24.Kaebaja ise kinnitab, et maksuhaldur oli talle 18.10.2017 helistanud ning teavitanud, et oli saatnud Viastol OÜ-le 11.10.2017 teate maksukontrolli alustamise kohta. Seega vaatamata sellele, et nii 11.10.2017 kui ka korduv 18.10.2017 teade oli ekslikult saadetud e-postiaadressile [email protected], kuigi kehtiv e-posti aadress oli äriregistri andmetel [email protected], oli kaebaja teadlik sellest, et maksuhaldur oli alustanud Viastol OÜ suhtes maksukontrolli.
25.Kuivõrd 26.10.2017, s.o 8 päeva peale maksuhalduri alustatud kontrollist teadasaamist võõrandas kaebaja oma osaluse Hongkongis registreeritud äriühingule JGB Limited ning samal päeval määrati JGB Limited ainuosaniku otsusega (keda esindas äritoimikust nähtuvalt A. V. alias U. S.) Viastol OÜ juhatuse liikmeks variisik E. J. M. G., siis ei jää MTA-l mingit kahtlust selles, et kaebaja poolt oma osaluse võõrandamise ja juhatuse liikme kohalt tagasiastumise ainsaks eesmärgiks oli püüd takistada maksumenetlust ja vabaneda vastutusest.
26.Peale Viastol OÜ juhatuse liikme vahetumist tegi maksuhaldur 14.11.2017 korralduse nr 12.2-3/041464-3 teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks ka kaebajale kui Viastol OÜ endisele juhatuse liikmele kolmanda isikuna, mille edastas talle nii posti kui ka e-posti teel, kuid kaebaja ei täitnud maksuhalduri korraldust.
27.MTA ei jaga kaebaja arvamust, justkui oleks valeandmete esitamist kui objektiivset faktilist asjaolu võimalik tuvastada üksnes siis, kui esitatakse andmed, mis lükkaks ümber kaebaja selgitatud asjaolud ja Viastol OÜ esitatud andmed. Viastol OÜ suhtes läbiviidud maksumenetluses ei esitanud Viastol OÜ ega ka kaebaja maksuhaldurile mingeid andmeid, rikkudes sellega kaasaaitamiskohustust. Olukorras, kus maksukohustuslane on rikkunud kaasaaitamiskohustust ning jätnud maksuhaldurile nõutud teabe ja dokumendid esitamata, on alusetu süüdistada maksuhaldurit uurimispõhimõtte rikkumises.
28.Kaebaja on ka ise viidanud Riigikohtu seisukohale, mille järgi maksukohustuslane peab ise korraldama oma ettevõtlustegevuse nii, et majandustehingud oleksid nõuetekohaselt dokumenteeritud ja maksukohustuse väljaselgitamiseks olulised asjaolud oleksid kontrollitavad.
29.Kaebaja on Viastol OÜ juhatuse liikmeks oleku ajal teadlikult ja tahtlikult takistanud Viastol OÜ suhtes maksumenetluse läbiviimist, võõrandades oma osaluse äriühingus variisikule ja vältides maksuhaldurile teabe andmist. Esitatud raamatupidamisdokumentide ja varade vastuvõtmise-üleandmise akt ei ole usaldusväärne tõend, mis tõendaks, et dokumendid ka tegelikkuses oleksid üle antud. Kuigi kõnealusel aktil on kaebaja märgitud dokumentide üleandjaks, puudub aktil kaebaja allkiri. Lisaks oma 12.12.2018 maksuhaldurile antud seletuste kohaselt ei tea kaebaja, kas ja kuidas üleandmise akt vormistati. Samuti ei koostatud kaebaja seletuste kohaselt bilanssi, kuid aktis on märgitud, justkui oleks väidetavalt üle antud dokumentide hulgas ka äriühingu bilanss. Samuti pole aktist võimalik tuvastada, millise perioodi osas ja koguses dokumendid üle anti. Lisaks saanuks kaebaja näiteks laenu osas tõendid esitada. Seega on väär kaebaja väide, et MTA ei ole kaebaja poolt välja toodud asjaolusid hinnanud.
30.Kaebaja on muutnud kaebuses oma selgitusi seoses sellega, kes koostööpartneritega Viastol OÜ nimel suhtles. Kaebuses on selgitatud, et S. T. ei suhelnud koostööpartneritega, vaides (p 2.7) aga väideti, et eelkõige suhtles koostööpartneritega Andrei. See asjaolu viitab sellele, et kaebaja püüab enda vastutust välistada, püüdes seletusi muuta. Vastutusmenetluses ei teadnud kaebaja Andrei nime ega kontaktandmeid, mistõttu pole usutav, et selline isik Viastol OÜ nimel üldse oleks tegutsenud.
5 (9)
31.Vaideotsuses kontrollis MTA VO õiguspärasust. Valeandmete esitamine on motiveeritud VO punktis 2.1. Samuti on VO-s motiveeritud juhatuse liikme vastutuse eelduste täidetus. Seega oli võimalik vaideotsuses VO-le tugineda ning vaideotsus on motiveeritud ja järgitav. Puudus vajadus VO-s toodu kordamiseks vaideotsuses. Seega on vaideotsus materiaalselt õiguspärane.
KOHTU PÕHJENDUSED
32.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtu hinnangul on VO õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maksuhaldur on tuginenud asjakohastele õigusnormidele, esitanud VO-s järeldused ning vastanud kaebaja vastuväidetele. Kohus nõustub VO-s ja vaideotsuses toodud maksuhalduri seisukohtadega kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-ga
33.MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksukohustuse eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg-st 1 nähtuvalt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava MKS-ist, maksuseadusest ja MKS § 3 lg-s 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-st 1 nähtuvalt on osaühingu seaduslikuks esindajaks juhatuse liige. Eeltoodust tuleneb, et vastutusotsuse saab teha üksnes osaühingu juhatuse liikmele, kelle tahtliku tegevuse tõttu on tekkinud maksukohustuslasel maksuvõlg.
34.Äriregistri andmetel oli kaebaja Viastol OÜ juhatuse liige ajavahemikul 13.07.2015– 26.10.2017. Asjas esitatud materjalidest nähtuvalt edastas MTA 11.10.2017 Viastol OÜ-le aadressile [email protected] teate maksumenetluse alustamise (Viastol OÜ jaanuarist kuni augustini 2017 käibedeklaratsioonil esitatud andmete õigsuse tuvastamise) kohta. Samas paluti äriühingu esindajal esitada teave ja dokumendid. Seega on õige kaebaja väide, et maksuhalduri nimetatud kiri edastati valele e-posti aadressile, kuna ka äriregistri andmetel oli äriühingu õige e-posti aadress [email protected]. Kaebaja kinnitab samas, et maksuhaldur helistas enne e-posti väljastamist talle ning kontrollis äriühingu e-posti andmete õigsust.
35.Maksumenetluse raames kohustas MTA 14.11.2017 korraldusega nr 12.2-3/041464-3 kaebajat kui kolmandat isikut andma Viastol OÜ majandustehingute kohta teavet. MTA edastas korralduse väidetavalt kaebaja antud e-posti aadressile [email protected] ning postiaadressile, kuid kaebaja korralduse kättesaamist MTA-le ei kinnitanud. Ka kohtumenetluses on kaebaja kontaktaadressina märkinud e-posti aadressi [email protected]. See näitab, et vaatamata maksuhalduri eksimusele teate edastamisel äriühingu valele e-posti aadressile, pidi S. T. hiljemalt 14.11.2017 aru saama, et maksuhaldur soovib andmeid Viastol OÜ tehtud tehingute kohta. Lisaks räägib kaebaja kahjuks asjaolu, et maksuhaldur teavitas Viastol OÜ maksukontrolli alustamisest ka telefoni teel, mistõttu kaebaja väide Viastol OÜ kontrollimenetluse alustamisest mitteteadmisest on paljasõnaline. Kui ka esines võimalus, et maksuhaldur ei selgitanud telefoni teel, et soovib edastada Viastol OÜ maksukontrolliga seonduvaid dokumente, siis pidi kaebajal tekkima peale maksuhalduri telefonikõnet mõne aja möödudes küsimus, miks ei ole temani jõudnud maksuhalduri edastatavaid dokumente. Kaebaja oleks pidanud astuma samme, et saada kontakt maksuhalduriga (vt ÄS § 187 lg 1). Eelnev viitab sellele, et kaebaja soovis maksumenetlusest kõrvale hoiduda.
36.S. T. võõrandas 26.10.2017 Viastol OÜ Hongkongis registreeritud äriühingule JGB Limited. Äriregistri äritoimiku materjalidest nähtuvalt sooviti kanda registrisse juhatuse liikmena E. J. M. G., kelle elukohariigiks on Filipiinid. Äriühingut JGB Limited esindas notariaalse volikirja alusel A. V. Viastol OÜ raamatupidamisdokumentide ja varade vastuvõtmise-üleandmise akti (vt kaebaja lisa nr 4) kohaselt on kaebaja andnud üle E. J. M. G. järgmised Viastol OÜ dokumendid: 6 (9)
pearaamat, bilanss, põhivarade loetelu, ostuarved, müügiarved, koostöölepingud, töölepingud, sularaha kassa, põhivara ja vahendid. Akti on 27.10.2017 allkirjastanud digitaalselt üksnes E. J.
M. G.
37.S. T. andis MTA-le seletuse 12.12.2018. S. T. selgitas, et tema käes ei ole Viastol OÜ dokumente (protokolli p 21). S. T. ei tea, kas vormistati mingi üleandmise akt. Notarist tulles andis S. T. äriühinguga seotud dokumendid kastiga üle. Elektroonselt dokumente üle ei antud, kuna kõik dokumendid olid välja prinditud (protokolli p 22). Vastuseks maksuhalduri küsimusele, millised varad/kohustused läksid üle uuele omanikule ning milline oli Viastol OÜ majanduslik seis selle üleandmisel uuele omanikule, vastas S. T.: „Bilanssi ei koostatud. Vastuvõtu aktis kui midagi kirja pandi siis on. Mina üleandmisakti isiklikult ei koostanud. Tasumata maksukohustusi ettevõtte üleandmise hetkel ei olnud“ (protokolli p 23).
38.Eelnevat aluseks võttes on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et äriühingut sooviti võõrandada eesmärgiga vabaneda võlgadest. Kohtu hinnangul on kaebaja jutus, et tal ei ole võimalik MTA-le raamatupidamisdokumente esitada, ja esitatud tõendites vastuolud. Kohus ei pea usutavaks kaebaja väidet, et ta ei tea, millised dokumendid ta uuele äriühingule andis, kuna väidetavalt ta trükkis need välja. Seega pidi kaebajale säilima elektroonilistele dokumentidele juurdepääs. Kaebaja ei ole väitnud, et ta elektroonilised dokumendid kustutas. Lisaks ei ole usutav, et kaebaja enne dokumentide trükkimist ei vaadanud dokumentide sisu, et tuvastada, kellega ja millal tehinguid tehti. Kaebaja väidete õigsuse seab kahtluse alla ka asjaolu, et kaebaja on kaebuse juurde lisanud tõendi (võlatunnistuse nr 0201209M996), millelt nähtuvalt on kaebajal kohustus tasuda Viastol OÜ käendatud võlga Eesti Inkasso OÜ-le (kaebuse lisa nr 6). Seega osaliselt on kaebaja pidanud võimalikuks esitada äriühinguga seonduvaid dokumente. Lisaks ei tõenda kaebaja esitatud Viastol OÜ raamatupidamisdokumentide ja varade vastuvõtmiseüleandmise akt, et kaebaja oleks mingeid dokumente üldse üle andnud. Aktis toodud nimekiri on üldsõnaline ning puudub üleandja allkiri. Akti sisu osas andis kaebaja ise vastuolulisi ütlusi, eitades akti nimekirjas olevate dokumentide olemasolu (nt bilanss).
39.Õige ei ole kaebaja seisukoht, et maksuhaldur on nõustunud kaebajaga Viastol OÜ raamatupidamisdokumentide esitamise võimatuse osas. Vastupidi, maksuhaldur on VO lk-l 7 märkinud, et kaebaja ei esitanud Viastol OÜ-ga seotud dokumente ka peale telefoni teel maksuhaldurile lubaduse andmist. Eelnevast järeldas maksuhaldur, et kaebaja eesmärgiks oligi dokumentide kaotamine. Ka vaideotsuses toob MTA välja, et Viastol OÜ-ga seotud dokumente ei ole maksuhaldurile esitatud. Lisaks seab MTA vaideotsuses kahtluse alla raamatupidamisdokumentide ja varade vastuvõtmise-üleandmise akti õigsuse. Ka vastuses kaebusele vaidlustab vastustaja asjaolu, et kaebajal puudus võimalus dokumentide maksuhaldurile esitamiseks.
40.MKS § 150 lg 1 järgi lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kuna kaebaja eiras maksuhalduri korduvaid korraldusi esitada Viastol OÜ raamatupidamisdokumendid ning ei teinud maksuhalduriga koostööd, puudus MTA-l võimalus kaaluda, milliseid tõendeid on vaja täiendavalt koguda või uurida.
41.Kaebaja ei ole esitanud vastuväidet maksuotsusega määratud käibemaksu summale. Seega ei kontrolli kohus maksuotsusega määratud maksusumma kujunemist. Kaebaja on seisukohal, et MTA järeldus maksustamisperioodil jaanuarist kuni septembrini 2017 valeandmete esitamise kohta on väär. MTA on motiveerinud VO punktis 2.1 valeandmete esitamisega seonduvat ning vaideotsuses on MTA nõustunud VO-s tooduga. Käibemaksuseaduse (KMS) § 7 lg 4 järgi tõendatakse kauba ühendusesisest käivet kauba võõrandamist ja kauba teise liikmesriiki toimetamist tõendavate dokumentidega. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja ei esitanud tehinguid tõendavaid dokumente maksuhaldurile. 7 (9)
42.Viastol OÜ-le kuuluvalt Swedbank AS arvelduskontolt nähtub, et raha on kontrollitaval perioodil sisse tulnud 11 935 eurot. Kaebaja deklareeritud tehinguid ei ole võimalik arvelduskontolt näha. Kaebaja tõi kaebuses välja, et kontrollitaval perioodil toimusid tehingud põhiliselt sularahas ning kaebaja ei suhelnud koostööpartneritega, mistõttu ei osanud kaebaja täpselt selgitada, kellele arved tehti. Kaebaja 12.12.2018 antud seletuse kohaselt tegi kaebaja Viastol OÜ pangakontodelt raha ülekandeid. Kuna puiduäri käis sularahas, siis ülekandeid väga ei olnudki (protokolli p 9). Sularahakassa asus kaebaja kodus lauasahtlis. Kuna kaebaja andis raha töötaja (Andrei) kätte, siis pidevalt sularaha ei olnud (protokolli p 10). Kaebaja ise tegi raamatupidamist, kuna see ei olnud tema hinnangul keeruline (protokolli p 11). Ka Viastol OÜ maksudeklaratsioone esitas üksnes kaebaja ise (protokolli p 12). Enne maksudeklaratsioonide esitamist tutvus kaebaja esitatud andmetega ning veendus andmete õigsuses (protokolli p 13).
43.Viastol OÜ deklareeris perioodi jaanuarist kuni septembrini 2017 KMD-del: 1) 20% määraga maksustatavat käivet kokku 9886,66 eurot, sellelt käibemaksu 1977,33 eurot; 2) 0% määraga maksustatavat käivet kokku 12 870 eurot; 3) sisendkäibemaksu kokku 27 121,93 eurot; 4) kauba ja teenuse ühendusesisest soetamist kokku 4001,17 eurot; 5) käibemaksu enammakset kokku 25 144,60 eurot, sh tagastusnõue 3480,54 eurot. Kaebaja ise selgitas ühendusesisese käibe deklareerimist järgmiselt: „ Läti ja Leedu ettevõtted olid, mul ei ole need võõrapärased nimed meeles. Enamus ostjad olid Läti ja Leedu ettevõtted. Ma alguses ei deklareerinud ühendusesisest käivet üldse. Ma ei teadnud seda ja kui teada sain siis öeldi et saan hiljem parandada kuna ettevõte läks müüki siis ütlesin Andreile, et parandagu ise deklaratsioonid ära ja tehku ka majandusaasta aruanne ära“ (vt protokolli p 18). Juhatuse liikmena täitis kaebaja üksi juhatuse liikme kohustusi. Müügiga tegeles Andrei-nimeline isik. Kaebajal oli plaan Andrei (K. või G.) võtta juhatuse liikmeks, kuid peale rahaliste probleemide tekkimist otsustas kaebaja firma müüa Andrei naise õele. Andrei elas Lätis või Leedus. Andrei müüs ise puitu Lätti või Leetu, kuna kaebajal puudusid kogemused. Kaebaja andis nii firma kui ka isiklikku sularaha Andreile (protokolli p 2). Kaebaja väited selle kohta, et kaebaja ainukese juhatuse liikmena ei tea, kellega tema äriühing tehinguid tegi, on vastuolus ÄS § 187 lg-ga 1, mille kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Kaebajal oli enne maksudeklaratsioonide esitamist kohustus kontrollida, kas tal on olemas vajalik teave ning tõendid, et tõendada maksudeklaratsioonides esitatud andmete õigsust. Kuna kaebaja vastavat teavet ning tõendeid ei esitanud, on põhjendatud maksuhalduri seisukoht, et kaebaja esitas deklaratsioonides valeandmeid.
44.Õige on kaebaja tähelepanek, et maksuhalduril on MKS § 11 lg-st 1 tulenevalt kohustus välja selgitada tegelik olukord ning tuvastada maksu suhtes olulised asjaolud. Maksuhaldur on seda ka teinud. Kuna kaebaja ei teinud koostööd maksuhalduriga, kogus maksuhaldur teavet kolmandatelt isikutelt, sh pankadelt. Kaebaja väidetel toimusid tehingud sularahas, mistõttu ei saanud maksuhaldur peale kaebajalt raamatupidamisdokumentide nõudmise teha täiendavaid toiminguid. Maksuhaldur on pöördunud 01.11.2017 korraldusega nr 12.2-3/041464-2 Viastol OÜ poole dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks (maksuotsuse lisa nr 2). Korraldus on edastatud äriühingu e-posti aadressile: [email protected] (maksuotsuse lisa nr 3). Sama aadress on ka antud äriregistrisse äriühingu sidevahendina. Korraldust ei olnud võimalik Viastol OÜ esindajatele kätte toimetada (maksuotsuse lisa nr 4). Kaebaja ei ole ka ise välja toonud, mida maksuhaldur oleks saanud veel teha olukorras, kus kaebaja keeldus koostööst.
45.Õige on kaebaja viide Riigikohtu halduskolleegiumi 11.05.2015 kohtuotsusele nr 3-3-1-65-14, kus Riigikohus p-s 13 selgitas, et maksukohustuslane peab ise korraldama oma ettevõtlustegevuse nii, et majandustehingud oleksid nõuetekohaselt dokumenteeritud ja maksukohustuse väljaselgitamiseks olulised asjaolud oleksid kontrollitavad. Kuna kaebaja väitel toimusid tehingud sularahas, oli Viastol OÜ-l kohustus ise esitada tõendid tehingute toimumise kohta. Jättes oma raamatupidamise dokumendid esitamata, võttis Viastol OÜ endale riski, et võimaliku maksuvaidluse korral võib tehingute toimumise tõendamine olla raskendatud. Riski 8 (9)
võttis ka kaebaja, kui väidetavalt ei säilitanud / ei teinud endale koopiaid Viastol OÜ raamatupidamisdokumentidest.
46.Kohtu hinnangul on maksuhaldur piisava põhjalikkusega analüüsinud kõiki asjas kogutud tõendeid ning teinud neist kokkuvõttes põhjendatud järelduse, et kaebaja vastutab äriühingu maksukohustuse eest, kuna ta korraldas juhatuse liikmena äriühingu majandustegevust ajavahemikul 13.07.2015–27.10.2017 viisil, mille tulemuseks oli maksudeklaratsioonide esitamine KMS § 7 lg-t 4 rikkudes. Kaebaja väited ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale, kuna need on eluliselt ebausutavad ning lisaks ei toeta neid ka maksumenetluses kogutud tõendid. Kuna kaebaja ei ole esitanud tõendeid tehingute toimumise kohta, toetab kohus MTA seisukohta, et käibedeklaratsioonides esitatud andmed on väärad.
47.Eeltoodud põhjustel on vaidlustatud vastutusotsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
48.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.