Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
3-19-1306 5. detsember 2019 Kadri Palm Carelica OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 17. juuni 2019. a korralduse nr 12.2-3/049552-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Carelica OÜ, seaduslik esindaja Vadim Šamrai Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karin Kask Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Carelica OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 6. jaanuaril 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 17. juuni 2019. a korraldusega nr 12.2-3/049552-1 Carelica OÜ ettevõtlusega tegelemise kontrolli. Sama korraldusega kohustas MTA Carelica OÜ-d esitama dokumente ja andma kirjalikku teavet.
2.Carelica OÜ esitas 9. juulil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 17. juuni 2019. a korralduse nr 12.2-3/049552-1 kehtetuks tunnistamiseks.
3.Tartu Halduskohus jättis 11. juuli 2019. a määrusega Carelica OÜ kaebuse käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja. Kaebaja kõrvaldas määruses märgitud puudused 24. juulil 2019.
4.Tartu Halduskohus võttis 6. augusti 2019. a määrusega Carelica OÜ kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks MTA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama.
5.Vastustaja esitas 3. septembril 2019 vastuse kaebusele.
6.Vastusena kohtunõudele esitas MTA 29. oktoobril 2019 täiendavad dokumendid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja taotleb MTA 17. juuni 2019. a korralduse nr 12.2-3/049552-1 tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
7.1.Korraldus on koormav, kuna on liiga suuremahuline.
7.2.Taotlusele anda korralduse täitmiseks lisaaega ei reageeritud õigesti.
7.3.Maksuhalduri tegevus, kui kaebaja on vastanud tema küsimustele ja teeb koostööd, on kiuslik ja pahatahtlik.
7.4.Tegemist on ettevõtlusvabaduse piiranguga.
8.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
8.1.Käibemaksuseaduse (KMS) § 22 lg 31 kohaselt on maksuhalduril õigus kustutada KMKR-ist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist.
8.2.17. juuni 2019. a korralduses on maksuhaldur kaebajale nõuetekohaselt avaldanud korralduse andmise ja ettevõtlusega tegelemise kontrollimise menetluse alustamise õigusliku aluse ning ära näidanud ka ettevõtluse tõendamata jätmise tagajärjed.
8.3.Vastustaja ei nõustu kaebuses esitatud väitega korralduse koormavusest, lisaks on kaebaja väide maksuhalduri poolt dokumentide kohta eksitav ning väär. Maksuhaldur soovis korraldusega kirjalikku teavet Carelica OÜ tegevuse kohta ning ettevõtlusega tegelemist tõendavaid dokumente – kehtivaid/kohe kehtima hakkavaid lepinguid, pearaamatu väljavõtet ning avatud arvelduskonto(de) väljavõtteid alates 1. juunist 2019. Seega pole
3-19-1306 tõene kaebuses märgitu, et maksuhaldur soovis ostu- ja müügiarvete ning käibemaksuarvestuse registrite esitamist, samuti on ebaõige viide ajavahemikule, mille kohta dokumente nõuti. Olukorras, kus maksuhaldur soovinud kaebajalt kehtivaid lepinguid ning pearaamatu ja pangakontode väljavõtteid üksnes ca ühe kuu kohta, on väide korralduse suuremahulisusest ja koormavusest ilmselgelt põhjendamatu.
8.4.Kaebaja põhjendused dokumentide tähtaegse esitamata jätmise kohta on ebaveenvad ja väheusutavad. Korralduse täitmise tähtajaks oli V. Šamrai olnud äriühingu juhatuse liige juba 3 nädalat. Tegelikku majandustegevust omava äriühingu puhul pole mõeldav, et äriühingu võõrandamisel ja juhatuse muutumisel ei anta üle äriühingu majandustegevusega seotud dokumente, rääkimata sellest, et dokumente ei anta üle kolme nädala jooksul. Lisaks puudub igasugune põhjendus, miks ei saanud V. Šamrai esitada Carelica OÜ pangakontode väljavõtteid, kuivõrd äriühingu seadusliku esindajana on tal pangakontodele juurdepääs.
8.5.Vastustaja hinnangul on alusetud ka kaebaja etteheited, mis puudutavad menetlustähtaja pikendamise taotlusele reageerimist. Kuigi maksuhaldur ei nõustunud menetlustähtaega pikendama kaebaja taotletud ulatuses, on maksuhalduri 5. juuli 2019. a e-kirjaga (lisatud kaebusele) võimaldatud kaebajale dokumentide esitamiseks siiski vaidlustatavas korralduses näidatust pikem tähtaeg (9. juuli 2019). Võttes arvesse nõutavate dokumentide mahtu, oli selline lisatähtaeg ilmselgelt piisav.
8.6.Carelica OÜ ei ole korraldust tänaseni täitnud ega äriühingu majandustegevuse tõendamiseks maksuhaldurile ühtegi dokumenti esitanud. Seejuures on ammu möödunud ka tähtaeg (31. juuli 2019), milleks kaebaja ise 3. juuli 2019. a kirjas pidas võimalikuks dokumendid esitada. Seega pole kaebaja rohkem kui kahe kuu vältel ettevõtluse olemasolu tõendanud. Vastustaja leiab, et kaebaja ebausutavatest põhjendustest dokumentide esitamise võimatuse kohta ning ka kaebaja edasisest käitumisest nähtub soovimatus maksuhaldurile nõutavaid dokumente esitada.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Hinnanud poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud korralduse näol on tegemist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja MKS § 46 mõistes nii vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud pädeva isiku poolt ning vastab haldusaktidele esitatavatele nõuetele. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohtadega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki maksuhalduri põhjendusi üle korrata.
10.Praeguses asjas on vaidluse all vastustaja 17. juuni 2019. a korralduse õiguspärasus. MTA alustas vaidlusaluse korraldusega Carelica OÜ KMS mõistes ettevõtlusega tegelemise kontrolli ning kohustas Carelica OÜ-d hiljemalt 3. juulil 2019 esitama maksuhaldurile kirjalikku teavet ning ettevõtlusega tegelemist tõendavaid dokumente (kõik ettevõtluse käigus sõlmitud kehtivad/kohe kehtima hakkavad lepingud; Carelica OÜ pearaamatu väljavõte perioodil 1. juuni 2019 kuni käesoleva hetkeni; Carelica OÜ nimel kõikidel krediidiasutustes avatud arvelduskonto(de) väljavõtted perioodil 1. juuni 2019 kuni käesoleva korralduse täitmise tähtajani).
11.MKS § 10 lg 1 paneb maksuhaldurile kohustuse kontrollida maksukorralduse seaduse ja teiste maksuseaduste täitmist. MKS § 60 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. KMS § 22 lg 31 lubab maksuhalduril kustutada
3-19-1306 registrist maksukohustuslase, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Ka Euroopa Kohus on rõhutanud, et liikmesriikidel on kohustus tagada, et kanded maksukohustuslaste registris oleksid õiged, et kindlustada käibemaksusüsteemi nõuetekohane toimimine (Euroopa Kohtu
14.märtsi 2013. a otsus nr C-527/11, p 29). Seega on MTA-l pädevus kontrollida maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemist ning otsustada, kas isik tegeleb ettevõtlusega KMS § 2 lg 2 tähenduses või mitte. MKS § 59 lg-st 1 tuleneb, et maksuhalduril on õigus valida, milliseid menetlustoiminguid on vajalik läbi viia ja milliseid tõendeid koguda. KMS ei sätesta konkreetselt, milliseid tõendeid tuleb isikul ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks maksuhaldurile esitada ja seega on maksuhalduril tõendite nõudmisel ning nende piisavuse hindamisel ulatuslik otsustusruum.
12.KMS tähenduses on ettevõtlus isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest (KMS § 2 lg 2). Kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Riigikohus on rõhutanud, et maksukohustuslasel lasub ettevõtlusega tegelemise tõendamiskoormus ning kui maksuhaldur on alustanud kontrolli, siis ka kaasaaitamiskohustus (Riigikohtu 7. mai 2015. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-17-15, p-d 19 ja 21).
13.Ettevõtlusega tegelemist tõendavate dokumentide alusel on maksuhalduril võimalik tuvastada, kas kaebaja tegeleb KMS mõistes ettevõtlusega või mitte. Kohus märgib, et KMS-st ei tulene maksuhaldurile kohustust üksikasjalikult selgitada, millist asjaolu mingi konkreetse nõutud tõendiga tuvastada kavatsetakse. Ettevõtlustegevust kontrollides puudub maksuhalduril reeglina teave, millised konkreetsed dokumendid on konkreetsel juhul ettevõtlusega tegelemise kindlaks tegemiseks piisavad. Riigikohus on 7. mai 2015. a otsuses nr 3-3-1-17-15 selgitanud, et teabe esitamise kohustuse tekkimiseks on piisav, et maksuhaldur toob välja põhjendatud kahtluse, millest tulenes maksukohustuslaselt teabe nõudmise vajadus (p 20).
14.Äriühingute ettevõtluse iseloom on erinev ja seetõttu on erinevad ka äriühingute ettevõtlusega tegelemist kinnitavad tõendid. Õigusaktides ega kohtupraktikas ei ole võimalik anda üksikasjalikke ettekirjutusi selle kohta, millised konkreetsed tõendid tuleb isikul ettevõtluse tõendamiseks esitada. Arvestada tuleb, et maksuhalduril peab olema võimalik kogutud tõendite põhjal reaalselt kontrollida, kas kaebaja väidetav majandustegevus ka tegelikkuses aset leiab. Maksuhalduril on ulatuslik kaalutlusruum otsustada, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks ühe või teise asjaolu tõendamiseks koguda. Korralduses märgitud ajavahemikul tehingute tegemist tõendavate dokumentide ja arvelduskontode väljavõtete esitamine võimaldab maksuhalduril hinnata, kas äriühing tegeleb reaalse ettevõtlusega või mitte. Ettevõtlusega tegelemise kontrolli raames kontrollib maksuhaldur kõiki äriühingu igapäevase majandustegevusega seonduvaid asjaolusid.
15.Teabe nõudmisel peab maksuhaldur lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest. Kaebaja väidab, et sellisele suuremahulisele kontrollile allumine on koormav ning piirab ettevõtlusvabadust. Kohtu hinnangul ei ole MTA kaebajalt küsinud sellises mahus tõendeid, et vaidlustatud korralduse täitmine oleks talle ebamõistlikult koormav või takistaks igapäevast majandustegevust, ammugi ei ole tegemist ettevõtlusvabaduse piiramisega. Kõik nõutavad tõendid peaks olema kaebaja käsutuses ning tavapärase majandustegevuse puhul ei ole nende dokumentide esitamine seotud märkimisväärsete raskustega. Ettevõtlusega tegeledes peab isik muuhulgas arvestama, et maksuhalduril on õigus kahtluse olemasolu korral algatada erinevaid menetlusi, et selgitada välja isiku tegevuse vastavus õigusaktide nõuetele ning
3-19-1306 maksukohustuslane peab olema suuteline oma tegevuse õiguspärasust maksuhaldurile kinnitama ning maksuhalduri kahtlusi kõrvaldama.
16.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid MTA ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise taotlust. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.